Ja. Tere õhtust, aktuaalne kaamera kolmapäeval,  seitsmendal juulil. Eesti finantstehnoloogiaettevõte Wais alustas kauplemist  Londoni börsil. Avapäeval tõusis ettevõtte väärtus ligi 10 miljardi euroni. Tuleb nii välja, et seda sellega olid müüjad olemas  ja ostjad olemas, et selline hind siis kokku lepiti nende  osakute jaoks, mida täna kaubeldi. Parvlaeva Estonia vraki juures algavad sel nädalal eeluuringud. Meie eesmärk ongi tuvastada, kus kohas on need vigastused,  kui suured on need vigastused ja ja mis on  ka selline, ütleme, nende vigastuste erilisus. Elvas saab aga keset kuuma suve välitingimustes uisutada. Kes on harjunud jäähallis või järve jääl liuglema,  sellel võib siin tavapärasest raskem olla. Kuna jää on siin tõesti libedam. Eestlaste asutatud finantstehnoloogiaettevõte Wais  turuväärtus tõusis täna Londoni börsil alanud kauplemisel  8,2 miljardi naela ehk 9,6 miljardi euroni. Firma asutajatest Kristo Käärmanist ja Taavet Hinrikusest  said väärtuse tõusu tõttu Eesti esimesed miljardärid. Kauplemispäeva lõpuks ületas käärmanni aktsiapaki väärtus  1,9 miljardi. Kristo Käärman ja Taavet Hinrikuse loodud finantsvahenduse  firma tõi Londoni börsile ligi miljard Vis i aktsiat. Aktsia hind jõudis kauplemisel 8,8 naela tasemele,  mis oli prognoositud ülemises otsas. Londonis asuva peakontoriga. Ettevõtte väärtus tõusis varem hinnatud viielt miljardilt  kaheksa koma kahele miljardile naelale ehk 9,6 miljardi euro peale. Tuleb nii välja, et seda sellega olid müüjad olemas  ja ostjad olemas, et selline hind siis kokku lepiti nende  osakute jaoks, mida täna kaubelda. Kui meil nüüd täna hommikul oli veel umbes 6000 aktsionäri  ehk et meil oli siis umbes 4000 töötajat,  kes kõik on aktsionärid. Umbes 2000 kasutajat, kes on meil ka, olid aktsionärid täna hommikul. Ja siis mõned finantsinvestorid, et siis kindlasti,  praeguseks juba on meil oluliselt rohkem investoreid. Aktsiate otse noteerimine, millega uusi aktsiaid ei  väljastada ja kaubeldakse vaid olemasolevatega,  äratas suurt huvi ka Eestis. Meil on siin paari tunniga juba üle 1000 tehingu tehtud,  otse noteerimine on olnud neil väga edukas,  et hind on siin ka üsna stabiilselt kaheksa naela juures kaubelnud,  see näitab jah, et saavutatud selline üsna,  võib öelda isegi õiglane hinnatase. Ja eks nüüd järgmised kauplemispäevad näitavad,  et kas suudetakse seda ka hoida ja, ja kui kuhu poole see  nõudlus siis läheb, et kas müügi või ostu poole? Vaisi turuväärtuse tõusuga sai Eesti esimesed ametlikud  miljardärid Taavet Hinrikus, aktsiapakk oleks väärt üle 1,1  miljardi euro. Kristo Käärmani oma veelgi suurem. Palju õnne ja tema osaluse väärtus siis hetkel on kuskil 1,5  miljardit naela, seda ma nüüd täpselt ei oska kuidagi kommenteerida. Vaisi edu näitab, et Eesti iduettevõtlus on tõsiseltvõetav majandusharu. Väga paljudes riikides tehakse investeeringuid,  väiksed iduettevõtted hakkavad kasvama, aga sellises mahus  ettevõtte müük nagu Eestis on toimunud nii väikse  elanikkonna kohta, see on haruldane. Väga tihti on sageli poliitikutel teemaks,  et peakontori iduettevõtetel oleks Eestis. Ma ütleks, et väga palju suurem väärtus on,  et just nimelt tehnoloogia arendus on Eestis,  sest tehnoloogia arendus, see on see põhikompetents,  milles tekib uusi iduettevõtteid, uusi ideid. Meie palka maksavad meie kasutajad, kes maksavad meie  teenuse eest, mida me ehitame ja ja, ja loome siin siinsamas  veereni tänaval tegelikult. Ja, ja tegelikult nad maksavad meie palga  ja jääb natuke