Head raadio kahe kuulajad käes on pühapäev ja täna vaatame, kuidas ja millega vanarahvas end tohterdas. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks külaliseks on Eesti pärimusmeditsiiniühingu eestkõneleja Alar Krautmann. Vanad eestlased uskusid igal asjal olevat sees hinge ja seega ka ravivõimet. Oluline oli elada loodusega kooskõlas püha kodadeksalid hiis ja saun, kus kohtuti siis jumalaga ning paluti abi juhendust ja tervendamist loodus vaimudelt. Pärimusmeditsiin on huvitav ja rikkalik ning kohati kummalinegi. Lisaks taimedele ja veeprotseduuridele raviti end pude ja kaanidega mesilaste loit, sudega lasti aadrit ja tehti soonetasumist ning palju muudki, millest teab rääkida pärimusmeditsiiniuurija ja õpetaja Alar Krautmann. Olete teretulnud jagama oma omapäraseid pärimusmeditsiinikogemusi ja teadmisi saate foorumis raadio kahe kodulehel R2 poee kaldkriips, hallo, kosmos ja muidugi liituma kosmonautide klubiga Facebook'is aadressil Facebook, punkt com kaldkriips hallo, kosmos. Tänases saates kõlab enamasti eesti rahvamuusika. Tore folk, ehedad etnorütmid. Algatuseks kuulame plaadilt Helletused rahvalaulik Mari Sarve esituses lugu nukumäng. Ja kui teil kallid kuulajad, on toredad vanavanemad, kes veel mäletavad neid lugusid ja laule oma noorpõlvest sellest hoopis teisest ajast, siis võtke aga välja oma moodsad mobiilid ja lindistage ka mälestuseks mõni minevikku pärl. Vanastlikuna Chang jõmpsik kodu, Nike salevile oli siis jaanitule all, mängiti noomikumeid, vana äini mere lauli, meie noore pidi nuku Juuskümmend üits, tüdruk oli nukk ja poiss pidi. Oleme. Kokku Suu ju kooke neelu, Paane jalga nukuke neel vokk. Emm-kanana nukunõelu. Meil on tänaseks saatekülaliseks on Alar Kraut Man, kes on Eesti pärimusmeditsiiniühingu eestkõneleja. Tere, Alar. Nagu kombeks, tahaks algatuseks teada sinu lugu, et kuidas sa sellise teemani nagu Eesti pärimusmeditsiin siis. Ütlesid, ega selle selleni omamoodi ei saagi kuidagi jõuda, et omamoodi eestlasena ma olengi selles asjas sees lihtsalt jõudmine, pigem on siis võib-olla see, et pead endas äratundmisele jõudma, et et mis on, mis loomulikult, nii nagu nii nagu normaalne pärimuse puhul peakski olema, siis kõik saab alguse ikka perekonnast. Ja nii minulgi, et minul oli küll kõige tavalisemad vanemad, ema oli pärit Saaremaalt. Praeguseks on ta küll toonela teele juba läinud ja tema oli siis kõige tavalisem ema, kes käis näiteks posti toomas pallialu postkastist, mis oli siis kuskil kaks-kolmsada meetrit kodunt kaugemal. Ja tegite seda siis loomulikult ka talvel. Ja minu jaoks oli see siis tavaline ema ja meedia ise täpselt samamoodi käisime siis laudad laudast paljajalu piima toomas ja saime selle eest muidugi kõvasti, vaata et võite ju haigeks jääda ja, ja noh, samas meil oli eeskuju ees, siis meie jaoks tundus, et see ju kõik on normaalne ja see oligi normaalne tigedalt kõvasti praganud ka, see oli nagu rohkem moepärast. Ema ise siis ei käinud rohkem haiglas kui kolm korda meid sünnitamas ja siis ühe korra, kui taastusnaela läbi jala. Rohkem ta nii-öelda akadeemilist meditsiin ei vajanud mitte sellepärast, et ta oleks kuidagi suhtunud üleolevalt sellesse, et ei meie perekonnas tegelikult oli alati arstidesse, suhtuti nagu aupaklikult, nad on toredad inimesed, teevad toredat tööd, vajalikku tööd, aga lihtsalt, et noh, võib-olla umbes niimoodi, et üks endast lugupidav inimene ei pea laskuma nii kaugele, et teda peaks nagu arterist päästma hakkama, et noh, et kui on juba sealmaalasi käes, et noh, eks siis siis tuleb muidugi laste päästa. Aga et kui võimalik, siis siis peaks nagu ise hakkama saama. Ja eks see jäi mulle sisse ja, ja mul oligi, et kui ma läksin juba spordikooli ja siis ta natukene hakkas nagu välja joonistama küll et minu suhtumine natukene teistsugune. Mina siis olin ka, et kui meil treenerid andsid seal väga palju kõiksuguseid vitamiine ja noh, pida, mille vahele ma nüüd ei usu, et seal päris dopingut oli, aga noh, tõenäoliselt, et jah, dopingut nüüd päris otseselt ka kindlasti ei olnud, et aga aga noh, niisuguseid erguteid, südamestimulaatoreid, mis, mis südametegevust tugevdavad ja ja siis minul tekkis seal tõrge, et, et mina viskasin need tavaliselt minema. Et ma tundsin, et ma nagu peaks saama loomulikust keskkonnast kätte, kuigi ma ei olnud stay kuskilt õppinud, ei olnud aasta mingit ei teaduslikult ega mitte teaduslikult kuskilt kuulnud vaid see oli lihtsalt niisugune pere perekasvatus, pigem kindlasti ma arvan, et minu loo üks selline võtmekoht oligi see spordikoolis, kui minu meil oli seal hästi tore massöör Lea Jaakus ja meil millegipärast siis teadmata põhjustel oli selle spordikooli ajaloos esimest ja viimast korda oli meie klassile oli üks veerand, kus andi anti massaazi teooriat ja mulle tundus see muidugi väga huvitav. Teisest küljest väga naljakas, et massaazi õpetakse teooriana. Ja siis ma nii ka selle massööri käest küsisin, et miks siis miks siis niimodi õpetaksid teooriana noh, ta ütles, et nii on ette nähtud. Aga et kui sa tahad, Ta võttis prillid ära ja ütles, et hakkame firma. Ja siis on muidugi mäletan seda hetke, et käed olid higised ja kohmetud ja ei oskanud nendega midagi peale hakata. Aga tõepoolest, ta õpetas mind selgeks ja ma pean ka tunnistama, et tema on siis tõenäoliselt ka minu vanemate järgi järgmine nii-öelda vaimne õpetaja minu puhul noh kui, kui seda niimoodi õieti mõistetakse, et tihtipeale vaimse õpetajana mõistetakse nagu seda inimest, kellega siis võib-olla käiakse ma tea meditatsioonides rännakutes. Et siin ei olnud nagu midagi sellist, et see oli väga selge väga selline lihtsalt nagu noh, nagu eetiline õpetaja. Ta tegi selgeks minu jaoks mingid eetilised väärtused ja põhitõed, mida ma kannan siiani ja ma mäletan näiteks seda hetke, kuidas ta, kui ma seisin oma mõtetes ja ootasin massaazi järjekorras ja siis meie Mettede kahe kompsuga läks nii-öelda uksest välja, hakkas minema ja pidin maha panema ja siis ust lahti tegema, siis siis seda massööri reaktsiooni, kuidas ta ütles, et kuidas sa lasid niimoodi sündida, siis noh, mul endal ka piinlik, et ma, ma tegelikult viimasel hetkel märkasin, Agassi oli juba hilja. Heitis ta ütles mulle niuksed, kuldsed sõnad, et et tead, noormees, selliseid asju lihtsalt peab märkama elus ja need on mulle eluks ajaks meelde jäänud. Sa oled olnud ravi ja üle 20 aasta ja uurinud igasuguseid erinevaid pärimuslikke raviviis, et räägi natuke, võib-olla sellest ka, mida sa siis uurinud oled ja milliseid ravimeetodeid sa kasutad. Tõepoolest, et nende aastate jooksul on neid raviviise siin üle 20 pudinaid sinna kindlasti peale et mida on saanud õpitud ja oligi mul alguses see, et kui ma selle massaazi selgeks õppisin, siis mul tekkis selline tahtmine, doi, et nüüd ma tahaks teisi aidata, mul on tegelikult olnud tõenäoliselt lapsest saadik see soo sees. Ja kuna keegi ei pakkunud, et tule hakka õppima Eesti pärimusmeditsiini, et meil on Eestis igasuguseid asju, mis kõik saab teha, saab ravida. Ei meele, räägiti, pigem vastupidi, et noh, Eestis siin ei ole ju mitte midagi eriti. On küll niuksed, kuulsad ravitsejad nagu Vigala Sass ja, ja, ja siin Kaika Laine need, aga üldiselt on ikkagi kõik pärit idamaadest ja noh, võib-olla veel natukene mujalt kuskilt. Et ja eks ma siis noore noore rohelisena haarasin nendest kõigest kinni, et võib-olla esimene selline suurem kokkupuude oli siis ajurveeda meditsiiniga, mida ma võtsin ka ääretult nagu tõsiselt tol hetkel ja ma olin nagu väga tõsiselt kaalumas, et kas ma nagu jätan kõik oma senise sportlasel ja sportliku öelda tegevuse kaasa arvatud siis massööri elukutse selja taha ja lähen täielikult, lühend on ajurveda õpingutele. Et kus siis mul oli valida, et kas minna ma olin tegelikult juba ülikoolis sees, et kas minna siis edasi kuueks kuuks lohusalusse ajurveda ka edasi nagu tõsisemalt tõsisema suunda pidi. Ja siis mulle siiski tundus, et et ma jään selle ülikooli juurde, et ülikool on mulle siiski pisut tähtsam. Ülikoolis õppisid mida füsioteraapiat sel ajal oli ta küll ravivõimlemine. Ja siis sealt edasi tuli riburadapidi kõikvõimalikke teisi meditsiin, et eelkõige siis Hiina meditsiin, mis ka ka nagu väga pikkadeks aastateks mind köitis, kõigi ma jah, proovisin ka ülikoolist siduda, et ma pean tunnistama, et see ravivõimlemise osa oli küll nagu väga tore, et aga mind kiskus tol korral ikkagi selle massaazi poole. Kahjuks küll sealt nagu massaazi poolt nagu ülikoolist eriti midagi juurde ei saanud, pigem oleks ma tol ajal võinud vist ise seal juba loengut anda. Sest kahjuks kahjuks see pool oli meil tõesti nõrk, et aga kõik muu oli seal tõesti hariv, tore vajalik, et aga, aga siis nii-öelda kursusetööd ja need ma tegin ka juba idamaade meditsiinist. Ja Hiina meditsiiniga olen ma siis jah, siin niimoodi ajalises mõttes võib-olla 10 15 aastat niimoodi tegelenud mitte nüüd küll kogu aeg väga intensiivselt, aga, aga noh, see on nagu see periood, kus ma, kus ma olen nagu sellele olnud nagu pühendunud. Ja siin siis on kõikvõimalikud jaapani erinevad massaažid, tehnikat väga palju siis klassikalise massaazi erinevaid variante mul on õnnestunud siis