Noh, lapsed, kas te midagi leidsite ka nüüd sügise andidest veel? Ja kõik on ilusad värvilised, nii nagu sügisel peabki olema. On ju nii, et praegu loodus on kõige eldem  ja pakub kõige rohkem kõike korjamiseks ja  ja vaatamiseks. Me oleme omale mõnusa istumispaiga leidnud  ja nüüd puhuksime natuke juttu, mis see pööripäeva endast  siis kujutab? Pööripäeva looduses on selja taga ja kas. Kuidas te arvate, kas see on siis miski asi pööras nüüd ära,  kui pööripäeva läbi sai? Ei pööranud midagi. Sügisesel pööripäeval, nii nagu kevadiselgi on öö  ja päev ühe pikkused ja nüüdsest pööraks  nii nagu päike meile natuke selja ja ja mis  siis hakkab juhtuma, kumb pikemaks läheb,  kas öö või päev? Hakkab pikemaks minema. Sest siis pöörab päike rohkem No selle külje pealt ära hakkab. Lõuna poole rohkem minema. Tegelikult päike küll ei pööra, pööra ära,  maa, jah. Aga, aga see pööramise jutt on õige,  selles mõttes küll, et et. Maa hakkab järjest vähem päikest nägema,  kuni siis kevadise pööripäevani ja. Ja ilmad hakkavad minema jahedamaks tuulisemaks. Aga praegu nagu näete, on paistab ilus päikene veel  ja ja sügis pakub siis meile hästi palju siin pööripäeva  ümber just oma ilmadega ja värvidega ja kõige muuga  ja ja kui te nüüd ringi vaatate Me näeme vett sealpool. Missugune see sügisene vesi võiks olla. Kuidas te seda kirjeldada saate, kui te peale vaatate? Kui te mõtlete merd näiteks ja. Täiesti jõgi on hästi niisugune suur ja. Noh. Võimas, sest kevadel ja. Sügisel on alati suur vesi, sest siis sajab tihti vihma. Ja siis on ta hästi suur ja. Jah, see on õige, sügisel sajab tihti vihma  ja jõed saavad oma veed tagasi ja palju tuult on,  merel on tihtipeale suur lainetus ja meri mühiseb toredasti. Aga mis on juhtunud muidu looduses, puudega? Nad hakkavad kolletuma ja lehed hakkavad kolletuma  ja puud lähevad raagu ja. Looduses siis tegelikult pööripäev on millal,  mis kuupäev see võiks olla? 20. Kolmandal see oli siis pühapäeval 23. septembril ja ja ees on üks vanarahva tore päev. See on mihklipäev. Ja nüüd, kui inimeste töödest rääkida, mis  siis sügiseks valmis peaks olema tehtud. Kui vanasti hein ja küll on pandud ja kõik nendele loomadele  kõik toiduvarud valmis pandud ja kõik põllud peaks ära  koristatud olema. Nii et kõik sügise tööd valmis olema, et valmistada juba  kiiresti talveks. Jah, see kõik on õige ja. Vanarahvas ütles veel niimoodi, et mihklipäevaks peaks olema  naine toas ja naerid koopas. See tähendab, et naiste suvised tööd on otsa saanud. Ja nüüd hakkab 30. Jah, hakkavad koduseid töid tegema ja välistööde peale jäid  rohkem mehed. Siis. Vanast ajast veel, kui taludes olid sulased  ja päevilised ja siis mihklipäeva ajal alati maksti neile  palk välja, need nad lasti vabaks. Ja nii et see mihklipäev oli üks tore päev. Selleks nad lasti need, et noh, need, kes töötasid palga peal,  need lasti selleks vabaks, et sest enam ei olnud tööd,  sest kõik need hein ja kõik oli juba ulu alla viidud. Täpselt nii, just sellepärast oligi see mihklipäev selline  oluline päev, et siis võeti kokku, mis see suvi  ja kevad ja, ja meie tööd ja tegemised on meile andnud  ja salvedesse sisse pandud. Kas teist keegi on