Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, esimesest augustist. Stuudios on toimetaja Evelyn Villers. Seoses Hiiumaa Saaremaaliinidel toimunud parvlaevade vahetusega pärast parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust on Hiiumaa liinil kasvanud praamijärjekorrad. Jänedal peeti nädalavahetusel kolmekümnendaid talupäevi. Olulisemaks saanud tegelikult nii maarahva kui linnarahva siia Jänedale kokkukutsumine selleks, et lihtsalt koos toredalt aega veeta osta niisuguseid kaupu, mida tavapäraselt kaubanduskeskustes ei pakuta. Aprillis registreeritud Eesti relvaomanike liit tahab kaasa aidata, et relvaomanikud käituksid relvaga vastutustundlikult, nagu see on valdavalt praegugi. Tahame aidata kaasa sellele, et relva omamise kultuur oleks endiselt selline vastutustundlik ja me tahame ka tegelikult ühiskonnas teha sellist teavitustööd, et kes relvaomanik siis on ja miks siis üldse ja kuidas seda relva võiks omada. Saaremaa ajalugu tuleb aga hakata võib-olla lähiaastatel ümber kirjutama, kuna arheoloogid hakkavad väljakaevamisi teostama mitmes seni läbi uurimata linnuses, 13.-st sajandist. Ja sellega me sihtasutuse viljana praegu hakkan sellega tegelema või noh, see on meie üks nii-öelda prioriteete 13 sajand, mitte ainult masinad veel üldse 13 sajand on siis tegelikult konkreetne plaan võtta järgmisel aastal juba ette Kaarma maalin. Alates tänasest kuni augusti lõpuni saab taas jõevähki püüda. Ilm on nii öösel kui homme päeval sajune, homme on kohati äikese oht. Tuul on nõrk, kuid rannikul võib olla tugevam. Sooja on öösel üheksa kuni 18, päeval 14 kuni 21 kraadi. Ja nüüd kõigest pikemalt peale seda, kui ühte Hiiumaa liini suurt parvlaeva Tiiu hakati kasutama Kuivastu-Virtsu liinilt õnnetuse tõttu eemale jäänud parvlaeva Tõll asendusena sõidab nädalavahetustel Hiiumaa liinil suure parvlaeva Leiger kõrval nüüd tiiv asemel Tiiu, seda enam kui poole väiksem laev Regula. Eelmisel pühapäeval tuli seetõttu autoga üldjärjekorras Heltermaa mandrile sõitjatel tunde järjekorras veeta. Kuidas on olukord täna õhtul uurime meie korrespondendi Juhan Hepner käest, kes on Heltermaa koha peal. Enne kuute väljunud praam teele läks siis Heltermaa sadama kassast maanteed mööda, mõõtsin ära telefonikaardirakendusega umbes 500 meetrit oli siis üldjärjekord, aga mis võib ütleme tunduda küll päris pisikene, kui meil on siin näiteks Saaremaa liinil olnud juttu mitmest kilomeetrist, aga tuleb arvestada seda, et kuna regule on nii palju väiksem laev, siis väga vähe üldjärjekorra autosid iga reisiga üldse liigub edasi. Ehkki need inimesed, kes olid nii-öelda sellele enne kuut väljunud praamil üldjärjekorrast minemas autodega nende käest paari käest ma küsisin siin, kes olid päris sadamale eesotsas, nemad ütlesid, et nad tulid kusagil kella ühe poole kahe vahel, ehk see tähendab siis seda, et ütleme ikkagi neli, neli pool tundi on kindlasti üldjärjekorras täna nüüd ootamist olnud. Üks küsimus on ka see, et üleüldse nüüd täna on järjekord, aga kui palju see võiks ka pikem olla dist reedel teatavasti anti tormihoiatus ja seda me ei tea ju, et kui palju inimesi näiteks oma puhkuseplaani võisid üldse katkestada selle tõttu, et kui reedel oli antud tormihoiatusi, et nad