Nüüd läheme aga hoopis orelite põnevasse maailma ja väga hea meel on siin klassikaraadio otse-eetrist tervitada Kaarli kiriku peaorganisti Piret Aidule, tere. Tere. Teile võib vist õnne ka soovida, sellepärast et Kaarli kirik on saanud nüüd mingis mõttes nagu uue kuue. Ja meil on. Küll öelda, et see on olnud nagu Kaarli Walkeri oreli renessanss nagu me isegi seda natukene reklaamisime, nii nendel nagu nendel pidupäevadel siin viimastel nädalatel sest see aastatepikkune töö ütleme suuremas mahus kaks ja pool aastat, ma ütleksin, umbes on saanud nüüd siis valmis. Ja nüüd tõesti orel Eesti siiamaale kõige suurem orel on niisuguses korras, et kõik töötab midagi peale jää, mis on organisti õudusunenägu kontserdi ajal ja vajutad ükskõik missugusele, kas registrinupule või siis kombinatsioonile või, või kõik on korras, kõik on häälestatud, meil käis ka lisaks sellele hetkele kohaliku töö või nagu põhiline, põhiline töövõtja on olnud siis Toomas Mäeväli ja tema on kasutanud erinevaid spetsialiste, näiteks ütleme, seal klahvi stiku remondil või siis ka näiteks mingite puidutööde juures kohalikke spetsialiste ja käsitöölisi, aga siis käis meil ka Saksamaalt intoneerija Matias, Ulman, kes siis kogu oreli intoneeris kõik registrid, noh, ütleme nende karakteri tõi välja ja et see ka kõik kokku väga ilusasti kõlab. Nii et, et see, seda võib tõesti nimetada selle oreli renessaansiks. No enne kui me jõuame nende töödeni, mida testi tegema pidi, siis millises seisus orel oli enne, kui enne, kui meistrit selle kallale läksid? Seda orelit on eelnevatel kümnenditel remonditud osaliselt. Aga ega selge on see ka see, et näiteks kaheksakümnendatel aastatel ei olnud võib-olla kättesaadavad sellised vahendid või sellised materjalid, mida praegu võib-olla kergem saada. Muidugi mitmeid asju ikkagi on õnnestunud tellida ka sinna on olnud ju häid sõpru ka välismaalt ja, ja nõnda nagu varemgi, see asi on kuidagi toiminud. Aga siiski meil oli ka püsivalt hooldaja seal seesama inimene, Toomas Mäeväli kaske ka viimase 20 aasta jooksul on olnud siis selle orelisugune noh, nagu korrashoidja ja mis on olnud siis ka niisugused väiksemad tööd ja mida on võimalik ka projekti korras olnud ära teha seal näiteks pedaalid mingisugust lõiku eraldi parandada või ka manuaalides siis seda ta on ka teinud ja selle tõttu ka oli näha, et temast võib saada selline vees, kes nagu kogu selle oreli suudab ka renoveerida. Nii et mis need asjad on siis, mis orelil korrast ära lähevad. Kuna see on ju kõik erinevad materjalid väsivad ju erinevalt seal on, ütleme, metalliosad, mis võivad minna katki, mis on näiteks ütleme siis kõrge ütleme, kõrgemaks häälestamise käigus, sest see orel algselt oli natukene veidi madalam, kui ta on praegu, et me praegu püüame ikkagi hoida niimoodi, et näiteks kui suvisel ajal tuleb keegi ERSO mängija oma viiuliga tuleb Kaarli kirikusse siis seal eriti ei ole vaja ühtlustada ega madalamaks häälestada, vaid see päris hästi klapib kõik. Aga varem oli see orel veidi madalam ja vot siin sihukeste asjade käigus tihtipeale saavad need viled kannatada. Ja niisugused, ütleme selliseid parandustöid ka nende metallvilede puhul oli päris palju, seal võib tulla ka kuskil mõlk sisse. Kas või näiteks niisugune lihtne asi, et näiteks ütleme mingil tähtsal puhul tuleb näiteks noh, ütleme julgestusteenistuse läheb orelisse vaatama, et ega seal midagi kahtlast ei ole, aga kogemata keegi läheb kuskile viledele vastu ja need on pehmest