see sügisel käinud ka seenel  või marjal? Ma olen mõlemal käinud. Mida te korjasite? Et kõik on sügisest oma osa saanud ja metsas käia saanud  ja Sirmikuid metsas käia saanud ja. Ja selle puujuurte all istumise koha pealt veel. Lõpetuseks siin istumisele võiks öelda seda,  et sügisel puud enam ladvast ei kasva, edasi on juba kasvu lõpetanud,  aga sügisel siis hakkavad nad rohkem või kasvavad veel juurtest. Ja, ja need juured on hästi toredad ja ma usun,  et need kõlbavad teile väga hästi ka turnimiseks,  nii et katsute järgi, kuidas siin peal ronida,  on. Võtame nüüd oma korvid kaasa ja lähme vaatame kas midagi  veel korjata saame ja midagi leiame veel metsas. Sügisesed ilmad on nii muutlikud, alles paistis päike  ja nüüd sajab praegu vihma. Tulime siia ühe puu alla varju, lapsed, mis puu see on? Ta jah ja kuidas ta varju annab, veel sügisel? Praegu on lehti veel küll, jah. Missuguseid puid me siit veel näeme nüüd? Ümbruskonnas. Millistel puudel nagu kõigepealt hakkavad lehed alla kukkuma,  olete seda tähele pannud, metsas? Noh, siin tuttavatest puudest kasel kindlasti hakkavad nüüd  esimesena lehed alla kukkuma ja vahtral ja mõnel teisel  liigil veel. Ja. See on nüüd lehtpuude kohta, aga kas okaspuud lasevad  ka oma okkad maha või tal kujul. Eile. Aga taimedest, kas mõni taim jääb roheliseks lume alla  või kõik lähevad kollaseks ja, ja surevad ära. Enamik suurepära. Aga mõned ikka jäävad jah? Kanarbik jääb ja sõna jalg jääb. Samlik jääb, sammal, õigemini sammal jääb kindlasti ja,  ja veel veel mitmeid mitmeid teisi pohla. Kõike, mida te ka korjanud olete. Ja tamme, nüüd tuleme oma jutuga tamme juurde tagasi. Tamme lehed on tõesti võite süda talvel ka näha,  veel puu peal nad küll lähevad, niisugused kollaseks  ja pruunikaks ja krussi, aga aga ikka jäävad püsima. Enne vanasti, kui külasid ja linnu veel ei olnud  ja inimesi oli hästi vähe ilmas elamas veel olid igal pool  suured metsad. Ja seda aega oli tuul. Hästi ja tugev ja pidas ennast kõige tugevamaks  ja kõige-kõige paremaks siin maailmas. Tuul tuli metsapuude juurde ja ütles neile,  et olen ma ju uhke ja tore puud, ütlesid,  et oled küll uhke ja laulad ilusasti, aga meile meeldib  lindude laul rohkem. Tuul sai selle peale pahaseks ja tahtis linnud puude otsast  alla raputada ja minema kihutada. Aga tammed olid need hästi tugevad juba sel ajal  ja hakkasid tuulele vastu ja ei lubanud tuulel linde minema kihutada. Tuul sai hästi pahaseks ja raputas hoolega tammesid,  rebis nende lehti ja näete, lehed on praegugi sakilised  servadest ja ja sai osadest lehtedest küll lahti,  aga ta ammu oma lehti kõiki maha ei lasknud  ja linnud said seal sees ikka varju ja, ja jäid tuule üle võitjaks. Ja sellest ajast peale püsivadki tammel ka talvel lehed peal  ja sealt leiavad ikka linnud varju. Kui te siin tammede otsas enne turnisite,  siis, Kõrvaltamme peal oli ka üks lind näha. Kes see küll oli? See oli basknäär ja näete, mitte ainult inimesed ei korja  talveks varusid, ka linnud korjavad, mis ta tegi siis? Teate, kindlasti palju linde, kes siia jäävad  ja veel rohkem, kes ära lendavad. Ja kas te mõnda vanarahva ütlust ka nende kohta teate  turgete ja. Lähevad