Kui ilmad on veel jahedad, tasub esimesed seemnekülvid teha  kasvuhoonesse sest seal on soojem ja siis saab kohe varsti  ka saaki. Nii. Ma tegin siis, kui lumi veel maas oli, endale seenetest seemnelindid,  et ei peaks kohe siis, kui taimed hakkavad idanema harvendama. Selle mõttega tegingi, et need siia kasvuhoonesse maha külvad. Nii, ja kõigepealt teen sellised külvivaod. Ma tegin seemnelindid, siis rukolast redisest  ja mis see kolmas mul oli paksoi. Need on kõik sellised kiirelt idanevad ja peaksid siin  siis mulle saaki andma kuni sinnaajani, kui ma siia  kasvuhoonesse tomatid külvan, nii, ja mõte on mul selline redis,  mis on kõige kiiremini idanev. Selle ma külvan keskele. Lihtne töö. Kuskil paari sentimeetri sügavusele ja nii palju,  kui, kui mahub Ja kohe panen ka selle sildi, et ei unusta. Järgmine on pak shoi, see on siis selline idamaine natukene  roheline kraam. Läheb siia. Ja nüüd, kes see siin on, Rugala, see vast saab siin veel  kõige kauem olla, sellepärast tema, ma panen ääre peale. Nii, ja kui need lindid on nüüd paigas siis kastamäe  selle külvivao ja kõik selle paberi siin niiskeks,  siis ta hakkab kiiresti lagunema. Ja mis on hästi oluline, et see vesi läheb just sinna,  kuhu ta minema peab, ehk siis külvivao põhja. Ja juba on näha, kuidas tegelikult need seemned juba  hakkavad välja paistma siit. Ja nüüd ei ole muud, kui tuleb vaod kinni ajada. Hästi oluline, et see siis ei läheks liiga sügavalt kõik,  et mingi paar sentimeetrit tavaliselt on see külvi vao sügavus,  nendel liikidel. Patsutame ehk siis hästi tugevalt vajutame kinni. See on oluline selleks, et ei jääks nüüd seemnete vahele  mingeid õhuvahesid. Et seemned läheksid kohe niiske mullaga kokku,  ei kuivaks vahepeal ära. Nii. Ja siia nad saavadki jääda, aegajalt tuleb kasvuhoones  muidugi kastmas käia ja siis on hästi oluline,  et et saaks selle vähemalt paari sentimeetri paari-kolme  sentimeetri sügavuselt läbi kasta. Et see pisut turbane muld siin kasvuhoones,  ega ta väga usinalt, kui ta on väga läbi kuivanud. Siin sa vett kinni ei võta. Et sellega peab olema hoolas, nii. Aga selleks, et see kevad ei jääks ainult nagu toidutaimede külvamiseks,  kavatsen ma praegu külvata ette ka lilleherneid  ja need seemned olen mina ise kasvatanud,  sest et. Need lilleherneseemned on üsna kallid ja ma mõtlesin,  et miks mitte proovida ja siin nüüd ongi näha,  ma olen siit midagi juba puhastanud. Näitan siis ka, millised need on. Ja selleks, et ta oleks selline natukene öko  ja taaskasutus, kavatsen ma need seemned külvata ise tehtud pottidesse. Ja selleks ma olen kogunud rõõmsalt. Kempsupaberirullide neid toorikuid ja nendest ma teen endale  lillepotid enam-vähem sellised, nagu mul siin juba on näha. Kempsupaberi toorikud on tänapäeval sellised iselagunevad,  aga nii kaua, kuni meil vaja hoiavad nad oma vormi küll. Ja selleks, et neid võimalikult palju siia mahuks. On mõistlik need toorikud kõigepealt neljanurkseks vajutada,  siis ei jää õhuvahesid vahele ja teine asi tasub vaadata,  et ega nad sellest karbist kõrgemad ei ole  ja näed, ongi. Ma natukene lõikan neid tagasi. Nii. Mingi paar sent mingi sentimeetri jagu maha,  sest muidu, kui ma hakkan kastma, siis voolab see vesi välja. Nii. Nüüd teen lahti. Hops ja täitmine käib väga lihtsalt. Lükkan siia natukene mulda sisse ja surun,  hoian pihu all ja surun alt kinni. Ja palun, see muld jääb siia niimoodi täiesti kinni,  ei tule ta siit mitte kuhugi. Ja nüüd ülejäänud tops ilusti täis. Ma ükskord hüüdsin, mul ei olnud väga neid toorikuid  ja siis töö juures palusin, et töökaaslased mulle neid koguksid. Ma sain miljon toorikut. See oli väga tore. Ühestki üleskutset polnud keegi enne nii kinni hakanud kui  kempsupaberi toorikute kogumisest. Päris lühikese ajaga tuleb arvestatav