Enne kui osooniga pihta hakkame, võtan ma küsida,  et kas tänane päev Ongi üldse olemist elamist väärt. Vastus pole meie ümber, vaid meie sees. Kes singub, et jälle üks liiga lumine liiga vilu  ja nüri esmaspäev, tüütu töönädala algus. Kes rõõmustab, et. Paavlipäev ei ütle meile suurt midagi, kui me ei tea,  et selle päevaga tähistatakse aastal 33 toimunud Sauluse saamist. Paulus eks Paulus oli erakordsete annetega mees  kelle mõtete ja kirjatöödeta polekski vast saanud  kristlusest üleilmset usundit. Ilma kelleta oleks maailm hoopis teistsugune. Pauluse arusaamine heast ja halvast, õigest  ja valest on tasapisi tulnud meie kõikide sisse. Just nagu mink. Ameerika naarits sattus siia Euroopa naaritsa elualale pool  kogemata ja ära enam ei lähe. Nüüd on ta juba meie mink, vaata mingikene. Kuidas neil vahet teha? Kui juhtuda kunagi naaritsat nägema, olgu ta  siis Euroopa naarits või mink, siis pöörake tähelepanu ülauulele. Mingil on valge alahuul ja see valge võib edasi minna kõhu  alla ka. Aga Euroopa naaritsel on kindlasti valged  ka ülauuled. Nii et tarvis on näkku vaadata ja keskenduda nagu tähelepanu  teadlikult kummaga tegemist. Kuid on veel lihtsam moodus eristada Euroopa naaritsat  Ameerika naaritsast ehk mingist. Kui näete naaritsat Hiiumaal on tegu Euroopa naaritsaga  või aga mujal Eestis, siis mingiga. Euroopa naaritsaid elab Hiiumaal mõnikümmend looma. Ja need väljasuremisohus oleva liigi esindaja on sinna  loomaaias taasasustatud. Mandri-Eestist on mink Euroopa naaritsa välja tõrjunud. Ink on Euroopa naaritsast suurem. Siis arvatakse veel seda, kuna ta on suurem,  siis on ta nagu toidukonkurent, ta on territooriumikonkurent. Ta tõrjub, tõrjub Euroopa naaritsa välja. Samas isasloomad on tugevamad, nad kipuvad paaritama  siis ka Euroopa naaritsa. Emaseid pulma ajal ja nende järglased ristandid,  mis tulevad, sünnivad küll pojad, aga need omakorda järglasi  ei anna. Tähendab, võetakse võimalus ära. Euroopa isanaarid seal pulmadest osa võtta,  saad tugevama käest tappa ja peabki nagu nagu areenil lahkuma. Mingi eelis oma Euroopa sugulase ees on ka parem  puhastumisvõime kunagi karusloomafarmidest meie loodusesse  pagenud mingid ei ole elupaiga suhtes kuigi nõudlikud. Kui me seda ja vaatame, s nüüd sobib mingil elu. See on ideaalne, see on siit edasi tuleb veel kopradam. Talvel on siin voolu, ta ei jäätu vasti Eesti kinni,  mingile meeldivad kärestikukohad, sellised paigad,  kuhu lähevad konnad talvituma. Siin on palju kännualuseid, juurealuseid,  kuhu ning saab ronida ning võib ka kilomeetrise retke ette võtta,  veekogust kaugemal pidada, hiirejahti teha  mida iganes käia majapidamises siirt püüdma. Talvel on minki lihtsam kohata kui suvel jäätunud veekogudel  jahti pidavast, mingist jäävad maha jäljeread  ja musta kasukaga mink on ka ise kergemini märgata. Mink murrab kõike, kellest jõud üle käib,  alates vähkidest, lõpetades partidega. Samas võib ta otsida üles koha, kus elavad konnad. Uristab omale auguveeni, ta on väga hea ujuja vee all  ja tarvitab toiduks konnasid võtab konna,  ronib välja, sööb kalda peal ära, üht-teist jääb järgi ka,  veab omale kändude alla tagavaraks ka selliseid konnasid,  umbes nagu tuhkur. Vahur ei usu, et Eesti loodus kunagi mingi vabaks saab. Meil tuleb temaga lihtsalt harjuda. Mink ajab oma mingi asju ja sellepärast,  et ta minkon ei ole ta sugugi ise süüdi. Ameerika naarits ehk mink toodi siia teadagi Ameerikast. Sellist uue eluala hõlvamist nimetatakse aga bio invasiooniks. Kõige invasiivsem liik ei ole siiski minkontatra  või kährik, vaid hoopis inimene. Eredamaid näiteid tema invasioonivõimest on Ameerikas  rajatud Hovertammi lugu. Huveri Tamm ja hüdroelektrijaam, mille ehitamist alustati  1931. aastal, oli