ka Soome kutse massööri nii-öelda programm läbida Soomes ja üks minu siis nagu selliseid hästi suuri ka nii-öelda leide oli just eelkõige võib-olla taimeditsiin ess, vaatorarni ka eesotsas ja kõikvõimalike muude huvitavate raviviisidega, et mul on siis ka õnnestunud Tais läbida siis nagu erinevad koolitusest koolist olen saanud siis ka loa nii-öelda Euroopas õpetada Tai meditsiini eriti noad Borarni siis. Enne kui me läheme Eesti pärimusmeditsiini juurde, kuulaks natuke muusikat. Tänane saade on selline samas rütmis pärimusmuusikaliini pidi, et mida võiks kuulata sinu. Lemmikutest neid lemmikuid on tõesti erinevaid, aga võib-olla jah, niisugused kus ma tooksin välja niuksed, erinevad tahud. Üldiselt olen ma pigem selline rahulikku ja loodusmuusika kuulaja mille võib-olla selliseks parimaks näiteks on Hendrik Relve oma loodusmehega, mida me siis oma lapsega koos tihtipeale just oleme kuulanud. Tundub, et meil on nagu hästi sarnane maitse siis üldiselt. Ma ei ole väga hevi metali austaja, kuid on hetki, kus ma kus ma tunnen, et see on nagu vajalik, et see on mingis mõttes ka nagu raviv ja, ja siis ka mis, mis ma tunnen, et läheb nagu väga hästi loitsu teemaga kokku, oleks just Metsatöll, et ma tõesti niivõrd kõrgelt hindan Nende inimeste sõnumit, nende inimeste muusikat, et siin kuidagi see selline muusikastiil mind ei häiri, et pigem vastupidi, et ma tunnen üks vähestest kordadest, kus ma kus tõesti läheb üdini minust läbi ja ja aitab minu äge kasvatada. Jah, metsa tolli kuulame kindlasti, kui jõuame loitsuda nii, praegu siis aga Hendrik Relve. On kätte jõudnud hommik ja linn on ka. On kätte jõudnud hommik ja linn on ka. Siis mina lahkun, Li. Sest olen loodusemm Kui põlislaande jõua mintervita linnu Ta linnuvorm Või alustada? Ma olen looduse emme Metsas loomaradu jälgi ja kuulan puude. Ohina. Metsas loomaradu jälgi kuulan puudega ohina. Mets kasutab mu hinge. Ma olen loodusen. Siit metsas põu ürgloodus. Enda aga. Siit metsast saan ma põu ürgloodust enda, aga. Ja võtan ka saali linna. Ma olen loodusem. Linnas loodusest Ma vesta ta saladusi. Kus ta on ja, ja linnas loodusest ma vesta ta salataas ei jutusta. Ja, ja mind linnarahvas Ma olen looduvuzemm. Lille südamest ma laulan ja linnukeeles vilista. Lillesüdamest ma laulan ja linnukeeles vilista. Ma linna soolen. Alar taimeteed joovad ja saunas käivad aeg-ajalt ilmselt enamus eestlasi, aga eks pärimusmeditsiin hõlmab enamatki, ole hea, räägi palun lähemalt, et millega täpselt tegu on, mida see Eesti pärimusmeditsiin endast kujutab? Väga hea, et sa seda küsisid, et tegelikult, et ma just tundsin, et ma tahaksin seda teemat lahti rääkida just ka sellepärast, et ma olen aeg-ajalt kuulnud niimoodi sellist ütlemist, et noh, et see pärimussõna, et see on nagu justkui mingi moeasi nüüd, et et noh, et mis, mis pärimusmeditsiin, et tegelikult meil räägitakse ikkagi rahvameditsiinist ja teisest küljest ma nende inimestega nõustun, et tõepoolest meil tavaliselt räägitakse rahva seas ikkagi rahvameditsiinist, mitte niivõrd pärimusmeditsiinist, pärimuse sõna on tulnudki võib-olla nüüd viimasel ajal eelkõige siis, kui see pärimus on hakanud kaduma. Et kui on võib-olla tähtsustatud nendest pärimusliku osa. Ja siinkohal ma tahaksin tegelikult siis öelda, et miks me väga pikalt tegelikult kaalusime, kui me seda nii-öelda permis meditsiiniühingut lõime, et mis saab sellel nimeks tegelikult ta ei olegi siis selle ühingu nimi on Eesti pärimus ja rahvaraviühing ja miks ma nagu tungivalt tahtsin seda pärimuse sõna sinna sisse panna, on eelkõige sellepärast et noh, võib-olla ma tooks näite, et mis asi on siis rahvameditsiin, et näiteks meil on teada, et küüneseen on selline asi, mida on küll ravitud kõikvõimalike vahenditega ja näiteks ma olen kuulnud, et on ravitud näiteks joodiga ja siis on tulnud nüüd ida poolt siin inimesed, kes on proovinud ravida teda küll petrooleumi ka küll äädikaga kange äädikaga ja mine tea, et võib-olla sellele seenele mõni või mõnedele nendele nendest seeneliikidest siis mõjukase surmavalt. Ja siis võib-olla et üks inimene jälle, kes kuulis, et ahaa, et näed, naabrinaine, nüüd ravis äädikaga ja, ja teine naabrinaine Petrooliga ja mõtlevad, et ahaa, Ma panen veel mõlemad, keeran kokku ja siis on veel vägevam, et ja, ja kui see nüüd niimoodi rahva seas levib et ehk siis neid inimesi, kes selliselt kas siis ravivad või proovivad ravida oma küüneseent on palju, siis ta ongi rahvaravi sõltumata sellest, kas ta aitab või mitte, on ta igal juhul rahvaravim. Küll aga ei ole ta pärimus pärimuslik, ravida ei ole, pärimusmeditsiin. Toon siis võib-olla niisuguse teise siukse küllaltki drastilise näite. On olemas liukivid, kus siis lastakse liugu, liugu laskmiseks on tavaliselt naised, naised on siis teinud seda tihtipeale palja tagumikuga, kui on seda väga tahetud ja, ja vahest ka kasutatud siis jalga vahele pannakse kadakas. See on siis kahel põhjusel, et Ühest küljest on tahetud neiut, kasutasid siis seda selleks, et saada mehele ja naised selleks et saada lapsi. Et on tegelikult päris palju siis teada selliseid juhtumeid, kus tõepoolest inimesed ka tänapäeval, kes ei ole saanud lapsi, on proovinud seda meetodit ja on saanud pärast lapsi. Kas see on konkreetselt selle teene, seda teaduslikult loomulikult tõestada ei saa. Ja nüüd, kui on küsimus, et kas see on pärimusmeditsiin, siis me saame öelda, et jah, tõepoolest see on pärimusmeditsiin, et see on ühest küljest nagu pärimuslike algaga. Et ta on seotud just sellega liugu laskmisega, mida on tehtud. Et me teame ju liugu, laskmisi päris päris palju erinevatel moel, kõige tuntum on meil küll vastlapäev, kuigi eestlased on liugu lasknud päris mitmetel aegadel ka jõulude ajal. Ja selleks neid ongi see et saada siis nagu suuremat tähelepanu just sellele pärimuslikule tegevusele, et me tegelikult ju ei taha propageerida kõiki neid ravi, mis, mis rahva seas on kasutatud, kus on, mis on tulnud kust iganes ja võib-olla kadunud vahepeal ja siis jälle tagasi tulnud. Et meie eelkõige fookuses on need asjad, et mõista, mida siis meie esiisad kasutasid. Mis oli selle taga, miks nad seda tegid. Ja siis vaadata ka seda, et kas seda saab kasutada praegusel ajal. Jah, see liukivide näide oli tõesti väga lõbus. Kui sa mõtled nüüd pärimusmeditsiini peale, siis mis selle põhiselline kuidagi kandev filosoofia oli? Kas mingi ühtsus loodusega? No tundub, et, et jah, eestlased iseenesest väga hästi tunnetavad seda, seda õiget tahku selle juures ja tõesti paari sõnaga seletada ongi üsna keeruline, et kui me räägime filosoofiast, siis me peame päris mitmeid nagu tahu juurde tulema kuidas eestlased ehk siis nii nagu vanasti öeldi maarahvas, et mitte, mitte siis selles mõttes, et maal elav rahva said meie maarahvas. Et maarahas siis nägi, tunnetas seda maailma pisut võib-olla teistmoodi, kui, kui me oleme praegu harjunud seda tunnetama ja nägema. Ehk siis, kui me praegu eelkõige käsitleme seda maailma sellisena nagu me või, või arvame, et meie maailm on selline, nii nagu me teda oskama seletada siis meie esiisad lähtusid pigem sellest et nad aktsepteerisid seda, mida toimub proovisid kasutada seda ära isegi tahtmata tihtipeale väga täpselt lahti seletada miks midagi toimib ja kui me praegu mõtleme, et noh, nagu teaduse arengule, et meile justkui tundub, et teadus on väga arenenud, siis noh, mingis mõttes seda on teisest küljest, kui me vaatleme seda, et kui palju me ei tea, kui me vaatame kas või maailma kõige väiksematest osakestest või kõige suurematest siis tegelikult. Meil on ju täiesti selgusetu, et milline maailm on ja võib-olla, et meid aitaks kaasa ja, ja paljusid paljusid teadlasi kindlasti ka just see ongi võib-olla aidanud. Et kui nad teerivad seda, et me ei tea, päris täpselt, me arvestame selle infoga, mis meil praegu on, aga me usume, et see maailm tegelikult tõenäoliselt on teistsugune. Sest kui, kui mina oleks näiteks uskunud seda, mida mulle räägiti koolis, füüsikast, milline on maailm, siis ma praegu peaksin ennast tundma tõelise nagu tobedalt, et olen petta saanud ja kindlasti ka see teadmine, mis meil praegu on, sellega saavad, saavad need inimesed praegu petta, kui nad usuvad, et nii kõik ongi. Sest ka teadlased ise seda kinnitavad, et et need on hüpoteesid. Me pakume välja, et ta võiks olla niisugune ja kindlasti nad muutuvad. Et kui vahest on räägitud teadusest kui millestki ist nii-öelda a priori, et see on nüüd kindel, mis muutumatu asi siis minu jaoks on alati teadus pigem see, mis et see on praeguse ajaarvamine, mis tõenäoliselt kindlasti muutub. Et seal on midagi, mis, mis on ümber lükata tõenäoliselt varsti nüüd tagasi tulles siis veel selle, et kuidas siis meie, et maailma nägid, mis on nagu selline filosoofiline pool siis kindlasti nagu üks aspekt on see, et maailma käsitleti nii ainelise kui vaimse keskkonna sõnana kõiges nähti vaimset poolt ja võib-olla selle koha pealt eestlane erinebki ka praegusel ajal pisut teistest praegu on tegelikult üsna selgelt nagu see nagu välja joonistunud, et eestlane ilusasse loodusesse suhtub väga aupaklikult, mida on ka nii maaülikooli uuringud näidanud, et üle 50 protsendi