Kevad on jõudnud juba sinnamaale, et on aeg kõikvõimaliku  meele pärast hakata külvama. Ja sellepärast otsustasin mina täna endale ühe toreda herne  peenra teha. Ma olen maa enam-vähem ette valmistanud. Nüüd veel jääb viimane suts siluda. Herned võiks külvata sellisele maale, kuhu eelmine aasta on  pandud sõnnikut ja vot selle koha peale paningi mina eelmine  aasta kõrvitsad ja kaevasin siia kõvasti komposti sisse. Nüüd on aeg hernestele. Mina kasutan külvivagude sisseajamiseks sellist pikka bambuskeppi,  sest ma olen tähele pannud, et ega see käsi  nii sirgeid jooni ei tõmba ja panpuskepiga on hea kaks joont  siia peenrale kõigepealt ette tõmmata. Lisaks söödavale hernele kavatsen ma siia sisse külvata veel lillhernest,  no et oleks ilus. Ja teiseks on mul plaan seda mulda siin veidi rikastada. Ja lisavagudesse kavatsen ma külvata keerispead. Kui see Keerispea on tärganud ja umbes selline kahe sentimeetri  siis ma kobestan ta mulda ja siis selle koha peale külvame  midagi muud. Nii alati ma kasutan sellist tööriistade hoidikut. Need on mul alati kaasas. Väga hea tööriist on umbrohu juurja. Sellega ma teen nüüd. Külvi vagudele õige sügavuse. Kui joon on ette tõmmatud on lihtsam seda sügavust jälle korrigeerida. Kaks vagu siia ja siia tulevad herned ja kolm vagu siia siia  ja siia tuleb keerispea herned muidugi vajavad sügavamat. Külvivagu keerispeaga saab lihtsamalt herned umbes kolme  sentimeetri sügavusele. Keerispeale läheb mingi sentimeeter. Nüüd selleks, et midagi ei läheks meelest ära,  kuhu täpselt mingi seeme läheb? Ma alati valmistanud. Id, ja kuna ma juba eelmisel päeval otsustasin,  mida ma teen, siis ma olengi kolm silti keeris peale valmis kirjutanud,  siin. Hernestega läheb natuke raskemaks, sest mul on kolm sorti. See ööli onvood on, on hea varajane sort,  selle ma panen siiapoole. Nii. Ja kelved on vander, see läheb siia. Ja keskele läheb kolm sorti lillhernaid. Ühtlasi see niisugune ilus lillherneste kogum hakkab  siis ühte ja teist sorti omavahel eraldama. Hästi oluline, eriti sellise kuivema kevade puhul on enne  külvamist külvivagu läbi kasta. See päästab inimesi igapäevaselt kastmisest. Mina kastan külvivao läbi, ma võtan kohe,  nagu on näha, mul on üks selline vana kastekann. Sest et ta teeb head peenikest juga. Kui nüüd hakata sind suure kastekannuga sahmerdama,  siis võib juhtuda, et ei saa päris pihta. Ja need külvivaod lähevad jälle sassi. Ja siia tasub ikka täitsa mõnusalt seda vett lasta  sest pärast, kui me mulla ga selle kõik katame,  siis peale tulev muld takistab selle vee ära auramist  ja teiseks see vesi Aitab meil ka seda külvivagu natuke silendada. Juhul kui see külvivagu nüüd kastmisel Oma sügavust kaotab, siis ei ole ka hullu,  sellepärast et herned on iseenesest nii suured. Et neid saab siis sinna ükshaaval näpuga rõõmsalt natukene  sügavamale külvata. Minul on herneste külvil ka paar nõksu. Nimelt ikka juhtub niimoodi, et herned kipuvad halvasti idanema. Mina sellepärast teen seda, et ma külva annad alati kahekaupa,  jätan natukene suurema vahe. Aga korraga panen kaks sõpra kõrvuti. Paljud armastavad herneid enne külvamist leotada. Mina olen tähele pannud, et see on natuke ohtlik tegevus. Sellepärast et leotatud seeme on väga niiskust undlik  ja kui nüüd juhtub, et sul on maakodu kuskil kaugemal Siis, kui korraks iga idanenud seeme ära kuivab  siis nendest külvidest ei tule midagi välja  ja ma olen aru saanud, et pigem on mõistlik natukene varem külvata. Aga külvata ilma leotamata seemneid. Leotamisel on muidugi mingid eelised, et need seemned,  mis leotamisel ei paisu, Need ei ole enam