Ja. Kuus ja 55 on saanud kell hommikused tervitused,  kaheksas aprill. Terevisioon alustab ja Katrini kohapeal istub Henry. Tere hommikust, olen selle positsiooni kohe auga siin laua  otsas endale võtnud, võin öelda, et siit on palju parem vaade,  kui mul siit keskelt. Ei, no Katrin ongi, sellepärast ta istub seal,  et ta tahab nagu näha, ma kui ta tagasi Ja Katrini väike puhkuse nädal ja juba ja no ütleme nädala  nädal aega hiljem näeme teda taas. Kuulge täna hommikul me nüüd jätsime küll  või Krimmi ruumi selle maha, aga palgatop  ja Henry siin pihtis ja rääkis, kuidas tema omal ajal  täpselt neid sama palga topi omal ajal ja,  ja tegi siis selgeks, mida õppima minna,  kuidas, kuidas sa tegid seda? See oli tegelikult niimoodi, et ma olin,  käisin vist kunagi seitsmendas klassis ja  siis tegin Excelisse tabeli, nagu meie vabariigi valitsus  teeb neid tabeleid ja siis koondasingi seal,  et mis valdkonnas teenib, teenitakse kõige rohkem,  et panin nagu kirja näiteks transiit, logistika,  mis seal oli ja tuligi välja, et kõige rohkem teenivad Need  firma töötajad, kes töötavad transiidisektoris  ja läks transiiti. Läksin transiiti õppima. No tegelikult ma tegin valiku ikkagi lennunduse kasuks,  aga. Jah, selles suhtes küll, et vähemalt mingi mingi suuna sain  kätte nüüd. No see saab olema meie tänase hommikuse saate teema kahtlustata,  sest jah, äripäeva vahel on palgatop, see tõsi,  vaatab üle siis tippjuhtide palgad ettevõtetes  ja erinevate firmade keskmised palgad, aga tänases saates  tuleb lisaks kindlasti juttu ka veel meie palkadest,  kes me firma tippjuhtkondadesse ei kuulu  ja ettevõtteid väga ei oma. Eile rääkisime puitmajadest, nii rõõmustasime  selle üle, mismoodi eestlastel tuleb väga hästi välja  puitmajade ehitamine. Toyota on ehitanud valmis puidust auto ja täiesti vabalt. See puidust auto näeb iseenesest väga naljakas välja,  me saame seda video klippi lühikest sellist emotsionaalselt  vaadata ka. See näeb välja täiesti nagu, ütleme niimoodi,  et see näeb välja natukene vähem auto kui see,  mida Lexus tegi umbes pool aastat tagasi,  kui ta tegi pampist auto, mis oli ikkagi nagu täiesti  automudeli koopia, aga iseenesest ka see sõit  ja tõenäoliselt sellega mingit rooste probleemi ei teki. Tekib ainult see probleem, et kui sa jätad kusagile pikaks  liiga seda seisma, siis vihma mõjul võib kasvama minna,  äkki võtab juured alla, ei saagi koha peal. Väga tõenäoliselt võib seda juhtuda. Aga kliimaolud või õue ilmaolud ma saan aru ei ole mitte  ainult siis juure alla võtmiseks head, vaid  ka konnade ränne on alanud. Jaa, täpselt nii, et on sadanud palju vihma  ja tuleb seda ka täna juurde. Ja see kindlasti konnadele meeldib, sest nad saavad oma  kudemispaikadesse minna, sest ikkagi lombid on juba kuju  võtmas ja, ja ränne on avatud. Rändeteed, koridorid on avatud ja ka mina kavatsen sel  kevadel minna siis Võrtsjärve lähedale konni päästma. Ämbri pead minema. Ma tean, aga ma hetkel ei oska seda öelda,  ma tean, et see on Võrtsjärve lähedal ja hommikul väga vara  tuleb sinna minna, Tartus bussidega viiakse inimesed kohale  ja mõtlen, et olen siis ka elupäästja ja teen,  teen midagi kasulikku. Bussiga no erinevatesse kohtadesse ja et  siis tõenäoliselt lastakse need satsid niimoodi laiali,  vot ämber kätte ja tõenäoliselt mingid kindad ka. Ja siis tulebki ühest teeservast teise neid tassida. Ja sest see mulle meenutab praegu seda, et konna puudutamine  on konnale justkui nagu selline