aastakümneid Ameerika kõige võimsam  elektrijaam ning on üks Ühendriikide sümboleid tänaseni. Meie uurime selle sümboli praktilisi väärtus. Arizona ja Nevada osariigi piiril asuval Huvaritammil on  filmitud kümneid telesarju ning mängufilme. Seda külastab igal aastal enam kui miljon turisti  ja see toodab piisavalt elektrit, millega võiks varustada  tervet Eestit. Üllatuslikult selgub aga, et tammi ehitust ei tinginud mitte elektrinälg,  vaid probleemid veevarustusega. Enne Huveri tammi valmimist oli Colorado jõgi väga heitlik. Kevadised tulvaveed uputasid kõik oma teele jääva seades  ohtu ka piirkonnas elavad inimesed ning nende viljasaagi vee,  vaesel ajal aga kärbus jõesäng nii kokku,  et kuiv kõrb võttis taas võimust ja vilja kasvatamine oli  seetõttu võimatu. Hiiglaslik tamm pidi aitama üleujutusi vältida  ning tagama joogi ning kastmisvee kuival ajal kuuveri  ning veel mitme tammiga. Kontrollitult tagab Colorado jõgi nüüd ühtlase veevarustuse  enam kui 20-le miljonile inimesele mitmest osariigist. Uurimaks, kuidas säärane hiigelehitis toimib,  läbime turvakontrolli ja läheme tammi kõhtu. Ümbritsetuna miljonitest betoonitonnidest. Jõuame pärast hulka koridore ja lifte tammi südameni,  kus hiiglaslikud masinad toodavad üha väärtuslikumaks  muutuvat nähtust elektrit. Jaama töötaja Ta kiidab omaaegsete ehitajate kätetööd taevani. Tammile sobiva asukoha otsinguil uuriti omal ajal enam kui  70 paika jõesängis. Ehitus käis ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas. Ometi kulus tammi valmimiseks aastaid. Tamm on 221 meetrit kõrge ja jalamil ulatub  selle paksus samuti enam kui 200 meetrini. Ehitamiseks kulus kaks ja pool miljonit kuupmeetrit betooni. Ehituse kõrghetkedel töötasin üle 5000 inimese. Seda oli rohkem kui tol ajal asegases elanikke. Et aga Ameerika oli ka siis sügavas majanduskriisis olid  vajalikud töölised nõus kohale sõitma kaugemalt. Nende jaoks rajati isegi eraldi linn. Niisiis ei olnud päevakorral elektritootmine,  vaid looduse enda võimule allutamine. Ent skeptikuid leidus ka toona. Nii näiteks arvati, et veehoidla kõikuv tase võib põhjustada maavärinaid. Et tammi purunemisel laastaks vesi hiiglasliku maa-ala  ja peljati isegi seda, et nii suurele hulgale elektrit jäi  energiale ei leidu tarbijaid. Ka ehitaja leidmine polnud sugugi lihtne. Ülikeeruline ning tohutult tööjõudu ja materjali nõudev tamm  pidi kerkima kõrbesse, kus puudus igasugune infrastruktuur. Kui tänapäeval on hüdroelektrijaamade rajamine  keskkonnanõuete tõttu üsna keeruline siis eelmise sajandi  algul ei pandud sellele kuigi suurt rõhku. Toonaseid tegematajätmisi tuleb korvata praegu. Tammi taha moodustus uus veekogu. Müüdi järv. Peaaegu Tallinna ja Tartu vahemaa pikkuses orus olev järv on  Ühendriikide suurim tehisveekogu, mis mahutab 35 miljardit  kuupmeetrit vett ehk Colorado jõe kaheaastase vooluhulga. Järv on ameeriklaste hulgas populaarne puhkepiirkond. Siin käiakse loodust nautimas ja kalastamas. Hiiglaslikul tammil pole aga ühtki kalatreppi. Kuidas siis kalad siin hakkama saavad? Oh ja jõgi on oma 103 kilomeetriga Colorado jõest üle 26  korra lühem, aga koledam ei ole ta kordagi. Tõsi, ilu ei saagi pulga ga mõõta isegi nii kauni paiga ilu  nagu taevaskoda. Paavipäevaks, mis on rahvakalendri järgi üks taliharjasid  Läksid osooni rännumehed just taevaskotta. Kas nad murravad seal talve selgroogu, lõdisevad hanges  või sätivad end talveuinakule? Kes vaatab, see näeb? Täna, oskad sa öelda, kui kaugel see taevaskoda veel on? Noh, taevas kohani vastav on jäänud veel kuskil  seitsme-kaheksasaja meetri vahel. Aga sinna me ütleme nüüd ütleme oma suurte kottidega välja  minema ei hakka, et siinsamas lähedal. Ehitame oma laagri valmis, kuhu me jääme nagu ööbima. Ja