tegelikult eestlastest siis usub nii-öelda et puudel on hing ja, ja ka Tallinna Ülikooli uuringut, siis ma küll päris täpset protsenti ei mäleta, kas oli tõeliselt kõrge, et see oli kas kuskil kuus 70 protsenti eestlastest usub, et et loodus on hingestatud või, või elab. Ja samamoodi ka tegelikult mingis mõttes liiga. Et see võib olla eristabki meid natukene. Et me siiamaani ikkagi usume, et noh, kas me usume otseselt noh, meil on, meil on nagu sees see, et me suhtume aupaklikult loodusesse. Kui filosoofiast veel rääkida, keda siis Eestimaa rahvas on siis tegelikult olnud, ütleme loodususku selliselt, mis enamus loodusrahvaid ühendab, et loodusrahvad on justkui nagu sellist pehmet usku või mitte vägivaldset usku. Et kui me vaatame siin selliseid suuri suuremaid usundeid nagu kristlus või, või muhameedlased, et siis nad justkui tahaksid tulla teisele maale, et see teine maa peaks uskuma ka nende usku, et loodusrahvad, et ei taha kunagi trügida teiste teistesse maadesse, et seal peaks keegi ka seda usku uskuma. Et maarahval on, on olnud nagu läbi aegade selline austus kõikide maade jumalate vastu, et ei ole nagu olnud vahet, et kas tuli kristlus või tuli keegi teine. Et noh, üks jumal, see ka, eks ole, et miks mitte, et näiteks on teada siis selliseid juhtumeid, kuidas siis eestlane käis, Iiess rääkis oma jumalate haldjate ka seal ja tuli linna ja seal olid saksad ja siis ta mõtles, et aga et võib-olla sakslastega sakslastele mõjub võib-olla see nende jumal paremini, et siis palvetas natukene ka sakste jumalate poole, et ei olnud nagu sellist, et üks on vale ja teine on õige, et jumalaid on palju ja nendega annab läbi rääkida alati et annab kaupa teha ja, ja selles mõttes, et noh, võiks nagu meele järgi olla, käituda, käituda vastavalt. Et eks see ole muidugi keeruline ja niukene noh, teema, mida, mida on ka võib-olla nagu raske raske praegu ühiskonnas rääkida, et aga, aga jah, et, et mingis mõttes oleks nagu loogiline, et et igal Maal on oma nii-öelda selline pärimus ja see on ka seotud jumalate haldjate ka. Et kui nüüd tahta nagu, et keegi näiteks Indiast hakkaks siis Eesti mingeid jumalaid uskuma, et see oleks ju keeruline, et nende rahvatraditsioonis on, on teised käitumused, teised tavad, et noh, sedasi ei sobi lihtsalt sinna, et et sellepärast ongi nagu loodusrahvad tavaliselt, nagu aru saanud, et iga asi on nagu omas kontekstis. Pikk-pikk ei keela Äradina võt koobik. Mikke mingi paremuse paremus läbi Paia Tupay viralluta võta naine, väike. Kid kõrva lokkavat lähi- joone ja kitse kõrva, koera paremuse paremuse rihma ja tuppa alla. Naine läks mõtsa karja saatma. Kas sama karjaga maagat kasteheina see paremuse paremuse vihka ja Tupay siral päevid, telli tiimule Rauder. Päevid tiimule Rauder paremuse paremus häbifaya Tupay alla. Mineraalveel pane ahju. Minoraanevel laaneahju otsale paremuse paremuse, Richaia Tupay tiral. Ravimtaimed on Eestis üsna levinud leevendusvahend erinevate ihuhädade puhul, et köha puhul juuakse põdrasambliku teed, haava peale pannakse teelehte ja nii edasi, sina oled seda lähemalt uurinud, valgusta meid, palun natuke selle raviviisi olemusest, tõhususest ja ka võib-olla ka sellest uskumusest, et millel see siis põhineb, teatud taimede raviomadused. Võib-olla jah, täpsustuseks, et ma ei ole niivõrd siis ütleme seda taimeravi uurinud selle koha pealt tõesti, et et meil on Eestis uskumatult palju taimetarku, kui niimoodi võib neid nimetada. See taimeravi on tõesti Eestis kõige levinum pärimuslike selline raviviis ja pigem olen ma võib-olla siis jah, nagu uurinud, et kuidas üleüldse see kuidas see raviviis toimib ja, ja natukene sellega siis seonduvat ehk siis taimeravi on, on kasutatud siis kindlasti väga, väga ammustest aegadest peale ja on kasutatud väga erinevalt. Ravimtaimi kasutati siis eelkõige võib-olla siis taime maakiana alguses kõige rohkem. Et sellest ka niisugused, et nimetused nagu naistepuna näiteks või koerapöörirohi soolikarohi jätta, kuigi nad toimed on täiesti praegu teaduslikult tõestatud. Sest tol ajal ei olnud võimalik seda kuidagi tõestada, see oli ainult nii-öelda katse-eksituse meetodil või siis mingisuguse tunnetuse abil. Et see naistepunanimi kindlasti on üsna vana, et järelikult inimesed teadsid, et, et see aitas küll, aga siis lisaks nagu sellele jah, on kasutatud taimi nii-öelda sellise taimemaagia, no kus, kus võib-olla tõepoolest ei olnud üldse tähtis, milline taim, vaid võib-olla, kus ta on kasvanud, selle järgi kasutada siis tihtipeale näiteks võib-olla suitsetati seda taime siis tal võis olla mingisugune mingi paigaga mingi nimetusega mingisugune seos, et see vaimse maailma kaudu ravimine. Et see selle nüansse oli niivõrd palju, et neid kõiki me kindlasti praegu isegi ei tea. Et seal oli paljude näiteks mingisuguste hammustuste või nõelamiste puhul näiteks tuli võtta lihtsalt neli erinevat, et taime sõltumata millist taime ja siis teha teatud rituaalid, sellega lausta, teatud sõnad ja, ja mis, mis nagu veel, et tegelikult seda varjati, nii nagu enamus maades liikusse teave ju tegelikult kas siis ravitseja Travitsejale või siis perest peresse ja meil on nagu selle peitmisega mitte sellepärast, et, et ei oleks tahet seda raviviisi teistega jagada, vaid siin tuligi juba sisse see, et, et näiteks, kuidas hiites käimine oli üks väga tugev ravimi ravitsemise viis ja on seda tänapäevani. Ristiusu tulekuga siis tehti nagu kaks asja, et sellistesse väga väekatesse pühapaikadesse ehitati kirikud ja ülejäänute hiied taheti siis maha raiuda, mida tehtigi ehites käimine oli keelatud, siis noh, ainus päästmise viis oligi nii-öelda ka nendest rääkida salaja käia, ehk siis käia salaja mitte öelda, et see on hiis ja samamoodi ka nende ravitsemise viis tega, kuna neutravitsemis viisid olid keelatud. Loomulikult, kes see siis rumal hakkab seda välja rääkima, kui, kui pärast, siis sellepärast võib ta mõisas peksa saada, et ta seda ravitsemis viisi kasutab. Ma lugesin ka, et üks põhjus, miks hoiti tihti enda teada, oli see, et arvati, et selle võrra on siis kuidagi mõju nagu tugevam või kuidagi võimsamalt, kui sa ikkagi nii-öelda üle küla plähmerdame, mis sa tegid, et siis kuidagi võtab seda nagu võimu vähemaks. Kas selles on oma täielik loogika sees jah, et niisugune salapära lisab alati natukene niisugust usku ja võib-olla et ta oli ka nagu õigustatult salapära, et võib-olla seda ei võinudki kõik teha, et võib-olla seal olid mingid omad rituaalid veel lisaks. Et võib-olla sellepärast ei saanudki seda kõigile rääkida. Kas selle pärimusmeditsiini ja üldse rahvaravi puhul vist usk ongi, eks kõige tõhusam komponent. See usk on nagu selles mõttes keeruline, et kui me räägime lihtsalt usust või siis nagu platseebo-st, siis see on alati kõikide asjadega loomulikult olemas, et aga, aga sinna lisandub nagu, et, et me ei saaks nagu paralleeli tõmmata, et, et usk, see võrdubki, platseebo et usk tegelikult nendesse asjadesse, mis kunagi on tehtud, on tegelikult side selle vahel, mida siis tõepoolest on näiteks aastasadu või aastatuhandeid tehtud. Et iga asi, mida on tehtud, järjepidevalt pikka aega, võimendub. Samamoodi on näiteks loitsuda ka, et ma võin tegelikult välja mõelda loitsu ja kui ma seda väga väekalt siin välja ütlen, siis see kindlasti toimib. Aga kindlasti ei ole ta sama toimiv kui see loits, mida on tegelikult põlvest põlve edasi kantud. Ja tegelikult selles selles on nii-öelda selline nii-öelda esivanemate vägi ka veel sees. Et, et siis tegelikult loomulikult see eeldab seda, et ma usun seda, aga mina usun seda, et sellele platseebo-le on veel lisandunud midagi muud, ehk siis see nii nagu me rääkisime, et on aineline osa ja vaimne osa. Ehkki mee kohta mingid allikad väidavad, et see on täiesti lihtsalt üks suhkur vaata suhkrute segu fruktoos ja glükoos, siis teistpidi peetakse mett ikkagi väga kasulikuks, et talle omistatakse antibakteriaalseid omadusi, ta peaks tugevdama immuunsussüsteemi, kiirendama ainevahetust ja mida kõike veel, et lugesin kuskilt ilmselt mingilt mesinike lehelt, et aastas võiks inimene ära süüa lausa viis kilogrammi mett. No mis sina arvad, mis on see meefenomen, et teda selliseks nii võimsaks, väärikaks tervise turgutajaks peetakse? Jah, mesi on meie kõige esimene, esimene magustoit olnud ja alati loomulikult turumajanduse situatsioonis. Me oleme harjunud sellega, et kõiki asju tuleb kiita, tuleb, et noh, võib-olla ka natuke üle kiita, kuna kõik ennast üle kiidavad, eksis meiega natukene õige pisut ole, ole võib-olla seesama, et kui mina lugesin ka ühte meie ajakirja, siis seal oli absoluutselt kõik haigused toodud välja, et mille puhul siis ta võiks aidata. Ühest küljest ma, ma alati testin, kui öeldakse, et mingi asi aitab kõige vastu, et kindlasti siis see Loodsas kunagi ei saa niimoodi olema, et on olemas mingi asi, mis kõikide asjade vastu aitab. Teisalt, et meil on tõepoolest sisse uskumatult palju niisuguseid omadusi, mis siis aitavad tal kaasa väga paljude asjade ravis. Ja siin ma võiksin tuua nagu põhilised asjad välja mis minu jaoks on just, et kui me vaatame kas või vitamiinide sisaldust, siis tõepoolest see spekter on niivõrd