kõrvetus,  kui inimene teda kätte haarab, et tegelikult see  temperatuuride vahe ta tajub seda meie keha temperatuuri kui  midagi väga, midagi väga kuuma ja loodus vaatluse seisukoha  pealt lugesin just eile, mismoodi peaks olema väga hea aeg  saturni vaatamiseks, kes on ära unustanud,  milline saturn välja näeb. Juhul kui taevasse vaatate ja näete midagi sellist. Kui on nagu parem kui on natukene parem silm,  eks ja siis saturn on selline ja praeguse turni vaatamiseks  võiks olla justkui väga hea aeg. Teda on hommikusel sellisel veel pimeduse hetkel peaks olema  üsna kenasti näha. Kas sa tead ka, tuleks kuhugi põhja või lõuna suunas? Seda ma praegu jään sulle võlgu. Saturni tõusmise kohast. Siis kuhugi ta loojab ka. Milline ilm on, kas sa turni näidatakse nädalavahetust? Täna seda saturni tõenäoliselt ei näe, aga laupäeval  ja pühapäeval tuleb kuivem ilm ja pühapäeval läheb pilvisus  ka hõredamaks, nii et ehk on head lootused. No väga tore, kõik need numbrid vaatame juba mõne hetke  pärast lähemalt üle, mida siis nädalavahetusel ilma osas  oodata on. Henri aitäh sulle selle informatsiooni eest täna  hommikul me saame jätkata uudistega. Elo on valmis. Ta. Tere hommikust. USA saadab Ida-Euroopa ja Balti riikide kaitseks lisasõdureid,  edastas reedel uudisteagentuur STT. Soome meediakontserni lanan media informatsiooni. USA muudab NATO idariikide juures harjutatud väed üheks brigaadiks,  mis on püsivalt lahinguvalmis ja millel on kasutada umbes  500 tanki. Lisaks saadetakse Euroopasse ette  ka teise raskebrigaadi varustus. Soomlaste andmetel hakkab Eesti julgeoleku tulevikus tagama  9000 lahinguvalmis USA sõdurit. Lääne Media teatel edastati neile vastavasisulise  informatsioon NATO peamajast Brüsselist. Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles,  et Läänemere ja Soome seisukohalt on hea,  kui Baltimaades ei ole sõjalist ühikut. Eesti kaitseväelasi Afganistanis aidanud tõlk Omar teatas sotsiaalmeedias,  et sai akadeemiliselt rahvusvahelise tunnustamise  agentuurilt tunnustuse ja seega on tal võimalik asuda õppima. Tallinna Ülikooli. Omar kirjutas Facebookis, et lõpuks aktsepteeriti tema  taotlus Tallinna ülikooli ning otsus on positiivne,  vahendab Postimees. Praegu sõltub vastuvõtmine tema teatel Deeffel testist. Loodetavasti saan selle lähiajal ära teha  ning siis viisat taotleda, kirjutas Velomaar. Deeffel on rahvusvaheliselt tunnustatud internetipõhine  inglise keele test, mis nõuab oskust oma teadmisi inglise  keelses akadeemilises keskkonnas kasutada. Omar püüdis viimati Eestisse tulla tänavu jaanuaris,  kui Eesti ei rahuldanud tema viisataotlust. Eestis jõustuvad tänasest Euroopa komisjoni kehtestatud  tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise ühised standardid,  mis ei võimalda teeaktiveeritud tulirelvi uuesti kasutusele võtta. Uus seadus muudab senisest keerulisemaks relvade  rahvusvahelise salakaubaveo. Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika juhi  Veiko Kommusaare sõnul oli seni kurjategijatel võimalik  muuta relv laskekõlbmatuks, transportida see välismaale  ja hiljem uuesti töökorda seada. Näiteks möödunud aastal Prantsusmaal Charlie Hebdo  terrorirünnakus kasutati just reaktiveeritud tulirelva. Nüüdsest peab inimene, kes soovib kodus omada deaktiveeritud relva,  saama relvameistrid laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse  ja politseilt vastava tõendi. Eestis kogub üha enam populaarsust töökohapõhine õpe,  õpe, mille käigus