Tädi Elvi räägib seda, et ma olin viieteistaastane plika,  kui ma tulin Saaremaalt tädi juurde, kelle elamine oli kõik  ära põlenud ja võttis mind enda juurde ja siis,  kui mul oli väga-väga raske, kuna ma olen alaealine,  mind keegi tööle nagu ei tahtnud võtta. Isa kirjutas mulle, kes oli sõjas olnud küla pillimees  ja sepp, no ühesõnaga huumoriga mees siis isa kirjutas mulle,  et kallis tütar, pea püsti, kui perse põleb. No see on inetu küll nagu no öelda, aga see on minu lööklause. Kui kellelgi on raske, siis alati pea püsti  ja edasi ja nii ma olen elanud juba 58 aastat Tallinnas. Ja mida ma ütleks, et hoidke alati pea püsti  ja olge ausad nagu saarlased ja olge tööd  ja ühesõnaga kõike kõike head.