lai ja hakkame näiteks lugema, mis siis mingisuguse vitamiinivaegusest võiks kida siis tõepoolest, et me saamegi peaaegu, et kõik haigused juba käte peale selle, siis on ääretult palju seal kõiksuguseid, fermente ja muid kasulikke aineid. Kuid ma võib-olla selle nagu jätaks, pigem nagu teadlaste rääkida lahti, et, et minu jaoks on võib-olla isegi olulisem see, et mesi on väga sellises heas vahekorras erinevate ainete suhtes ühte inimese jaoks, ehk siis ta on kõige lähedasem vere plasmale ainetest üldse. Mis looduslikest ainetest on. Miks see on oluline? See on võib-olla sellepärast, et kui me näiteks teame, et selleks, et mingisugune aine omastuks, näiteks kui meil räägitakse väga palju, et meil on kaltsiumi puudus inimesed söövad siis biotäitega kaltsiumit muudkui sisse, kaitseväe on pandud meil nii piima sisse kui mahlade sisse, siis see võib-olla isegi võib-olla karuteene. Tavaliselt me meie toidusedelis ei ole liiga vähe kaltsiumit, vaid pigem on probleem see, et me ei omasta kaltsiumit ja nüüd selleks võib-olla seda kaltsiumit omastada, me peaksime sööma hoopis magneesiumit. Ja kui nüüd arvestada seda, et mees on need väga heas vahekorras meie jaoks siis tõepoolest, siin võib küll olla nüüd süües, saades sellesama hulga kaltsiumit, omastame seda. Ja samas, kui me saime võib-olla mingid teiste ainetega, ei omasta sealt seda lihtsalt. Et see siis nagu üks asi meega ravis on hästi oluline ka see, et eestlastel on kõnekäänd, et üks tilk tõrva võib rikkuda kogu meepoti ehkistama hügroskoopsus ehk siis selline sissetõmbamise võime. Et seda siis teades pannes mett ükskõik kuhu näiteks liigese peale määrides, siis ta hakkab sealt naha seest tõmbama välja kõike, mida ta saab, pluss siis ka nii-öelda selline tema nakkumine, et kui me meemassaaži teeme, et siis me saame nagu topelt võimenda seda ja ka me saame siis väga hästi kasutada mitte nii-öelda sidevahendina ehk siis ükskõik millise ravim, taime või ükskõik millise aine me paneme sinna mee sisse siis ääretult kiiresti levib seal meeses laiali ja me saame sellisena, et ta siis ka organismi viia, et kas siis sissesöödana või siis peale määrimisega, et ta nii-öelda imeb pärast väga tugevasti sealt nahast välja ja samas jätab ka siis nii-öelda neid ravimtaimede osakesi sinna sisse. Meest kasutatakse ju igasugu erinevaid produkte nii-öelda, et õietolmu Sueer. Taruvaik, ja et kui me tõesti mõtleme taruvaigu peale näiteks juba paar-kolmkümmend grammi taruvaiku võib siis hoida siis mesitaru bakteritest ja seentest vabana ja teades, et, et need on siis niisugused looduslikud vaikained, mis on siis lehtedelt ja, ja pungadelt kaitseks siis looduse poolt nii-öelda välja töötatud ained, et siis nad on tõepoolest ikkagi väga, väga tugevad vahendid. Ma mäletan, et kui siin oli mingil hetkel see SARSi epideemia, siis kuskil idamaades ma isegi ei mäleta, millises, kas seal Indias või või kus kuskil lennujaamas oli niimoodi ja nendel oli, kes kontrollisid seal basse, et siis nendel olid taruvaigupallid olid käes, et nad lihtsalt iga kord korra jälle nii-öelda patsutasid seda taruvaigupalli ja, ja siis võitsid järgmise passi, et mitte SARS'i edasi kanda. Kuidagi ravitakse ka ju Mesi linnukestega nii-öelda, et kuidas, kas siis lased lihtsalt ennast nõelata teatud haige koha pealt või kuidas see mõjub, kuidas see toimib? Et ma mäletan, minu isa on mesinik ja, ja seda, kuidas siis isa juurde tuli üks inimene, kes tahtis ka selga ravida, tõmbas siis alasile tagumiku paljaks ja pani siis mesitaru ette. Aga mesilane väelast ikka silma all. Et selline lõbus seik, et jah, mesilasravi ehk siis appi teraapia on olnud meil aegadest aega väga kasutusel. Samas on ta nüüd kahjuks meil natukene jälle jäänud jäänud tagaplaanile, et kui me näiteks teame, et Prantsusmaal on praegu täiesti haiglad, mis puhtalt ravivadki mesilasemürgiga siis meil on siin olnud mõned väga tublid tohtrid, kes siis on, on sellega tegelenud ja praegu on see jälle tuult tiibadesse natukene saamas. Tohtrid, tegelikult ei pea tingimata sugugi olema siis nüüd meedik, see inimene, kes sellega tegeleb, küll aga ei tähenda ka see, et, et iga mesinik võiks hakata tegelikult kohe ravima, et ta peab saama ikkagi piisavalt teadmisi haigustest ja, ja kindlasti praksis ta suutma ka teha ühe süsti nende puhul, kes siis on allergilised ja noh, neid on küll suhteliselt võib-olla väike protsent, aga, aga samas on ka võimalik, et see, see nii-öelda väike mesilase suts võib ka lõppeda inimesele surmaga. Et kui tekib kõriturse, et, et ei tahaks küll hirmutada ja pigem tahaks propageerida, et endale on, on nagu hästi positiivseid elamusi, ma olen ise ka mõnda aega mesinik olnud ja ma olen ravinud oma puusavalu sellega ära, mille pool aastat ravisin, ei saanud kuidagi terveks ja siis hakkasime nii-öelda kursusel või korra niimoodi näitama, et kuidas siis kuidas see asi käib. Lasin siis ka endale samal ajal sinna puusa panna ja sibulas nõelata mesilashobuse just, ja see. Ja see ime imehästi ja kiiresti toimis metsal. Eks seal olegi, seal on mitu toimet, et ühest küljest on siis appi see enda toime mis siis sisaldab seal hästi palju erinevaid Laatseptülgoliinia ja paljusid selliseid kasulikke aineid, mis siis iseenesest nagu ravivad. Teisest küljest nad võivad siis olla ka nii-öelda sellise valu vaigistama efektina, andes ise siis nii-öelda oma oma, sellise valu sinna. Ja kindlasti on nad siis ka selle koha pealt, et nad fokusseerivad organismi selle kohaga tegelema, et seal on nagu mitmed asjad nagu koosmõjus ja mul on nagu tõsiselt kahju, et väga paljud liigesehaigused, väga paljud kroonilised valud, mis võiksid väga kerged kiiret lahendust saada. Kasutavad mingeid teisi meetodeid, millega võib-olla ei ole väga tõhus ja, ja nad ei saa kuidagi nendest. Mida see Eesti pärimusliku massaaž ehk siis soonetasumine endast täpselt kujutab? Kõigepealt peab alustama sellest, et soonetasumine, et see on siis nagu ainult üks nendest nimetustest ehk siis just Lõuna-Eesti nimetus mis tähendas sooni tasuma, eksis lihaseid, nii-öelda töötlema, masseerima. Mõned sajandid tagasi oli täiesti loomulik, et igas peres ma just olen kohanud niisugust väljendit, et iga naine pidi oskama oma mehe selga pehmeks pehmeks teha, kui ta tuli näiteks põllult. Tõenäoliselt ka mees pidi seda oskama, aga selle kohta nagu mul ma 100 protsenti ei julgeks niipidi väita. Et lihtsalt kui olla niimoodi täpne küll, aga siis on teada, et loomulikult väga paljud mehed sellega aga tõsiselt tegelesid. Aga ta ei kuulunud siis nii-öelda nagu selliste kuidagi priviligeeritud või eriliste oskuste valdkonda, vaid pigem oli ta nagunii nagu söögitegemise oskused, et et seda seda oskasid nagu mingil elementaarsel tasandil kõik pered. Ja mida seal tehti, sellest me teame ainult katkeid kahjuks. Ja minul oligi neid valida, et kas ma kasutan ainult seda, neid katkeid, mida oli teada millest ei saaks nagu korraliku ravivahendit kokk või siis panna ka tänapäevased teadmised siia sisse, mida kindlasti oleks vanad eestlased teinud, kui nad oleks teadnud, neid teadmisi, oleks kindlasti kasutanud on siis siia sisse pandud ja on tehtud siis nii-öelda raviviis, kus on kasutatud neid põhimõtteid neid arusaamu, mida kasutati tol ajal ja on püütud panna siis võimalikult palju seda just niisugust hinge ja sarnast tegevust sinna sisse. Ehk siis mis on iseloomulik Vana-Eesti massaaži läheb? Kui me oleme harjunud Rootsi massaažis, et inimene on ütleme, masseeritava on passiivne ja massöör on hästi aktiivne siis eesti massaažis on võimalikult palju proovid seda ära kasutada kliendi enda liikumist. Ehk siis on tegelikult nagu selline arusaamine, et mida rohkem sa inimest liigutad, seda paremini sa pääsed talle sügavamate toimetega ligi seda lihtsamalt, sa pääsed talle ligi, seda tõhusam, see on. Ja niisugune noh, ma olen alati nagu kuidagi seost tundnud regi värsi ja, ja selle massaaži nii-öelda tempo või liigutuse vahel, et et ta on niisugune natukene uinutav natukene sellise monotoonse, sellise rütmiga, mis, mis tegelikult väga hästi paneb magama. Ja hästi palju siis kõik võimalik ringi. Venitusi kõiki niisugust asja on seal seal nagu ohtrasti sees, et mis siis võib-olla teda nagu eristab sellisest Rootsi massaažist ja teda tehti eelkõige ikkagi riietega, kuigi on teda tehtud ka väga palju siis ilma riieteta variante on kasutatud erinevaid rasvu on kasutatud näiteks nugise rasva, karurasva searasva on kasutatud, kas seep mingitel aegadel, et neid vahendeid, mis sinna kasutajatele väga palju ja neid loomulikult ei saanud läbi riiete kasutada. Et võib-olla kõigepealt siis ka erinevates kohtades, et kuidas, kuidas neid on veel nimetatud, et Te Lõuna-Eestis kui me rääkisime, et olis tegemist soone tasumisega, siis Kirde-Eestis on seda nimetatud Katriikimiseks Saaremaal mudimiseks, vahest ka Mutsimiseks, kuigi Hiiumaal on pigem see otsimine ja on siis ka paljudes kohtades katsumine on siis teada, et neid selliseid tuntud katsujaid või soone tasujaid oli siis tõesti palju, et ühes kohas näiteks tame näiteks näiteks Viru-Jaagupi. Et seal on teada, et siis seal oli näiteks üks vedru, Leenu, kes siis. Pean noh, peale