Kevad on jõudnud nii kaugele, et on paras aeg hakata  paljundama terrassitaimi ja just neid, mis on terve talve  jaheda akna laua peal. Talviti. Ja minul on siin nüüd üks imekaunis pelargoon,  mille ma sain eelmisel aastal kingituseks  ja ma hakkan sellest tegema haljas, pistikuid. Ja kõik selle uhke kõrge osa, mille ma siin viimase kuu  vältel olen lasknud Talle peale kasvada. Selle ma lõikan nüüd tagasi ja tagasilõikamine on  siis selle mõttega, et see taim, mille ma tagasi lõikan,  et see hakkaks ka omakorda ilusti meil hargnema  ja erinevaid võrseid ajama tagasilõikamisel on oluline siis,  et väga mingit kõrget kontsu ei jääks, et ilusti  selle võrse kõrvalt Midagi peaks siia tegelikult peale jätma,  kui vaja, saan veel lõigata. Nii. Ja nüüd on mul siis vaja nendest nendest rohelistest okstest  teha umbes sellised seitse kuni 10 sentimeetrit jupid  ja mõeldes sellele, et igale haljas pistiku oksale jääks  külge rohelist materjali, nii. Palju ma siit saan, ega ma siit väga ei saagi,  selle jätame praegu nii, nii. Selline must materjal on siis nüüd praktiliselt tehtud. Nüüd läheb nuga vaja ja nüüd hakkame neid haljas pistikuid  täiesti parajaks lõikama. Et neid võib siis teha sellistest ladvaotstest  või ka varre keskelt ja vaatame, et igale pistikule jääks  külge enam-vähem kolm leht ja pungakohad,  kust lehed välja tulevad. See on see koht, kus ma noaga siis selle pistiku parajaks  lõikan ja mina olen harjunud tegema viltuse lõike. Ja seda sellepärast, et taimel on kõige rohkem toitaineid siin,  kus on tulevased kasvupungad ja on suur tõenäosus,  et just sealt hakkavad esimesena juured tulema. Nii, kuna siin rohelist materjali ei ole,  siis selle ma jätan, jätan kõrvale, vaatan,  kas siit ka saab. Vot siin on juba üks pung ja sellepärast ma jätan  selle pigem ülemiseks osaks. Lõikan siit natukene tagasi, et punga ei vigastaks. No vaatame, kuidas ma siit lähen sellega. No vot nii. Ja need lehed võtan ära. Ja jälle siit selline punga juurest selline viltune lõige,  hea oleks, kui saaks ühe raksuga tehtud ja see viltune lõige  näitab siis ka ära selle otsa, mis meil hiljem mulla sisse läheb. Ja niimoodi võib siis ära töödelda kogu selle materjali siin. Võtame ilusti lehed ära ja selline paras. Paras lõige jälle, pelargoonid lähevad üsna hästi uuesti  mullas kasvama. On võimalik neid ka tegelikult vees juurutada,  aga mina soovitan ikkagi alati mulda kasutada,  sest vesi minu kogemuste järgi kipub kipub minema kuidagi  sogaseks ja, ja lõpuks see kõik pisut takistab seda juurdumist. Tegelikult võib selle töö ette võtta muuseas  ka eelmisel päeval, sellepärast et pelargoni pistikud  juurduvad päris hästi, kui neid mahlakaid lõikekohti lasta  natuke kuivada. Kui nii palju kannatust ei ole, siis aitab  ka üks nõks ja mina panin siia aluse peale natukene  söekapslist ja kui nüüd söega seda lõikekohta töödelda,  siis see kuivatab ja takistab igasugustel bakteritel  ja viirustel levimast, et võib need otsad kõik  selle söega näiteks ära töödelda. Ja teine võimalus on muidugi kasutada juurutus pulbrit,  mida mina olen ikka kasutanud, et see väga hästi aitab,  aitab haljas pistikutele juuri alla saada,  et niisuguseid juure, aktivaatoreid ja kasvuaktivaatoreid  müüakse mitmesuguseid, et tasub endale täitsa hankida. Ja nendest jagub siis ikkagi