Kõige suurem mure ongi see, et tööandjate ja tööotsijate soovid ja vajadused ei lähe kokku. Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets ei saada kokkuleppele palgatingimustes töötingimustes. Pärnu inimene soovib ka Eesti keskmist palka. Töötasu kuni 700 eurot jääb väheks ja lisaks teine suur mure on vahetustega tööd, et inimesed ikkagi eelistavad päevaseid tööaeg. Pärnu keskmine palk on 1230, et kui seda saada, kuigi pärnu keskmine palk on ka madalam kui Eesti keskmine 1000 500200 on, mida inimesed on ütlenud, et see oleks vääriline palk? Kerry metsal on koondatud soovidest palju huvitavaid näiteid. Et kui meil Pärnumaal on praegu 243 inimest, kes on varem juhi positsioonil töötanud siis täna sellel ametikohal pakkuda neli töökohta, ehk siis 61 inimest kandideerivad siis ühel ametikohal väga palju on ka tegelikult sealhulgas juhatuse liikmeid või on omaettevõtted väiksed, mis on lõpetanud tegevuse või on ka ootele pandud, et ettevõttel ei lähe hästi, et siis oodatakse paremaid aegu ja koondamishüvitised on väga suured. Töötuna arvel tulles on tõesti erinevad hüvitised ja toetused ja teinekord on tõesti selline olukord, et kui inimesel on varem olnud üsna kõrge palk ehk siis ka tema hüvitis on selle võrra suurem ja ei ole alati motivatsiooni madalama tasuga tööle minna. Kuigi meie alati soovitame ikkagi töökoht vastu võtta, sest iial ei tea, millal see järgmine võimalus on seda töökohta saada. Jah, ühel hetkel hüvitis siiski lõpetada ja siis ei pruugi enam seda soovitud tööd olla. Siin oli üks hea koka näide. Puutusin kokku kliendiga, kellel pakkusime kokatööd, palk oli 800 eurot ja tema hüvit siis oli hetkel 1200 eurot. Ütles, et tema sellise palgaga tööle ei lähe, sest tal ei ole mõtet, sest hüvitis on nii suur. Ester Vilgats, Pärnu.
