Jah, täpselt rollis lont ja seal taga ei. Kuule, siin on nagu ema ja poeg. Suure. Tee. Läiget arvata karvadega. See on nagu sisalik selle meesisalik kihutata. Nüüd me oleme siin, Eesti loodusmuuseumis  ja oleme sattunud sellisesse kummalise seltskonda sauruste  hulka ja selle maailma. Sellel maailmal on ka üks looja ja see looja seisab siin  minu kõrval ja see on. Raul Lunija. Kuidas sa nad siis Tegid ja. Ei tea, kus see alguse sai, muidugi. Algul sai nagu tehtud lihtsalt üks siuke. Panna ta tuppa kuhugi seisma riiul, aga siis tekkis edasine  huvi neid hakata nagu rohkem teha juba. Kindlam nagu liike ja siis otsida meid materjale muidugi ja. Niisugune oma hobiks kujunenud. Ja nüüd on see näitus siin välja pandud hulga erinevate liikidega. Aga kui suured need loomad üldse olid, kes lastest siin teab? Päriselt oskab keegi öelda? Mõned need, kes siin on meist küll päris kõvasti suuremad. Jaa, aga mõned vist ei olnud, mõned olid nagu väiksemad isegi. Nii et kõige suuremad olid siin, kui suured need kõige  suuremad olid? No suuremad olid ikka siin viis-kuus elevanti kokku panna,  niisugused peaaegu et 30 meetri pikkused diplotookus näiteks esiplaanil,  see on ka Väiksemad väiksemad olid isegi kana suurused  ja varblase suuruseid olid sisalik. Skaala oli väga suur ja elasid nad siis,  kus kohapeal, siis nii vees, kõhus kui maa peal igal pool,  nagu praegu, imetajadki. Et igal pool võis neid kohata, aga kuulge,  lapsed, kas inimene ka elas tol ajal siin on need inimese kujud,  on, näete siin igal pool juures, aga kes oskab öelda? Ei elanud inimene siis või nii, et võis ohutult minna  lasteaeda ja kooli ja et ei olnud ohtu, et keegi tuleb. Võib-olla mõned veel oli. Et mis sina arvad? Inimene ei olnud siis ei ela isegi primaate ahvi ei olnud  veel tekkinud, nagu loetakse inimese eelaseks. Isegi sellist loomi, nende vanus on ainult kaks miljonit aastat,  on nagu ahv lastel. Aga dinosaurused elasid siin 65 miljonit aastat tagasi surid  viimased välja nagu. Tekkisid maakeral siis 280 miljonit aastat tagasi,  sellise. Aga kui inimest ei olnud, kuidas me üldse  siis teame, et nad üldse olemas olid, saurused? Nojah, kuidas me teame siis. Siin ikka leitakse praegu lihtsalt skeletti kettide kivisti,  see tähendab, see on kiviks muutunud nende loomade skeletid  ja siuksed, mõned luuosad. Siin võime praegu näha ühte sellist kivist luu otsa nagu. Ja niimoodi on kaevatud terved suured skeletid üles,  siis neid uuritakse, tehakse jooniseid meist  ja siis saab enam-vähem sellest pildi juba,  millised nad võisid välja näha, siis taastatakse juba  skeleti järgi on võimalik panna lihased ja kõik paika,  kui näha luudel, kus on need kinnituskohad lihastele olnud  ja nii saab selle looma vormi nagu ilusti kätte,  et muidugi välja arvatud nahk, mida on väga raske taastada  ja nagu paljudel on muidugi leitud ka naha jäljendeid  kus on, kas ta on surunud ennast vastu savi  või näiteks pikali olnud või siis on see savi kuidagi säilinud,  niimoodi on ära kivistunud, et see nahajäljed on  ka säilinud, aga muidugi on neid selliseid leide väga vähe  ja nad on väga haruldased. Kelle moodi siin lapsi need saurusid üldse on? Krokodilli. Kaelkirjak siili. Siili aga känguru siis on üks hülge moodi,  siin on kärnkonna kärmkonna. Ja eks siin on veel teisigi. Aga kuidas neid üldse siis kokku