selle, et ta siis väga hästi oskas kas siis sooni tasuda või katsuda või kuidas iganes seda öelda, et teadis ta siis sinna juurde ka roosisõnu ja tema juures siis eelkõige käisid reumahaiged. Ja samas oli siis seal teine masseerija, kes oli ka rahvaarst, et oli siis vana Tiidu kes siis peamiselt just ravis Nikastus ja tegi siis seda, seda just siis sellise nii-öelda meie mõistes massaazi näol ja tegi seda saunas. Hiiumaalt on siis teada niisugune mutt, sea nägu, Leicaadu ja selliseid väga häid mas sööre on siis olla tegelikult meie maa valt täis, et kas siis erinevates kohtades on neid tehtud, et see oli võib-olla niisugune hea näide, kuidas siis, kuidas üks tegi natukene ühesuunaliste, teine teises. Saavad oma paljalt tule röögi. Kolleegid, see muu kõik. Kõik. Siis kostva mõtsast mäega vaikses. Hindas tavaline Daiwa luugi. Ja näete nüüd Tappar ta ei, ta ei täis häid veerele. Mis paistvani silma puuki. Kahe kuulajad, käimas on saade hallo, kosmos ja minu tänaseks külaliseks on Eesti pärimusmeditsiiniühingu eestkõneleja Alar Krautmann. Eelmises saatetunnis tuli jutt pärimusmeditsiini olemusest ja vanadest eestlastest kui loodusrahvast, kes ravimiseks kasutasid igasugu huvitavaid mooduseid. Taimeravi mesilasravi on tuntumad soonetasumine ehk massaaž Eesti moodi ilmselt üsna hääbunud. Ehkki nüüd saab seda jälle õppida. Tahaks Alarilt veel teada kaanide ja kuppude aadrilaskmise kohta ning muidugi jutustada natukene, kas saunatamisest. Teate tänaseks ilmselt juba hästi, et saate mõnusalt kõiki varasemaid saateid järelkuulata ja alla laadida raadio kahe kodulehelt R2 poee kaldkriips, hallo, kosmos arhiivinupu alt ning Facebook'is möllates olete oodatud uudistama kaleele Facebook punkt com kaldkriips hallo, kosmos. Enne kui edasi läheme, saab sõna ansambel kolm pead, need on siis Erkki tera, Janek Murd ja ännierist. Tera ja murd on tuntud ka kooslusena Eesti pops, kes teile igal teisipäeva õhtul kell üheksa raadio kahes eksootilist muusikat meilt ja mujalt mängivad. Soovitan soojalt hea muusika austajatele kuulata, see on tõesti väga lahe saade. Aga ansambel kolm pead nokitseb parasjagu uue, kevadel ilmuva plaadi kallal ning sealt pealt ongi meil nüüd suurepärane võimalus kuulata esimest lugu milleks on uhiuus, imeilus, helge ja särav Ellen Niidu sõnadele loodud laul. Armastuse val. Kui sa juba siin loitsu teema avasid, siis jah, pärimusmeditsiinis oli see koht ja roll loitsude lauludel sõna maa, kel vist päris suur. Et Ps teadis ju, et varesele valu, harakale haigus ning palju muid selliseid muhedaid lausungeid, millel siis ilmselt ka mingi vägi sees oli. Ja see on tõsi, mõnes mõttes, neid loitse on tõesti rohkem, kui ma oskaks arvata, need olid väga head näited, just et samamoodi on meie kõige tavalisem teretamine, on kaloits, tervist, tervist, just. Et me soovime tegelikult tervist ja kõik olenebki sellest, et kas me selle juures mõtleme, et me tõesti tahame, et teisel inimesel tervis paremaks läheb. Võime lihtsalt ütleme nagu mingisuguse suvalise sõna välja. Et on räägitud jah, et väga paljudes väga paljud praegused lastelaulud võivad tegelikult olla loitsud ja tõenäoliselt ongi loitsimised. Et neid on tõesti rohkem ja, ja see teema on määratud keeruline. Et seda teemat kindlasti Mare Kõiva võiks rääkida väga-väga sügavalt ja põhjalikult, tema on üks, üks selle ala tõeline niisugune uurija ja asjatundja. Et aga loitsimisega on jah, siis võib-olla kaks kaks asja, et et ühest küljest võiksime kasutada siis neid loitse, mida on kasutatud siis nagu juba väga pikka aega järjest, et mehi sisaldanud, seda teinud. Ja teisest küljest loomulikult loitsimist, noh, ta on siiski mingisugune nagu seisund. Et nii nagu on, ütleme, meditatsioon või, või mingisugune muu asi, et et ta ei ole nagu päris sama asi, kas, kas lihtsalt midagi välja öelda või öelda seda hingest ja uskuda seda, mida sa ütled minu meelest nagu üheks parimaks näiteks ongi see metsadelli roju, et noh, seal on minu jaoks tunda niivõrd tugevasti seda, kuidas et kas ma usun või ei usu, aga ma tunnen, kuidas see vägi kasvab. Kui ma kuulan seda ja siin jah, täitsa kohe huvitav oleks seda, seda väetunnetust nii-öelda arutada, et kuidas, kuidas see mõjub naistele, et see on just nagu väga konkreetselt nii-öelda minu tunnetamist meelde meeste loits. Aga kuidas see mõjub naistele, ma ei oska seda isegi öelda. Jah, seda võivad kuulajad meile foorumisse kirjutada pärast seda, kui me oleme mõne aja pärast kuulanud metsa, tuli lugu roju. Ja kindlasti on siis loitsimise puhul vaja ka teada seda et tavaliselt me räägime küll praegu siin loitsimisest nii-öelda tervise mõttes küll aga on väga palju siis teada ka loitsimist nii-öelda, kellelegi halba tegemise mõttes. Ja selle kohta on siis väga palju hoiatatud, et kui see loitsimine ei ole õige asja eest, et, et sa teed seda lihtsalt tahtnud tahtmakset näiteks kadedusest, et teisel inimesel läheb paremini kui sul et mitte sellepärast, et et ta on teinud midagi halba. Sa tahad nii-öelda selle halva eest anda talle teada, et, et ta ei tohiks seda teha. Sel juhul see loits on väidetud, et tuleb siis kas sulle endale tagasi või tuleb sulle mitmekordselt tagasi, et seal pärimuses ka väga-väga palju alati rõhutatud. Et kõik, mis teed, teed endale jah, et mis teed valesti teed, see tuleb sulle tagasi. Kas siis oleks justkui õigustatud see, et kui keegi on sulle liiga teinud, et sa siis teed mingi loitsu andmaks talle märku aga samas kadedusest loitsu teha? Ei ole hea jah, et mõneti võiks seda niimoodi tõlgendada küll mõnes mõttes, pigem ma küll ise pooldaks, kaitse, loitsusid ja raviloitsusid, et aga, aga noh, on pärimusest jah jäänud jäänud küll selline mõte ka, et et justkui justkui märku andmine, et, et ära tee, nii et võimalik, et, et see mõte on täiesti õige ka pärimuses. Jah-sõna jõud on vägev, sõnamaagia on tugev, et mulle tundub tänapäeval selline loitsu teema on ka kuidagi taaspäevaga kohale tulnud, et kui varem ta tundus selline võib-olla vanaaegne natukene naljakas või naeruväärne, et siis tänapäeval kas siis muusikas või siis eriti just jah, sellises pärimusmuusika rahvamuusikas on ta taas kuidagi mõnusalt esile tõusnud. Ja et väga palju on ju või noh, ma ei tea, kas väga palju, et aga, aga siin mul endalgi on mõned plaadid, kus on kohe päris loitsu laulud, on siin, erinevad vihma, vihma loitsud ja mis iganes seal olid. Võib-olla jah, et nagu peaks võtma veel üldisemalt, et tõepoolest see sõna. Et kuna me tunnetame võib-olla sõna devalveerumine, et ja iga asi, mis hakkab jõudma nagu teatud kriitilise piirini tekitab vastureaktsiooni, et kus meie jälle tahaksime võib-olla mingis mõttes tähtsustada selle sõna mõju, et kui me teame, siis eestlased nii nagu ka indiaanlased on siis pidanud ääretult oluliseks sõnakasutust sõna, iga väljaöeldud sõna. Et hea näide ongi siin ka indiaanlastega, kus siis indiaanlased miks nad ei valetanud, on ju teada, nagu meil just filmidest ja paljudest sellistest ütlemistest, et, et indiaanlane pigem suri, kui ta valetas. Indiaanlased uskusid, et sõna on nende justkui nool, nool, mis on nende jahipidamise vahend. Ehk siis mõnes mõttes nagu samastasid selle. Ja et kui sinu nool on kõver siis sa jääd lihtsalt nälga, sinu pere sureb, sinu kogukond sureb, et sa ei sa, et sa ei või teha niisugust hullu tempu, et sa hävitad nii-öelda oma pere või kogukonna saagi või jahiõnne. Ehk siis midagi sarnast on olnud ka eestlastel, et et noh, me teame väga hästi, kuidas paides kolm kuningat, eks ole, hukkusid, et sakslased andsid sõna. Et nendega midagi ei juhtu. Siis maarahvas arvas, et kui on antud sõna, siis, siis on ju selge. Nad ei tulnud selle pealegi, et kõik maad ei, ei suhtu sarnaselt sõna- pidamisse. Idamaades kasutatakse näiteks kellukest, mille helin pidi siis energiaid armoniseerima. Kas eesti pärimusmeditsiinis kasutati ravimisel Idervendamisel ka mingeid pille või mingeid siukseid spetsiifilisi helisid? Indiaanlased kasutavad ka mingeid huikamis näiteks mingeid vilesid? On teada küll ravimisel siis isenesest laulmist, et nagu me teame, eestlased on laulurahvas, teda on viimasel ajal küll palju püütud ironiseerida, et näete, et kui saavad prantslane, inglane ja eestlane kokku, et siis ainukesed, kes laulda ei oska nagu korraliku vanalite korralikult ütleme nagu midagi lihtsalt hakata lambist laulma. Ahem eestlased, et aga tegelikult see laulurahvas on päris tõsiselt, et ilma mingisuguse irooniata selles mõttes, et eestlased on laulnud tõepoolest enamus tegevuste ajal. Ja kaasa arvatud loomulikult siis ka ravitsemise ajal ravitsemise ajal olid siis nii omad sõnad kui olid ütleme, tervendava tegevusena laulmine, preventiivne aktiivse tegevusena, kus siis alates hällilauludest. Et nii nagu me teame, siis regilaulud on kuskil tsirka 5000 aastat vanad ja nende ravitoime on võib-olla just tänu sellele nii-öelda nii tugev. Selliste muusikainstrumentide koha pealt ma oleks natukene võib-olla ettevaatlik, et siin ma väga kindlalt, et ei julgeks öelda, et väga paljud on pakkunud trummi, siis tegelikult on teada, et trumm pigem ei olnud maarahvaraviriistapuu, et küll küll on olnud siis nagu aeg-ajalt. Ta