Eestis on jõevähkide olukord praegu üsna hea, ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek kambas. Igal aastal siin ikka neid veekogusid, kus ja vähi leitakse, tuleb juurde palju, aga tuleb juurde. Hamba see sõna on raske hinnata, kui palju täpselt Eesti veekogudes vähke elutseb. Teadlased teevad seiret igal aastal ja praegu pole märke sellest, et vähkidel halvasti läheks. Mõõdulisi vähke püütakse siin välja tavaliselt kusagil 22 kuni 23000 tükki. Alamõõdulisi vähke, keda tagasi lastakse sealjuures hulgaliselt rohkem, aga vähivaru ikkagi selles mõttes nii hea, et välja püttavate vähkide kogus populatsiooni arvu öelda negatiivses ei ole viinud lube. Ma ütleks 1000 500600 tükki augustikuu perioodi kohta. Tegelik jõevähiarv meie veekogudes on hästi keeruline hinnata ja öelda ka meie jõevähiteadlastel kuna neid veekogusid hästi palju. Tegelikult kogu ülevaadet kõikidest veekogudest meil ei ole. Eestis on leitud kolme liiki võõrast vähki. Need on signaalvähk, marmorvähkiogapõskne, vähk, võõrad vähid on viljakamad sigivad jõudsamalt kui meie jõevähk. Samuti peavad nad vastu vähikatkule, mis jõevähile on surmav haigus. Seetõttu on eriti tähtis, et püügivahendeid ühest veekogust teise viies vahepeal puhastatakse, et mitte nakkust edasi kanda. Soovitan alati peale eelmist müüki vähipüügivahendid, et ta päikse kätte mõneks ajaks, et siis UV-kiirgus hävitab võimalikud haigustekitajad ja bakterid ära sealt pealt või siis spetsiaalse desinfitseerimisvahendiga need teha puhtaks. Vähipüügiluba on võimalik täna väga mugavalt soetada endale pilet keskkonnast. Enamikes veekogudes on vähipüügikalastuskaardid on piirarvu vabad. Jõevähile on kehtestatud alammõõt 11 sentimeetrit ning sellest väiksemad isendid tuleb veekogusse tagasi lasta. Vähipüük kestab augusti lõpuni.