lumi taga ja niimoodi ja haned lähevad  ja halvad ilmad ja. Jah, see on ju kõik õige, eks ju, ja selle järgi kuidas,  kuidas linnud ära lähevad, selle järjekorra järgi vana  rahvas ongi paika pannud, kured lähevad,  siis tulevad kurjad ilmad või halvad ilmad. Nii nagu praegu juba hakkavad tulema, et sajab vihma  ja vahel paistab päike ja hästi vahelduv haned lähevad,  siis on hallad taga, hakkavad juba külmad pihta,  need haned lähevad nüüd nagu hiljem, kui kured  ja luiged on need kõige viimased suurtest lindudest minejad,  siis võib peaaegu et juba lumi olla maas. Ja sellest ka see taoline ütlemine. Kas me linde ka näeme siin veel, kui ringi vaadata? 12 lindu nägid? Lendamas ka on näha kedagi või. Ei näe, aga muidu nägite, eks ju? Parte näeb praegu ja ega me, ega me juhuslikult siia vee  äärde ei tulnud, ei ole. Linnud, kui hakkavad ära rändama eriti just väikesed,  siis enne suurte suurtest vetest ülelendamist kogunevad nad  suuremates parvedesse salkadesse kokku ja  siis alustavad üle vete lendamist. Me nägime siin enne pasknääri askeldamas. Mida ta kandis noka vahel? Mis ta teeb nendega siis? Söögiks ja, ja tammele on see samamoodi kasulik,  nii nagu basknärile tamm saab. Mis tamm saab sellega, mida tamm võidab sellega? Tuule võidab, see oli enne jutuks, aga, aga tamm saab  niimoodi levida. Sellepärast et need tõrud. Ja need tõrud kukuvad moest maha ning juurduvad mullasse  ja siis hakake tekkima, tamm. Jah, ja paskner peidab ära oma varud. Ta peidab niimoodi väikeste gruppide kaupa igale poole  laiali sambla alla ja, ja puu juurte vahele  ja talvel unustab vahel ära mõned varud ja vot nendest  varudest hakkavad ki kevadel, et tammed kasvama  ja erinevates kohtades, muidu kasvaks ainult vana tamme alla  ja ja tamm nagu edasi ei leviks. Sellepärast. Ja vanarahvas ennustas muidugi lindude rändamise järgi talve  tulekut ja ennustas isegi järgmiseks aastaks. Viljasaaki ja, ja kõiki looduse märke pandi nagu rändlindude. Mineku järgi tähele võibolla teate teiegi öelda mõnda. Jah, ja seda sügavam tali ka tuleb. Mida kõrgemalt kured ja haned lähevad ja kuidas linnud rändavad,  te olete ju küll näinud, on nad niimoodi parves segamini  või väljendavad korrapäraselt? See kõik on õige, et osa linde rändab kolmnurkades  ja osa rändab läbi segi linnud, kes siis kolmnurkades. Seal, kes on kõige nagu ees, see on nagu kõige niisugune  targem ja kõige parem lind, kes seal kõige ees  siis kolmnurkas on, kui on kolmnurka. Tema väsi. No eks ta väsib ikka, temal ongi ees kõige raskem lennata,  sest ta lõhub tuult. Täpselt nii ta lõhub tuult ja ta väsib aeg-ajalt ära,  siis läheb kolmnurga lõppu puhkama ja tuleb järgmine tugev  kolmnurga ette, seda parve edasi vedama. Niimoodi käib lindudel väike tööjaotus isegi rändamise ajal  muidu üks väsiks ära, kui ta kogu aeg seda rasket tööd teeb. Kas te teate, mis maadele linnud lendavad üldse? Noh, kes vähem külma, kardan, et lähevad siiasamasse Prantsusmaale. Ja see on täitsa õige. Tähendab, osa linde ei võtagi nii pikki reis ette  ja lähevad jäävad siiasamma Euroopa lõunapoolsetesse maadesse,  aga osa lähevad sellest Aafrikasse, mida te  siis lõunamaaks kutsute. Ja toonekured