Täna ringvaates vaevalt said olümpiamängud alata,  kui vehkleja Katrina lehis võitis pronksmedali. Kirjutati mulle ja elukaaslasele ja emale  ja vanaemal on telefon punane. Mida tegi kodus teleri ees kaasa elanud lähedaste vererõhk  ja kuidas Katrina vehklemise juurde jõudis? Küsime olümpiasangari emalt. Olümpia ajal Tokyos ringi liikumine polegi  nii lihtne. Kohapeal viibiv kolleeg Maarja Värv räägib,  kui sageli peab ta koroonaproovi andmiseks topsikusse sülitama. Eestis käib kibekiire heinategu, kuid seda mitte meie oma  piimaandjatele vaid hein pakitakse ja saadetakse lausa  maailma teise otsa Jordaaniasse. Tunnistan ausalt, et kui päris esimest korda aastaid tagasi  ise kuulsin, siis ka tekkis küsimus, et mis mõttes? Tere õhtust, on 26. juuli, esmaspäev. Eelmisel nädalal alanud olümpiamängud on pakkunud. Palju närvikõdi ja ka rõõmu mul on suur hea meel tervitada stuudios. Medalisti Katrina Lehise ema, tere õhtust,  hele Kulma. Mis teeb ühe ema süda, kui tütar võistleb medali peale olümpial? No hüppab rinnust välja. Kuidas kas käed värisevad, kas näiteks, kui Katrina jäi  pronksimatsil ka mingi hetk taha, kas siis oli ikka vererõhk  täitsa laes? Ja oli, oli, hääl oli kõva ja ja vererõhk oli laes  ja absoluutselt. Ja millised olid need esimesed sõnumid, mis te  siis saite Katrinalt ja kuidas te pereringis tähistasite? Katrina helistas, et meil on see grupikõnet ja,  ja ta kohe helistas, kui tal oli esimene võimalus  ja siis me saime. Ega me väga palju ei rääkinudki, sest et seal ei olnudki  väga palju sõnu vaja. Ja ja siis nägime seda õnnelikku Katrina nägu ja. Aga aga me ei ole veel tähistanud, et me ootame Katrinat  ja me tähistame kõik koos. Arusaadav, aga kuidas see on, kas pereringis vaadatakse kõik  koos või igaüks ikka? Eraldi, et elukaaslane ühes kohas ema ühes kohas,  vanema, teises kohas Kuidas kunagi, et kui on telekast vaatamine,  siis tihtipeale noh, vaatab igaüks oma kodus aga on  ka juhuseid, kus, kus me oleme koos vaadanud internetist,  et kõike ju kõike üle ei kanta, nii et et kuidas kunagi jah. Mis see teie jaoks tähendab, et teie tütar on olümpiamedalist? Noh, võib-olla see päriselt ei ole veel kohale jõudnud,  et täna alles kolmas päev pärast olümpiat ja,  ja nüüd, eile ja täna on juba päris tore olla,  et saab seda rõõmu nautida. Aga kindlasti, see on väga suur asi. Nii mulle kui ka kõigile teistele terve pere unistused täitusid. Nojah, et pigem oli see üllatus, et kas me nüüd sellest  päris unistanud oleme, et emana võib-olla unistab muudest  asjadest kui olümpiavõidust, aga aga eks üks asi viis  teiseni ja ja nüüd muidugi on, on väga hea olla ja,  ja muidugi. Rõõmustab ka Katrina enda rõõm selle saavutuse üle,  et see teeb võib-olla kõige rohkem veel rõõmu. Aga vaatamegi nüüd, kuidas Katrin andis kommentaari Anu  Sääritsale pärast võitu? Emotsioonid keevad kõvasti ikka sees. No eks ikka jah, nüüd on juba natuke rahulikum,  et tuleb sinna võistkonna lainele nagu üle minna,  et ei taha seda pingelangust väga nagu peale lasta. Aga, aga jah, emotsioone on palju. Tõenäoliselt oled kogu päevaga saanud vastu võtta erinevaid  tervitusi ja loomulikult kaasa elanud eriliselt  ka meie neljapaadi edasipääsule. Ja mulle kirjutati nii meeletult palju, et ma olen. Juba see tekitas niisuguse omamoodi emotsiooni,  et neid kirju oli tõesti meeletult-meeletult palju  ja kirjutati mulle ja elukaaslasele ja emale  ja vanaema on telefon punane ja et selles,  see on nii lahe. Kas Katrina tahtis juba päris lapsest saati võita? No võitjata tahtis kindlasti, et temas on seda ambitsiooni  ikkagi päris palju. Aga eks ta step vas se Re läkski, et oleneb, mis võistlus ja ja,  ja mida võita, milline laps ta üldse oli. Katrina oli Noh, ütleme väga hea laps tegelikult, või laps nagu iga teinegi,  et, et ta oli sisuline, malbe ja sõbralik  ja hästi pikka kasvu. Ta paistis kõikide oma eakaaslaste seast välja kaugele. Aga, aga see oligi tema tee see, see, see pikkus. Kas tal oli kohe tee vehklemise juurde või ta tegeles  ka mingi muu spordialaga enne? Spordialaga ta ei tegelenud, aga tema käis Haapsalu  muusikakoolis õppimas plokklööti. Aga sellest ei saanud asja, et