ülegi. Venemaa kuulutas Peterburis eile ajutiselt kinni peetud  Eesti konsuli Mart Lätt soovimatuks isikuks. Läte peab Venemaalt lahkuma 48 tunni jooksul. Venemaa föderaalne juurdlusbüroo FSB pidas lät eile kinni  Peterburi riiklikus polütehnilises ülikoolis,  kus ta sai töökohtumisel Venemaa kodanikult väidetavalt  salastatud materjale. Eesti välisministeeriumi teatel Läte millegi keelatuga ei tegelenud. Kelle Eesti võiks vastuseks riigist välja saata,  ei ole veel teada. Homme asub parvlaev Estonia hukupaika teele Eesti  transpordiameti laev, millega alustatakse 10 päeva kestvaid  merelisi eeluuringuid Estonia vraki juures. Eeluuringutega kogutakse infot põhiuuringute tegemiseks  järgmisel aastal. See on Eva 316, mida enamasti kasutatakse jäämurdmiseks  Liivi lahel, kuid nüüd saab sellest Estonia vraki mereliste  eeluuringute emale. Meeskonnas on mitukümmend inimest, lisaks laevaalalisele  meeskonnale veel ka eksperdid, dokumentalistid,  aga ka omaste esindaja nii Rootsist kui ka Eestist. Meie eesmärk ongi tuvastada, kuskohas on need vigastused,  kui suured on need vigastused ja ja mis on  ka selline, ütleme, nende vigastuste erilisus,  et kui me läheme järgmine aasta põhiuuringuid tegema,  et millist tehnoloogiat on meil vaja, et juba täpselt uurida  nende vigastuste iseloomu, võtta materjaliproove. Homme lahkub see eeluurimise emalaev merele,  kuid tänase seisuga on veel tollis kinni väga oluline tehnika,  mis on uurimiseks vajalik. Ja ei ole ka teada, kas osad inimesed saavad  koroonapiirangute tõttu laevale tulla. Me tegeleme sellega, et saada täna õhtuks vähemalt  tehnikatollis kätte ja samamoodi, kuna üleöö muutusid Soome reisipiirangud,  need jälle karmistusid, siis ka tühistati tehnikute lend USA-st,  siis Soome, sealt siis Eestisse, et me otsime nüüd  alternatiivset lahendust, et kui tehnika  ja või spetsialistid ei jõua algusest kohale,  me viime selle uuringu kuhugi keskpaika ja teeme teised  uuringud alguse poole, et meil on mänguruum olemas. Täna viis laevameeskond merel läbi ka õppuse mängimaks läbi olukorra,  kus keegi meeskonnaliikmetest peaks abi vajama. Homme algav uuringute esimene etapp kestab 10 päeva. Uuritavad Estonia vigastused tulid ilmsiks möödunud aastal  avaldatud Rootsi dokumentaalsarjas, kus selgus,  et Estonia keres on varem teadmata avad. Õiguskantsleri hinnangul on keskkonnaameti tegevus,  kus kaebuste peale peatatakse metsaraieid,  ebaproportsionaalne lahendust näevad riigiasutused aga  looduskaitseseaduse täpsustamisest. Keskkonnaameti viimase aja praktika, kus üksikute kaebuste  alusel peatatakse pesitsus ajal metsaraie,  ei ole proportsionaalne, leiab õiguskantsler Ülle Madise. Muuhulgas võib see tuua kaasa metsaomanike ebavõrdse kohtlemise. Kui kaks sarnase metsaomanikku kellel on mõlemal näiteks  kaasik Raiuvad ühe peale tuleb kaebus, tema raie peatatakse,  teise peale ei tule, seda ei peatata, et  ka see ei ole ju õiglane. Keskkonnaameti peadirektori Riho Kopparti sõnul on  keskkonnaamet tegutsenud looduskaitse seadusest lähtudes. Tänane seadus on väga jäik ja meil on pandud kohustus  selle täitmist jälgida. Sellest tulenevalt on meil ka kohustus reageerida kõikidele kaebustele,  mis meile laekub. Õiguskantsler toob välja, et ajalised piirangud metsaraiele  peaks keskkonnaamet kehtestama juba raieluba andes  ja ei tohiks seaduste täitmist oodata vaid metsaomanikelt. Keskkonnaamet, õiguskantsler iga ei nõustu. Kui keegi taotleb metsateatist, siis selle kehtivusaeg on 12 kuud. Ja see, kas nüüd