võtta, et  mis tüüpi need. Saurused omal ajal oli. Eks see teatada ikka välimuse järgi, välised tunnused,  näiteks no lendsisalikud, eks terosaugus,  et see oli üks suur omaette grupp, kus teatakse ligi 80  viite liiki. Erinevad seal siis varb suurus, kuni siin 12 meetrise tiiva  siruulatusega sellised suured Teranod onid,  kes olid siis kalatoidulised ja lendajad suurte veekogude  kah nagu praegused pelikani ja midagi sellist  siis olid meresisalikud, jaotati tihti saurused,  kes olid sellised väga kalasarnased. Meenutasi delfiin, õigemini isegi, et eluiised olid  ka ilmselt väga sarnased, ometi olid nad sisalikud. Siis muidugi meresisalikest, teine grupp oli plesiasauruses,  kes oli natuke hülge moodi nagu pika kaelaga hülge  ja siis oli siuke sisaliku saba, oli taga. Ja siis jaotati muidugi eraldi veel. Kuivamaa sisalikud, keda dinosaurused tegelikult selline sõna,  et see tähendab ainult kuivamaal kuival maal elavaid  dinosauruse nagu neid sisalikke. Et muidu enamasti ajad ks segamini, kui dinosaurused sinna  alla käivad, kõik need õhus lendavad ja meres elavad,  aga see ikka niimoodi ei olnud. Ja siis kuival maal siis neid jaotaks siis. Kõigepealt need suured, mida me siin nägime,  siis nimetatakse auropoodides, need olid kõik sellist  massiivsed ja pika kaela ja kõik taimetoidulised  siis üks grupp Oli. Elurosaurused, kes olid siis kõik väikesed  ja aktiivsed kiskjad, sisalikud, kahejalgsed. Ja karnosaurused, kes olid siis suured kiskjad sisalikud  nagu türannosauruse. Neid nimetatakse siis karno saurusteks. Ja siis ülejäänud grupid olid juba taimetoidulised,  nagu siin stegosauruste grupp, kes olid selliste  luusplaatidega selja. Kõigil on see üks iseloomulik joon. Saba olid neil ogalised, siis olid ankilosaurused,  kes olid üleni selliseid soomustatud ja oga side täis,  nii et nad olid igalt poolt kaitstud, välja arvatud seal kõhualune,  mis oli õrn koht. Siis olid Iguanod olid, kes olid kahel all kõndijad ja. Muidugi, nad olid eelasteks siin partnok isalik üle,  kes oli väga arvukas grupp siin kriidi ajastu lõpul juba. Ja siis, mis siin veel järgi on, nad seeratopsid muidugi,  kes oli väga huvitav rühm suure suure krae  ja sellise sarvedega ilmselt, kes siis väga vapralt  võitlesid ka oma elu eest ja poeg poegade eest,  kuni suurem elukas neid ründas. Nii et neid rühmi on ikka üsna palju ja,  ja ja väga erineva välimusega, selle järgi Aga need olid nagu põhirühmad, aga neid jaotakse omakorda  veel seal väiksemateks gruppideks, seal sarnaste põhjal. Aga meile, ma arvan Nendest me oleme nende pikakaelaliste sauruste juures siin ja,  ja tüdrukud nüüd mõõdavad nende pikkust kaela  ja kere pikkust ja saba pikkust siis inimese sellise  pikkusega ja kui te valmis saate, siis ütelgi,  kui palju te saite? Aga Raul, sina ütle, miks nad üldse sellise välimusega olid üldse. Ja kus nad üldse tegutsesid, need loomad siin? Seda nüüd muidugi vaielda ks selle üle, kas nad arvatakse,  et olid vee eluviisiga, näiteks et nad olid sügaval vees,  et siis tänu sellele pidi neil pikk aeg olema,  et saaks hingata nagu sõitsid veealuseid taime,  aga samas jälle vaieldakse vastu, et sellisel juhul oleks  neil väga raske olnud hingata, kui seda vesi suruks igalt  poolt seda keha nagu pressida, et kuna siis kopsud on  pidevad niisuguse rõhu all, et ilmselt oleks meil siiski  liiga raske hingata, et arvatakse jälle osad arvavad,  et oli ikka kuivama loom. Et pikk kaal oli tänu sellele, et ilmselt sõid  siis taim ja lehti ja sellise oksi puude nagu kõrgemates tippudes,  kuhu teised sisalikud ei ulatunud ja tänu sellele  siis ajapikku nagu see kael venis nii pikaks,  et ainult kõrgemasse toitu saada. Palju te tüdrukute saite nende pikkuse, kes on ära mõõtnud  juba või, või käib mõõtmas? 