Lendorava kaitsmine on oluline seetõttu, et suurte silmadega pisiimetaja olemasolu annab märku metsade elujõulisusest, ütles Eesti kuulsaim lendorava uurija terioloog Uudo Timm. Eelkõige on lendorav üks selline liik, kes on nagu indikaatoriks teatud tüüpi vanade metsadele. Kui lendorav elab metsas, siis see näitab, et see metsa ökosüsteem on terve veel ja suudab ka siin erinevatele sellistele küll kliima külgel mingid ilmaste ikka küll haiguste puhangutele suhteliselt hästi vastu panna. Kui kaua aega peeti lendoravaid pigem pelglik, eks ö loomadeks, siis aina rohkem on tulnud märke, et loomake ei lase end inimestest väga häirida. Näiteks mitmes Soome linnas on lendorav asunud elama parkmetsa, sest just seal leidub neile sobivaid õõnsustega haavapuid. Uudo timm rääkis lendorava elupaikade muutustest järgmist. Kui kunagi varemates kirjandustes oli, oli nagu valdavalt kirjeldatud, et lendorav on selline inimpelglik loom ja, ja ta elab ainult kuskil kaugetes metsades. See oli kõik tõsi, ainult et seal on üks väike nüanss, kui on majandatud mets sel juhul õõnsustega, puud ja nii-öelda haiged puud kasutatakse näiteks kütteks ära, aga parkides ja parkmetsades ei langetata puid siis puidu saamise eesmärgil, vaid vaid hoopis maastikukujundamise eesmärgid. Ja seal need haavad kasvavad vanaks, sinna tekivad õõnsused ja õõnsus on eelkõige tähtis lendoraval. Lendorava inimlähedasi asustusi on leitud Kaalutaguse vallas Iisaku alevikus. Viisakus on, on üks hea näide, kus maja hoovis, kus on siis kiiged, kus on vaibakloppimise redel ja seal kõrval kaks meetrit on lendorava pesapuu ja lendorav tänavu aasta ka asustab seda pesapuud. Ta elab, saab elada täiesti rahulikult inimese kõrval ja inimene teda ei sega tema isega inimest. Lendoravajälgi on Eestis leitud nii ida kui ka Lääne-Virumaa aga põhja Jõgevamaa metsadest. Raadiouudistele Rene Kundla.