ei hakanud võib-olla üldse siia tulemagi üleüldiselt meeleolud inimestele, kes siin ootavad, on erinevad, mõned on tüdinud ootamisest, teised ütlevad, et ongi selline tore seiklus, et et noh, see on siiski loodetavasti lühiajaline, et kuni Saaremaa praamiliinile tagasi tuleb ja hiidlastel ma siiski loodan, et TS laevad ehk tulevad vastu sellele Hiiumaa valla poolsele ettepanekule, et järgmisel nädalavahetusel, kui on Hiiumaa kohvikutepäevade ikkagi sõidaks kaks suurt praami siin siin tuleb, on ikkagi mõelda pikemas perspektiivis sellele, et oleks vähemalt üks suur lisalaev võtta seda veel, et siin on mõned majandusministeeriumi poolt ja siit Hiiumaa Saaremaa valla poolt on neid neid mõtteid veidi hakatud nüüd välja käima on ainukene pluss sellel nädalavahetusel eelmisel olnud ravimifirma on lubanud, et kedagi hommikuni Kaipel ootama jääda, et siin õhtul räägivad veel reisinud, et nii-öelda graafikujärgne veid, viimane peaks olema kell üks, et loodetavasti siiski soovijad peaksid ehk üle saama. Kuna kevadel jäid koroona pandeemia tõttu mitmed aianduslaadad ära, siis Jäneda laat oli esimene, kus maarahvas sai käia talu ja aiakaupu muretsemast olevgengi kaastööl. Eile Jäneda talupäevade esimesel päeval oli korraldajate sõnul nii palju rahvast, et raske oli liikuda. Täna oli rahulikum, kuid siiski oodati kahe päeva peale kokku 10000 külastajat. Mikrofoni ette jäid kaupleja, miks selline Põlvamaalt laadaline Kalle Arumäe Rakverest ja päidre puukooli omanik Hillar Nassar. Kuidas teil siin? Ta Alatalu on läinud üldiselt päris hästi, et kuna inimesed on koroona tagajärjel, et ei ole suuri laates olnud, et siis on ikkagi päris massiivselt rahvast olnud see, mis kõige paremini läheb. Ikka maasikas. Vaarikas marjad, me oleme igas madalik on käinud kõik suuremad laadad, käime ära, kalender telefonis olemas, koik on näha, aga oli teil mingi konkreetne ostusoov ka tänaseks? Minul on kindel ostusoov alati heledalt, ma saan endale singi-juustu-Jäneda, talupäevad ongi esimene suurem müügipäeva suurem laar, et hästi organiseeritud see aastaid toimib, mina olen temaga väga rahul, olen siin käinud juba 97.-st aastast sama vana kui päid rebuugol. Aastaid olid Jäneda talupäevad Eesti talunike tähtsaim kokkusaamise koht kus vahetati kogemusi ja tunnustati parimaid koostöö. Talupidajate Keskliiduga katkes mõned aastad tagasi. Taluliit korraldab nüüd avatud ja piirkondlikke talupäevi. Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats selgitab. Mida aasta edasi, seda rohkem selle ürituse formaat muutus, mis tähendas seda, et talupidamises algne idee kadus nende teiste tegevuste siis sära ja alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast olemegi seda üritust korraldanudki piirkondlikult erinevates maakondades, näidates siis erinevate maakondade põllumajandust. Jäneda talupäevade peakorraldaja Enno Must ütleb, et kui esimeste talupäevade peaeesmärk oli tõesti tutvustada maatootjaid ja rääkida, kust tuleb piim ja leib linnarahva lauale siis koos ajaga on ka talupäevade fookus muutunud. Ta on olulisemaks saanud tegelikult nii maarahva kui linnarahva siia Jänedale kokkukutsumine selleks, et lihtsalt koos toredalt aega veeta osta niisuguseid kaupu, mida tavapäraselt kaubanduskeskustes ei pakuta aga siin ehedalt otse tootjalt müüjalt, kes on selle kaugemalt kohale toonud, aga nii väikestes partiides, et seda suures kaubanduskeskuses müüa ei saa. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Aprillis registreeritud Eesti relvaomanike liitu kuulub sadakond relvaomaniku, aga relvaomanikke on Eestis umbes 26000. Ester Vilgatsi lugu sellist ühendust on andnud aja juba mõnda aega, ütleb relvaomanike liidu liige Simmo Saar, kes omab samuti relva ja on selle soetanud enese ja vara kaitseks. Liit on vaja. Kui tuleb arutusele näiteks relvaseaduse muutmine, siis saab liit selles kaasa rääkida ja üks oluline eesmärk on veel sima. Saar. Tahame aidata kaasa sellele, et relva omamise kultuur oleks endiselt selline vastutustundlik ja me tahame ka tegelikult ühiskonnas teha sellist teavitustööd, kes relvaomanik siis on ja miks siis üldse ja kuidas siis seda relva võiks omada? Raivo avamise vajalikkuse üle elavneb diskussioon siis, kui toimub mingi tõsine relvaintsident. Veel kord Simo Saar. Noh, õnneks Eestis on relvaomanik reeglina selline väga seadusekuulelik inimene, 2019 oli Eestis orienteeruvalt 1500 nii-öelda relvaintsident aga lõviosa sellest moodustasid intsidendid relvataoliste esemetega. See olukord, kus keegi ähvardab kedagi, näiteks mängurelvaga stardirelvaga, võib olla õhkrelvaga tegelikult nagu selle relvaloa omamise ja relvaloa omanikega ei ole nendel intidentidel mingit pistmist. Ühe külje pealt saame öelda, et relva omamine on loomulikult õigus, mis on seadusega antud, aga iga õigusega tulevad kaasa kohustuse ja loomulikult relvaomanik peab kõiki neid kohustusi järgima ja talle peavadki olema seatud võib-olla keskmisest natuke kõrgemat standardit. Praegu on meil ei tegele liikmeid kui ka toetajaliikmed kokku umbes 100 ringis. Meid leiab kaunis kergesti üles internetist relvaomanikud C ja ka Facebookis. Saaremaa ajalugu tuleb hakata võib-olla lähiaastatel ümber kirjutama. Ettevõtja Kristjan Rahu annetas sihtasutuse loosiljana viieks aastaks pool miljonit eurot, mis aitaks täpsemalt uurida saarema muistseid linnuseid 13.-st sajandist. Margus Muld vestles arheoloogiadoktor Marika Mägiga, kes uurimistöid korraldab. Nii et Valjala ma olin, nagu me teame, 13. sajandi algus põhiliselt 13.-sse sajandisse või 12 sajandi lõpupoole saarlastele linnas ajab nüüd tõsist revideerimist, nüüd on siis nagu tõestatud, et Valjala maalinnal on olnud tegelikult teine vall ümber, mis jookseb täiesti kontsentrilised ringina ümber maa linna ja muidugi, ega ma päriselt ei saa ju öelda, milline see vall oli, sest aega ju enam ei ole. Aga siit kaevandust me näeme, et on vähemalt siin olnud siis umbes 2,7 kolme meetri laiune. Ja noh, arvata võib siis tõenäoliselt Sisvast inimesekõrgune või midagi taolist. Põhimõtteliselt oli see väga oluline lisakindlustus, kuivõrd Valjala kui ja kuivõrd ka meie teised Saaremaa linnused on nagu läbi uuritud või kui palju võib ta veel üllatusi, nendes peitub palju. Mina arvan küll, palju ja sellega me sihtasutus aciliana praegu hakkan sellega tegelema või noh, see on meie üks nii-öelda prioriteete 13 sajand, mitte ainult masinad veel üldse 13 sajand on siis tegelikult konkreetne plaan võtta järgmisel aastal