võib olla ravitsaid, kes on tulnud mujalt ja on kasutanud neid. Et ja, ja eestlane on tundnud trumme nii, aga ta ei ole nagu väga palju seda kasutanud. Pigem pigem olid siin nagu teised muusikainstrumendid, mida kasutati. Aga kui palju neid kasutati ravis, et see on tegelikult täiesti hea teema veel uurimiseks, nii et aitäh, et sa selle teema üles tõstsid, et ma täiesti peaks, peaks seda uurima, et just konkreetselt sellest aspektist Kas oskad veel tuua mõne värvika näite mingi erilise, sellise ravirituaali või riituse kohta? Ta selliseid tegevusi oli ääretult palju, et ma võib-olla peaks alustama üldse hoopis natuke kaugemalt. Kui me võtame ajas hästi palju tagasi, et mida rohkem ajas tagasi võtame, seda rohkem kasutati kõike, mis ümbruses oli ravimisena. Mida lähemale tänapäeva, seda rohkem taheti öelda justkui testilleerida välja seda ravitoimet, mis on nüüd kõige-kõige parem. Et nii nagu me tüüpiliselt, eks ole, praegugi näeme, on võimalik siis kasutada Ta ta kas nurmenukk, kuu või teelehte või naistepuna, sealt mingeid alkaloide. Et mis siis võetakse sealt üksikuna välja ja kasutatakse mingi ravimise ees. Et kas see on nüüd, kas see on nüüd nagu heategevus, et mingis mõttes loomulikult, et puhastades me saame selle võimendada mitmeid kordi, kuid Me kaotame milleski muus. Et kui me vaatame nüüd neid väga vanu ravimeetodeid, seal oli võimalik ravida nii mullaga liivaga, saviga, vee ka tule ka, ükskõik milliste taimedega puudega seal kaasa arvatud, et kividega et tegelikult ei olnud olemas niisugust valdkonda, millega ei ravitud. Ja nagu seda ongi keeruline välja tuua, et need kõik need tegevused, mis seal olid, olid mingis mõttes nagu müstilised tegevused. Et neid ei saagi nagu võrrelda praegu võib-olla päris niisuguse tavapärase tegevusega mis seal kasutati, mis olid niisugused kui tahta nüüd nii-öelda nagu ehmatavaid või naljakaid selliseid seoseid tuua, siis võib-olla näiteks konnasilma puhul pandi siis konna sinna peale koerahaiguse puhul mindi, näiteks kui koeratõbi oli, see oli siis, kui laps ringutas väga palju või nagu tegi just nagu sellist koeraliku niisugust liigutust. Et siis mindi koos koeraga sauna ja, ja mõlemit viheldi näiteks, et noh, niisuguseid, kus siis seostati looma ja siis seda haigust, mis on sarnase nimega veid, viidi kokku kuresaapad näiteks palju seda laati naljakaid asju oli küll jah. Vanad eestlased olid ju paganad, käisid hiies igasuguste loodusvaimudega suhtlemas, et rats, uurinud lähemalt, kuidas toonases pärimusmeditsiinis see loodusvaimude teema oli, kas siis põhimõtteliselt ikkagi lähtuti sellest, et kõik on elav, kõigel on hing, igal asjal on oma mingi vaim, kellega saab suhelda, paluda siis vastavalt kas abi või tervendust usuti ju haldjatesse ja puuvaimudesse, millesse kõike veel, et kuidas selle kogu kõiksuse hingestatusega See, see oli päris täpne, tegelikult selline kirjeldus, ma nüüd ei julge 100 protsenti öelda, kas kõigel oli haldjas aga üldjoontes küll, et enamus asjadel oli oma nii-öelda kaitsja ja, ja siin ongi nüüd. Mis peaks lahti rääkima, on see, et kes, kes on jumal ja kes on haldjas ja kes on muidu hing, et ega väga palju siin ei olnudki vahet. Et kui me oleme harjunud jumala puhul mõtlema siis nii-öelda ainujumalat justkui siis tegelikult meie esiisade jaoks vaatamata sellele, et jumal on tegelikult siis meie endi sõna ka siin tuhandeid aastaid vanasõna ka vist tsirka 5000 aastat vana soome-ugri sõna siis jumal oli vanade eestlaste arvates üks vägev hing või jumalad, ütleme siis nii, et ja neid oli, neid oli palju. Ei pandud kunagi sellist pingerida, et, et kas nüüd haldjas On väetim kui jumal või vastupidi, et nad olid enam-vähem võrdsed. Et jumalaid oli palju, haldjaid oli palju ja tihtipeale nimetatigi hoidjaid ja samas ka hinge, et nad olid omamoodi olidki hinged. Et, et siin tegelikult ei saa niisugust pingerida isegi teha, kui mingisugust nagu pingerida teha, siis pigem võib-olla mis, mis on küll nagu hästi rumala meelevaldne pingerida teha, et võib-olla see maaema oli gene teistest nii-öelda üle või, või noh, kuidas seda nüüd öeldagi, võimsam, võimsam, võib-olla jah, niimoodi siis pigem. Ja synnid tuleb keeleliselt tulebki sisse, et, et näiteks siis lõuna-Lõuna-Eestis ei kasutatud haldjat, võtke sõna nii palju, pigem olid emad ja isad. Et olid metsa ise metsa ema võis olla. Siin ongi, et see keeleliselt on tulnud tulnud ka nagu hästi-hästi erinevalt, et nagu me teame, siis jah, et siin maavallas räägitakse tegelikult päris erinevaid keeli ja, ja, ja see on tekitanud ka vahest niisuguseid arusaamatusi. Kolusiilu Laanaljana. Idas palun. Heleniga abordi. Järjest Lapimaa me. Täna väljamaal. Tema teatoonia. Ja kui ta ei pea iga päev väljapoole võimaluu Hiiumaa kanal ei Anna ei teadnud ta Laudi taevane. Ulatub, kui annad Ei lähe nüüd. Poome mäe koiva. Ei, ei lähe tööd. Poome kuivatuur. Rahvaravis on ka igasugu selliseid meetodeid, mis tänaseks on üsna arhailised ja isegi kohati unustuse hõlma vajunud ei ole enam nii väga kasutusel, et räägi võib-olla paari sõnaga sellistest asjadest nagu kupuge panemine, kaanid, aadrilaskmine. Minu jaoks oli märgkupp, ehk siis see tähendab verikupu üllatus ja miks ta oli üllatus oli see, et et ma olin kade soomlaste peale, käisin Soomes, seal pandi siis seda verikupu ja see tundus mulle väga põnev väga selles mõttes hästi toimiv. Ja teadsin ka siis niimoodi, et, et noh, et Eestis on ka teada, et, et on verikupu pandud, et aga et tõenäoliselt siis on see nagu Soomest tulnud meile küll, aga kui ma hakkasin uurima seda nagu väga põhjalikult, siis tuli välja, et me isegi ei tea, kummalt poolt kummalan liikunud. Et väga vanadest aegadest on, on ikkagist ta kui tehtud ja see verikupp päev, tavaliselt siis tehti seda selliselt, et oli lehmasarv, et lehma sarvest tehti siis üks ots lõigati ära see peenem otsast, nii et väike auk sinna sisse, sealt imeti sisse, kukk ülesse ja siis võeti nii-öelda ploomirasv, mis on siis sees ja nii-öelda kõhualuse rasva, see kile ja see kile pandi siis sinna peale augule, et ta siis ei lasknud õhku läbi selliselt tekisse kupp, kupukirves esse kupukirves on siis selline noh, on kasutusel kahte sorti külon, kupurauad ja kupukirved rohkem küll vanadest aegadest jusse kupu, kirves olnud kasutusel. Et ta oli siis selline, selline tõesti nagu kirvemoodi rauast tehtud. Noh, ta meenutab natukene nagu haaki, millel on siis löödud see Haagi haagi ots nii-öelda lapikuks, et seal on oluline, on just see ülemine nurk, et et selle järgi just nagu tavaliselt valitakse seda kvaliteetset kirvest ja sellega teha tehti siis neli viis sellist väga madalat salku sisse, millest tegelikult iseenesest ei hakka veel see veri jooksma, sälgud tehti, kuhu nahasid, tehti naha sisse ja sealt siis hakkas tulema alguses jaganud tegelikult midagi tulemusi, need nii-öelda nagu sälgud või täkked jäid sinna naha peale, et oli näha, et nahk on natukene vigastatud, kuid sealt ei tule veel verd. Ja kui nüüd uuesti panna see kupp sinna peale, siis ta hakkab tõmbama sealt verd välja ja tuleb välja just nimelt teatud koguse tuleb halba verd. Ja kui nüüd küsida paljude nagu arstide käest, et mis asi on, on paha veri, siis nad võivad selle peale muidugi naerda. Või ka siis, kui ma räägin, et on seisev veri siis ma arvan, et osad arstid saavad sellest aru, kuigi seda ei ole nagu tõenäoliselt kakk üldiselt nagu õpetamisel käsitletud, et mis asi on seisev veri? Ega minagi seda ülikoolis ei õppinud, mis asi on seisev veri. Kuigi kui ma näen seda, siis mul ei ole kahtlust, et üks veri on täiesti must nagu tõkat ta võib-olla klimpias, et ta ei tulegi päris korralikult välja, et ma pean natukene aitama kaasa säält ja eksis Nende tavaliselt niisuguste probleemsete kohtade peal jääb nahk kinni ja seal lähevad siis väiksed veresooned ja kui need veresooned on nii-öelda kinni pigistatud, siis meil on niinimetatud kollateraal vere veresooned, ehk siis meil on nagu dubleeritud veresooned, et vereringlus, kui ta on ühest kohast kinni, siis sellest ei juhtu midagi, et vereringlus läheb natukene kõrvalt. Ja kui see pikka aega jääb sinna seisma, siis te võite ise ette kujutada, mis juhtub verega. Kui te panete näiteks vere kuskile kaussi ja jätate pikemaks ajaks seisma, et ta loomulikult hakkab sinna sisse tekkima, siis väga palju baktereid. Ta hakkab nagu halvaks minema, ta läheb klimpi, ta tõepoolest muutub mustaks ja kes on seda näinud, siis siis ei kahtlasele toimes ka, et mis, mis kasu sellest võiks nagu olla. Ja loomulikult see kasu on nagu mitmed pidin, et ühest küljest see on kuidagi niimoodi ette nähtud, et, et naised vahetavad oma verd nagu tihedamini meestel oli ette nähtud, et nad peavad vist oma ninad veriseks ja ja lasevad siis nagu selles mõttes verd. Et küll küll neid ninasid veriseks väga tihti enam ei lööda, et, et siis see on väga kasulik, kui mehed aeg-ajalt oma verd ka välja lasevad, et tehtagu seda siis kas Donorlusena või, või siis näiteks kaveri kupuna lõikaane või kaane, jah, just, et ka kaanid on niisugune taasavastatud teema jälle, et et seal Võrumaal on üks üks niisugune torekaani pappi, siis, kes kasvatab, saab