läks üle. Sellest võib-olla olekski asja saanud, aga,  aga kuna vanem õde käis vehklemas ja siis Katrina käis seal  ukse vahel niimoodi unistavalt vaatamas,  kui siis õde vehkleb seal trennis ja ja siis lõpuks  siis onu ütles, et kuule, mis sa seal vaatad,  pane võta relv kätte ja tule trenni ja, ja  nii ta sinna sattuski. Ja õde jättis pooleli või temast nii-öelda ei saanud  sportlast ja kuidas siis läks nii, et Katrin jõudis  nii kaugele? Nojah, õde valis, valis teise tee, et ta ikkagi vehkles kuni  gümnaasiumi lõpuni. Ja siis. Noh, Katrina siis pühendas ennast rohkem vehklemisele Kas Katrinal on olnud ka kunagi karjääri jooksul raskeid hetki,  kus ta on mõelnud loobumisele? No minu mäletamist mööda võib olla. Mulle tuleb nagu üks hetk meelde. Aga siis see oli võib-olla vanusega ka rohkem seotud,  et kui teised reede õhtul lähevad kõik pidžaama peole ja,  ja tema läheb võistlustele jälle ja et siis võib-olla tekkis  selline hetk, et vot, et et tahaks nagu ka teistega,  et see on sihuke teismeiga, aga, aga rohkem ei ole seda küll olnud. Kuidas te teda veensite, et tasuks ikka jätkata? Ei, no eks siin siin sai, sai nii treener veenis kui ka,  kui ka pere veenis, et aga võib-olla ka ootasime kannatlikult,  et see aeg läheb üle ja ja see aeg läks üle. Kas tema puhul oli juba päris pisikesena teada,  et temast võib tulla olümpiasangar? Ei minul ei olnud seda teadmist. Et, et mina võtsin ikkagi Samm-sammult, et, et vaatame, mis saab ja,  ja ja kuhu, kuhu ta ise tahab minna, et see kõige tähtsam  oli tema toetus, et see, mida tema tahab,  et nii saab olema. Kui palju on tema edus määranud töökus, kui palju talent? No ma arvan, et, Fifty-fifty võib-olla. Et eks tööd tuleb ka kõvasti teha, sest ega muidu sa jääd  oma talendile sinna sinna puhkama, siis teised teevad  kordades rohkem tööd ja lähevadki sinust ette,  et seetõttu ta ikkagi saab aru, et tööd tuleb  ka teha, et et mitte ainult oma pikkusele  ja vasaku käele loota. Katrina on ka ema, teie olete vanaema. Kui keeruline oli pisipoja kõrvalt naasta  ja saavutada jälle edu? No nagu see naasmine näitab tas 2018 Euroopa  meistrivõistluste kuld, et ta sai sellega väga edukalt hakkama. Ja, ja eks siin kogu kogu suguvõsa toetus on siin olnud ju  ju väga tugev, et ja laps on saanud kaasas käia temaga võistlustel,  nii et et Katrin oli selles mõttes nagu rahulikum,  et ta sai olla nii lapsega kui ka ta sai võistelda. Pisipoeg Henri seekord jäi maha, tähistas suurelt  televiisori ees ema võitu. Kui oluline talle on või kuidas tema üldse aru saab,  et mis see olümpiamedal tähendab, olete temaga rääkinud? Korra olime jah grupikõnes, et aga, aga eks ta rõõmustab,  nii nagu teised rõõmustavad ees, et nii tema  ka rõõmustab, et eks ta siis vanemaks saades juba saab aru,  et mis, mis siis ema teinud on. Kui palju teie olete pidanud siis kaasas käima võistlustel,  et noorena ja kas nüüd ka Henrit hoidma s  või kuidas see pere nii-öelda toetus, millest te rääkisite,  välja näeb? No Katrin oli selline laps, kes tegelikult tahtis,  et ma alati oleksin saalis. Ja, ja seda ma ka püüdsin olla, et võistlused on enamjaolt  ju nädal nädalavahetuseti ja ja Eestis ikka olin kõikidel võistlustel. Aga siis hiljem on siis teine vanaema kaasas olnud,  on siis elukaaslane olnud kaasas ja mina  ja oleme siis jaganud niimoodi seda Henri hoidmist. Kui palju see teile on tähendanud ohverdamisi,  et võimaldadagi niisugune tippsportlase tee. Õnneks niimoodi ohverdusi ei ole ju tulnudki teha,  et, et lihtsalt mõned asjad on tulnud ära lahendada  ja ja nii ongi, kõige tähtsam on ikka see,  et sa vaatad, et mis tema tahab ja see toetus,  et, et sa oled valmis toetama, et siis. Aga eelolev öö tuleb ka pinev, ei saa vist jälle magada. Ma no praegu praeguse seisuga ma olen rahulikum kui,  kui enne laupäevast võistlust ja et ikkagi naiskond,  see on kuidagi see naiskonna vaim, võib-olla usun nendesse  hästi palju, et. Et tuleb meeskonna või naiskonna võistlus,  et ei ole niimoodi ainult Katrina peale kogu kaal,  mis kell siis tuleb teleri ees olla ja ma saan aru,  et teie lähete ikkagi lausa Katrina vanaema juurde Haapsalu  seda ühiselt vaatama. Jah, plaanis