kogus. Taimepotte niimoodi kätte. Nii. Miks ma siia kasvuhoonesse neid neid seemneid niimoodi  ettekasvatuseks panen, et need lillherned on tegelikult pika  idanemisajaga ja nad on väga pirtsakad. Ja kui ma eelmine aasta neid otse peenrasse külvasin,  siis ma pean ausalt ütlema, et ma tegin umbes kolm külvi esi  pärast esimest külvi ei idanenud üldse väga palju seemneid,  siis tegin teise külvi peale ja lõpuks tegin kolmanda külvi selleks,  et, et saaks lillherneid nii palju, kui mul vaja on. Aga kui ma nüüd ette kasvatan, siis on mul võimalus kohe  istutada need taimed sellise intervalliga,  et ma ei pea pärast enam midagi vahele külvama. Nii et eriti väikeses aias ja kellel on aega,  siis tasub ära küll. Selline ettekasvatamine. Ja lähebki viimane. Kops. Ja siis saab hakata külvama. Üksteise juurde. Ja nüüd hakkame külvama. Võtame kõigepealt vist need seemned siit ära  ja selliste raskelt idanevate seemnetega teen mina alati niimoodi,  et ma panen kaks või kolm seemet alati kõrvuti  ja lillhernestel tasub külvamiseks võtta alati kõige  suuremaid seemneid. Et siis nad on kindla peale idanemisvõimelised. Paar-kolm tükki. Ja olenevalt sellest, kui mitu seemet siin  siis idaneb Tuleb siis lõpuks istutusvahe, et muidu,  kui nad ühekaupa külvata, siis ma olen kuskil niimoodi viie  sentimeetri vahega külvanud, aga kui neid rohkem tuleb,  siis. Siis saab selle vahe suuremaks teha, nii. Kasvuhoones ei ole päris nii soe kui korteris  ja see ausalt öeldes lillhernestele meeldibki,  et tänu sellele temperatuuride kõrgkõikumisele see nende  tugev kest hakkabki murenema ja siis tuleb see idu siit välja,  et kui nüüd tuppa külvata, siis võib seemned isegi ööpäeva  soojas vees ära leotada. Aga kui ma siin õues seda teen, siis sellist eelleotust  tegelikult ei olegi vaja teha. Nii. Ja nüüd, kui, kui seemned on külvatud,  siis järgneb nagu ka ja ka kastmine ja kastan ma nüüd üsna  hoolsalt ja tasub jälle võtta selline peene joaga kastekann. Ja ikka päris tugevalt see kõik läbi kasta. Nüüd, kui need kempsupaberirullid on siin tihedalt koos,  siis nad ka ei kuiva nii ruttu läbi. Ja nüüd tuleb vaadata, et kui vesi mõned seemned väga  pinnale lähedale tõstab siis võib nad sinna tagasi nüüd  lükata nat sügavamale. Et see seeme peab olema kuskil ka sentimeetri sügavuses mullas. Nii juba on näha, kuidas tegelikult need toorikud kipuvad lagunema,  las lagunevad. Hästi, oluline on see, et see vesi jõuaks tegelikult sinna põhjanaa. Sest et mida niiskem on see külvikast või karpsiin,  seda, seda harvem peab siia tulema kastma. Nii. Nüüd need. Topsikud, kus see muld on nüüd väga allapoole vajunud,  võib panna natukene mulda peale. Aga siin isegi pole vaja. Kuid mina viimasena viimistlen alati kõik,  kõik külvid Berliidiga, Berliit on, on see hea materjal,  mis on selline looduslikust kivimist tehtud. Hoiab niiskust, ei lase mulla pinnal üle kuumeneda  ja takistab ka igasuguste haiguste ja, ja bakterite levikut. Pika aja peale see Berliin tegelikult isegi laguneb mullas ära. Nii. Tekivad sellised toredad valged topsid. Nüüd panen alati sildi lillhernes sinine  ja purpur, selline segu. Ja nüüd panen need ka siia teiste külvide juurde. Kasti kastil on augud põhjas ja panen kaane peale  ja ka kaane sees on augud. Siit käib õhk läbi väga tihedalt, ei, ei pane kinni. Siin on natukene soojem kui kasvuhoones keskmiselt  ja külvid tä idanevad kiiremini, nii et soovitan,  kes ei ole veel proovinud, kellel on kasvuhoone osad külvid  teha niimoodi, et panna selliste, neid nimetatakse  talikülvikastideks talikülvikastide sisse proovige  ka kasutada taaskasutusmaterjale. Nüüd kui on poed kinni ja ei saa päris palju igalt poolt osta,  siis on mõistlik seda teha ja jääme ootama,  millal siis toidutaimed idanevad ja millal lilletaimed idanevad.