nii-öelda purgiseta, magab ka koos nendega ja sealt noh tema võib tõeliselt nii-öelda anda seda nii-öelda pärimusliku lugu edasi, et kuidas neid kaane kasvatada. Hiruda teraapia kaaniravi on siis noh, ta on niisugune ikkagi väga tõsine, eraldi kohe nagu meditsiiniharu mida siis ka peaks eraldi. Aga tõsiselt sellesse suhtuma ja tegema selgeks, et ohud ja, ja võimalused, mis ela abi, siis saab kõik ravida. Siin tegelikult oli siis lisaks ka veel sellele kupupanemisele ehk siis very very kupule ka kasutusel veel nii-öelda selliseid terariistaga lõikuvaid tegevusi, kui võib niimoodi öelda ehk siis oli siis soone lõikamist, oli spetsiaalne soone lõikamisnuga, kus siis tehti soonse tähendas küll nagu lihast, et tehti siis nagu piki lihast tehti niisugune sisselõige ja seda ainult siis üks ja, ja natukene siis sarnane toime, et seal oli lihtsam viis, et ei kasutatud kupu. Kuigi seda tehti siis ka sarnaselt verikupu ka saunas. Et see on nagu hästi oluline, et ärge kunagi keegi tehke seda siis külmas ruumis. Ja siis oli veel lisaks teada-tuntud aadrilaskmine, mida siis ei lastud, nii nagu meil enamus juhtudel Öeldakse, et lasti nii-öelda site käeveenidest, et seda kasutati näiteks peavalu valu puhul, siis kuklast lasti aadrit ja näiteks siis hambavalu puhul keelata. Ja on ka teada siis, et et raseduse puhul, kui tekivad väga suured iiveldushood, siis samamoodi, et on võimalik siis natukene aadrit lasta sealt ühest veresoonest Kelalt ja see kaob, selliseid küllaltki huvitavaid nii-öelda tehnikaid oli, oli siis nagu veel ja väga palju oli niisuguseid nii nagu me praegu ütleme, preventatiivseid tegevusi, ehk siis tehti ka palju ohud Ohutisi, mis siis olid nii-öelda nagu kaitsemaagia tegevused too mõni näide, äkki ohud disOhutis jah, et noh, meil on kõige levinum, me praegu kasutame ka väga palju Ohutisi ilme, ilma et me seda praegu teaksime. Kolm korda üle vasaku õla sülitamine ka, kasvõi see, et aga, aga näiteks noh, see ei ole küll päris nagu jah, et see ongi päris keeruline, et kas kas seda liigitada Ohutise alla, et ohutuse on tavaliselt nagu pigem pigem mingisugune asi, mis on nagu tehtud, et näiteks me jõulukuusele paneme sinna kroone ja, ja meisterdame, need on kõik Ohutised, mis on tegelikult siis olnud mõeldud selleks, et, et jõuluaeg on tegelikult olnud eesti pärimuses väga eriline aeg, just sellepärast, et päike on päevapesas, ehk siis ta on on nagu 22 23 24. Detsember, kus ööd ei lähe ei pikemaks ega lühemaks ja seda aega on siis peetud niisuguseks maagiliseks ajaks, kus siis meie esivanemad väga palju külastavad meid ja nüüd külastusi ei ole siis mitte kardetud, vaid vastupidi, on oodatud, et on nagu on siis teatud teatud ajad, nii nagu hingedeajal ka siis eriti eriti jõulude ajal, kus kaetakse laud, jäetakse siis viht sauna, eks ole, et nad saaksid vihelda. Ja küll aga on siis see aeg, kus võib kõike kõike sealt teiselt poolt tulla ja, ja siis kasutataksegi, kuni siis siiani tegelikult selliseid Ohutisi, mis aitaksid meid siis kaitsta halva eest. Kas need on nagu talismani näiteks ja et, et iseenesest, selles ongi nad nagu talismani kaoga näiteks, no ütleme, siin tehakse siis jõulude ajal kõikidele sisse pääsetele nagu aknad, uksed tehakse näiteks mingeid märke, ehk siis kui me räägime mingisugusest talis manist, siis talisemani me jätame, eks ole, tihtipeale terveks eluks. Aga näiteks need jõulukroonid, et need on siis sellised, mida me kaasa arvatud jõulukuusk, mis on siis, eks ole niisugune okkaline ja ka mingis mõttes niisugune nagu kellegi eest kaitsev või et need siis põletati hiljem ära, et kui tihtipeale me näeme, et inimesed ostavad kuskilt jõulukroone ja hoiavad neid aastaid, siis tegelikult see ei oleks võib-olla nagu pärimusest lähtuvalt päris õige tegevused, need tegelikult võiks olla isemeisterdatud siis on sinna pandud oma väge sisse, on teada, et see eriti hästi meid kaitseb. Ja siis pärast, kus jõulukuusega nad ära põlema Emmer kummeru toodete vooritantsu, Mullekki räppelemme, roogu määruvad, tuuri tantsu. Oma toolitantsukleiti tuuma, MRO summeeruvad vastanduv Peterburi tantsu Mulleski kleitidele. Miinale häälina MRO kummerouvad ma uuri tantsu metal'i võtmele. Hoolimata sellest, et käib vaidlus, et kes siis ikka sauna leiutas, kas eestlased või soomlased, on saun juba vanadest aegadest olnud eestlaste jaoks eriline koht. Talupoja ühiskonnas pandi saunas Pädaste aadrid, seal töötasid soone tasujad, seal käidi sünnitamas, jaga suremas, hariti ihu, puhastate hinge ning saunast sai abi ka muude tervisehädade puhul. Et kas saun oli siis selline nagu kodune? Ja see on täitsa huvitavalt öeldud jah, et kui nüüd niisuguses kontekstis mõelda, siis siis ja miks mitte, et ta oli, noh, pigem ma ütleks siis küll pühapaik ja et ja pühaks on teda ju tõepoolest noh, nagu hästi-hästi paljudes kirjanduses nimetatud ja seda ta kahtlemata oli. Sauna siis samamoodi ehitati juba kindlate, et see ei olnud nagu kuidagi nii, et teda oleks suvaliselt ehitatud, teda ehitati kindla kohapeale. Teda ehitati kindlal ajal kindlate kuufaaside järgi. Seda sauna palgimaterjali valiti ja tegelikult noh, kui, kui ma ei hakkagi siis rääkima iga iga asja puhul, et et mis ajal, et pigem kehtib sauna puhul peaaegu kõikide asjade puhul, et kõike neid tehti vanal kuul, ehk siis seal oli vaja kaotada halbu asju. Ja saun ehitati tavaliselt ka siis majast eemale ja seda põhjusel, et seal tehti toiminguid, mis siis tihti vajasid ka natukene privaatsust. Muidugi, kuna seal seal oli tegemist tulega, et kas siis sellel sellel põhjusel ka muidugi et alates sellest, kuidas neid palke valiti, kuidas kerisik kerisekive valiti, kuidas neid toodi, kuidas tervitati nii-öelda sauna isa sauna vaimus aimas kuidas iganes seda siis ka ei nimetatud. Vihjete tegemine oli täiesti jälle selline eriline rituaal ja seda on ka siis tehtud, erinevalt. Külma alguses ei saanud aru, et mis asi on lehesed ja lehesid on siis ka niisugune huvitav käikus. Tavaliselt käidi siis vihaoksi toomas, et oli kaks nagu erinevad, et tegevust, et üks oli siis see, kus tavaliselt läksid, tüdrukud aga võisid olla ka mehed seal sees, erinevates kohtades oli see tava erinev, et oli jälle siis õigel ajal vaja tuua need ära ja siis oligi, et kihtide tegemine oli siis jälle teisel ajal kokku kokkupanemine ja see oli siis ka väga täpselt, et oluline oli, et seal ta sai paaris tehtud, et mitte paaritult ja ja kõik muud sinna juurde, et alates siis sellest, et mis taimedest tehti, võib-olla siin võiks siis natukene rääkida veel sellest, et naq, meil on tavaliselt teada, eks ole, kask ja tamm ja kodakas ja natuke rohkem võib-olla kes on uurinud, siis teavad ka nõgestest siis väga palju kasutati just ravi, Vihtedenaga, kasutati ravimtaimi ja neid kõige enam levinud ongi siis tegelikult, et mis pandi tavaliselt siis kaseviha sisse, oli siis sõnajalg oli nõges, oli naistepuna, aga ka raudrohi ja siin tegelikult riburadapidi tulid siis ka väga paljud, paljud muud asjad veel. Akaleilidega oli vist mingi spetsiifiline nii-öelda teadusjutumärkides, et mingid kuumad leilid ja niiskemad veinid ja, ja muidugi tuleb veel mänguga suitsusaun, et oskad äkki seal kõrval natuke mingit kategooriat avada, et mis meile mis. Et kui ma räägin siin vanemate meestega Lõuna-Eestist, siis nad ütlevad, et saun, et kui me räägime saunast, siis on suitsusaun, et teised on niuksed. Noh, kaassoojendamise kohad. Et võib-olla me Põhja-Eestis nii resoluutselt ei saa olla, et üks korralik puuküttega saun on ka kindlasti värtsa Pärt, saun sauna, nime, aga eelkõige jah, ikkagi arvestati sel ajal, et, et see saun oli suitsusaun ja leil leilile on antud siis hästi palju erinevaid selliseid müstilisi väärtusi või müstilisi mõjusid leiliga, ravimisi, meetodeid, neid on niivõrd palju, et kuidas ja keda toodi sinna leili kätte mis haiguste puhul leil vist eraldada. See teema on tegelikult ääretult pikk, et ma jään nagu selles mõttes natukene isegi nagu hätta, et sellest sellest rääkimine oleks nagu niivõrd niivõrd nagu kava. Kas on ilmunud mõni sauna raviraamat? Saunast on üks ääretult hea raamat ja see on eesti saun, Tamara embriht on siis selle autor ja seda ma nimetaksin nagu sellise tõeliseks sauna Aabitsaks või et kes tahab nagu tõsiselt teada vanadest saunatraditsioonidest, siis see on parim, mis üldse nagu praegu saab olla. Mis on ka nagu hea selle eelneva teemaga, kui me rääkisime jumalatest, et saunas on soovitud hästi palju erinevaid asju saunas sooviti tihtipeale näiteks ka, kui tuldi sauna, siis sooviti, et lõuna pool, et jumal sekka ja vastus oli sellele siis jumal häämis. Et, et mis siis näitab tegelikult ära, et, et jumalat ei mõeldud siin mingisuguse, väga kõrge eemal oleva tina vaid kui lihtsalt sellise väega hingena. Et noh, jumal häämis neid ära, et ta on nagu keegi meie seast. Justkui see selles mõttes, et ja neid tegevusi, mis siis seal saunas kaasnes või tegevusi, mida ei tohtinud teha. Et neid on tegelikult ikka ääretult suur hulk. Et alates siis sellest saunas pidi käituma tõesti nii nagu ühes pühakohas vääriline, et ei tohtinud seal vanduda, ei tohtinud seal reostada urineerida, muid niisuguseid ei tohtinud