15 inimest ja nii, et koos saba otsas, kuni  selle pea otsani ja. Nii et vaadake, juba terve kael on terve,  nelja või viie inimese pikkune. Omal ajal oli ja nad on, kelle moodi nad on siis. Oskab? Sisalikud hiigelsuured hiigel hiigelsuured sisalikud. Jah, saba on neil need sisaliku saba selline. Ja, ja kael on ka, aga kael on veel kellegi teisele omamoodi on,  kes see on selline? Kael. Ja jalad on kui vaatad, kelle moodi jalad on. Sellist jämedat hulk jalad ja. Elevandi moodi, eks ju, nii et ta on nagu selline ristsugutis,  selline mingi sisaliku ja mingi elevandi  ja kaelkirjaku. Ja hambad on veel suur. Samas jah, muidugi, hambad olid neil just sellised,  ilmselt nad sõid siis kas siis okaspuude oksi  ja sellist karmimat toitu, siis pidid neil olema küllalt  tugevad ja teravad hambad, et siis seda läbi närida nagu. Ja muidugi üks huvitav asi, seni arvati,  et nad on väga kohmakad loomad, olid niisuguse aeglase liikumise,  aga aga nüüd on muidugi leitud jälgede põhjal  ja see sammu vahe pikkuse järgi on nüüd leitud. Nad siiski pidid küllaltki aktiivsed ja kiired olema,  et väga aegsed, nad ei olnud isegi nagu praegugi elevant,  et ta vajaduse korral võib joosta ikka väga kiiresti alla,  väga selline aktiivne loom, et nende oli täpselt samamoodi. Ja. Mari said palju 12 mari, kuule. 12 12 inimese pikkus saba otsas, kuni pea otsa. See oli kõige kõrgemalt üldse loetakse, et nende  pikakajaliste loomade, see on siis Praha saurus. See on nagu rekord üldse, mis on leitud tavaliselt loomalt,  ainult abalu on seni leitud, aga selle järgi tuleks ta juba  oma 40 meetri pikkune. Ja pluss veel kõrguse juurde, et tal esiots oli väga kõrge  tänu sellele, et ta siis neid upitas, nad koguaeg üles  ilmselt neid oksa midagi kätte saada. Nii et see on nagu seni kõige suurem, mis leitud on,  on see abalu, et see peaks olema siis rekord nende sisalike seas. Nojah, ta võis siis ampsata kusagil raekoja torni. Vana tooma oleks kätte saanud sealt juba. Need on siin siis, kes need on, piirivalvuri moodi siin. Kelle mood need on? Tiigri moodi, aga sina arvad ka, et on tiigri moodi  või on kellelgi veel kellegi moodi? No võib-olla känguru, känguru ja, aga vaata,  mis neil siin. Ka pärast on, ta meenutab näita natuke parti. Jah, mingi pardinoka on need sellised. Nimetus oligi partnokis likult just sellel noka ehitusel,  et oli sama luine ilmselt nagu partidelgi on. Aga elu oli siis ka pardi elu? No ilmselt ta meenutas mingil määral jah,  sest nad ilmselt armastasid sellised niiskeid,  järveäärseid kohti, üks paterdasid siis seal muda  ja ilmselt sõitsid siis pehmemaid veetaimi  ja selleks see nokk oli vajalik siis nüüd  siis välja sõeluda sealt muda seest. Aga näed, käisid ikka tagajalgade peal, nii et  ega enamus ju neid saurusid taga. Nii rangelt, muidugi sa toetasid käsimiste jalga,  et neil oli esiesemed siiski küllalt suured,  et ilmselt kuna siis