kui see on valmis tehtud, siis sealt suundume juba edasi taevaskotta. Noh, lähme, lähme sumpama. Targem olnuks muidugi matkata suuskade või räätsadega. Sellest hoolimata jõuame laagripaika ning otsustame,  et lumemaja on lihtsam ehitada päeva valges. Teeme niisuguse nii-öelda mitte nii nagu Eestimaa neid  iglusid ehitama, vaid teeme nii-öelda niisuguse Eesti  versiooni sellise kerge, mida on lihtne teha  ja samas, kus on mõnus soe sees ööbida. Materjal ehitusmaterjal on jah, siin nagu käepärast olemas  ja ja ütleme, et selline elamu on puhtalt minu arust nagu  selline kinnisvara arendajate unistused,  ökomaja, looduslikud materjalid, odav ehitada  ja hea mõnus olla. Lumeonni seinad olgu paksud ja suhteliselt madalad. Korteris elava inimesena ongi mul meelest läinud,  kui mõnusalt füüsiline on talvine lumeviskamine. Kaevata tuleb pea maapinna ni aga kuidas erineb onnis  ööbimine telkimisest? Tegelikult on hea soe magada, see temperatuur lume all on  niisugune päris mõnus. Et see on, ütleme sisuliselt kuskil seal nulli ümber praktiliselt,  et ta võib isegi plusskraadidesse minna. Et kui me eriti veel kahekesi seal sees oleme,  meie kehad ka kiirguvad soojust ja kui me  selle onni teeme sellise nagu võrdlemisi kvaliteetse seal ei  jää mingeid vahesid sisse kuskile, siis on meil seal õhtul  päris hubane ka alla. Ja mul on kaasas veel selline asi nagu gaasilatern  tormilaterna mis kiirgab ka omakorda soojust  ja samas mitte nii palju, et ta on, ütleme,  seda onni sulatama hakkaks. Aga ikkagi ilmselt ma näen seda, et kui väljas on meil täna  öösel siin miinus viis kuni miinus 10 kraadi külma,  selle vahe sees, siis tõenäoliselt lumeonnis sees on meil  vähemalt pluss viis. Erinevalt eskimotest pole meil igilund võtta,  seega tuleb lumeplokkide asemel teha katus muust materjalist. Krundiomaniku lahkel loal võtan maha mõnesentimeetrised puud. Kinniga harjumatule pole see teps mitte lihtne ülesanne. Siin võiks öelda suisa Ruja sõnadega, et kui metsa raiutakse,  lendab laasta. Ent kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem puu  langetamisele tuleb abiks Tõnu, kes soovitab esmalt ära laasida,  ette jäävad puuoksad. Puud langetama hakkad siis kõik puud on kiulised  ja need kiud tuleb enda kasuks ära kasutada. Sellepärast tulebki lüüa võimalikult puuga. No kuidas öelda, paralleelselt ainult väikse kalde alt  ja siis jooksebki nagu manette sügavale puu sisse ta ei jää kinni. Kui puud on umbes poolemeetrise vahedega katuseks laotud,  järgnevad neile laasimisest järele jäänud oksad. Nende peale sobib panna kas teitmantel vihmakott  või lihtsalt kate mis on ka meil varuks olemas. Kõige peale läheb lumi ja mida paksem on  selle kiht, seda soojem õnnis on. Kuule, aga ega vist seda katust pole mõtet küll kõrgemas  rohkem ehitada, et sellega võib nüüd lugeda  selle osa tööst lõpetatks. Lähme, lähme, viskame kotid ka alla ja. Siis vaatame, mis meie päevaplaan veel edasi näeb. Lumes sumpamise asemel õnnestub meil lähedalasuvast  turismitalust laenutada tõukekelgud. Ja hästi juhitava kelguga on talvel mõnus maastikke läbida. Tõepoolest, kelgu sõit on lustisõit ikka päris vahva. Aga oleme nüüd saesaare silla peal, et taevaskoda on käega katsuda. Jah, ega ta on siinsamas ja mõnes mõttes võib seda nagu Ahja  jõe puhul niisuguseks huvitavaks kohaks pidada,  et siin nagu ütleme ülespoole, selles kohas võib jõge nagu  üheks jõeks pidada ja siit allapoole nagu hoopis teiseks,  et, et kunagi siis eelmise sajandi keskpaigas on siia see  tamm ehitatud, et üritati siin elektrit toota mõnda aega  ja ja paisutati siis see vana nagu ürgorgu,  see osa, mis nüüd ülesvoolu, siit jääb üles  ja paljud, ütleme sellised puud ja kaldad jäid  siis vee alla. Et kui nüüd siin kanuuga