elus  ja neid ei tasuks külvata. Üks sort on külvatud. Ja nüüd võtan teise. Tegelikult on eriti hea selline külvamistöö ette võtta  pealelõunal sest siis ei ole päike nii intensiivne  ja see muld tegelikult ei kuiva nii ruttu läbi. Nüüd hakkame ilu külvama. Ma plaanin siis nüüd teha niimoodi, et kui need lillerned  ära idanevad, siis ma panen neile siia sellise keskele,  sellise koonus ja toe. Ja selleks arvan ma, et ma pean siia natukene Teen sellise ringi. Ja panen ka neile nendesse. Külviaukudesse kõigepealt natukene vett. Ja nagu herneidki Läheb läheb lillherneid kaks tükki ühte kõrvuti  ja ma märgin enam-vähem. Selle koha, kust ma siis teaksin neid oodata? Lill hernel on väiksem, seeme tuleb palja sõrmega panna. Kasutan eelmise aasta seemnejääke, sest need olid  nii ilusad. Nüüd tuleb vaadata, et liiga sügavale ei läheks,  panen isegi kolm mõnesse kohta nii. Ja kaks lillherned toovad köögiviljaaeda sellist vahvat  värvi ja elu. Eriti meeldivad nad igasugustele tiivulistele  ja kui õhtul siin peenra vahel askeldad,  siis tunned seda hästi sügavat ja head lõhna  ja ja vaasidesse saab neid neid sättida,  et lilleErned on ühed mu lemmikud. Nii ja kaks. Nii. Ja kui see külv on siin tehtud Siis on aeg need lillherne külvimise kohad ja,  ja hernekülvid kindlasti kinni katta. Ja mina kasutan selleks ainult oma käsi. Et siit kahelt poolt, tõmban mulla peale. Alguses jääb nagu selline vagu üles ja siis lõpuks vajutan  hästi tugevalt kinni. Ja kinni vajutamine teeb siis seda, et seeme saab tugeva  kontakti selle niiske mullaga. Ja hakkab paremini idanema. See niiskus siin ilusti säilib ja otseselt ei olegi oluline  käia siin iga natukese aja tagant kastekannuga sahmimas. Nii. Keerispea külvamine on imelihtne. Mul on üsna palju seda kogutud, sest ma ikka aga kasutan  seda oma mulla parandamiseks. Ja kui juhtub, et mõni keerispea jääb kasvama  ja läheb õitsema, siis see meeldib eriti mesilastele. Ja ma olengi sellepärast mõne alati jätnud. Et siis on neil ka midagi süüa. Kes siis sellist mullaparandusvõtet kasutab,  saab kohe pärast seda, kui keerispea on mingi paari sentimeeter,  teiseks kasvanud ta mulda kobestada ja kohe seemne otsa külvata. Et see on suur asi ja sellepärast ongi mulla parandus seks  niivõrd populaarne. Nii, ja kui see on tehtud Siis on kõik peaaegu valmis. Nüüd on vaja veel. Siin ka suruda kinni. Nii, ja kuna mul on plaan See peenar kattelooriga katta siis selleks,  et need sildid ei jääks katteloori lõhkuma. Ma lükkan nad na natukene rohkem mulla sisse aga nii,  et ma ikkagi näeksin pärast, et need kohad on märgistatud. Kattelooriga mul on veel üks, üks mõnus nipp näidata. Nimelt aedades neid katteloore ikka jagub. Ja kui sa kevadel nad võtad, siis sa ei tea mitte kunagi,  kui suur jupp Sul parasjagu on. Ja siis ma sain aru nii, kus nad mul on. Mitte pärast igasuguseid sahmimisi tasuks katte loori ühe  nurga peale kirjutada ära see tema suurus. Selline meeter 60 korda 3,6 on väga hea mõõt. Teiseks on mul siin alati kivid, kindlasti on paljud märganud,  et miks mul siin need kivid on, eks sellepärast ongi,  et katteloori kinnitada. Katteloori kinnitamisel ongi hästi oluline,  et juhuslik tuul seda minema ei viiks. Seega päris tuulise ilmaga siin väga külvata  ja looriga katta ei anna. Kateluuri külgedelt kinnitamiseks võib kasutada neid samu. Bambusketti õppe ka, et need siis ühtlasi  ka natukene kindlustavad. Et see loor väga lendu ei lähe. Ja kattelooria on hea sellepärast kasutada,  et vähe sellest, et ta hoiab sooja. Laseb ta valgust läbi ning takistab mullast niiskuse kadu. Ja sellega ta edendab idanemist.