on ja, ja nii nagu Katrin ütles,  et viis 25 olge siis platsis. Ja nii me siis viis 25 platsis, oleme. Mina ka hoian pöidlaid, ma arvan, terve Eesti publik hoiab pöidlaid,  sest. Kas teil on väike prognoos ka, et mis värvi seekord medal tuleb? Vot seekord mul on väga suur lootus. Loodame siis kõik kulda, vaatame, kuidas läheb,  aga suur tänu stuudiosse tulemast, meie läheme edasi ikkagi  Tokyo olümpialainel, sest me võtsime enne ühendust kolleegi  Maarja värviga, kes selgitab, kuidas üldse on seal praegu  võimalik ühel telereporteril tööd teha. Tere, Maarja, milline meeleolu Tokyos valitseb nende  koroonapiirangute tõttu, et ma näen, et isegi õues sa ei saa  võtta maski eest. Tere, tere ja meil on karmid reeglid, et me peame kogu aeg  maski kandma ja täna isegi tuli meeldetuletus. Meil on sellised ametid nagu koroona ohvitserid igal  meediaasutusel ja siis saadeti täna kiri,  et kohe kindlasti ei tohi üldse maski eest ära võtta. Aga kas sa kuskil ringi saad käia, näiteks kui sa tahad  korraks mõnest poest läbi astuda on see võimalik  või on teie liikumisteekond ka väga piiratud? No ametlikult on väga piiratud, meil on lubatud enda  hotellist 15-ks minutiks korraga lahkuda,  et kui selle maa sisse mahub pood, siis saab,  meil on näiteks Seveni Levend siin täpselt ümber nurga hotellist,  nii et meie saame poes käia. Aga mitteametlikult siis ikka käiakse rohkem. Jah, siis kui ennast kirja ei pane, siis nagu keegi ei kontrolli. Aga ma saan aru, et sinul üldse sinna kohale jõudmine oli  üks suur katsumus, et sa üldse saad seal praegu liikuda,  on ikkagi suur õnn. See ütleme nii, et ei olnud kõige toredam esimene päev  Jaapanis hea meelega oleks tahtnud, et sellist asja ei oleks olnud. Mis siis juhtus natuke, kas saad kirjeldada? No meil oli nõuded, et mis paberid ja asjad peavad kõik  kaasas olema, et siia riiki siseneda. Hästi lühidalt, et pidime täitma kahe nädala tegevus plaani,  mis siis pidi asendama seda kahenädalast karantiini,  mis muidu Jaapanisse sisenedes on. Ja Meil ei olnud see tegevusplaan kinnitatud,  aga kuna me olime kuulnud, et paljudel teistel on sama probleem,  siis oli ka ametlikest kanalitest tulnud info,  et kui sul on olemas üks QR kood ja siis üks selline  kirjalik dokument, selline vanne siis saab niisama  ka riiki sisse, kõik ülejäänud meie tiimi liikmed said,  mina pidin istuma neli pool tundi, et nad kinnitaksid minu isikut,  mida nad lõpuks vist ei suutnudki päris täpselt teha. Ja siis nad ütlesid, et ainus viis, kuidas ma saaksin riiki siseneda,  on siis, kui ma nõustun kahenädalase karantiiniga  mis nende sõnul oli siis pelgalt formaalsuses,  et ma saaksin üldse sealt lennujaamast ära  ja ametlikult riiki sisse ütlesid kindlasti seda karantiini  ühendatakse ka tegelikult. Ametlikult pole ma mingit vastust selle kohta rohkem saanud. Et lihtsalt läksid siis hotellist edasi tegema oma tööd,  nagu pidi. No ühe päeva ma täiesti kohusetundlikult istusin  ka hotellitoas, aga siis konsulteerides EOK-ga nemad ütlesid,  et et ilmselgelt mul on ju vaja tööd teha,  ma ei tulnud siia hotelli istuma ja ametnikud olid  ka kõik väga segaduses, kuidas selline asi üldse sai juhtuda  ja siis kõik koos otsustasime, et mis seal ikka,  et kui lastakse igal pool käia ja teha, siis võin ju käia  ja siiamaani keegi pole mind kuskil kinni pidanud. Ma saan aru, et üldse selle jaoks, et vabalt ringi liikuda,  peab tegema pidevalt neid koroonateste, et kuidas see üldse  käib ja kui tihti neid tuleb teha. Me pidime juba lennujaama saabudes siis tegema süljetesti. Ja siis esimesed kolm päeva pidime iga päev tegema  ja nüüd on meil peame iga nelja päeva tagant,  meil just homme ongi see päev, kui me peame tegema,  selleks on selline väike pakikene kus on sees selline topsik. Ja siis on siin selline kõrs. Ja siis selle kõrrega hakkad sülitama siia topsi sisse,  niimoodi. Ja siis peab koguma siiamaani. Ja siis lähed, annad ära? Ja ma saan aru, et Epp Mäe treeneril läks kehvasti sellega,  et tema sai mingisuguse vale positiivse seal. Jah, väidetavalt seetõttu, et ta ilmselt oli enne vett joonud,  sest meil on sõnad peale loetud, et 30 minutit enne ei tohi