Keskkonnasäästlik mõtteviis on tänapäeval populaarne  ja seda ka aianduses. Ja eks see ole õige ka, et tasuks kõik ära kasutada,  mis loodus sulle pakub. Ja nii mina olengi viimastel aastatel teinud  ja sellepärast ma käbisid korjan. Sest milleks osta kergkruusa, kui võib konteiner taimedele  poti põhja laduda hoopis kuusekäbisid? Ja selle ma olen juba üks aasta läbi teinud. Ja sellepärast ma tean, et see toimib. Aga täna kavatsen ma istutada siia suuremasse potti oma  pelargoonid neli nädalat tagasi, tegelikult lõikasin ma  ühelt taimelt jupid ära ja panin juurduma  ja ma umbes nädal tagasi avastasin, et siit poti põhjast  hakkavad juba juured paistma. Järelikult see pistikust taimetegemine mul õnnestus  ja siin on nüüd potis neid kolm. Et need väga üksteise sisse ei kasvaks. Istutan ma nad nüüd siia poti, et see ongi nende lõplik kasvukoht. Aga kui kohe ei taha lõplikku potti istutada,  et siis tasuks lihtsalt nad lahku istutada. Ja kõigepealt ma siis sätingi nendest käbidest. Ühe sellise paari kolme sentimeetrise kihi Nad jäävad siia  natukene selliseks poorseks. Ja selle mõte on siis see, et üleliigne kastmisvesi voolab  nende vahelt välja ja võin öelda, et ühe aastaga need käbid  tegelikult siin sees ära ei mädane. Selle ma olen juba läbi proovinud ja kui nüüd käbid,  see ei pea olema nüüd mingi selline väga sile kiht. Aga kui käbid on sätitud, siis katab nad mullaga ära. Kuna pelargoonid on üsna nõudlikud toitainete järele,  siis mul on selline kompostiga üsnagi rammus muld neile siin valitud. Nii. Ja mulda tasub siis. Igasse istutuspotti panna nii palju, et paar sentimeetrit  jääks äärest allapoole. Ning ehkki ma olen siin sellist kompostiga rikastatud mulda kasutanud,  ütlen ma, et kõik suvelilled armastavad kangesti õitseda  ja vajavad selle pärast üsna palju süüa. Ja igaks juhuks segan selle mulla sisse pikaajalist väetist. Pikaajalise väetist ja graanulid on sellepärast mugavad,  et nad ei hakka ka kohe siin lahustuma läheb aega,  kuni siis vee ja temperatuuri mõjul, nendest graanulites  toitained hakkavad mulla sisse lahustuma  ja nii kaua saavad need pelargoonid seda komposti siit  endale toiduks tarbida. Nii kui muld on ette valmistatud hakkame vaatama,  kuidas need potti istutatud. Pistikud on ka juurdunud. Vaikselt võtame ära ja päris palju juuri. Nüüd selleks, et nad siit ilusti kätte saada,  soovitan mina päev paar varem see pott läbi kasta  ja hakata lahti harutama alles siis, kui see muld on tahenenud. Et kui muld on liiga märg, siis ei kipu hästi õnnestuma. Ja nüüd on niimoodi väga hella käega seda tegema ei pea  kuidagi niimoodi kindlalt, aga rahulikult siin on näha,  et siin on kolm taime ja ma püüan selle selle juurepalli  tegelikult teha ka kolmeks. Ja rohkem ma seda, seda mullapalli siin tegelikult ei lõhugi. Et nendest kolmest taimest tekiks siia selline ilus taime  mütsakas siis need kohad on umbes siin, mitte päris ääres. Mitte päris keskel. Nii enam-vähem niimoodi. Ja sama suur ava et see mullapall mahuks siia sisse. Ja nüüd vajutame kinni. Siis teine Vaatame, et juured ikka läheks suunaga allapoole. Pelargoon on selline väga tänuväärne taim. Et tegelikult sain mina eelmise aasta suvel ühe taime. Kasvatasin teda suvel siin. Talvitasin akna peal tegin temast pistikuid  ja aastaga olen ma ühest taimest saanud. Üks-kaks-kolm. Neli viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa,  10 11 kokku 12 taime. Ja kui nad nüüd siin edasi kasvavad, siis selleks,  et need taimed ilusti hakkaksid ka harunema. Ma saan jälle püstikuid lõigata, nii et varsti kasvatab kogu  küla ühesuguseid pelargone. Selle sordi nimi on marbeka. See on üsna kuulus sort, just soomlastel  ja rootslastel selline ajalooline. Mõned on valged, mõned on roosa õied. Hästi armas. Pelargon. Nii hästi oluline alati siis nende potistamise juures on see,  et et just need ääred tuleb alati mullaga hästi tugevasti  kinni vajutada, sest muidu on niimoodi, et kui kastame,  siis muld kuivab ära ja lööb äärte küljest lahti. Ja sellisel juhul hakkavad juured kuivama. Ja kui nüüd paistab, et kõik on korras ja istutatud  siis nagu ikka, tuleb istutus läbi kasta. Ja seda võib teha kohe üsna tugevalt kastmisvesi viib  siis oma pind pinevuse jõuga mulla kõikidesse õhulõhedesse  ja vahedesse, mis siin mulla sees võib-olla on jäänud  ja vesi viib siis tihedalt. Mulla niimoodi juurte vahele. Ma soovitan kasta nii palju, kuni hakkab alt läbi tulema. Et siis on kindel, et, Nii nüüd on kohe näha, et et vesi on viinud mulla allapoole  ja järelikult tuleb mulda natukene lisada. Ja nüüd ma tasandan selle lisamullaga, selle pinnaära,  see on üks hea asi ja teine hea asi, mida see kuivem muld  siis teeb, on see, et ta tekitab sellele niiskele mulla  pinnale just nagu kaane peale ja takistab sellega kastmisvee  ära aurumist. Ja muld püsib siin kauem tänu sellele niiske. Nii. Võimalik, et peale mõnda kastmist tuleb veel natuke mulda panna,  et sellega peab siis arvestama. Aga üldiselt. On see pelargoni pott valmis ja ma viin ta edasi kasvama kasvuhoonesse,  seal on soojem kui väljas. Ja taimed kasvavad ilusasti ja suureks.
