Kevadiselt mõnusad soojad ja niisked ilmad on justkui loodud selleks,  et hakata istutama. Mul on plaan istutada siia aia äärde Hortensiad sellepärast,  et vaadet naabrile natukene kinni katta. Ja ma olen selle platsi endal siin mõnusalt juba ette valmistanud,  rohkelt kivesit välja loopinud. Hortensia armastab aluselist kuni happelist mulda  ja selleks, et temale siia kõige mõnusam istutuskoht luua,  olen ma lisamullana valinud okaspuu ja rodomulla  mis on oma olemuselt happeline ja sellega ma habestan tensia  kasvukoha pinnast temale sobivaks. Seda peab teadma Mortensiatele koha valimisel. Et nemad on sellised põõsad, kes suudavad väga mõnusasti  õitseda ka poolvarjulises, aga ka päikeselises kohas  ning väga aluselises pinnases jäävad nende õitsemine kuidagi  selliseks kiduraks ja see, see põõsas ise ka. Ja kuna tema ladinakeelne nimi hüdranger on tulnud sõnast  hüdra ehk vesi, siis see annab juba aimu,  kuivõrd niiskus, nõudlik, üks hortenn see on  ja seepärast tasub alati hortensia kasvu kohta lisada juurde  tugevalt turvast, sest turvas hoiab kõvasti niiskust. Ja siis me ei pea selle kastekannuga nagu pioneerid au  valves terve suvita kõrval seisma. Kui siia on nüüd piisav kogus mulda mitte päris täis,  sest ma pean ju siin veel süvendama selle põõsa istutust jaoks. Siis võib võtta põõsakese siit välja ja hakata vaatama,  kui sügavale siis asi läheb? Nagu ikka, istutamise puhul on hästi oluline eelnevalt  mullapall läbi kasta ja siis jälgida, et  mis siin juurekava juures toimub. Siin on näha, et need juured on poti äärde kasvanud,  aga nad ei keerle siin ümber mullapalli. Järelikult seda mullapalli, ma võin natukene siit murendada,  aga juuri läbi lõikama ma ei pea. Mis on muidugi veel oluline vaadata? Ega siin all ei ole teomuna, need on sellised nagu valged pärlid. Teinekord on selliseid kollaseid pallikesi vot siin on  natukene ühte kollast näha. See ei ole teomuna, see on pikaajaline väetis,  selliseid asju ei pea kartma. Murendamise eesmärk on see, et siis need juured hakkavad  nagu mõnusam lt ja kiiremini siia ümbritsevasse. Minema nii, nüüd vaatame, kuidas see kõrgus nüüd on. Päris hea. Ja nüüd paneme siia natukene mulda, mitte päris täis,  nagu ikka. Mulle turvaline. Hoolimata sellest, et päev on pisut vihmane et istutuskoht  on läbi kastetud ja et mullapall on läbi niiskunud,  kastan ma ikkagi seda istutust siin praeguses staadiumis  veel läbi. Selline vahekastmine tekitab sellise olukorra,  et vesi viib ise mullaosakesed ilusti siia juurte vahele. Ja nüüd siis, kui vesi on veel siin peal  siis lisame mulla. Kui põõsal on juba pungad niimoodi puhkemas  ja suurelt siin ees siis tuleb üsna ettevaatlikult siin tegutseda,  et neid ei murraks. Korraks veel selle sildi siia, et ma ei unusta,  kellega on tegu. Mul on sel aastal aias täielik taaskasutus. Nimelt oli mul siin enne mustikapeenar, aga kuna mustikad  armastavad kasvada ka happelises mullas,  siis see muld, mis mul mustikate ümberistutuses siia üle jäi,  ongi väga hea hortensiate istutamiseks ära kasutada. Nii et. Ei ole alati vaja käia ostmas kõike uut. Ja kuna mustikatega koos kasvasid ka jõhvikad,  siis on mõned hapud jõhvikad veel selle mulla sees,  aga kuna hortensi armastab ki haput, siis jõhvikas läheb  ka sinna hulka. Nii. Kõikide puittaimede noh muidugi ka püsilillede puhul,  aga eriti puit taimede puhul tuleb arvestada istutuskaugust  ja istutuskaugus sõltub sellest, kui, kui laiaks põõsa võra kasvab. Näiteks sellel sordi nimega visred on kirjas laius,  et ta on kuskil 100 kuni 150 sentimeetrit,  see tähendab tema lõpplaiust. Teinekord on niimoodi, et päris suureks kasvavad taimed  müüakse sellist üsna tittedena ja siis on raske uskuda,  et taim ka tõesti tõesti suureks kasvab. Aga ikkagi tasuks lõpplaiust juba istutades arvestada. Siis ei teki sellist olukorda, et peab kas kõvasti tagasi  lõikama või siis päris ümber istutama suurt põõsast. Et need, see on võimalik, aga üsna tüütu. Ja mina olen valinud selle kauguse selliselt,  et ma tahaks, et see vimsreed, mis hakkab esimesena õitsema  ja millel on hästi punased õied kasvaks natukene  selle sordi polarper sisse. Sellise põõsarivi istutamise puhul teevad paljud sellise asja,  et nad muru sisse teevad ainult augud ja torkavad põõsad sisse. Ja nii olen minagi vanasti teinud. Ja siis see tähendab seda, et terve suvi. Sa käid selle muruniidukiga põhilise aja,  mis sul muruniitmine võtab. Tuuritad sa igasuguste põõsaste ja tutsude vahel. Selleks, et seda vältida, tegin mina sellise pika-pika-pika  läbi kaevatud ala ja mul jääb ära selline muruniidukiga keerutamine. Ja nüüd on jäänud veel viimistlus, enne kui ma taimed siin  multsiga katan ja see on niiskuse hoidmiseks oluline,  vahetan ma ära need originaalsildid. Ja ma olen kirjutanud mõlemale sellise vasest sildi,  mis peab vastu ja minu meelest näeb parem välja kui plastik. Ja nüüd tuleb leida üks selline okste lahknemise koht  ja keeran selle siia külge. Ja see sildivahetus on sellepärast oluline,  et ehkki need originaalsildid taluvad vett  ja aastaaegade vaheldumist siis nad lõputult seda ei talu. Nii. No nüüd, et need veenõudlikud kultuurid Ilusti mullast see vesi välja ei auruks,  kiiresti, nüüd ma katan selle multsiga. Tuleb arvestada, et musi peab ikkagi olema kuskil kolm kuni  viis sentimeetrit seda paksust. Muidu ta ei, väga hästi seda niiskust kinni ei hoia. Ja see on ka oluline, et seda juure kaela päris multsi alla  ei mata. Kui ta jääb siit natukene ava jutuks,  siis kastmisvesi jõuab ka ilusti. Aga ega midagi head istutust siis kõigile. Mind ootab ees suur tööpõlv.