süüa,  juua ega hambaid pesta, nätsu närid, et see võib tekitada  vale poisi. Aga kuidas see mõjutab sportlasi, see rangete piirangutega  tingimustes võistlemine? No paljud Eesti sportlased näiteks ütlesid,  et nemad otseselt ei saagi aru, et oleks mingid väga palju  erinevad piirangud, sellepärast et nemad olümpiakülas  tohivad üsna palju ringi liikuda, lihtsalt olümpiakülast  välja nad ei saa niisama minna. Pidavat olema ka see algselt, et ei saa minna teistele  aladele kaasa elama, aga ma olen kuulnud,  et paljud sportlased on seda siiski teinud,  et on käinud, ma ei tea, näiteks. Tennisist käis võrkpalli vaatamas, et kui seda lastakse,  siis nad loomulikult kasutavad seda võimalust ära. Ehk päris tühjad need tribüünid seal ikkagi ei ole,  siis ma saan aru. Ja need, kes seda atmosfääri loovad, on ka sellised  delegatsiooni liikmed, et vipid, kes on siia kutset saanud  ja näiteks kui ma käisin ujumises, siis ujumises oli ikka  päris korralik selline võistlus, melu sellepärast,  et kõik ülejäänud ujujad olid tribüünil ja kõvasti ergutasid  oma kaaslasi. Teine mure, mida Eesti sportlaste jutust läbi kumab,  on põrgulik kuumus, et kui kuum, siis seal praegu on. Praegu on meil kell Hakkab lähenema 10-le ja on vist umbes 28 kraadi päeval  oluliselt hullem, täna oli see natuke leebem päev,  selline pilvealune. Aga jah, eile oli ilmselt senimaani kõige hullem. Kui me olime sõudmises, siis seal oli varjus 35 kraadi  ja hästi niiske, et see oli. See oli päris hull. Kuidas läheb sõudjale Jüri Mikk Udamil, kes  siis vajas lausa arstiabi ja viidi ratastooliga pärast  võistlust ära? No ta juba seal paar tundi hiljem oli ennast täitsa hästi tundnud. Nii et kõik on lihtsalt selline pingutus ja. Saame pöialt hoida igatahes suur aitäh ja jõudu  ja jaksu sinna kaugele. Selliseid hingematvaid pilte tegi aerofotograaf Andres Tarto  juba enne, kui kasutusele võeti droonid. Mis tunne on kuuluda välja liikuvast lennukist,  et kätte saada näiteks selline hetk, küsime temalt kohe. Eestis käib kibekiire heinategu, kuid seda mitte meie oma  piimaandjatele vaid hein pakitud, takse lausa maailma teise  otsa Jordaaniasse. Tunnistan ausalt, et kui päris esimest korda aastaid tagasi  ise kuulsin, siis ka tekkis küsimus, et oot,  mis mõttes? Välisuudistes näitame täna muuhulgas hiiglasike teemate  kuningliku luigeloendust ja kunstkäppadega kassi. Alustame sportlikult, kes küll ei teaks võimlemisharjutust  nimega kosmonaut. Brasiilia mees püstitas uue Guinessi rekordi te ühe tunni  jooksul 951 kosmonauti purustades eelmise,  879 hüppelise rekordi. 35 aastane MMA võitleja kasjano Rodriges Loreano treenis  selleks üheksa kuud ja tegi selle aja jooksul kokku üle  25000 kosmonaudi. Ka järgmise uudise staar on Gunnessi rekordi omanik. Ukrainas elav 97 aastane Leonid Stanislavski on teadaolevalt  maailma vanim tennisist. Mees on jätkuvalt võistlushimuline, ent tema vanuseklassis  on pea võimatu leida vastast. Seetõttu mängibki ta endast noorematega ja seejuures võiduka. Kuigi Stanislavski eesmärk on elada 100 aastaseks  ja mängida Federeriga, treenib mees praegu seeniorite maailmameistrivõistlusteks,  mis toimuvad oktoobris Mayorkal Hispaanias. Stanislavski alustab iga hommikut kätekõverduste  ja lõuatõmme ega ja lisaks tennisele armastab ta harrastada  ka suusatamist. Jah. Järgmine uudis viib meid Briti monarhia 800 aastase  traditsiooni juurde. Vamsi õel toimuval luigetseremoonial loeti kokku seal  ilutsevad künknukk luiged. Iidne tseremoonia pärineb 12.-st sajandist,  kui pikkade kumerate kaelade, oranžide, nokkade  ja lumivalgete sulgedega luiki peeti Inglismaal tõeliseks  delikatessiks ja pakuti toiduks rikkalikel pidudel. Nüüdse iga-aastase luige loenduse käigus püütakse luiget  küll kinni, kuid ärasöömise asemel nagu rõngastatakse  lastakse siis. Kaks. 21. juulil eemaldati Inglismaa linn Liverpool UNESCO  kultuuripärandite nimekirjast. Eemaldamise põhjuseks oli linna uus arhitektuur,  mis ekspertide arvates võttis ära selle ilu. Hääletus võeti vastu Hiinas UNESCO liikmete poolt. Liverpool oli saanud tiitli endale 2004. aastal oma ilusate  sadamate ja arhitek kultuuri eest. UNESCO toetab kultuuripärandid rahaliselt  ja lisab neid mitmetesse oma turistiraamatutesse. Enne seda on nimekirjast eemaldatud vaid kaks kohta. Üks loodus, park omanis ja dresten Elbeorg Saksamaal. Barcelonas sai seitsme aastane Mäks lõpuks nautida rannamõnusid. Mäks pole võimeline kõndima ja peab enamasti liikuma ratastoolis. See teeb rannas käimise tema jaoks üsnagi keeruliseks. Tema õnneks on Barcelonas teenus, mis aitab ujuda inimestel,  kes pole selleks muidu võimelised. Teenusega kaasnevad erinevad tarvikud ujumise soodustamiseks  ja üheksa välja treenitud vetelpäästjat. Meenus on aidanud nüüdseks juba tuhandeid inimesi,  nagu Max koroonapiirangute tõttu on vaja küll teenust ette broneerida,  kuid inimesi ei paista see häirivat. Kreekas sattus kast nimega Perseus traagilise õnnetusse,  mille tagajärjel jäi talle alles vaid üks jalg. Arvatavasti oli ta jäänud auto alla või kinni mingisugusesse mootorisse. Õnneks sattus perseus loomakliinikusse, kus loomaarst pani  talle alla kolm kunstjalga. Jalad olid tehtud titaaniumist koos kolmdeprinditud käppadega. Õnneks võttis kass jalad kohe omaks ja nüüd juba kõnnib. Botswanas kaevati välja üüratu teemant kusjuures juba teine  nädala jooksul vääriskivi arvatakse olevat suuruselt maailma kolmas. Enne seda leitud teemat jäi praegusele 1174 garaadisele  hiiglasele vaid napilt alla ja enne seda leitud 1098 karaadi. Teemant paigutab suuruse pingereas neljandale kohale. Arvatakse, et nendega leiud veel ei piirdu. Mul on nüüd hea meel stuudiost. Eesti üht esimest taevafotograafi tere õhtust,  Andres Tarto. Teie hakkasite pilte taevas tegema juba enne troone umbes 15  aastat tagasi, te alustasite. Miks? Aitäh kutsumast. Hea küsimus. Lihtne vastus oli üks hea tuttav, kes kutsus lendama,  tähendab tema ise olnud piloot, aga tema läks kaasa lendama,  kutsus mind kaasa. Ja nii see tegelikult algaski, see üks väike kord,  kui ma õhku läksin, mul oli kaamera kaasas,  sest ma olin ennegi pilte teinud. Ma olen lapsest saati juba mustvalgest ajast pildistanud ja,  ja seal 2000 paiku just seal, paar aastat varem oli mul  selline postkasti näitus ja. Ja, ja vot, ja siis ma äkki tundsin, et mis toimub,  et, et see oli selline eriline hetk ja ja,  ja ma sain aru, et ma nagu avastasin midagi ise  ja vot selle tunde najal see siis liikuma hakkas. Kuidas see siis täpselt käib? Ma saan aru, et te teete pilte liikuvas lennukis,  et kas te kuulute sealt täitsa niimoodi välja uksest  või kuidas see käib. Ei ole, ma ei ole üldse muide mingi ekstreemsportlane,  et ma seda tahaks teha. Mina saan hakkama aknagu lennukil, millega mina,  noh, olen lennanud ma natuke siia vahele ütlen ka,  et me peame natuke rääkima tagasi vaates,  sellepärast et noh, see olukord on troonide tuleku tõttu  muidugi muutunud. Aga et jah, et seal on omad piirajad nii,  ehk naa, seal on. Tiiva tugi ja, ja, ja eks ole lennuki enda ratas,  mis niikuinii jääks ette, nii et mina ei ole otseselt  leidnud vajadust ust eemaldada. Ja niimoodi selle akna peal ma endale mugavaks püüan elu teha,  ütleme siis nii. Akna teete ikka lahti? No ikka jah, jah, ja loomulikult jaa. Kõrgust ei karda, ma saan aru. Muidu ikka mõõdukalt, ütleme alalhoidlik pigem tahaks olla ja,  ja, aga noh, et jah, selles mõttes see on minu jaoks  niisugune kontrollitud keskkond või ruum,  et üldiselt ma olen hakkama saanud. Jah. Aga ma saan aru, et nüüd juba teete mõnikord trooniga  ka pilti. Teen tõsi ja paar viimast aastat on, on saadud  ka seda proovida, et muidugi tunnetuslikult on see hoopis  midagi muud, et seda võrrelda ikkagi ise sellise noh,  ülevalt ütleme avastamisega, eks ole, et et  selle liikuva asja peal olles ise selle sündmuse keskel  olles on hoopis midagi teist olla kui, et olla maa peal ja,  ja pult käes ja vaadata ma üldse ei ütle,  et see ei ole samamoodi põnev, aga kuna minu algus on sealt  ja minu esimesed emotsioonid pärinevad sellest pikast ajast,  eks ole. Et siis loomulikult minu jaoks on,  on see klaas esimeses osas rohkem nagu pooltäis,  kindlasti. Kuidas see täpselt toimub, kas mõnikord ütlete piloodile ka,  et oot, oot, mul ikka oli seal hea kaader,  pöörake nüüd tagasi, lähme uuesti. Ja