lähevad Aafrikasse ja. Ja kui kured lendavad, rahvas ütleb, et kured lendavad,  mis kured need on, kes lendavad kolmnurgas need on sookured  ja mitte toone. Kured. Toonekured lendavad. Kuidas. Tonekured lähevad ja niimoodi, et me ei näegi,  ei märkagi, kui ära lähevad, lähevad hästi kõrgelt. Meie ei saa ju lindudele midagi muuta, kaasa soovida nende  pikal reisil, kui laulame nende ärasaatmise puhul ühe laulu  ja mis on sügisese lindude ärasaatmise lauluks. Jah, selle võiks küll laulda ja tulge nüüd natuke siiapoole,  laulame kohe selle laulu ka ära. Ka lõuna poole, kus kiptimaa Tulge jälle tagasi te kõvadiselal kui pungatul  ja põõsail puhkemas me maal. Kõlaks teie lauluga ja pea õhusaal. No panite oma lehti ja, ja kõike muud korvi,  aga mis te arvate selle taime juurt võiks  ka korvi panna või? Ei tea, tegelikult võiks selle taime juure isegi korvi panna,  näete, kui Ta on hästi suur ja võimas ja kui ta nüüd puhtaks  pesta ja ära jahvatada, siis võiks teda nagu jahu kasutada ja. Kui ema küpsetab teil kodus kooki, siis võiks seda jahu  ka sinna hulka panna ja, ja tema lehtedest saab teed teha ja,  ja ka seda juurt saab teeks kasutada nii,  et seda põdrakanepit, seda taime saab hästi mitmeti kasutada. Ja hästi suureks kasvab ta ka. Kui te püsti tõusete, siis ta on teist palju kõrgem. Teie, olete palju väiksemad temast. Siin suur hüseeni kasvamas. Seda seent te tunnete, enne juba oli juttu sellest. On suur sirmik ja Raul, mis sa arvad, kui suureks sirmik  võib kasvada? Hästi suureks ja ta kasvab vahest niimoodi,  et ei mahu emal kodus panni peale ära mitte. Ja, ja Marial on korvis veel üks seen. Kas sa seda tunned? Ei tunne aga süüa, seda võib see kirbe pilvik on ta nimi. Ja. Kui seente juurest nüüd edasi minna, siis näete,  kevadel, maikuus õitsevad ilusate valgete õitega metsa all. Maasikad. Ja kui on soe sügis, siis hakkab maasikas uuesti sügisel õitsema. Et sina leidsid praegugi ühe maasikaõie veel. Aga muidugi viljad valmis ei jõua saada,  enne läheb külmaks juba. Ja kevadel, mai maikuus õitseb veel üks teine taim metsa all. Ilusate valgete õitega. Siin näeme ümber ümberkaudu ja hästi palju lehti,  mis hakkavad kollaseks minema. Piibeleht ja. Ja praegu ei ole enam õisi, mis praegu on  siis mis? Ja mürgised ja see on õige ja neid süüa ei maksa,  aga vaadata nad sügisese. Sügisesel ajal hästi kenad ja. Mis siin veel näha on? Kilpjalga, kes ei tunne veel. See on siis sõnajala sugulane ja Läheb ilusti pruunides, värvitoonides sügiseks  ja kui me siia ülespoole vaatame, vaadake,  kui toreda trepi on loodus meile teinud. Proovime seda treppi mööda üles ronida ja. Lapsed enne vaatasime sipelgate sagimist  ega ainult sipelgad nii virgast ei sagi sügisel. Kõik loomad hakkavad sügisel siin omale ühte-teist talvele  talle talvele panema või, või üldse muidu muutuvad hästi liikuvaks. Kas mõni loom taoline ka on, kes koopas või urus elab  ja talveunne jääb? Jah, mäger jääb kindlasti talveunne ja käärikorjab  ka natuke, aga siis, kui sula on ta tuleb jälle koopast maa  peal välja. Ja mis need loomad teevad, kuidas nad ettevalmistusi teevad  omale talveks karu. Sild ja kõigepealt endale pese valmis ja  siis