väga pikaks ajaks. Ja kui nüüd üks ports on siin rõõmsalt valmis. Las nad siin natukene siis seisavad siis ma valmistan ette need,  need juurutamise potid võib kasutada, kes taaskasutust armastab,  selliseid. Noh, ju siin on tomateid olnud, selliseid  või siis lillepotte. Ja mina kasutan siis alati kas külvimulda Või siis kaktuse mulda Need on sellised neutraalsed,  head sõmerad, mullad, muld peaks olema eelnevalt niimoodi  ära niisutatud, et ta oleks korralikult niiskus oleks läbi tõmmanud,  et sellest saab aru siis kui teha selline junn  ja kui see jääb niimoodi kinni vajutades aga laguneb liht,  et siis on tegelikult see, see muld päris hea  ja õige niiskustasemega külgedel alati kinni,  see on see nõks, et et siis ei löö pärast mulda lahti. Ja nagu näha, taimede nagu istutamisel ikka,  et alati kui me paneme potti mulda, siis paar sentimeetrit  äärtest jääb see madalamale, et see tekitab  siis sellise kastmise vao siia. Vesi ei lähe üle ääre, kui hakkame kastma. Nii alguses teed augu ette siis lükkame haljas pistiku kuni  lõpuni mulda ja pulgaga niimoodi lükkame kinni  ja kuna tegemist ei ole just maailma kõige õrnema taimega,  et siis võib seda siin täitsa kätega niimoodi  ka lükata. Üks. Nii teine. Ja jälle pulgaga lükkame selle mulla ja just sealt altpoolt,  kus see lõikekoht on ka kinni, kui on vaja,  paneme natuke mulda juurde. Ja nüüd kolmas. Ja viimistlen selle sellega, et kas ta on  siis sellise toa sooja veega õrnalt läbi. Vesi on siis see materjal, mis viib mulla osakesed ilusti  pistoksa ümber kinni. Jätame siia korraks nõrguma. Nii. Ja nüüd järgmine. Kui paljudel haljas pistikutel tuleks see pott kilega katta,  siis pelargoonidel otseselt seda vajadust ei ole. Aga lihtsalt nagu nagu paljude nende taimedega,  mis on äsja istutatud, siis päris päikese kätte. Esimesed paar-kolm päeva ei tasu neid panna,  sest et niiskus hakkab taimelehtedest siis väga  intensiivselt välja tulema ja enne, kui ta juurduda jõuab  siis kipub see istutusmaterjal meil või paljundusmaterjal  kipub läbi kuivama. Ja selliselt. Paljundatud pelargooni pistikud juurduvad umbes paar-kolm  nädalat ja märk sellest. Juured on taimele alla tulnud on see, kui taim hakkab uusi  väikseid lehti ajama. Vot siis tuleks veel mingi nädalake oodata. Ja siis võib need taimed juba juba omaette potti istutada. Ja kui nemad hakkavad siis kasvama, siis võib juhtuda,  et taimed kipuvad hakkama õiepungi juba kasvatama. Ja ehkki võib-olla see kiusatus suur näha juba pisitaimele,  et millised õied tal tulevad ja kas tulevad  siis mida rohkem alguses neid kasvavaid õiepungi ära võtta  seda ilusamaks, suuremaks ja kompaktsemaks taim kasvab nende  taimede puhul, mis on mul nüüd paar nädalat tagasi siia juba istutatud,  teen sama asja nagu selle suure emataime puhul. Ma lõikan kõigepealt siit. Lühemaks, et ta hakkaks harunema ja siin on näha,  kuidas ta hakkab õisisid ajama, et selle me keelame talle  ära ja. Võtame nüüd hopsti ära. Niimoodi võib üsna mitu korda saada ühest taimest,  aga järglase, järglase järglas i ja paari kuu pärast  võib-olla terve terrass sul ühest pelargonist pärit  või ka fukiast või, või teistest taimedest pärit järglasi  ja kõik õitsevad terve suve läbi, nii et tasub see töö  ka kevadel ette võtta ja just siis, kui õues veel midagi  teha ei saa.