toitusid, et siis nad olid  ka kõige nelja jala. Et ütleme, seal ringi vaadata, et vahepeal,  et ohtu märgata, siis nad tõusid siis jälle kahe jala peale  ja olid võimelised käima nii neljal kui siis kahel jalal. Ja, ja tegelikult on, praegu elab ka üks selline loom,  kes on küll imetajaaga, kes on pardinoka  ja mis loom see on, teab keegi või. Nokkloom, ja kes on sellise pardinokaga ka tegelikult on imetaja. Nii et siin on nüüd sisalik, kes on siis pardinokaga? See maailm on huvitav küll. Need on päris metsiku välimusega loomad,  aga paistab isegi kohati, nii et ei saagi aru,  kuspool see pea neil on ja kuspool see saba on  ja mis loomad need olid, mis sa arvad? Mida nemad sõid või mida nad tegid või milleks nad  nii metsiku välimusega on sellised? Nagu kaitseksid, nagu kivid on nagu väljas,  see on nagu noh, niisuguse välimus on selleks,  et no ei panna panda eriti isegi tähele See luuplaadid, mis kasvas nagu kehast välja moostaret eks  ta ikka kaitseks oli ka, selg oli tänu nendele  siis kaitstud. Aga no eilset arvatakse, plaadid olid nagu veresooni täis,  nad reguleerivad oma kehatemperatuuri sellega,  et seal siis nagu tuul puhub, et jahuta,  siis neid päikese all näiteks said sellega sooja nagu koguda  nende abil. Nojah, see võis küll niimoodi olla, aga kui vaadata nüüd  saba otsas, on neil ka mingi üsna jõledad ogad,  teravad. No see oli põhirelv, millega siis ennast kaitse  siis nad arvates pöörasid siis nagu selja vaenlase poole,  siis hakkasid selle saba ka siis vehkima. Tegi praktiliselt võimatuks seda tagant. Läheneda. Aga aju vist oli neil ikka õige pisikene,  ma arvan, kui selle neid loomi vaadata. Kui aju suurem, mitte suurem, nii et meil oli nagu tagakehas  oli teine aju veel, mis siis juhtis tagaosaga kehatööd nagu  saba ja jalg oli tööd eraldi. Nii et aju ikka peas ei olnud, küsis, oli. Suurte lelukate saupopika, neil oli sama asi täpselt. Neil asetses ka nagu ta keha tagaosas siis gune,  teine väike ajukogum ja ta nagu aju, aga niisugune  närvikeskus nagu mis juhtis tagakehatööd. No ta selle järgi võib arvata, ega nad siis eriti targad  või sellised ütleme osavad, suur, nii suur kere  ja nii väike aju ja. Aga muidu selle järgi õppivõime otsustada. Jah, seda me arvame niimoodi, ainult et kui on väike Sest nad ei saanud väga lollid olla, et muidu nad ei oleks  nii kaua jällegi eksisteerinud siin miljoneid  ja miljoneid aastaid, kui nad oleks nii. Mida sa, Raul arvad, nendest ogalistest loomadest,  kes siin nagu kilpkonna moodi siin lapsed ütlesid milleks ta  selline on ja mis, mis loom ta üldse oli? Jah, see oli nüüd teie üks huvitav grupp,  et nad olid nagu arendanud välja niisuguse kaitsevahendi,  et siuke rüüne selga kasvatanud, mis koosneb,  kust luukilpidest said omavahel siis nahaga ühendatud igast  ogasid ja mida nad kasutasid, need ülevalt olid nad  praktiliselt siis väga hästi kaitstud, nagu et õrnem koht,  kõhualune ainult siili siis mingil ainult vaheta,  tõmbad ennast kerra muidugi, et püüdsin kogu aeg ikka nelja jala,  ilmselt kui kiskja väga ohtlikuks muutus,  ta ilmselt lasi ennast lihtsalt kõhu peale. Ja jäi ootama muidugi, saba oli neil tohutu relv,  et kõigil oli saba väga tugev ja siugune,  millega siis ilmselt vehkisid? Aga nemad siis sõid, mida nad sõid, need ikka rohusööja,  ilmselt siuke karmima taimestiku karjun,  kuna hambad, et küllalt tugevad. Ja noh, liikumised oli muidugi väga aegsed tänu sellele,  et nad olid kaitstud ja neil nagu põgeneda ei olnud  niisugust tarvidust, et siis küllaltki ilmselt list rahulike  liigutustega loomad. Aga seal on veel ühed sellised, noh, pardinokaga,  aga kaasuari sellise kiivriga või mingi tuletõrje kiivriga  või sellised naljakad loomad. Jah, need nimed, goritasaurust, eks see niisugune kiivriga  sisalik nagu tõlke ses kasuarius on teine nimi,  et see ongi pa meenutasid peakuju, meenutas väga praegu  elavad kiiver, kasureid, kes on siis ühed jaanalinnulised. Jah, nemad elavad siis Austraalia kandis seal uusima saarel. Paapuade juures. Nüüd me oleme jõudnud siin veel metsikuma välimusega loomade juurde. Siin on nagu mingisugused ninasarviku Sugulased ja, ja peale selle, siis on laste kätte,  me oleme otsinud välja siin suguseid sisalikke,  kes on siis need, kes elavad ka praegu maakeral  ja näevad välja ka, kellel on sellised ogasid siin seljas  või peal nagu siin oga iguanil siin kaela ümber. Või seesama see krai kuan, kellel on, näete selline vägev  krae ümber pea. Ja kui te vaatate neid, neid saurusi, kes siin liiguvad ringi,  siis neil on ka näete selline vägev selline nagu rüü ümber  kaela ja veel sarved ja mis loomad need olid siis? Need on nüüd triceratops või seratopi nimetati kogu seda  loomade grupp, neil sarnane joon oli kõigile ilusi krae,  selline luus, tugev krae siis kuu kinnitused,  kaelalihased, et kuna see pea kaalus väga palju,  siis pidid olema väga võimsad lihased, et üldse seda pead  suut üleval hoida ja. Ja ka närimisel oli vajalikud need lihased,  et kuna nad toitusid väga karmist rohust,  siis ka lõuaalulihast kinnituse krae külge. Tänu selle olid neil hästi võimsad lõuad,  olid võimelised seda kõva rohtu nagu peeneks närima. Nojah, järelikult ikkagi, ma kujutan ette,  mingid ninasarviku analoogid omal ajal või,  või sellised. Omal ajal jah, sarve kasutasid seda sarve samamoodi nagu ninasarvik,  et kaitserelvana ja ma arvan, et nad olid ühed väga tugevad  ja võimsad loomad, keda ka ükski türannosaurus  ega naljalt vist rünnata ei tule. Ja ilmselt nad kaitseid ka samamoodi oma poegi,  tähendab, et pojad siis jäeti nagu karja keskele,  võib-olla siis vanemad loomad, siis seisid ringis ümber  poegade siis sarved nagu välja pole suunatud. Aga nende sarvede arv ju, kas need oli alati  nii püsiv, et kolm sarve siin nina peal või oli mõnel  ka rohkem? Tritseeratopsidel oli kõigil kolm sare, kuna riceratops otse  tõlkes tähendab ka siis kolmsarve pead nagu sellist. Et neid oli viitteist liiki juba, aga seratopside hulgas oli  veel väga palju teisi liike, kellel ei olnud üldse sarja  ja kellel nina peal üks sarv ja kellel oli krae küljes väga  suured sarved, nagu seal pärast näha, on seal Stirako aur. Kogu krae koosneb sellistest suurtest ogadest. See muutis ta siis nagu tagantpoolt täiesti. Kindlaks nojah, tähendab, siis on veel üks võimalus,  kuidas siis vastu panna. Kisketele ja, ja, ja samas rahulikult ära elada,  siis oli selline selline variant nii-öelda ninasarviku. Selline. Tüüp iga loom katsus endale välja arendada mingid kaitsevahendid,  väga tõhusad kaitsevahendid, sest noh Eks elada tahtis igaüks. Seal liiva sees on keegi vist oma munad jätnud,  keegi munenud ilmselt see on seesama, see jah,  Tri eerat op sealt on kes ma täiega hakkama saanud. Pesa täis mune aga, ja laste käes on siin  ka ühed munad ja need on, kelle munad need on lapsed  ja januline munad ja aga kui nüüd vaadata seda suurust,  mis sa arvad, kui suured need munad tegelikult olid,  ütleme, sauruse muna. Noh, see olenes muidugi sisalikku enda suurusest seal  suurematel Eks ta võis siin paari jalgpalli suurust olla  või selline? Ja noh, jaanalinnu muna on praeguse elavatest lindudes kõige suurem,  aga siis Jah, maakeral praegu üldse vist. Munades, mida leida võib, on sen jana, linnu,  munade ja. Ja need munad siis noh, ma kujutan ette,  neil võis olla ju õige palju vaenlasi ka,  kes neid imustasid ja tol ajal ja kindlasti palju väikseid  sisu loetakse siis ainult toitusidki ilmselt teiste nagu  suuremate sisalike munade eest hävitasid neid. Kuna on leitud siin kivist pesi, kus on veel munad sees  ja kus on siis mõni niisugune väike röövelsisalik isegi  jäänud koos selle pesa ka siis liivatormi alla,  et siis on maetud kinni koos täiega. Ja selles mõttes siis, kui nüüd võrrelda neid,  kes siis munadega sigivad noh, imetajaid ei sigi,  aga sigivad siis kõik, praegu elavad roomajad. Ruumad jah, muidugi imet sigib si nokkloom,  nagu enne oli juttu ainult. Ja mõned maod, aga no sel ajal oli isegi loodetakse  meresisalikud näiteks sünnitasid siiski elusaid poegi,  sest noh, siin on nüüd raamatus üks huvitav pilt. Väike niisugune seeratuks, nüüd ronib munast välja siis. Hästi abitu ja tore. Ja samamoodi oli omal ajal Noh, krokodill, näiteks siin vaatasime enne,  väike krokodill tuleb munast välja, eks ju. Ja rokodill on üldse huvitav, mille poolest meil siin veel meie. Eks tänapäevani säilinud retiil enam-vähem muutumatu,  nii nagu ta oli kriidiajastul ja on ta siis elanud,  suutnud nagu vastu pidada. Tänapäevani, et tema, tema elas ka sel ajal  ja elab ka nüüd väga sarnane juba nagu ära kadunud  ja väga sarnaseid liike on leitud ka siin kriidiajastusten. Et tõesti, ma olen neid pilte vaadanud sarnase tõesti  ämmastaja millegipärast, et miks nemad ei ole  nii palju muutunud ka nad olid nii kohatu,  et ei olnud enam tarvidust ütleme, kuhugi poole seal  välimust arendada või muuta seda. Ja nüüd me oleme siis jõudnud siia. Õige metsiku sellise. Vaatepildi juurde, kui keegi püüab kedagi siin ilmselt ära süüa. Mis te arvate, kes see siis keda püüab ära süüa siin praegu,  mis kesket tänapäeval elavad, kes teab, panter pead sina olema. Lõvi. Karu on hunt ja tiiger ja. Rebane ja, ja, ja nii edasi ja nii edasi,  nii et kisked on hästi palju, aga siin, kui vaadata nüüd,  kes neist loomades siin kisked, loomad on,  mis te arvate? Nii et siin on vist kaks tükki siin laua ääres on kisked,  loomad ja ülejäänud siis ei ole ehk näevad õudsed välja. Aga need kiskjad siis, ega nad olid erineva suurusega ja,  ja kuidas nende elu siis käis ikka kahe jala peal ikka  tagumis ala. Jah, kiskjad olid kõik ainult kahejalgsed loomad,  et kuna neil esiasemel olid huvitaval kombel nii,  et väiksed, et neile ta ei saanud praktiliselt üldse toetuda. Praegu näiteks ei teatagi, et miks neil need konkreetsed  nüüd vajalikud olid, et arvatakse, et kui ta näiteks magas,  et kui ta nast siis üles upitas, et see pea oli tal tohutu raske,  et ta siis mööda maapinda nagu ettepoole libiseseks ta surus  need väiksed