Tartu Ülikooli arheoloogia professor Heiki valgu sõnul on Eesti muinaslinnuste väravaid väga vähe uuritud. Eks ikka siia väravakäigu ehitus ongi, mida me siit otsime, asju, kulda, hõbedat, midagi siit loota? Ta ei ole linnus ise on kasutusel olnud ju väga-väga lühikest aega, see on tõesti selline kiiruga tehtud hädaabilinnus, kus õue peal muinasaja lõpukultuurkihti. See ei ole tavaline ristisõdade ajal väga, tõenäoliselt aastal 1223 ehitatud saanud ehk enam-vähem valmis ja kohe maha põletatud. Tartu Ülikooli tudeng Sander Jegorov nentis, et kas söestunud leidude abil saab teha järeldusi toonase ehituskunsti kohta. Puidutöö on siiski olnud üsna kõrgel tasemel, tundub olevat võimaliku märgi, et siis palki anga tahutud, ehk siis ei ole ainult ümarpalgist õhtud. Väravakäigu järkjärgulisele väljakaevamisel ka leidude hulk suureneb. Heiki Valk. Henriku kroonikas mainitakse ju linnuse tippu Summitas kastri ja selle kõrval olevat väravakäik, kui me kaevame, siin on näha, kuidas tukid alla langenud on liiv, läbipõlenud, valli harjal olnud heitekivid on väga tugevalt läbipõlenud, see kõik on kukkunud väravakäiku ja peda varingut. Me nüüd oleme eemaldanud ja jõudmas siis varingus sügavamale. Palavate ilmade tõttu jätk, võtrus linnamäel arheoloogilised väljakaevamised augustis raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe
