Eelmisel suvel oru pargis alanud virtuaalrännakud osutusid väga populaarseks ja nende abil on saanud ajas tagasi minna ligi 8000 inimest. Uuel hooajal saab Toilas valida kahe ajarännaku vahel, räägib bluurai tegevjuht Mairo Rääsk. Teise rännaku selline finaal on siis suur saal suure saali rekonstruktsioon suurt saali me näitame siis tõepoolest väga detailselt vaatega sellele rikkalikule, koorile, laemaalile, makovski, laemaalile ja, ja, ja paljudele teistele detailidele, nii et tõesti tekiks selline küllastus. Vaata ta tõepoolest seda suurt saali nüüd, nagu näinud, nii palju, kui see tehnik tehnoloogiliselt on, on võimalik. Virtuaalreaalsuse loomisel on oma infokildudega kaasa aidanud ka kohalikud mälestustekandjad. Näiteks suure saali kroonlühtri taastamisel oli abi inimesest, kel olid olemas lühtri originaaltükid, räägib lühtritükkide omanikkonetessillemba. Pärast seda, kui venelased siis olid Oru lossi maha põletanud, läks minu vanaonu sinna varemetesse või sellesse, mis järgele jäänud, läks kolama ja, ja siis, kui ta sinna kolama läks, siis ta leidiski hästi palju neid erinevaid kristalle, mis olid siis lühtritest vist kuskilt ja, ja kuna ta oli selline ilumeelega inimene, siis ta riputas endal kõik need kristallid, kaabu külge mingiaeg siis me rentisime selle maakodu, mis meil siin on välja ja need rentnikud, kes olid, meil oli siis mingisugune hunnik neid kristalle, oli seal kodus. Need rentnikud viskasid teepõõsa alla need kristallid kogu kogu prahi, ühesõnaga mis meile ei meeldinud, sest vanasti prügimajandusega oli nii nagu oli ja eelmine aasta siis ma mõtlesin, et ma võtan selle sirelipõõsa maha, see häiris mind tükk aega hakkasin kaevama ja leidsin need kristallid. BR Toila 1938 arendajad soovivad minna lossis kama tasapinnast allapoole. Airo Rääsk. Meie suur unistus on liikuda edasi nüüd keldrikorrusele, mis sai siis 1935. kuuenda aasta ümberehitustöödega täiesti uue ilme Olev Siinmaa rahvuslikku statistikast kantud sisekujunduse näol, mis on ka Eesti arhitektuuriloos nagu selline omaette peatükk. Oru loss hävis teise maailmasõja käigus Toilast raadiouudistele Rene Kundla.