käpad või need küünised siis maa sisse,  et siis tänu sellele ta siis jõudis oma koguka pea  siis üles ajada, muidu olekski jäänud lamama äkki,  et ei saa enam püsti, aga nii, et esimest nende toitu suhu  ei topinud, need olid selleks, need ei ulatu isegi lõugad,  nende arvati, et võib olla ta puhastama nende küünistega lihakiududest,  aga nad on natuke ikkagi selleks liiga väikesed,  et osadel olid nad muidugi pikemad, et siis kasutati neid  ka siin saagi kinni hoidmiseks näiteks võib-olla  või siis lõhki rebimiseks, seal aga. Aga muidu siis jooksid, eks ju nende tagumiste jalgade peal  ringi kiiresti ilmselt. Jah, muidugi, väiksed olid eriti kiired,  need väiksemad olid ja siis pidasid väga aktiivselt jahti  siis et arvatakse, et seal väiksemad need kiskjad,  nad isegi pidasid jahti karjas, nagu praegu hundid on  ja mõned muud kiskjad veel. Aga kus maailma osas kõik kõige rohkem need saurused asetsesid. No meid oli üle mandrite, no põhilised leiukohad praegu on  ikkagi Kanadas ja muidugi Ameerikas, USA-s Colorados  niisugune koht, kus väga palju leitakse ja teine koht on  Mongoolia kõrbetes kobikõrbes, kus on need tohutud surnuaiad seal? Sahara kõrbes on veel leitud Aafrikas. Ja nüüd on viimasel ajal nagu suured leivad,  mis on tehtud, on Hiina nagu, kus on jälle palju uusi liike  välja kaevatud ja. Ja ma arvan, eks tulevikus leitakse ehk neid kohti veel juurde,  kuigi see on muidugi, et suur õnn, kui sattuda sellise koha peale,  kus neid skelette ei leida, et see on väga suur juhus,  muidugi. Aga noh, tol ajal ei olnud ju maakera kaart selline üldsegi  mitte nagu praegu selles mõttes, et sa ütled küll,  et praegu siin Põhja-Ameerikas või Hobikõrbes omal ajal nad olid noh ega maailmakaarti tollest  ajast ikka ära küll. Ja ja omal ajal muidugi ei olnud see kõrv üldse võib-olla  seal kõrb, vaid oli niisugune suur tehnik  või džungel, kus need loomad siis elutasid  või mingi stepp või niisugune. Et ega tingimus on selle ajaga muutunud lihtsalt,  aga praeguseks ja ütlen, paljudes kohtades on  ka inimtegevused ja tagajärjel on ju kõrbed tekkinud juba. Aga kas Eesti alal nad elasid, mis sa arvad? Eesti alata? Seni ei ole leitud kahjuks ühtegi sellist kahejalgset kalu  on küll leitud ja muid trilobiite ja taas loomi. Kuna siin oli merepõhi enamuse ajas, siis see oleks muidugi  sensatsiooni võib olla, kui siin Eesti alades  ka mingi inosaurus jäänused leiti, siin on sul 80 liiki 80  erinevat liiki ja palju neid üldse oli või,  või? Üldse loetakse, et kusagil natukene üle 800 liigi on seni  nagu teadaolevad, aga ma usun, et see on väga väike osa  ja sest need leiud on ju väga juhuslikud  ja see on suur vedamine üldse, et leida mingi luu  või skelett, et see me sealt maapõuest. Ja nad on ju kirjeldatud ka need mõned liigid on kirjeldatud  väga väikeste selliste luude arujärel. Tegelikult. Ei saagi, ütleme seal mingi sääreluu põhjal,  et võib ainult tema asend, et kas ta käis kahel jalal niimoodi,  aga et nüüd konkreetselt välimust seal pea kuju  ja sellist asja ei saagi, et on ainult nimetus antud mingi  sääreloo järgi mõnel loomal, et välimust ei tea seni keegi veel. Nii et neid ilmselt oli ikka võrratult rohkem  ja see, mida me tänasel päeval teame neist,  see on ikka ilmselt väga väike osa sellest tegelikust. Omaaegsest suurest impeeriumist ja maailmast.
