Siin summas peaks olema meil nüüd siis isased siia kalad. Kellelt me tahame suguprodukti võtta, need on varasemalt  püütud ja paisu alt saadi täna emane ka. Ja siis saamegi siit selle niisa emasele. Marjale peale panna. Ära viljastada. Väärtusliku lõhelast Pärnu-jõe siia on jäänud aastatega üha vähemaks. Nii nagu teisi kalu, mõjutab ka siiga intensiivne kalapüük,  elukeskkonna seisund ja juurdepääs koelmutele. Siiavarude päästmiseks tuleb looduslikku populatsiooni  järjekindlalt toetada. Sügisel, kui kalad tulevad merest jõkke kudema,  püütakse osa neist kinni, et koguda isastelt kaladelt niiska  ja emastelt marja. Ja niimoodi ta ise praktiliselt siis täiesti vabatahtlikult jookseb,  see on täiesti küps. Siis natukene õrnalt silitada. See aitab siis sellele marja eritumisel siit kaasa. Näha on, et, et see mari on sellises ilusas heas kvaliteedis  hästi küps ja tuleb koos praegu vedeliku Era haaval? Siia mari viljastatakse ja edasi jääb see Lääne-Virumaal  põlula kalakasvandusse hauduma. Nüüd on see siia mari, mis sai sügisel viljastatud pool  aastat arenenud ja on jõudnud sellisesse faasi,  et ta hakkab õige pea kooruma. Siin on näha isegi juba silmad ja põhimõtteliselt kogu  vastse keha kuidas nad looduslikult oma marja jätavad. Siia Mari on tavaliselt nii-öelda taimestikule kinnitanud ja,  ja see siia mari on pärit Pärnu jõest ja,  ja Pärnu jões on tavaliselt ilmselt vaiksevooluline koht  kuskil nii-öelda servaalal, kus on taimestiku  ja seal taimestiku küljes, tema nii-öelda loodab,  et tal õnnestub nii-öelda teistest rööv röövtoidulistest,  kaladest ja nii-öelda loomadest pääseda ja,  ja saab rahulikult ka kooruda ja siis merre lasta,  aga teil on siin kasvatuses mingid erilised seadmed  selle jaoks, et see siiamari saaks kooruda  ja enne siis seda haududa pidime ehitama aparaadi,  sellepärast et meie kalakasvatus on allikaveel  ja allikavesi tähendab seda, et aasta läbi on temperatuur  neli kuni kuus kraadi ja, ja nüüd et muidu siig kooruks meil  hästi vara juba kesktalvel, aga me ei saa seda. Selles mõttes ei ole see hea plaan. Et sel juhul me peame hakkama vett soojendama,  et vett soojendama, sest toitumiseks tahab ta vähemalt  kaheksa kraadi soovituslikult isegi 12 kuni 16 kraadi. Ja, ja sellepärast me ehitasime niisuguse väikse inkubaatori,  kus on võimalik siis temperatuuri, soojusvahetite,  erinevate nii-öelda külma külma toote liseks vajalike  seadmete abil nii-öelda luua. Looduses kleepub siiamaani pärast kudemist veetaimedele  ja ühes veevooluga on tagatud ka marjale piisav hapnikuvarustatus. Kuidas on seesama asi lahendatud kasvanduses,  nimelt nendes pudelites on väike veevool,  mis hoiab siia marja pöörlemas ja samamoodi mari saab  piisavalt hapnikuga varustatud siia mari asetatakse  pudelisse ja, ja, ja loogika on siin selline,  et vesi voolab. Alt ülesse ja kergelt üle üle nii-öelda pudeliääre kogu aeg  ja siis siis see mari hoitakse sellel Kerge veevooluga kogu  aeg ringluses, ehk siis vesi vahetub ja sealhulgas  ka siis hapnikurikas vesi, mis on vajalik nii-öelda marja inkubeerimis,  mis juhtuks siis, kui see vesi siin niimoodi ei liiguks? Kui vesi ei liigu, siis ongi kõige suurem see,  et see mari ikkagi tarbib mingil määral hapnikku ja,  ja see hapnik saab otsa ja siis ja siis võib  nii öelda marjaga minna pahasti. Põlula kalakasvanduses on lõhelaste paljundamisega pikad traditsioonid,  siin on hautatud lõhe ja forellimarja. Siia paljundamine on siiski üsna uus töö,  kuid mõne aastaga on ka selle kalaliigi vajadused täpselt  paika saanud. Siia kunstlik taastootmine on üks. Üks nii-öelda kõige pikema ajalooga taastootmine,  et ta iseenesest ei ole keeruline meie jaoks võib-olla on  lihtsalt uus uus liik ja, ja me peame saama selgeks,  kuidas meie keskkonnatingimustes seda kõige paremini teha. Siin ruumis on paari nädala vanuse siia vastsed. Kas nüüd on siis see aeg käes, kus tuleb hoolitseda nende eest? Siia, et koorudes on On umbes 12 kuni 14 millimeetrit pikad ja kaaluvad ainult seal. 10 kuni 15 milligrammi ja, ja see tähendab,  et nemad vajavad tõesti