loomulikult nii ongi jah, tõsi, just. Lennukiga ei saagi teisiti, eks ole, meil ei ole õnnestunud  seisma jääda ja, ja, ja nii on olnud, et nende aastate  jooksul on ikka olnud selliseid kiiresti mõtlevaid kaasa  mõtlevaid piloote neid, kes saavad kohe aru ja,  ja ja, ja siis, aga sellegipoolest on ikkagi tarvis  ka siis minna uuesti sellepärast et ma esimesel katsel  näiteks ei taba seda, siis me peame minema uuesti,  aga sinna ei ole parata. Kuidas te valite neid kohti ja hetki, mida pildistada? No. Siin on nagu kaks asja, üks on see, et ma,  ma teatud mõttes jahin, nagu juhuseid, ma,  ma olen teinud seda, et on olnud mingid sündmused,  mis mind on nagu kõnetanud ja kus ma siis olen läinud. Need on puhtalt sellised minu enda otsused,  aga teine asi on see, et eks ma, kui ma nagu alustasin seal,  siis ma positsioneerisingi ennast kui, nagu inimesed,  kes selles nišis tahab nagu paremaks saada  ja hakkasin endale otsima ka tööd selles valdkonnas,  eks ole, et, et leida ettevõtteid, kellele teha pilte ülevalt. Ja siis oli nii, et noh, vot selle teekonna saatel on need  minu leiud, et see, kuhu ma pean välja jõudma,  see on teada, aga seal vahepeal juhtub midagi,  mida ma nagu ei tea ja vot nende hetkede üle ma olen muidugi noh,  eriti õnnelik, sest need on need, mida ma nagu noh,  ei teadvusta. Ja need on tõesti puhtad juhused Üks pilt, mis on väga märkimisväärne, on laulupeost,  et vaatame seda ja äkki te räägite, kuidas on võimalik  täpselt see hetk tabada liikuvast lennukist. No eks kõigepealt oli niimoodi, et mul oli üks hea tuttav  oli seal koori hulgas, kes. Andis mulle nagu signaali, õigupoolest ma olin temaga enne  leppinud kokku, et andku ma noh, nüüd mälu on hea,  ga lühike, aga et ma ei suuda nüüd meenutada täpselt,  et kas ma no ma ilmselt ma teadsin, et seal see kujund on tulemas. Aga noh, et jah, ma siin detaili lähe, aga ühesõnaga tema  andis mulle signaali, et nüüd on see aeg paras  ja ja ma tuligi lennukiga sinna kohale. Ja muidugi ise Olnud ka lauljana, eks ole, elus siis siis ma tean,  et see võiks ju ja mitte ei võiks vaid häiribki  ja noh, et müra või nii, eks ole, nii palju kui seda kuulda oli,  aga noh, kindlasti eks ole, nii et ma katsusin  nii ruttu teha kui võimalik ja, ja, ja sain oma pildi kätte  niimoodi otse ülevalt alla. Pildistas nii hästi, kui hästi see õnnestus  ja ja, ja vasakpoolsestit jäi, jäi nagu varju. Nagu madalrõhkkond oleks, aga no ühesõnaga lihtsalt selline  väikese nurk oli sel hetkel ja. Ja see tuli esimese katsetusega. Ei ta tulnud, ta tuli ikka ikka tuli natuke proovida,  see päris nii ei ole, et nagu klõps ja olemas eriti,  mis puudutab ikka liikuvat platvormi niimoodi otse ülevalt alla. Pildistamist jah. Me nägime enne päris palju Eestis tehtud põnevaid mustreid,  aga te olete ka kaugemale jõudnud, et vaatame ühte järgmist pilti,  tankerist. No tähendab, ma parandan siin selles mõttes,  et see objekt ise on kaugemalt, aga mina olin ikkagi Muuga kandis. Ja aga see on selline lugu, kus. Jah, selliseid aerofotograafe on siin ja sealpool lahte ja. Ja ma neist mõnda ka tunnen ja üks nendest siis. Ühel heal aprillikuu päeval siin on veel natuke mingit paari  jääpanka näha, palus, et, et vot, et tema ei hakkaks  sealtpoolt tulema, et kas mul oleks võimalik,  et Peterburis tuleb üks. Üks arktilise klassi, no ma ei ole selle inimene,  aga ühesõnaga mingisuguse sellise klassi tanker,  mida oleks vaja seal jääpankade vahel pildistada. Ja et kas ma tuleksin, no ja siis ühesõnaga läkski nii,  et temal oli otseühendus sellega ja ja me saime  selle pildi tehtud, aga no lihtsalt see lugu on selles  mõttes ühtpidi nagu lihtne, teistpidi nagu keeruline,  et mingid kontaktid ja nii edasi, aga ühesõnaga jah,  et see on näide sellest, et et mis, mis vajadus teinekord on,  et ma saan aru, et see oli siis täiesti uus  ja sellele oli vaja saada tegelikult nagu jäävälju ümber see  ei õnnestunud, sest tegemist oli juba aprillikuuga. Aga noh, abiks ikka, midagi nad sealt said,  ma usun Ja tegelikult üks põnev asi on veel, et on selline Kadrioru  lossi pilt mis siis jõudis lausa päris kaugele. Kas te saaksite natuke rääkida sellest? Ja