see maaomanik soovib seda raiet teostada  kevadisel pesitsusrahuajal või muul ajal sobival ajal,  see tegelikult metsateatise esitamise raames välja ei tule. Nii et meie eeldame seda, et metsateatise esitaja,  ettevõtja on teadlik, et Eestis kehtivad  ka õigusaktid ja sellest lähtuvalt siis planeerida oma tööd  ja tegemised. Olukorra lahendusena näevad nii keskkonnaamet kui  ka keskkonnaministeerium kehtiva looduskaitseseaduse  muutmist ja õigusselguse suurendamist. Meie eesmärgiks keskkonnaministeeriumi poolt see,  et läbi looduskaitseseaduse saada veel selgem  ja täpsem raamistik, kuidas siis käituda  selle lindude pesitsemisperioodil, sellepärast olengi ma  saatnud looduskaitseseaduse kooskõlastusringile. Ka õiguskantsler ütleb, et olukorrale on võimalik leida lahendus,  mis rahuldab nii looduskaitseid, ettevõtjaid kui  ka ametiasutusi. Kõige olulisem on vaadata noh, mõistlikult tulevikku jälle,  nii et me kõik mahuksime siia Eestimaa peale ära  ja väga loodaks, et tuleval kevadel on nii ettevõtjad kui  mis kõige olulisem, meie linnud siin Eesti pinna peal  paremini kaitstud. Eesti hakkab järgmise nädala esmaspäevast nõudma koroona  testi inimestelt, kes tulevad kõrge nakatumisega kolmandate riikidest. Testi ei nõuta inimestelt, kellel on esitada vaktsineerimistõend. Samuti ei nõuta testi Eesti või teistelt Euroopa Liidu kodanikelt. Muudatusega tahetakse ennetada koroonaviiruse välismaalt  Eestisse toomist. Eelmisel nädalal lisandus Eestis 227 haigusjuhtu,  millest 51 toodi sisse välismaalt ja enim Venemaalt. Leedu piirivalvurid on viimase paari päeva jooksul kinni  võtnud taas üle 100 Valgevenest saabunud sisserändaja. Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja Charles Michel lubas Leedus  käies Euroopa Liidu tuge. Suurem osa Leetu saabujatest on pärit Iraagist  ja Michel ütles, et räägib sellest järgmisel nädalal Iraagi peaministriga. Ta lubas aidata ka Leedut läbirääkimistel teiste lähteriikidega,  et immigrandid saaksid koju tagasi pöörduda. Rootsi parlamendi hääletusel sai sotsiaaldemokraat Stefan  Löfven taas Rootsi peaministriks. Hääletusel oli tähtis, et parlamendi enamus  ehk 175 saadikut tema vastu ei hääletaks. Vastu hääli tuli 173. Leven on teatanud, et moodustab sotsiaaldemokraatide  ja keskkonnapartei vähemusvalitsuse. Loveni saatuse otsustasid vasakpartei ja Keskerakond,  nende 60 parlamendi liiget jäid parlamendi hääletusel erapooletuks. Seega sai Stefan Löven taas Rootsi peaministriks,  kuigi parlament talle paar nädalat tagasi alles  umbusaldusest avaldas. Kevadel Suessi kanali blokeerinud kaubalaeva omanikud  jõudsid Egiptuse võimudega kokkuleppele ja laev pääses liin liikuma. Kokkuleppe sisu pole teada, aga Egiptus on nõudnud 550  miljonit dollarit kahjutasu laeva lahtitõmbamistööde  ja kanali servade kahjustamise eest. Märtsis keeras 400 meetri pikkune konteiner laev tugeva  tuule tõttu Suessi kanalis põiki ja kogu liikluspeatus. Sajad laevad jäid ummikusse. Läti plaanib aga paarikümne aasta jooksul rajada 1000  kilomeetrit kiirteid. Uus Riia ringtee peaks valmima juba 10 aasta pärast. Läti valitsus kiitis ambitsioonika teede arengukava heaks. See mõjutab ka Eestit, sest mitu uuendusteaks kiirendama  nii riigi jõudmist kui ka pealinnast mööduvat Eesti  ja Leedu vahelist transiitliiklust. Läti ambitsioonikas teehoiukava näeb ette kiirteede  ehitamist regioonikeskustest pealinna Riiga  ja samuti ka PPP projektidega jätkamist ehk  siis samamoodi erakapitali kaasamist nagu näiteks praegu  ehk siis Riia