nii-öelda 24 tundi ööpäevas poolt  poolt ja süüa. Kõigepealt on, on oluline see, et temperatuur on kindlasti  üle kaheksa kraadi, soovituslikud 12 kuni 16 kraadi,  et see on nende nende ainevahetuse kiirusele  ja ainevahetuse tööle hakkamisele hea siis on oluline see,  et, et kindlasti on valgus, sest nad on visuaalsed toitu  ja peab olema hea head valgustingimused. Ja kolmandaks Peab olema siis söök. Mis see nende söök on see eriti peenike ja mingi pulber  ja meie anname siia mere kaladele mõeldud sööta,  mille fraktsiooni suurus on seal 80 kuni 200,  mikromeetrit algul väiksed liivaterakese põhimõtteliselt jah,  seni väike puru nii-öelda. Lisaks. Tehissöödale on Põlulas plaan pakkuda väikestele siigadele  ka looduslikku toitu, täpsemalt vähikesi. Elustoidu püüdmine valmistab noored kalad paremini ette  nende tulevaseks eluks. Pärnu jões. Kui tihti need pisikesed siia pojad süüa tahavad? Noh, ikkagi 20, nii palju kui võimalik ööpäevas peab olema toit,  esmane soovitus seksateist kuni 24 tundi  ehk sisuliselt on kogu aeg söök peal, välja arvatud see aeg,  kui toimub nii-öelda basseinide puhastamine. Ja siis, kui on ise neid, kes saab välja langea  ja et nende korjatud siin nendes anumates on nüüd siia vastased,  kes on 10 kuni 15 päeva vanused. Millal nad jutte lastakse, millal saabub see päev? Inimesi tehakse erinevas vanuses, et ma arvan,  et kindlasti on, on asustatud ka siia marja võib asustada  nii-öelda eelvastseid, kes ei ole veel toituma hakanud. Kui ka nii-öelda vastseid, kes juba toituvad kasvatamise juures,  siis ütleme, populatsiooni taastamise eesmärgil on sellised  kaks põhimõtet, mida suuremaks sa kasvab,  seda paremini jääb ta ellu. Aga mida väiksemaks asustamata? Hkem loodusliku nägu on ja seda suurema tähendusega,  annab ta nii-öelda siis uusi ja tugevaid järgi. Mida nooremana hakkab õppima looduse elu,  seda parem. Kui siia vastased on lastud jõgedesse, kuidas me saame tagasisidet,  kui hästi see taastootmine on läinud? Selleks oleme viinud viimastel aastatel läbi erinevaid  märgistamis eksperimente. Et üritame märgiseda marja, üritame märisa,  eelvastsed ja vastseid ja ka nii-öelda ühesuguseid kalu. Kalade märgistamiseks kasutatakse erinevaid viise. Üks võimalus on vannitada marja või vastseid vees,  kuhu on lisatud ainet, mis jätab kaladele täpsemalt nende peasas. Lauale kuulmekivile jälje kalu saab ka ohutult UVvalguses  nähtava värviga värvida. Hiljem on võrku satunud kalu kerge eristada. Kas tegu on loodusliku või kasvandusest pärit siiaga? Iga päev tuleb kasvanduses teha loomulikult kaladega tööd,  sellepärast et basseinid vajavad puhastamist. Kalad vajavad söötmist ja siis tunnevad nad ennast piisavalt hästi. Siin rohelises basseinis on nüüd oluliselt suuremad siia kui need,  keda me enne nägime mitu aastat teie juures siia tul meil  kasvõi kaks suve ja mis kaugemal esmärk on,  miks te neid kasvatate, miks te neid jõkke pole viinud? Need siiad on pärit samamoodi nagu marigi Pärnu jõest ja,  ja eesmärk on katsetada, et kas me kalakasvatuse tingimustes  saame siigadelt marja ja niiska ning suudame seda omakorda  siis kasutada jällegi populatsioonide taastamiseks. Kui kaua nüüd veel ootama peab, et nad hakkaksid marja  ja niis ka? See see võtab ikka niisa niisa puhul võtab ta aasta aasta  kaks ja, ja ja marja puhul kolm või neli aastat,  et siiapoole on kuskil seitsme seitsme aasta vanuse nad  hakkavad nii-öelda viis kuni seitse aastat tagasi huvitatud  paar kuni neli aastat veel lisaks sellele Praegu te tegelete Pärnu poolsiirde siia populatsiooni abistamisega,  kui suured need plaanid on, mis tulevik teile toob? Me katsetanud oma kalakasvatuse tingimusi,  et kas nad sobivad siia kasvatamiseks või mitte. Ja tänasel päeval on vastus jah, et nad sobivad. Nüüd peame vaatama seda, et kui palju riik seda siiga  siis soovib ja, ja milliseid siia vormi ja populatsioone nad soovivad. Ja, ja siis teeme oma nii-öelda maksimaalse võimaliku,  et kindlasti tegeleme edasi Pärnu siirde siiaga  ja huvi on ka Peipsi siia vastu, aga ka Lääne-Eesti saarte  siiavormide vastu.