vot väike maailm, suur internet või oli see vastupidi,  aga lugu on lihtsalt selles, et see Ühel heal päeval mulle siin paar aastat tagasi võeti  ühendust ja ja kirja all oli, et White house  ja no Ma küll mõtlesin, et äkki on selline libakiri nagu ikka,  tavaliselt küll kuskilt muudest nentidelt  või muudelt, aga aga, aga ma siis ikkagi  ka vastasin. Ja saingi aru, et asi on tõsine ja õige ja et on olemas neil  selline huvi selle pildi vastu ja see on  siis nagu valge maja. The White House historical Association on  selle nimi ja ma saan aru, et see on siis nagu valge maja  juurde kuuluv kirjastus ja nendel oli vaja  siis sellist pilti, et nemad tegid sellise sellise raamatu  nagu ofical residents Around the World ja  ja võetigi minuga otseühendust, nii et selles mõttes  kindlasti erakordne, et ja siis nad lubasid  selle mulle saata ja saingi. Eks ole, nii et läks hästi, et see on selles mõttes sisuline,  ebatavaline tõesti, et kui kui väike see maailm mõnel hetkel on,  jah. Mis on teie järgmine objekt, mida te rihite Jah no on mõni selline sügismotiiv, mida ma tahan pildistada näiteks,  et mingid asjad on nagu ära tehtud ja nähtud. Alati on muidugi väga hea tunne neid ikkagi teha  ja näha, muide, ma ütlen, see pilt on vahetult pärast. Pakri poolsaare murdumist ma läksin ja siis inimesed seal uudistasid,  et see oli ohtlik, aga ilmselt uudishimu oli suurem kui see oht,  aga see selleks aga aga et on mingi nimekiri mõttes,  mida ja mis aastaajal tahaks, aga aga no ma veel kord ütlen,  et nüüd, kus ma nagu vaatan mingil moel sellele nagu tagasi,  sellepärast et minu need põhilennud on jäänud ikkagi nagu  ajas tagasi. Lihtsalt, kuna see kogu see olukord on muutunud,  kuna eks ole, droonid tulid ja nüüd ütleme aero. Foto on midagi nii tavalist, et see kuulub iga fotograafi  ühe tehnilise vahendi hulka, ma mõtlen siis droon,  eks ole. Siis siis noh, minu, minu soovid on  selle võrra lihtsamad ja, ja on mõned küll,  mida ma otsin ja ootan, aga aeg näitab, millal ma neid saan. No igatahes suur aitäh stuudiosse tulemast  ja ma loodan, et teil õnnestub need pildid ära  ka teha. Aga meie lähme edasi ja vaatame ära loo,  kus tehakse põllul heina, mis saadetakse üldse teise maailma otsa. See hein siin Eesti põllul läheb söödaks Jordaania lehmadele. Kõlab küll imelikult, kuid tõesti juba kuue aasta jagu on  põllumeeste ühistu Kevili kostitanud Jordaania loomi  siinkandis paremaga. Maarjamaalt on Lähis-Ita läheta mitusada tonni heinapakke  ja aasta-aastalt on kogused aina kasvanud. Tänu erakordselt kuumale suvele on tänavu kasutuses tõhus meetod. Lopsakas lutsern, hekseldatakse põllud otse rekkakastidesse. Kõrge vaade siin, hoomad, kõike, mis sa siit leidnud oled  lisaks heinale või on ainult igav hein ja tühi väli. No kivid ja vana rauda ja. Koprarauad ja. Ma saan aru, meie peame nüüd sõitma selle autoga,  mis meil kõrval on paralleelselt, kuidas sa tead,  et see täpselt kõrval autosse kukub kõik et mööda ei lähe. Tal on automaatika ka, et ta teeks ise koorma,  aga mina olen harjunud ise täitma. Siin on veel mingisugune kaamera, mida me sellest näeme  ka sedasama. Ja sama haagist, see on selle väljaviske toru küljes on kaamera. Ma näen siin, kui, kus palju sees on. Nüüd me Henriga siin hekseldasime selle kõik siia,  traktori haagi sisse ära. Mis siin nüüd siis edasi lahti läheb, kuidas see protsess toimib? Jah, teie kogutud mass, nüüd siis toodi see vahe  ja ümberlaadimisjaama ja ja see lastakse sinna haljas,  mass lastakse sinna ja see viiakse ülesse  siis kogu ümberlaadimisjaamaga sinna hakkevanni. Põhimõtteliselt on see hekseldatud heina lift,  rekkasse ja rekka viib selle nüüd tehasesse. Miks meie Eesti hein on nii hea peale vaadata? Tundub, et mis see ikka, et heina ja heinal vahet ei ole,  aga tegelikult on heinala heinal väga suur vahet,  et peamine vahe ongi toitainetes kvaliteet,  mida siin kliimavöötmes õigete agrotehniliste võtetega  kasvatades on võimalik saada, et see lihtsalt. Kui Eesti heinaga on araabia kariloomi rõõmustatud loetud  aastad siis Hispaaniast, Leedust, Rootsist,  Bulgaariast ja Rumeeniast pärit toiduga on neid kostitatud  juba pikemat