materjalist ja võivad kannatada saada. Ja niisugused võisi näiteks vahetatakse elektrijuhtmeid. Et inimesed ei ole ju, see on ju arusaadav, et nad ei ole koolitatud, eks ole, niisugust tööd tegema nüüd kiriku oreli sees ja selle tõttu võivad jah, kas kogemata või siis ka lihtsalt tähelepanu vajadusest ja seesama tekkida mingisugused vead, no siis on seal puidust viled, nendel võivad olla praod ja ka võib midagi lihtsalt katki minna. Jällegi puidust materjal väsib, kõige hullem on see, kui tuleb koi noh, siis on selge, et seal peaks midagi ette võtma, aga minu meelest ei ole Kaarli orelil nagu niisuguseid probleeme väga olnud. Noh, siis võivad tulla ka hiired jällegi niisugune ütleme täiesti eluline probleem, eks ole, siis tolm. Kaarli kirik asub nihukese saare peal ümber käib suur liiklus, et kui me kujutame endale ette näiteks igaüks, et kui ta on oma kodus aknaid peseb, kui ta elab kuskil metsa sees või, või eemal liiklusest, mis pilt on siis või, või siis, kui ta näiteks elab suure magistraali ääres ja see ju tegelikult imbub sisse ka kirikusse ka need aknad ei ole ju ka nii tihedad ja uksed on kogu aeg lahti, ukse peabki kirikul lahti olema, et inimesed saaks tulla. Ja siin on niisugused probleemid lihtsalt, et ka näiteks hakkasime seal neid suuri vilesid. Need võeti prospekti vile, need on prospekt, on see, mis on siis inimestele näha see osa orelist. Et kui võeti need suured viled maha ja hakati neitsist tolmust puhastama, siis oli ka täiesti kolossaalne tolmupahvak, mis sealt tuli. No ma just tahtsin öelda, et me kõik kujutame väga hästi ette, kuidas on aknaid pesta, aga kuidas võetakse tolmu, oreli viledest? Noh, siin on erinevaid asju, et näiteks sisugused sulgedega tolmuharjad ei seal pikka toru otsas või siis või, või pika terastrossi otsas, Need on kindlasti ka abiks ja siis on ka lihtsalt mingi selline kompressor, mis puhub, ütleme selle tolmu sealt siis selle alguses välja ja me ka ehitati siis kirikusse kaheks aastaks üks väike kasvuhoone rõdule. Et inimesed tekitas ka elevust, et mida me seal kasvatame. Aga see oli ka nende mustemate tööde jaoks, et siis tolm läks otse välja aknast, et oli võimalik niimoodi teha, et ei pidanud kõiki neid suuri vilesid kirikust välja viima, sest sellega ka võib kaasneda erinevaid kahjustusi kogemata transporttöödel ja, ja suur suur probleem, kuni nii juhtub, nii et kõik, mis vähegi võimalik, tehti ära kohapeal. Ja õnneks kaali rõdu on nii suur, et, et seda oli võimalik teha ka. No aga kõikide nende tööde järel, kui erinev pill see siis nüüd on. No üks asi on see, mis ma juba ütlesin, et, et kui ma mingisugust klahve vajutan kui ma mingeid registri nuppu vajutan, mingi või mingit kombinatsiooni kasutan, siis see kõik töötab. Varem see sugugi nii ei pruukinud olla. Et näiteks ka või siiski ka kõik noodid on olemas, sest et noh, juhtus selline asi, et siin teise maailmasõja ajal ja, või e-le ja järel kadus orelist umbes 500 vilet. Et kes need varastas, kui ta, kuhu nemad läksid. Ausalt öeldes seda keegi ei oska öelda. Ja peale sõda tehti siis sellele nagu need asendusviled, aga nad ei olnud kõik ka nagu päris kvaliteetsest materjalist võib-olla. Ja eks nad ka väsisid aja jooksul ära, need, nüüd telliti need 500 siis kõik Saksamaalt ja, ja need on noh, tehtud täpselt õigete mõõtude järgi ja, ja kõlavad väga hästi, et see kõla küsimus. Et see on ka see, millega Matias Ulman tegeles, et ta andis võib-olla täpsema karakteri igale registrile, kas seda