juba ette Kaarma maalin. Midagi küll, kere on kaevatud 19. sajandi lõpus, aga sedeleid meie mõistes amatöörkaevamised ja nendest isegi neid leid ei ole säilinud mingi väike kirjeldus. Nii et me täpselt ei tea isegi Kaarma maalinna näiteks rajamise aega, kas seal inimesi üldse oli olemas ennemuistset, vabadusvõitlust või hoopiski rajategi selle käigus kõige uksega nii-öelda või võimalused on lahti, ma arvan, kui me jätkame oma uurimistööga ja kõigi nende tänapäevaste võimalustega, siis ma arvan, et vähemalt Saaremaa ja ilmselt ka terve Eesti 13. sajandi ajalugu tuleks küll päris põhjalikult ümber kirjutada. Alates tänasest kuni augusti lõpuni saab taas jõevähki püüda Kai Vare jätkab. Eestis on jõevähkide olukord praegu üsna hea, ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek kambas. Igal aastal siin ikka neid veekogusid, kus jää vähi leitakse, tuleb juurde, et ja kui palju aga tuleb juurde. Hamba see sõnul on raske hinnata, kui palju täpselt Eesti veekogudes vähke elutseb. Teadlased teevad seiret igal aastal ja praegu pole märke sellest, et vähkidel halvasti läheks. Mõõdulisi vähke püütakse siin välja tavaliselt kusagil 22 kuni 23000 tükki. Alamõõdulisi vähke, keda tagasi lastakse sealjuures hulgaliselt rohkem, aga vähivaru ikkagi selles mõttes nii hea, et välja püttavate vähkide kogus populatsiooni arvu öelda negatiivsus ei ole viinud lube. Ma ütleks siis 1000 500600 tükki augustikuu perioodi kohta. Tegelik jäämägi arv meie veekogudes on hästi keeruline hinnata ja öelda ka meie jõevähiteadlastel kuna neid veekogusid hästi palju. Tegelikult kogu ülevaadet kõikidest veekogudest meil ei ole. Eestis on leitud kolme liiki võõrast vähki, neil on signaalvähk, marmorvähkiogapõskne, vähk, võõrad vähid on viljakamad ja sigivad jõudsamalt kui meie jõevähk. Samuti peavad nad vastu vähikatkule, mis jõevähile on surmav haigus. Seetõttu on eriti tähtis, et püügivahendeid ühest veekogust teise, viies vahepeal puhastataks, et mitte nakkust edasi kanda. Soovitan alati peale eelmist püüki vähipüügivahendid, et ta päikse kätte mõneks ajaks, et siis UV-kiirgus hävitab võimalikud haigustekitajad ja bakterid ära sealt pealt või siis spetsiaalse desinfitseerimisvahendiga teha puhtaks. Räimepüügiluba on võimalik täna väga mugavalt soetada endale pilet keskkonnast. Enamikes veekogudes on vähipüügikajastus, kaardid on piirarvu vabad. Jõevähile on kehtestatud alammõõt 11 sentimeetrit ning sellest väiksemad isendid tuleb veekogusse tagasi lasta. Vähipüük kestab augusti lõpuni. Ja ilmast räägib nüüd maile Meius. Saabuv öö möödub suurema sajuta ja lõunakaare tuul nõrgeneb kolme kuni kaheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 14, rannikul kuni 17 kraadi. Esmaspäeva hommikuks tõmbub taevas valdavalt pilve ja Lõuna-Eestist algav vihmasadu laieneb põhja poole. Eesti idaosas on sadu mitmel pool tugev ja võib olla äikest. Eesti lääneosas on sadu aga nõrgan ning saared võivad vihmapilvedest ka puutumata jääda. Tuul pöördub järk-järgult läänekaarde ning tugevneb pärastlõunal nelja kuni 10, puhanguti 14, Peipsi ääres kuni 18 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on 14 kuni 19, saartel kuni 21 kraadi. Ja selline saigi tänane Päevakaja kena õhtu jätku.