lähedase olulise ümbersõidu ehitamisel. Eesmärk on suur, igast regioonikeskusest peaks jõudma Riia  ringteele kahe tunniga. Transiidi kiirendamiseks ja ummikute vältimiseks plaanitakse  Rail Balticu raudteeliini kõrvale rajada päris uus. Kaht Eestisse aina sisse ja Valka suunduvad teed ühendav  lõik enne Riiat Vangasi ja sule vahel. Vaira kas par isvedu. Sel ju Tikle Pavisati tasuta tiiger. Läti probleem on Riia kesksus. Pealinna lähedased piirkonnad on kiiresti arenenud suurteks elamurajoonideks. Nende läbimine võtab nii pealinna tööle,  kiirustajaid kui ka kaugsõidukeil ummikuis palju aega. Riia praegune ringtee on aeglane ja kitsas,  kui arvestada ringtee ehituse hulka ka uus raudtee  ja maantee. Sild üle Taugava maksab kiire ja ohutu ühendustaristu  loomine üle 500 miljoni euro. Mas Latvia saaksin riigis apet selja, paar puu,  paar aatrikas. Magistraal. Katrin. Erinevalt Eestist arendavad lätlased tee-ehituses endiselt  PPP projekte. Ümbersõidule tuleb kindlasti lisa. Nagu ekava kogemus näitab, tuleb erakapitali kaasates varuda  aega kuid vaid riigi ja Euroopa Liidu rahale lootes poleks  nii suures mahus võimalik teekava ellu viia. Tubakas. On a Baltica seljakoti. Sai. Värskelt allkirjad saanud kokkuleppe järgi saab Eesti  merevägi aasta lõpuks endale meremiinid. Kaitseministeeriumi arengukava näeb ette võtta kasutusele  nii meremiinid kui ka rannikukaitse raketisüsteemid. Soomes täna sõlmitud kokkuleppe kohaselt ostab Eesti endale  meremiinid ja nende veeskamiseks vajaliku riist  ja tarkvara. Milline tüüptootja hind ja hulk ei ole avalik,  ütles kaitseinvesteeringute keskuse kategooria juht. Hankest allkirjani möödus pool aastat, miinid saabuvad  Eestisse varsti. Esimesed miinid on oodata käesoleva aasta lõpus Eestisse. Miinide olemasolu on ennetav meede, ütleb mereväeülem. Kui on teada, et vastasel on meremiinid,  on ründaja kõhedam seilata. Miinide veeskamisest teavitab riik takkajärgi  ja kui miinid on vees, siis kus nad on, teavad vähesed  inimesed mereväes. Ettepanek, kuhu panna ja mida panna, selle ju teeme,  meie see ettepanek, kahtlemata tuleb kaitseväe juhataja. Valitsusele ja siis sealt vastavalt sellele,  millises, kuidas kriisistaadiumis riik hetkel on sellest  ka siis neid otsuseid tehakse, kellel milliseid volitusi teha,  on. Kõige keerulisem on sihtmärkide andmete karistamine  ja miinide programmeerimine ehk miiniõpetamine vaenulik laev  ära tunda ja õigel ajal käivituda. Infotehnoloogia asjatundjad saavad mereväes nüüd rohkem tööd  ja miiniveeskamist tuleb hakata treenima. Praktilisi oskusi, kuidas neid nüüd konkreetselt vette  siis sängitada. Neid me viimasel ajal ma möönan, me harjutanud väga palju ei ole,  vähemalt mitte sellisel moel, nagu me nüüd seda tegema hakkame. Ja see on ka mõneti on muutunud, seal on vähem inimest  ja rohkem arvutit. Laevatõrjerakettide hankimine on samuti töös. Meil on läbirääkimised käimas ja, ja loodetav hankesse  või lepingusse jõudmise aeg on käesoleval aastal Täna hommikul jõudsid aga Muuga sadamasse uued  konteinerikraanad Hamburgist. Viie miljoni euro suurune investeering võimaldab HHLA TK  terminalis hakata vastu võtma suurimaid Taani väinadest  läbimahtuvaid konteinerlaevu. Kaks suurt sadamakraanat olid Hamburgist üle mere  Tallinnasse teel nädal aega ning jõudsid täna hommikul  Buksiris Lepis Muuga sadamasse. Need kaks hiigelkraanat võimaldavad hakata Muuga laadima  ja lossima senisest umbes neli korda suuremaid  konteinerlaevu ehk suurimaid sedasorti aluseid,  mis läbi Taani