Aleksei Turovskit vist pikalt tutvustama ei pea,  ta on soo, parasitoloog ja soosemiootik. Lihtsamalt öeldes mees, kes teab loomade kohta kõik  või vähemalt peaaegu kõik. Aga tema suurimaks hobiks on kivistised ja neid me tulimegi  Pakri poolsaarele otsima. Lisaks rändavad Aleksei taskusse ka mõned pisikesed graniitkivid. Kaktuse pottide tarvis. Ei läinud minutitki, kui te leidsite paar huvitavat kivist. Aga ma ei ole kindel, et mina neid leidsin. Mul on selline tunne, et nemad leidsid mind  ja neid on selliseid? No kasvõi seesama, kasvõi need, need on,  selliseid on praegu siin päris päris palju. Need on suure kihvti kaitsealuse panga tükid  ja loomulikult siin on üüratult palju igasuguseid kivistisi,  kõik need täpid. Siin on fusuliinid kindlasti ja no mis me,  mis me räägime, te näete, kes siin on? Näete sekiliit jah, ma praegu tõstsin ta ülesse  ja siin on käsijalgse koja. Karbi poolik käsijalgsed Brahipoodid Brahi poodid väga  huvitavad molluskite sugulased, kuid päris molluskid nad  siiski ei ole. Praegu on Brahipoode mõnisada arvatavasti  ega ma täpselt ei tea meredest ja ookeanidest  ja ainult sulases vees. Neid on päris kindlasti mõnisada, võib olla 1000 ringis. Liike, kuid omal ajal nad valitsesid Ordo viitsiumis  ja siluris. Ja Eesti on eelkõige silur, loomulikult enne seda Ordo  Vitsum enne seda kambrim. Ka need kihid on Eestis olemas ja kuidas veel,  Eesti on kihiline, kusjuures vanemad kihid lähevad lääne poole,  eks ole, rohkem üles maa poole iga kooli laps,  seda teab. Need konkreetselt on nüüd merelainete poolt siia uhutud. Nimelt kõik need kivid on mere poolt toodud  ja sellepärast ma luban endale siin mere kaldal leitud asju. Võta hobi korras, see on hobi, ma seda rõhutan. Ja, ja, ja ei väsi rõhutamas. See tähendab, ma tohin tegeleda ainult selliste objektidega  ja tegeleda nii, et see paleontoloogilisi Aspekte ei, riivaks, ei kahjustaks. No näiteks meil on seal päris pankronnik seal looduses  kohapeal naturaalselt in situ on kivistisi. Ma ei tea Maailm täis, eks ole, neid ei tohi võtta hobi korras. Aga kui ma leian huvitava kivistise. Ma tänan. Keda ma tänan, kas juhus, andke andeks, on igav. Kas ma tänan nii-öelda avaldab kiitust endale,  et näe, tubli poiss ja ilmaga tulid õigesse kohta  ja palun, ja sinu jõu. Ma usun, et ma tänan jumalat. Ega ma täpselt ei tea, ütleme ausalt, aga vahest mul on  selline tunne, et, Igal juhul tänu ma olen talle igal juhul võlgu. Eesti on kivististe poolest maailmakuulus,  ütleb Aleksei. On sadu täiesti võimalikke tuhandeid liike,  kelle teaduslik nimetus sisaldab mõistet sõna Eesti Estonia  on isegi suured taksooni. Alamvõimkonna Estonia pora kõlab uhke, väga,  väga uhke. Nii siin on väga ilus kivi, selle ma võtan kaasa  ja panen kaaktuste juurde. No seega noh, need sellised. Tasapinnad jah, täiesti sirged tasapinnad,  nad tegelikult monokristallide tahud ja see on päevakivi. Suuremate kristallidega päevakivi omadus täiesti kindlate nurkadega,  eks ole, kristallid väga ilus kivikene, aga kuna see on graniit,  siis siin on kindlasti ka. Huvi loomade ja looduse vastu on Aleksei Turovskil olemas  olnud nii kaua, kui ta ennast üldse mäletab. Kindlasti aitasid sellele huvile kaasa ka vanemad. Aga mul on kindlalt meeles, kuidas isa ütleb,  vaatas seda mardika ja see oli suur hiilas porbulane noh,  sitasitika suur must. Vaata, kuidas ta Käib? Ta on täiskasvanud. Ta on väga väike, aga ta on täiskasvanud  ja ta teab, kuhu tal on vaja minna. Mulle sai see nii selgeks, sest see oma kuu ei ole kaasas  tõesti väga kindlalt. Me keerasime ta, eksole, tee pealt kõrvale,  aga ta läks ikka sinna, ta teadis, kuhu tal on vaja minna. Ta on täiskasvanud ja see oli nii põnev. Kuidas aga tekkis huvi parasiitide vastu? Turovski arvab, et samuti lapsepõlvest, mil toodi kord koju  ilus suur kohakala Ma olin arvatavasti siis kuskil kaheksa-üheksa aastane  ja minu ja Hoidja tädi Heleene. Ütles Alja, ta nüüd kutsus aljaks alja tule vaata missugune  ilus kala, missugused ilusad silmad tal on  ja ole ettevaatlik, tal on väga teravad hambad. No ühesõnaga, Helene abiga ma tegin selle,  tõesti oli suur kohe kala suu lahti ja seal suu laes  ja hammaste vahel rippusid. Nii pikad valged mehikesed. Üks-ühele nagu inimese kujuga mingisugused asjad. Kerekene kaks teis