talvel. Võiks ju hästi, kõhud endal täis? Korjavad rasva endale kangesti naha vahele  ja et talvel oleks, millest siis külma talve üle elada. Ja siil teeb tõesti pesa, kuhu sil pesa teeb. Ta teeb põõsasse põõsaste, korjab lehti suure kera  ja vooderdab seestpoolt ära hästi-hästi. Pehmeks ja soojaks ja siis poeb, poeb just nüüd,  umbes sel ajal, kui me siin Praegu metsas ringi müttame, poeb. Sinna pesasse ja hakkab juba sättima ennast talveks magama. Aga teised loomad, mis nemad siis talve vastu valmistada  ette võtavad? Kes magama ei jää ja vahetavad karva? Neid üles leitakse, noh, mida suurem, no kui on väiksem loom,  siis kaitseb ennast mitme eest, et noh, jahimeeste  ja nende Loomade kiskjate eest ja siis suuremad loomad  ka vahetad karu sellepärast, et jahimeil ka. Silma ei hakkaks ka karvaallikad ja valged. Jah, karvavahetus, näiteks valge jänes läheb talveks valgeks  ja et lume pinnal silma ei puutu. Karvavahetus on siis selle jaoks ka hea,  et et soojem kasukas ja talveks selga saada. Ka soojem. Jah, niisugused nagu lindudel, udu, suled,  tulevad niisugused lühikesed ja lühikesed  ja hästi tihedad karvad siis pikkade karvade alla veel  kevadel ja. Vahetavad uuesti suvise kõik vajuvara. Aga? Aga kes taolistes väikestes koobastes võiks elada noh  või urgudes. Siia jah, lähevad siis peitu taolised taolised loomad  või kes, kes taolistesse väikestesse koobastesse mahuvad  ja ja võiks, võiks kohe päris mitmeid siin olla,  kes endale taolise koopa valmis meisterdavad. Lase tuult, et siis see auto siis. Soojem siin, sellepärast nad maa alla lähevad ki  ja maa alla peitu samamoodi mutiga, kes muidu  ka maal elab, aga talveks läheb ta sügavamale maa sisse,  kus soojem on. Nüüd me oleme siin kaua juba täna metsas ringi liikunud. Kas te nüüd? Ütleksite või oskate, oskate öelda, millised hääled  ja millised värvid ja millised lõhnad siis sügisel on? Praegu kõige rohkem. Rohelist siis oli ka kollast ja valget ja sinist  ja siis oli. Segamini värve nagu nüüd nagu kollane ja no pees niisuguseid  värvi oli jah. Ja lillakaid toone ja kõik kõiki võimalikke toone. Allikat, mis on puude peal? Kui te seeni korjata, kas te lõhna tunnete? Tunnen? Noh, on natuke nagu hallituse või, või märja märja  või niiske, niiske koha lõhna. See käib, see lõhn käib kindlasti sügisega kaasas  ja millised hääled siis veel kuulda on? Praegugi on siin ümber kuulda veel väikeste lindude tihaste. Ja pasknär krääksatusi oli kuulda veel. Ja need sügisel kaasas käivad siis ka hästi palju lahkuvate  lindude hääli. Ja siia jäävate lindude nemad on ka hästi aktiivsed. Partide prääksumist oli ka kuulda. Aga nüüd räägiks veel korra sellest, kuidas,  kuidas siis siil omale seda lehti viib. Oma talve korterisse. Arvad sa, et seljas kannab? Ta ei saa seljast maha, täitsa õige ja siil kannab ikkagi  suus oma lehed ja kõik selle materjali kohale,  aga aga sellegipoolest inimesed arvavad,  et siil tõmbab ennast kerra ja rullib lehtede peal  ja siis viib taoliselt oma lehed pessa. Ma arvan, et me võiks ka proovida, kui me nüüd ennast  rullime siin, kas kas jääb meile ka lehti külge ja,  ja kas saame natuke sili moodi ennast üleval pidada? Teil pole okkaid?
