Veerandit maailmamaast kasutatakse praegu loomade korjatamiseks laboriliha ehk loomarakkudest kasvatatud lihasaks, õigetes tingimustes kasvatada aga kas või lasta mägeldriski parem ka ise laboriliha kasvatanud riskiinvestor Mariliis Holmi sõnul kulub laboriliha kasvatamiseks ka vähem ressurssi. Kuna ainult kasvatatakse see osa loomast sära tarbitakse siis näiteks lõhe puhul või tuunikala puhul tavatootmisest läheb 50 protsenti nii-öelda muudeks kasutuseesmärkidest, kui, kui inimeste toit. Laboriliha on Holmi sõnul ka tervislikum. Võimalik personaliseerida neid toidutooteid näiteks muuta rasvhapete tasakaalu, muuta erinevate mineraalainete tasakaalu. Kuna loomi ei pea enam tapma, siis võib tulevikus toidulauale sattuda ka ohustatud liike nagu näiteks tuunikala, mille varud on viimastel kümnenditel ülepüügi tõttu drastiliselt vähenenud. Praegu on maailmas ligikaudu 80 ettevõtet, mis raku baasil liha aretavad. Ameeriklased kasvatavad kanafileed. Hollandlased loovad veiseliha, austraallased aga känguruliha. Tulemus on ka esimesed lambaliha ja mulluski ettevõtted. Kõik siiski rakkudest kasvatatud tehislihast nii vaimustuses ei ole. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles, et eeskätt lahendab laboriliharikka maailma probleeme. Sa muutud petsiks söögi vastu, siis kui sul piisavalt süüa süüa piisavalt ei ole, siis sa ei hakka valima, siis seal ta kana või, või, või sealiha ära. Kui seal on liiga palju juba süüa ja siis hakkad mõtlema, et noh, et oleks hea, kui kedagi tapma ei peaks. Mainet ei usu, et laboriliha kunagi tavalisest lihast odavamaks muutub. Suuresti on see seotud rakkude kasvatamiseks vajaliku veise loote vaadakuga, mille liitri hind on ligemale 1000 eurot. Hea alternatiiv vasakule, aga praegu tema sõnul puudub. Noh, investorite tuleb alati rääkida, mesijuttu, et ülehomme on need hinnad all nagu aletajateks, vaadake arvuteid, esimene arvuti oli ka nii kallis. 10 aasta selleks, et arvutihinnad nii palju alla kõik kasutasid, seda siin ei kehti see siin, mina ei usu seda. Seda kehtan.
