Üsna sageli on kuulda, et poest ostetava kilekotti peaks välja vahetama taaskasutatava poekoti vastu. Siiski selgub taanlaste 2018. aastal valminud uuringus, et kilekotitootmise ökoloogiline jalajälg on väiksem kui seda puuvillast toodetu. Siiski tuleb selle ja sarnaste uuringute juures meeles pidada, et arvesse võetud ideaaltingimusi justkui jõuaks kõik kotid olenemata tama liigist korralikult. Jäätmekäitlussüsteemi. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinmaa sõnul tuleks poekoti valimisel eelistada taaskasutatud materjale. Kõige parem variant on selline kott, mis on tehtud juba olemasolevast materjalist ja nii, et seda ei pea uuesti töötlema, teeks vanades kardinatest või muust tekstiiltoodetest kandekott, mis ei ole toodetud ekstra selle jaoks. See materjal on kõige väiksema keskkonnamõjuga, et kui eraldi kasvatada puuvilla ja sellesse koti valmistada, siis selle keskkonnamõju on on väga suur ja ega ka tekstiilile hetkel on neid kasutusvõimalusi ringlussevõtuna vähe. Mitmed poed on viimasel ajal võtnud enda südameasjaks muuta poeskäik jätkusuutlikumaks, teiste hulgas on teinud seda Rimi kauplustekett, kes on otsustanud maksustada ka läbipaistvad väikesed kilekotid. Rimi turundusjuhi Andrea Arro sõnul on siiski kaupade kojuviimiseks populaarseim pallikile kott. Vaatamata meie püüdlustele pikaajalistele püüdlustele suunata kliente rohkem tarbima või ostma siis korduvkasutatava kottidega me täna näeme jätkuvalt kilekott on piisav peamine ostukott, millega siis toitu koju viiakse. Paraku. Olenemata sellest, et poes käivad kliendid helistavad selgelt kilekotti, on Andry Arro sõnul Rimi vastu võtnud otsuse, et poekaupade kojukandeteenusel kilekotte ei kasutata. Aga kui me kojukandega või poega üldse alustasime, siis kohe algusest peale me olime teadlikud, et kilekott on midagi, mida me siis ei soovi kasutada kojukandes ja ka üleüldse klikend kollektis, ehk siis, kui inimene ise järgi tuleb oma kaubale ja meie oleme valinud paterkotid kõikidele pakendamisviisidele e-poest.