aega. Mis pärast aga ikkagi vedada heina ühest maailma otsast teise. Tunnistan ausalt, et kui päris esimest korda aastaid tagasi  ise kuulsin, siis ka tekkis küsimus, et,  et, et mis mõttes? Aga kui me nüüd mõtleme, et meie kliimat,  siis noh, jättes kõrvale nüüd selle käimasoleva kuuma laine,  siis tegelikult ju meie parasvõtmekliimas kasvavad kaks asja  kasvab hästi rohttaimed ja lehtpuud. Et samal ajal, kui maailmas on väga palju piirkondi,  kus kas asjad kasvavad kehvasti või ei kasva üldse,  et Araabia on siis näide nüüd sellest piirkonnast,  kus asjad üldse ei kasva. Ja mingid aastad tagasi Araabia riikides,  Saudi Araabias, minu teada ühendemiraatides  ja ka Jordaanias keelati mageveevarude kasutamine toit  söödakultuuride kasvatamiseks ja noh, on üsna loogiline,  et kui loomi pead, siis söötma neid kuidagi peab  ja järelikult pöörati siis pilgud piirkondade poole,  kus. Vett tuleb siiski enamusel ajal taevast lisakastmist asjad  ei vaja ja ja nii nii need asjad kaks asja kokku läksid. Eesti proteiinirikast, heina saavad peamiselt nosida lihaveised,  hobused ja lüpsilehmad, kes vajavad palju energiat. No kas seal Jordaanias vähemalt lehmad on Jordaania omad? Lehmad. Osaliselt tuuakse ka kari sisse, kasvatatakse teda kohapeal,  et, et noh kuna nad seal ikkagi mitmed aastad elavad,  siis nimetame, et nad on ikkagi Jordaania lehma. Kas siit meie selja taga olevast? Hunnikust läheb ka mõni pakk näiteks Jordaaniasse,  võib isegi väita, et, et kõik, kõik see partii siin ongi  tegelikult Jordaaniasse mõeldud. No kui palju üks selline kuubik kaalub, selline kuubik  kaalub suurusjärgus 800 kilo, ehk siis ühte,  40 jalasesse konteinerisse läheb umbes 30,  mitte umbes vaid täpselt 30 kuubikut, ehk  siis circa 24 25 tonni kuivatama, tud heina. Ja, ja see võib-olla natuke ka selgitus,  eks, et, et kas selline transport on loogiline  ja on see mõistlik, et tegelikult see kogus sööta,  mis on võimalik ühes konteineris transportida tulenevalt  tehnoloogia st on ikkagi niivõrd suur, et ta on majanduslikult. Kui sajapealine kari sööb ööpäevas maksimaalselt tonni heina,  siis 25-st tonnist heinast saavad lehmad kõhu täis. 25 päeva. Kevilist läbi käidavad kogused on hoomamatud  taevasse kõrgunud terminalid, mille kõrval inimene end  imepisikesena tunneb, mahutavad 70000 tonni eri põllukultuure. Ent enne, kui miski siit välismaa poole teele pannakse,  tuleb igal viimsel kui heinaliblel läbida kõik vajalikud etapid,  muuhulgas niiskus, test. Nüüd, see on seesama, mis me siis seal põllul kokku korjasime,  on jõudnud siia. Ma saan aru, mis siin nüüd siis toimub. No hetkel võetakse teda siis veokist maha. Tegemist on tegelikult täiesti tüüpilise puiduhakkeveokiga,  millel on liikuv põrand, nagu te näete, et auto ise võtab  endalt koormat maha siia tehasesse saabudes võetakse talt  nüüd niiskusproov. Kui niiskus on õige ja seda saab kohe käitlema hakata,  siis edasi laaduritega suunatakse ta tootmisesse,  et laetakse konveierile. Nii see Lutser sai nüüd siia hoonesse sisse toodud,  mis siin keerleb. See ongi trummel kuivati, et tegelikult kõik keerulised  asjad on tegelikult oma olemuselt lihtsad,  et gaasikuumuse mõjul trumlis keerutades kuivatatakse haljas  mass ära. Edasi suunatakse ta jahutusse ja pakkimisse. Ja keerulisem osa on kasvatamine, kui, kui  selle kuivatamine ja pakkimisest läheb ta,  kuhu siis laeva peale kõigepealt vahele attu ja,  ja siis laeva peale, et, et ja lõpuks siis  ja lõpuks lehmadele söödaks. Nii et. Arva ära, mis küll valmib siin, see on lehma rulbisiin. Nii sai Eestist hein teele pandud ja konteineri jõudmine  Jordaaniasse võtab aega kaks kuni kolm kuud. Aga täna tasub televaatajal jääda teleri ette,  sest kell 23 null null tuleb Vahur Kersna,  dokumentaalsaade Oleg sõlg. Naised ja muusika. Lõpetuseks näitame aga lendavat hobust mäkikappas koos  peremehega ringi San Diego lähistel fornias,  kui sattus täbarasse seisu ja kukkus alla järsakust. Kuna ratsu ise august välja ei saanud, tuli ta panna  rakmetesse ja helikopteriga üles tõsta. Õnneks pääses nii pääsesid nii ratsanik kui hobune vaid kerge. Ehmatusega aitäh, et vaatasite, kohtume jälle homme.