sülitada. Kui vihavaenlased läksid sauna, siis sauna ukse taga kõigepealt väljas tuli ära leppida, mindi sisse ja muidugi siis selline väga suur nii-öelda austus või ütleme, on näide sellest, et ma tõepoolest ei, ei, mitte ainult sõnades ei leppinud ära, ongi see, et lasti teisel inimesel kas selga pesta või see selga vihelda. Sest teadupärast on selg ka niisugune nagu õrn koht, et noh, puhtfüüsiliselt teine võib kurja teha, kuivõrd ka siis väidetavalt paljud niisugused ära sõnumised just selja tagant nagu toimusid. Et et ja, ja kindlasti siis tuli tänada, et vihtlemise eest suisa minu jaoks oligi päris kummaline, kui ma pisikese poisina siis suures saunas üks vanamees palus, et tore ja et vihtleminud ja kui ma vihkasin, siis ta muudkui iga sellise sopsu peale siis kuid kui tänased Attima etena pojakesed tema, ma mõtlesin, et no tänasid ära, et no aitab nüüd küll sa nüüd siis iga et ja noh, nüüd nüüd siis ma olen aru saanud, et mille, mille pärast see oli, et tegelikult oli siis ka uskumus, et et kui ei tänatud, et siis kas kas see ravitoime jõudnud sinuni, et koguni on teada, kas see oli vist Saaremaalt niisugune ütles, et kui sai täna vihtlejated, siis sul kasvab selt karvaseks näiteks. Nojah, siis saab suvel rannas vaadata, kes on olnud tänamatu. Saunetamise komponentideks on loomulikult vesi ja veeprotseduurid, et karastati kindlasti visati talvel kapaga leili, käidi saunas, on hüpati pärast lumehange. Kas käidiga vannis? Eks jah, võib-olla selle ilmekaks näiteks selle karastamise juures on see, et et tihtipeale, kui teada on ju ka, et saunas sünnitati, et siis vastsündinu viidi lumehange, et ja siis toodi tagasi ja siis, kui ta niimoodi kenasti roosatas, näitas Niukest head tervist ja andis nagu head õnne. Kui ta läks üleni siniseks. No tavaliselt sellest ei ole teada, et et tegelikult jah, et eestlane oli hea tervisega ja siis saunalavale Ta korra korra tõepoolest käis seal lumes ka see väike laps ja, ja ei ole nagu teada, et otseselt, et ta oleks, oleks nagu midagi sellest halba sündinud ainult head. Muidugi, hästi on teada ju heina Pebra vannid, ehk siis niisugused Fonnitamised olid ka tervise tervise tugevdamise juures kindlasti väga olulised ja, ja kui olid siis mingisugused valutavad liigesed jooksva või siis seal lendva, mis oli siis ka enamus haiguste nii-öelda, mida päris täpselt ei teatud niisugune nimetus. Et siis jah, et nii saunatamine, kui siis ka jah, sellised vannitamised, sooja vee vannitamised kas siis mingisuguse ravimtaimede tõmmisega, aga see heina Pebre, kus siis oli tõesti, et tehti, tehti ju mitte nii nagu praegu tihti kultuursest taimest, vaid siselise metsahein, kus oli siis tõesti neid võib-olla seitse-kaheksakümmend erinevat taime, mis seal võis näiteks olla. Sellest depressis mõni mõnivastikanekas? Katkidzeegaararu Kuubal ja Toomase poole pääl katkidzeegaararu kuupäeval ja taas poole pääl maas, kuulema, maani hirmus vihane, maas kuulema ees, näe maali hirmus vihane poiss, all vähelia plika all ja peotäis põhkubile. Poiss albaania plika all ja peotäis põhku. Maas kuulevaes näe, ma hirmus vihane maas kuule maas, maali hirmus viia. Ta on, on ka nagu vedel nüüd sasi valesti. Mu sai pabest ärad, pätsi leiba maas kuulevaes, näe maali hirmus viiana maas kuulema. Maari hirmus vihane. Maas kuulevaes maali hirmus vihane suuremas maali hirmus külas tull ja küll Alats, kes talle kuradile lats, teeks külas Tulja küll oled kestvale, kuradile lad söödaks maas, kuule ema ees, laemaali hirmus viiana maas oleva maa hirmus viiana. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus siis saatekülaline vastab viiele standard küsimusele. Mida ma küsin kõigilt niga sinult, nii et ole hea, anna teada, mis sina arvad, mis on elu. Aitäh. Jah, see paneb nüüd kyll kohe päris ohkama. Elu mõte on võib-olla siis teha seda, milleks sa oled loodud. Elu mõte on toimida siin selles keskkonnas parimal viisil mis oleks parim sinule ja ümbritsevale keskkonnale. Mis juhtub aastal 2012? Üks aasta on edasi läinud? Kindlasti on juhtunud palju asju, et meil on praegu. See aeg on praegu niisugune, mis on täis ootust, et ma usun, et väga kiired muutused toimuvad ja mitte ei tahaks ma nii-öelda hirmutada. Ta ei hoiata sellega, millega tavaliselt neid muutusi räägitakse, vaid pigem ma räägiks võib-olla Eesti ühiskonna küpsemisest. Et Eesti ühiskond on jõudnud mingisugusele küpsusastmele mille näitajateks oli minu arvates nii see laulupidu, et aga aga ka punklaulupidu, meeste tantsupidu ja niisugused liikumised, mis on meil praegu läinud selliseks isetegevuslikud ühiskondlikku laadi liikumised, mis on meil kuidagi väga järsku hakanud tegutsema. Et ma arvan, et kas need 2012 aga lähiaastad kindlasti toovad suuri muutusi heas mõttes. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Seesama vastus ilmselt, et tegema seda, milleks ta loodud on. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Ma ütleks, et vaadake, mis on juhtunud maaga, et õppige teie teiste vigadest. Mida sa soovitad inimesel veel lisaks uurida võib-olla tänasele teemale, siis lisaks on sul mingeid märksõnu või linke või autoreid või midagi? Nii üks asi, mida ma kindlasti, kellel on selle teema vastu huvi, siis ma soovitaksin maavalla kodulehte. See on siis www. Punkt see üks, keda ma tahaks hea meelega soovitada, on tegelikult Juhan Luiga mäss ja meelehaigus. Ma saan aru, et kõike seda, millest me täna rääkisime, on täiesti võimalik ka süvendatult õppida, siis Lahemaa tervisekoolis Jah, tõepoolest, et meil on nüüd esimest aastat läinud käima siis selline programm, kus me proovime tõepoolest, et kuidas, kuidas see hakkab toimima. Et kuidas on võimalik üldse Eesti pärimusmeditsiini õppida? On väidetud, et, et seda ei saagi päriselt teistmoodi õppida kui ainult inimeselt inimesele siis ma tegelikult vaidleksin vastu, et et, et tõepoolest, kui see oleks sellisel tasemel, et meil oleks järjepidevalt kogu aeg pärimusperedest peredesse edasi läinud siis oleks see kõige õigem vorm, et loomulikult pärimuse edasikandmine perest peresse on kõige õigem vorm. Kuid arvestades seda pärimusmeditsiinist on väga suur osa lihtsalt kadunud ja et inimesed on aetud segadusse mõistetega siis tegelikult on kõige olulisem teha alguses selgeks üldse mõisted, et inimesed saavad aru, millest me räägime siis seletada ära, millest midagi on üldse välja kasvanud ja siis on inimese otsustada, et kas ta tahab järgida sellist pärimust, kas ta tahab kuidagi teistmoodi hakata ravima ja et see pärimuse programmi nii-öelda põhiosa kuulubki nii-öelda üldpärimuse teadasaamisele. Et ja siis teine nagu väga konkreetne osa on siis juba Konkreetsete raviviiside õpetamine. Ja kui nüüd praegusest ajast rääkida, siis tegelikult ju ongi selles mõttes konkurentsis olek nagu võib-olla päris keeruline, sellepärast et et kui me vaatame praegu, kui palju on erinevaid raviviise pakkumisel, siis ma olen kunagi lugenud üle 200 erineva raviviisi, mida, mida siis on pakutud. Kuid samas samas on nagu viimasel ajal, mis mulle nagu positiivsena tundub, et kui varem vastandati väga tugevasti loodusmeditsiini ja akadeemilist meditsiini, siis viimase aja selline hea märk on see, et et on leitud, et mõlemad tegelikult proovivad või nagu kaitsevad ühist huvi, see on siis Eesti rahva tervis ja nad lihtsalt mõistavad asju natuke erinevalt ja proovivad siis ka läheneda üksteisele. Et see on nii-öelda mõlemi, pole teadlikkuse või tarkusemärk ja paljusid niisuguseid ümarlaudu koosviibimisi ja kursusi on, kus siis arstidele või ütleme, akadeemilisele meditsiinile proovitakse siis nii-öelda anda teadmisi loodusravist ja loodusravi inimesed saaksid ka siis nii nagu ka Eesti parimas meditsiinis on siis ikkagi 400 tundi vaja õppida akadeemilist meditsiini, et üldse aru saada näiteks diagnoosides ja muust seesuguseks. Võib-olla isegi selliseks heaks näiteks võiks olla siis siin Tallinnas nüüd maikuus toimuv rahvusvaheline integratiivse meditsiinikonverents kus siis siin on Norrast, aga ka siin väga paljudest teistest maadest, Rootsis, Kanadast, Saksamaalt, Ameerikast on just sellise loodusravi ja akadeemilise meditsiini, sellise ühenduskoha otsimise ja selliste raviviiside pühendatud võib-olla konverents. Et mis siis toimub 14. 15. mail ja selle kohta siis on näiteks võimalik infot saada WWW imm Conference 2011 punkt com. Igatahes, keda teema huvitab, siis uurige lähemalt pärimusmeditsiini õppimise võimaluse kohta WWW Lahemaa Tervisekool. Et ma panen need lingid ka meie foorumisse raadio kahe kodulehel ja hallo Kosmose Facebooki lehele, mis asub siis aadressil Facebook punkt com kaldkriips hallo, kosmos. Suur tänu sulle, Alar Krautmann, et meiega neid vanade eestlaste toredaid tervisetarkusi jagasid. Ja muidugi tänud teile, kallid raadio, kahe kuulaja. Ilmselt pole teile üllatused, saate tänast ja ka kõiki eelnevaid hallo Kosmose saateid mõnusasti üle ja järelkuulata ning alla laadida raadio kahe kodulehelt R2. Ee kaldkriips hallo kosmos ning oletan muidugi teretulnud ka sealsamas foorumis oma kogemusi jagama ja arvamusi avaldama. Kohtumiseni kahe nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga olge terved.