niisugust jalga nagu ma ei tea,  vanu ampelma. Ja siis võttis väike Aleksei nõela ning hakkas neid mehikesi  kala hammaste küljest välja koukima. Järgmine samm oli koos emaga nimeka sooloogi Villem Voore juurde,  kus poiss oma uudishimulikele küsimustele põhjalikke  ammendavaid vastuseid nõutas. Nii palju siis parasitoloogia huvi algusest. Nüüd on näha, et see on torujas eksole, ja siitpoolt,  noh, on teine selline koht ja see keskosa on täidetud  mingisuguste muude asjadega. Aga loomaskelett koda, eks ole, ise on siin lihtsalt  torujupina ja vaat see on pelemniit. Need on siis olnud peajalgsed molluskid,  nii nagu kalmaari tindikalad, argonaudid,  nautilused ja loomulikult kaheksajalad, kes meie ajal elavad  ja neid vahest nimetatakse mere esikloomalisteks. No loomulikult jutumärkides, nad on nii targad  ja huvitavad ja edukad, evolutsiooniliselt  ja ökoloogiliselt väga edukad. Rühmad, kuid nad on väga ürgsed ja väga paljud peajalgsete malluskite. Suured, suured grupid, terved klassid surid välja erinevatel aegadel. Ma ütlen teile päris ausalt Mind ärritab. Katastroofism kui evolutsiooni käigus aset leidnud suurte  väljasuremiste peamine või domineeriv, rõhuv  või vaata et ainus, eks ole, seletav hüpotees tuli meid ja. Paki prantsatas vastu maata ja kõik saurused üles. Ja surid korraga välja. Jama. Kogu aeg sureb liike ja kogu aeg tekib liike  ja nii on olnud alati evolutsiooni käigus  ja mõnel perioodil liike tekib väiksema kiirusega ühe  ja sama aja perioodi jooksul tublisti vähem,  kui sureb välja. Kui kivististe juurest sammuke kõrvale astuda  ja küsida Aleksei Turovski käest, kes on vanameistri  ja lemmik loomaliik siis tuleb kõhklev vastus tiiger  või hüään. Aga kes on Turovskit kõige enam üllatanud? Loomulikult, kõige rohkem mind on üllatunud loomad sellega  et nad jah, võtavad otsuseid vastu ja see,  kuidas nad seda teevad. Loomulikult, see on antropomorfism, mida ma praegu kasutasin. No kas tõesti loomad võtavad otsuseid vastu  nii nagu inimesed loomulikult ma ei saa seda väita,  selge, see inimene on ainusliik, kellel teadaolevalt. Nõudis minu tähelepanu täiesti konkreetselt šimpansilikult. Nii nagu nad seda teevad, eks ole, ja kui ma  siis tulin tema juurde ta vaadates väga püüdlikult,  ega teised temast vanemad, eks ole. Šimpansid ei näe, mida ta praegu teeb, näitas mulle välgumihklid. Ja siis pani põlema. Sedasi ma näitan, kuidas ta seda tegi, kuskil peab,  mul on üks välgu mihkel ja siinsamas näete. Ta hoidis ühes käes välgu mihklit, siis tõmbas põlema  ja hoidis klapi alla. Vot nii pikalt. Andis mulle tähendab, pakkus mulle ta ei andnud mulle,  ta pakkus mulle. No ja ta tahtis loomulikult martertehingud. Selge see, ja siis ma pakkusin talle tatli. Kaks. Ei huvita, lõpuks ma ei mäleta kolm või neli tatlit,  eks ole, vot see oli tema meelest, eks ole,  valuutakursi kohaselt enam-vähem välgu Mihkli vääriline. Selline ettepanek ja siis ta andis mulle välja,  kui Mihkli võttis need taklid. Ja siis andis mulle täiesti kindla märgi ära mine ära. Oota mind. Oota. Jooksis Ta tõi kuskil peedikust teise. Ei mingit hulgimüüki. On hämmastav on tegelikult veel hämmastavam oli see,  mis. Paari nädala võrra hiljem leidis aset meie kaubandus  nii-öelda suhetes nimelt ma andsin talle mõned tatleid  ja siis võtsin välja viigimarja ja ta andis mulle tatlid  tagasi viigimarja vastu ja kurss oli kuskil kaks  või kolm tatlit ühe viigimarja vastu. Midagi niisugust on hämmastav. Aleksei Turovski võib rääkida lugusid loomadest ilmselt lõputult. Temalt on ilmunud mitmed raamatud, kuhu mees on ise  ka pildid joonistanud. Ja õige pea on valmis saamas looma muinasjutt lastele umbes  selliste piltidega. Ma tean, et ka suurepäraselt ju joonistate Ma olen joonistav sooloog, kui sooloogid joonistasid. Karl-Er r joonistas ja Tarvin joonistas ja ma ei taha ennast  nendega võrrelda, nad on lihtsalt hiigeltipud,  eks ole? Minu eriala, st, mis klassikalisel sooloogiaajastul  loomulikult pidid joonistama, kuidas siis teisiti. Ja ka praegu igal sooloogile soovitan joonistada hakkate  asjadest paremini ja kiiremini aru saama. Mis loomaga te ise ennast võrdleksite? Kui hingede Ränne on olemas, no siis emkum, kas ma eelmises elus olin  kass või saan kassi ks? Järgmises elus toredad targad, tublid loomad minu moodi.