väinade liiguvad. Meie lähipiirkonnas oleme selle suurusega kraanaga  ainulaadsed aga on Peterburis ja on on Klaipedas Läänemere  piirkonnas veel sellise suurusega konteinerkraanasid,  mis tähendab seda, et suured laevaliinid saavad planeerida. Meie sadama oma liinigraafikutesse. Lisanduv võimekus teeb Tallinna sadama paljude vedajate  jaoks atraktiivsemaks, sest järjest enam eelistavad suured  laevafirmad vedada kaupa võimalikult suurte alustega  mis on kokkuvõttes ökonoomsem. Tendents kauba liikumisel on sinnapoole,  et, et me võtame vastu suuremaid laevu ja  mis on efektiivsemad laevaliinide jaoks ja see muudab  suuremaks Eesti kaubaväravana. Võimsamad kraanad suurendavad Muuga sadama võimekust  laiemalt kui vaid konteinervedude alal. Kindlasti üks osa, mis on, mis annab juurde,  meile on see konteinerite võimekuse töötlemisvõimekuse kasv,  pluss teine osa, mis on see, et need või vähemalt üks kai,  mis täna teenindab konteinereid tulevikus seal  nii öelda koormus väheneb ja on võimalik  selle kai nii-öelda kasutamine ka rooroliikluse  teenindamiseks ehk siis tegelikult kahes ärisuunas,  nii konteinerite kui veeremi poole peal me,  me näeme, nagu, et on, on võimalik nii-öelda tulevikus saada  uusi võimalusi juurde. Vask Narvas avati esimene sisevetefestival,  mis kasvas välja viis aastat järjest toimunud Peipsi järve festivalist. 10-l päeval Võrtsjärvel, Emajõel ja Peipsi järvel toimuv  sisevetefestival on ettevalmistus suure Järvistu festivaliks. 2024. aastal, kui Tartu on Euroopa kultuuripealinn. Me tahame katsetada kindlasti natukene, et kuidas  siis on, et nende sisevetega seda ühist festivali teha,  sest tegelikult täna me katsetame, me alustasime ju  Võrtsjärvel ja Peipsi järvel täpselt samal ajal  ja tegelikult me ei tea, kuidas see nagu kulgeb  või kui hästi järgmine aasta me ilmselt alustame natukene  teistmoodi ja kolmas aasta ka tõenäoliselt me katsetame neid  erinevaid mooduseid, et 2024 aastaks oleks tegelikult meil  väga hea mudel, kuidas seda festivali korraldada,  nendel sisevetel? Soe ilm püsib lähemalt räägib taimi paljak. Tere õhtust, Balti riigid ja ka Soome on lähiajal pigem  vahemerelise ilmaga ja võimaluse annab kahe rõhuala vastasseis. Venemaal hoiab kohta kõrgrõhuala. Põhjamere kohal on aga toppama jäänud madalrõhuala. Nende kahe vahel kujunenud õhukoridori. Kaugem ots ulatub Vahemerele ja hoiab tee kuumuse le lahti. See kontrastne tsoon kulgeb üle Kesk-Euroopa edasi Läänemerele. Täna oli Poola lääneservas sooja napilt 17 18,  ida pool aga kuni 33 kraadi. Rootsis 20 ümber. Meil aga 30 lähedal. Homseks nihkub madalrõhuvöönd Läänemere idarannikule lähemale. Sajuhoogude vöönd ühes äikesega tuleb esmalt Eesti  lääneserva päeva, edenes edenedes nihkub sügavamale sisemaale. Mõni pilvelaam toob intensiivse sajuhoo ühes tuuleiilidega,  kuid niiskust ilmselt siiski nii rohkelt ei ole,  et laialdase sadu teha. Kagu-Eesti jääb tõenäoliselt päris kuivaks. Õhusoe kerki 30 kraadi lähedale, Eesti lääneservas muutub  õhk pisut lahedamaks. Reedel tuleb madalrõhuvööndile Poola poolt lisa  ning vastasseis püsib ja äikesevihmadele tuleb samuti lisa  ja õhutemperatuur jääb 30 kraadi lähedale. Eeloleva öö hakul sajab kohati hoovihma,  on äikese oht, pärast keskööd tõmbub aga taevas selgemaks,  kuid vastu hommikut jõuavad Lääne-Eesti saartele uued sajuhood. Tuul puhub lõunakaarest kaks kuni kaheksa meetrit sekundis,  õhutemperatuur on 17 kuni 22 kraadi. Hommikul on mandri sisealadel laialdaselt selge taevas  ja ilm sajuta, saartel ja ka läänerannikul on pilvisem  ja sajab hoovihma. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa,  puhanguti 11 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on 19-st  kraadist saartel kuni siis 25 kraadini mandril. Päev tuleb vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma  ja on äikest, võimalik on ka rahe. Kagu-Eestis on saju tõenäosus siis väiksem. Tuul puhub lõunakaarest kaks kuni kaheksa,  puhanguti 11 meetrit sekundis, äikese ajal on aga tugevamaid  puhanguid ja temperatuur on 24-st 30 kraadini. Sajuhoogude all on jahedam. Õhtu on vahelduva pilvisusega, siin-seal vihmahoogudega väi,  ka äike on võimalik. Tuul puhub lõunakaarest, saartel ja ka rannikul põhjakaarest  kaks kuni kaheksa ja puhanguid ikka 11 meetrit sekundis. Aga äikese ajal on tugevamate puhangute võimalus endiselt  ja sooja 20-st kraadist saartel ja looderannikul kuni 25  ja idaservas kuni 28 kraadini. Reedel kerkib õhusoe 30 kraadi lähedale,  madalrõhuvöönd aitab niiskusel pilverünkadeks tõusta  ja äikeseliseks kujuneda. Kaasneda võib nii tugevaid tuuleiile kui  ka rahet. Laupäeval saab kõrgrõhuala pisut mõjusamaks  ja päev on enamasti sajuta ja päikeselise ilmaga kerkib  palavus kraad kolm üle 30 pühapäeva öösel on vihmahooge  ja äikest ja selle järel tuleb päev värskendava läänekaare tuulega. Sooja on lääne pool, siis 25 ümber ida pool kuni 30. Nii et lähiaeg on kuum. Hoidke ennast. Aga hoolimata soojadest suveilmadest saab Elvas  välitingimustes uisutada. Kuna uisuväljak on valmistatud spetsiaalsetest plaatidest,  ei karda see ei päikest ega vihma. Kuigi palav ilm meelitas täna inimesi Elvas  ka järve äärde, siis talispordi nautijaid võis näha hoopis uisuväljaku. See on väga huvitav, sest jää peal on juba harjunud,  et on vaja nagu riided panna ja seal on külm. Aga see on väga lõbus ja lastedele ka väga meeldiv. Elva abivallavanema Kertu Vuksi sõnul on Eestis küll  analoogseid uisuväljakuid, kuid teadaolevalt on Elvas  kasutusel olev Eestis ainulaadne. Pinda võivad kahjustada vaid tolm ja liiv,  mis kriibivad ja vähendavad selle libedust. Tegemist on siis mitte jääga, vaid selliste spetsiaalsete plaatidega,  mis on libisevad ja, ja peaksite siis funktsioneerima  täpselt nagu päris jää. Tavaliste uskudega saab peale minna ja, ja saabki tõesti iga  ilmaga kasutada. Esialgu tundus plaatidel uisutamine aga harjumatu. Kuidas teile tundub, et on tavalise jääga mingit erinevust  ka tunda? Üleüldse on natuke harjumatu uisutade nagu suvel,  aga muidu täitsa teised tunded on, et natuke raskem on  uisutada ja ja niisugune nagu Cange. Väga imelik, see pole eriti uisutamise moodi,  kuna see on hoopis teistsugune, kui jää. Mis siis täpsemalt teistmoodi on? Ma ei tea, libisemine on kuidagi teistmoodi. Kes on harjunud jäähallis või järvejääl liuglema,  sellel võib siin tavapärasest raskem olla,  kuna jää on siin tõesti libedam. Elva valla spordijuhi Madis Sumanovi sõnul tuleneb väljaku  libedus asjaolust, et uisutera ei lähe jääst kõvemasse  plaati sügavale sisse. Alternatiividega võrreldes on aga selline väljak soodsam. Selle väljaku maksumus peaks olema kuskil 25000 eurot,  et sellises suuruses, aga neid plaate saab juurde teha  ja piire saab teha pikemaks. Kas selline väljak pikemaks ajaks Elvasse rajatakse,  selgub peale pilootprojekti lõppu. Esialgu saab uisuväljakul liuelda järgmise nädala lõpuni. Selline sissejuhatus siis spordiuudistesse jalgpallis võidab  täna kas punane või valge ristilipp, vaadake minu poolt,  aga kaunist õhtu jätku.