hääletades natukene tugevamaks või natukene vaiksemaks. Et ka võib-olla nagu kõrvalt vaadates tundub, et nad on mõned registrid on väga sarnased, aga eriti nüüd pärast seda häälestust ja intoneerimist. Kui seda täpselt seal kõrval kuulata, rängida ühte või teist, see on hästi selgelt aru saada, et need on, on väga erinevad, aga samas need karakterid, kõik sulavad nagu tervikuks väga hästi kokku, mis on sellel ajal ehitatud oreli või seda tüüpi oreli üks niisugune põhiline omadus või, või eripära. Et see nagu sulab kõik üheks niisuguseks orkestriks, hästi orkestraalne on see pilt, aga samas kuna see orel on väga rikkalik, seal on palju keelregistreid, siis on võimalik teha ka niisuguseid hästi säravaid niukseid. Ütleme jah, karakteerseid väga-väga teravaid registratsioone. Et hästi rikkalike võimalustega orel on see See orel on 95 aastane, kas see on, on ta vana orel? Nii ja naa, et on olemas selliseid instrumente küll üle maailma, mis on mitu sajandit vanad, aga enamasti on nad niimoodi, et sealt on kasutatud mingisugune osa, mis on nagu kasutuskõlblik olnud. Ja siis üks uuem meister on aja jooksul ehitanud siis sellele pilli, noh, võib öelda natuke uuesti, aga kasutades neid vanu materjale näiteks Jakobi kirikus, Hamburgis ma tean, et seal on need kihistusi mingi neli või viis, et lausa restaureerimislehe peal või isegi ühe niisuguse orelit tutvustava lehe peal oli näidatud kelle viled ühed või teised on. Et samamoodi jälle, kuna see materjal ikkagi väsib aja jooksul, et siis pole midagi parata, mõningaid asju peab lihtsalt ka asendama. Aga kui veel rääkida sellest, et mis on teistmoodi, siis on see mängimise kergus ka. Sest et varem oli niimoodi, et Karet peetilist ta Kaarli kiriku oreliklahve küllalt rasketeks mängijale ja kui neid hakati mõõtma, siis selgus, et nad on ka natukene nagu erineva raskusega. Aga nüüd on kõik ühtlustatud. Nii et, et ei ole enam niisugust probleemi, mõni on raskem kui teine ja tehti ka natuke kergemaks kogu see mängu mängusüsteemi, et see on kõik organistile, ainult teeb rõõmu. Aga orelivilesid on seal üle 5000 5200, kui ma õigesti aru sain. Ja 444 neist on nüüd nimelised. Ja tegelikult on see nimeliste vilede arv suurem, et momendil ja on isegi raske öelda, kui palju neid täpselt on, aga neid annetajaid või neid inimesi, kes on nimelised, viled soojad, soetanud kas siis mälestuseks või ka näiteks ma ei tea, ristilapsele või isale kingituseks ja neid on no ütleme, 444. Aga näiteks meie kammerkoor ostis ära terve registri 56 klahvi 56 vilet. Nii et nõndaviisi on neid tegelikult neid nii-öelda nimelisi vilesid palju rohkem. Ja nüüd ma saan aru, et kõik raadiokuulajad tegelikult saavad ka tulla Kaarli kirikus koha peale ja seda uut orelit nii kuulata kui ka, kui ka näha. Ja et tegelikult hästi tore päev oli meil pühapäeval, siis meil oli või ütleme, maailma esiettekanne. Toomas Trass kirjutas orelisümfoonia psalmidega ja see sai just tellitud, nõnda et siis oleks esitletud võrdselt nii orel kui ka orel koos kooriga. Ja et neid osasid saab ka eraldi siis kasutada ja kuulata meie oma koguduse koorid olid väga tublid, et see ettekanne läks väga hästi korda ja veel üsna rõõmsad selle üle. Kuigi lugu oli hästi raske. Ma väga tänan, Piret Aidule täna klassikaraadiosse tulemast ja me kuulame nüüd ühte üsnagi aastate taha jäävad salvestust. See on 2005.-st aastast ja me kuulame Johann Sebastian Bachi koraalieelmängu. Ma tulen taevast ülevalt, aitäh Piredaidule. Aitäh.
