Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütleb, et kolmekuine raierahu kõigil kaitstavatele aladele on tarvilik, et saavutada linnustikku soodne seisund. Metsa- ja puidutööstuste liidu juht Raul kirjanen juhtis keskkonnaministeeriumi tähelepanu. Sellele piirangu mõjul kannatavad eriti need, kelle metsamaa ongi ainult kaitstavatele aladel näiteks rahvuspargis Tõnis Mölder. Kui metsaomanikule on teada see, et see piirang on kolmekuuline, siis ta oskab ka teistele perioodidele oma töid planeerida, et Raul kirja need märgib, et just kindlust oleks metsaomanikele senisest rohkem tarvis. Puudu on täna õigusselgus, mida võib teha puidu varumine ja metsatööd ei saa jääda kolmeks kuuks üle riigi seisma. Meie soov on kindlasti see, et kui see kompromiss suleb, et kaitsealadel on raierahu, siis majandusmetsades peab olema metsade majandamine lubatud. Vähemalt praeguse eelnõu järgi eks looduskaitseseadusesse ikkagi konkreetne punkti, mis keelaks lindusid nende pesitsusperioodil häirida. Tõnis Mölder ütleb, et kui kellelgi on välja pakkuda parem sõnastus, ootab ta kindlasti kõigi teid. Aga tänavukevadist olukorda, kus keskkonnaamet peatas 10-l raietööd annab tema sõnul ka teisiti vält kida. Keskkonnaametil on tegelikult võimalusi väga palju. Keskkonnaamet peab hindama siis seda olukorda tõepoolest, et millist kahju see konkreetne majandustegevus seal metsas või põllul tekitab. Lindudele keskkonnaministeeriumi välja pakutud eelnõu järgi väheneks ka raielankide pindala. Kui praegu võib kõrvuti asuvatel metsa eraldistel raielank olla kokku seitse hektarit, siis eelnõu järgi väheneks see viiele hektarile. Mida väiksemad on need raielangi suuruse, seda paremini on meil võimalik tagada just nimelt nendele loomadele lindudele, kes vajavad metsa enda elukeskkonnana. Paremad elutingimused. Aga ma ei salga, et sellel on ka selline esteetiline mõõde, et tõepoolest ka väga suured raielangid on need, mille üle tegelikult ühiskonnas see debatt käib. Seaduseelnõu seletuskirjas on samuti viidatud küsitlustele, kus inimesed ütlevad, et neile suurel raielangid ei meeldi. Raul kirjanen leiab, et tarvis oleks teadus põhisemat, vaadet. Lageraielankide vähendamise tõttu võib raiemaht langeda kuni 430000 tihumeetrit, et Eesti metsatööstuse lisandväärtus tihumeetri kohta ka 200 eurot. Kui me nüüd need kaks numbrit omavahel kokku lööme, siis see majanduslik mõju on aastas ülemises piiris 86 miljonit eurot. Mina ei saa kuidagi ütelda, et need on niisugused muudatused, mida avaliku arvamuse küsimuste baasilt võiks teha.
