Enne kui saabuvad püsivad külmad, mis maapinna ära külmetavad,  on kindlasti vaja panna nendele taimedele toed,  mis vajavad kas külmakaitset või kaitset päikesepõletuse eest. Ja tavaliselt on nendeks taimedeks igihaljad  või siis okastaimed. Mul on siin suvel istutatud väike elupuuhekijupp  ja siin on ühe taime juures näha seda. Tal on teistsugune ka värv ja see tähendab seda,  et ta ei ole päris hästi juurdunud ja temaga võib juhtuda see,  et talv võib talle liiga teha. Et kui üksik selline puu kuskil on, siis see värvivahe ei paista. Aga teiste puude kõrval on näha, et okkad hakkavad pruunistuma. Lisaks sellele tuleb elupuudel tähele panna,  et teda kahjustab üks seen ja seen tekitab pudetõbe. Et tasub enne, kui need talvekatted peale panna,  vaadata need võrad läbi ja kui on näha mingit sellist kuivanud. Vot siin on näha, vaatame, kas on eosed ka peal. Eoseid ma nüüd päriselt ei näe, aga kõik sellised rebase  sabakarva võrsejupid tuleksid seest kindlasti ära korjata. Ja seda võib teha kasvuperioodil nüüd mitu korda. Et muidugi kui kahjustus on suurem, siis aitab  ka pritsimine, aga üldiselt sellist väiksemamahulist  kahjustust on võimalik väga ilusasti hoida kontrolli all sellega,  et lihtsalt kogu aeg puhastada. Ja eemaldab need kahjustada. Saanud taimeosad. Seda varist, mis siia siis nüüd jääb? Seda ei tohiks puude alla jätta. Mõistlik on see siin kõik. Kokku koguda ja siis see kokku kogutud varis  ka tegelikult põletada. Juhul nüüd, kui puude alused on multsitud Ja seda varist sealt multsi seest väga kätte ei saa. Siis võib lisada multsikihti, et see hakkaks paremini  ja kiiresti kohe. Komposteeruma ja siis ka need seeneosed hävivad. Nii kui need on nüüd siit eemaldatud Siis hakkan panema tugesid sest kindlasti nendele. Taimedele, mis on samal aastal istutatud,  tuleb peale panna päikesekaitsekangas. Aga seda ei panda päris taimedele peale. Vaid selleks pannakse enne toed. Ja mina soovitan selleks, et see lumi, kui ta siia tuleb ei  vajutaks neid puid kokku. Need toed lükata siia vahele ja natukene kõrgemaks,  kui taimed. Nii. Ja see tugede panek selle võiks teha pigem varem kui hiljem  sest kui maapind on külmunud, siis ei ole seda tööd võimalik  enam korralikult teha. Mina kasutan praegu selliseid keskmise suurusega bambuskeppe  aga karkassi võib ka ehitada lihtsalt looduslikust  materjalist metallist, kellel milliseid materjale võtta,  on. Et need pulgad võrgust läbi ei läheks, võtan ma appi savipotid. Ega otseselt ei pea savipotte kasutama, siin võivad olla  ka tennispallid. Siia võib ka tegelikult raami kinnitada,  aga ma olen tähele pannud, et selline süsteem aitab väga hästi. Päikesekaitse kangas tuleks panna hiljemalt detsembris peale,  sellepärast et kui külmad saabuvad, siis võib hiljaks jääda ja,  ja talvel see, mis siis neid puid rikub,  ongi kevadine erepäike, mis soojendab nii palju  selle okkapinda üles et taimemahlad hakkavad liikuma. Aga kui maa on külmanud, siis taime ei saa lisaniiskust  juurte kaudu kätte, aitäh. Mina soovitan sellisele hekile ühes tükis kanga valida,  siis on vähem kinnitamist ja kangaste puhul päikesekaitse  kangaste puhul on hästi oluline, et tal oleks piisav väikesekaitse. Sellistel kallimatel on see tavaliselt paki peale kirjutatud  ja see selline tume varjutuskangas on 60 protsendini  ja see tähendab seda, et ta peab 60 protsenti seda  päiksekiirgust kinni. Nüüd juhul kui kangale ei ole protsenti peale märgitud  siis võib eeldada, et see on väiksem ja Eesti tingimustes on  hästi oluline, et see protsent oleks vähemalt 50. Eriti tuleks kangaga katta just lõuna ja läänepoolne külg,  kus siis see päike kipub käima? Ja mida laiem kangas on, et teda saaks ühekordselt suisa  siia peale panna ühes tükis. Ja veel peab arvestama, et kui hekk jääb näiteks mõne  heledama maja varju Siis võib juhtuda ka. Peegeldus tekitab päikesepõletust. Et ta oleks siin enam-vähem Korralik päris maani ei pea olema. Aga ikka nii, et ta kataks selle okastiku siit ilusti ära. Ja nüüd selleks, et tormituuled teda minema ei viiks,  oleks vaja see kangas katta. Selleks on hea kasutada kaablikinnitusi. Neid nimetatakse ka nipukateks ja neid saab osta elektriosakondadest. Ja kinnitada tuleks ta siis selliselt, et see otsa koht,  kus päike kõige rohkem käib, läheks mul siin suisa mitmekordselt. Ja kaablikinnitused, mis nipukad on hästi mugavad,  et neid saab siit võrgu vahelt panna ja meeles tuleb pidada  siis seda, et kinniti teine ots peaks minema siit sileda  osapoolt siit august sisse, muidu ta ei tõmba kokku. Mis on veel oluline, et kui nüüd tuleks selliseid suuri  lumesadusid siis tuleks aeg-ajalt, eriti kui ei ole väga  tugevat karkassi ehitada peale siis tuleks aeg-ajalt peale  suuremaid sadusid käia oma hekki i vaatamas  ja vajadusel lund selle karkassi pealt maha raputamas. Muidu võib juhtuda selline lugu, et tuul  ja lumi lihtsalt murravad hoolimata sellest väiksest  karkassist selle kõik ära. Vahepeal võib isegi panna mõne koha pealt  selle pulga külge. Et see on siis nagu topeltkaitse. Nii. Ja kellel siis sellist luksust ei ole kasutada,  et saab varjutuskangast päris ühes tükis. Heki peale panna, siis peab meeles pidama seda,  et just need ühenduskohad on vaja hästi hoolikalt kinnitada,  et tuul sellele alla ei läheks. Nipukaid kasutada ei ole. Aitab ka kõige lihtsam klambripüstol. Aga klambrid kipuvad ikkagi niiskusega läbi roostetama,  et mina olen nende nipukate peale üle läinud. Ja ausalt öeldes, kui see töö on tehtud,  siis võib aednik. Rahumeeli talvele vastu minna. Siis on kõik korras.