näiteks sõita, võib senimaani veel  märgata seda, et keset jõge on mingisugune vana võimas  kuusepuu või mänd niimoodi, et veel on mingid rondid püsti  ja on näha. Ootamatult on raja peal tõkkepuu, nii et retk kujuneb  omalaadi takistustõuke kelgutamiseks. Õnneks on kelgud kerged ja neid saab vaevata üle langenud  puude tõsta. See on nüüd jah, see on see kuulus Emalate koobas  ja siin on siis vee hulk, mis sellest allikast välja tuleb,  on neli, pool liitrit sekundis. Et tegelikult allikakohta neli, pool liitrit sekundis ei ole  just eriti suur veeand. Et Eestis on märksa võimsama veeanniga allikaid. Aga noh, näed, selline pisikene ojasiit voolab igal juhul  ahja jõ. Aga nüüd ütleme nendest pärimustest,  mis tuntumad on, on see, et noorpaarid külastavad seda kohta,  et kui noorpaar selle lätte vett joob, et  siis see pidi nagu pereõnnele hästi mõjuma,  et tegelikult nimetatakse seda ka silmalätteks  ja et teine pärimus, mis selle allika kohta käib,  ongi see, et selle veega nägu pestes silmi pestes see pidi  siis silma nägemise korras hoidma. Nii et ma arvan, et igati sobilik on teha  siis kaks protseduuri ära, et joome ja peseme nägu. Joomisega on veel ka see asi, et. Iidse kombe kohaselt tuli juua käe pealt  ja millepärast, et siis kui sa nüüd kummardud siia  selle oja kollale nägu on vees ja jood, siis sa ei näe,  kui sul keegi selja taga. Need ligi hiilib. Aga kui sa niimoodi kükitavad allikas siis  või siin ojas paned veepeo peale ja rüüpab. Seesama ümbrust jälgida. Kuna paigas on ka lohukivi, mille põhjas säravad vanad head  Eesti mündid, otsustame tava jätkata ja lisame  ka omalt poolt anni. Väike taevaskoda. Väike taevas kogu tema ise ja see on selles mõttes niisugune  vahva koht, et jälle terve rida igasuguseid pärimusi,  uskumisi, mis sellega. Aga üks asi, mis sinuga kunagi aset leidnud,  et niisuguse kultusfilmi nagu viimne reliikvia üks  peategelastest Gabrel tema siis nii-öelda,  kui ta oli peaaegu surnud visati siis siit ülevalt alla. Ja nüüd Neitsi koobas, mida me siin näeme,  et sellega siis kõige tuntum pärimus, mis kaasas käib,  on see, et selle üks Neitsi eleda, juukseline,  ilmselt kaunitar ja tema siis kuldtelgede peal kub kuldset kangast. Ja teda ei saa mitte igaüks näha tema nägemiseks. On ainult võimalus ööl vastu jaanipäeva ja teda näevad. Nüüd noormehed, aga õnneks jäälindu kohtab siin palju  tihedamini ja et selles mõttes Kui jäälinnu nägemise võimalus on oluliselt suurem,  et kui sättida oma retk siia väikse taevaskoht näiteks  hommikustel varajastel tundidel ja tulla nagu väikse seltskonnaga,  ütleme näiteks piisab kahe kolmekesi mitte väga siin lärmi  teha ja lihtsalt jääda kuskile pingi peale,  mis siin kaldaääres on passima mõneks ajaks  siis võib seda jäälindu suure tõenäosusega näha küll  kindlasti taevaskoda, nii väike kui suur taevaskoda. Nii neitsi, koopa, esineja kui kui ka ema lätte esineja on  need kohad, kuhu täiesti tasub lihtsalt tulla  ja mitte midagi muud teha, kui lihtsalt istuda  ja olla ja oma mõtteid mõlgutada selle jaoks need kohad nagu  sobivad minust väga hästi. Tagasi lumeanni juurde jõuame pimedas, siis on küll hea meel,  et pesa sai juba päeval valmis tehtud. Viimase tööna tuleb ukse ava veel kinni katta telkmantliga  ja siis võib onnis korraks mõõtu võtta. Kas magamiskotid peaks ka kohe panema? Ei, ennem sööme ära ja magamiskotid võtame nagu kõige  viimasena välja, et nad siin lahtiselt külmaks ei läheks. Homsel paavlipäeval, aga eks juba tänagi võiksime endilt küsida,  et kas meie oleme valmis oma hinges looduse asjus saama  saulustest Paulusteks. Muide, kas teate, et Paulus on ladina keeles väike tähtsusetu,  et ka hapnikuaatomid on imepisitibatillukesed,  võtame neid korraga kolm tükki. Kolm osoon.