valmistatakse tööjõudu ette,  samal ajal töötades ja õppides. Tallinnas arutletakse täna koos tööandjate  ja kutseõppeasutustega õpipoisiõppe olukorra  ja arendusvõimaluste üle Eestis. Haridus ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna  peaekspert Karin Ruuli sõnul näitab senine õpipoisiõppe  kogemus maailmas, et parimal viisil saab see toimida vaid  tööandjate ja kutseõppeasutuste koostöös. Tööandjad peavad õpipoisi õpet paljudel juhtudel kasulikuks,  sest kutsekoolis antav haridus on nende hinnangul sageli  eluvõõras ja jätab soovida. Samas on välja toodud ka õpipoisiõppe miinused,  näiteks nõue maksta õppijale töötasu, mida praktikandi puhul  pole vaja maksta. Et maakonnaharidus elu sujuvalt toimiks,  on vaja, et koolijuhid oleksid avatud omavahelisele  koostööle ja oskaks probleeme loovalt lahendada. Läänemaa haridusuuenduste tegevuskava järgi viidi Läänemaa  koolijuhid ühisele seiklustreeningule, kus neil tuli end  proovile panna nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Seiklustreening, mille käigus läbiti Haapsalu külje all  paralepa metsas asuvaid kontrollpunkte, õpetas osalejatele  ühise eesmärgi nimel töötamist. Seda kõike tehti aga lõbusas võtmes. Näiteks tuli leida silmaklappe, kandes metsas üles köis,  millest tuli seejärel moodustada õigete mõõtudega ruut. Meil oli väga peenelt välja töötatud skeem,  kuidas saada ruut ja tegelikult meil ka arenes arutelu käigus,  see parim lahendus. Teises kontrollpunktis tuli aga pimedatel abilistel tuua üle  joogipurkidest tehtud miinivälja ära kannatanu,  kes oli oma päästjatele silmadeks tavalisest erinevas olukorras. Lahenduste otsimine kasvatab võimet hakkama saada  ootamatustega ka igapäevatöös. Igas meeskonnas on hetki, kus sa pead olema juht,  sa pead olema alluv, sa pead olema vastutaja,  et selles mõttes igasugune selline praktika nii-öelda  väljaspool kontorit on nagu on nagu tervitatav  ja hädavajalik, et sa ikka päris elu ära ei unustaks. Üheks keerulisemaks pähkliks osutus läbitud rajal puude  vahele seotud nööriületamine, kus abivahendina võis kasutada  vaid lauajuppi. Võib-olla see algul tundus täiesti ületamatu see üle nööri  tulek et kõik meeskonna liikmed peavad üle nööri tulema,  aga tegelikult oli sellel väga lahe lahendus. Seiklustreeningu aktiivse osa lõppedes suundusid koolijuhid  tagasi klassiruumi, kus analüüsiti, milliseid meeskonnatöö  põhimõtteid päeva jooksul lahendatud ülesannete täitmisel kasutati. Ja järgmiste uudistega oleme eetris kell pool kaheksa kena  hommiku algust. Vat. Ja suur aitäh Hellele, loodetavasti ei ole tänane hommik  teie elule ja teele sarnaseid takistusi sättinud,  nii nagu Läänemaa haridusjuhtidele, aga kahtlusteta  emotsionaalne koosviibimine, tõenäoliselt see oli,  hommikused tervitused teile kõigile. Viis minutit on kell üle seitsme. Terevisioon on nädala viimast argi hommikut alustanud,  mõne hetke pärast juba kuuleme, millist ilma täna  ja nädalavahetusel oodata on, enne veel vaatame aga üle need teemad,  millest esimeses tunnis televisioonis täna hommikul juttu tuleb. Reastame äripäeva abiga Eesti kõige kopsakamat palka saavate  firmajuhtide ja töötajate edetabeli. Ja. Uurime, mida teevad pärnakad eeloleval nädalavahetusel oma linnapäeval? Ja jätkame palgateemat, uurides, millises majandussektoris  teenivad eestlased keskmiselt kõige paremat palka. Ehk siis raha teemad on täna hommikul õhus,  kindlasti jõuame tegeleda veel aprillikuu kalad. Ja aprillikuu kalast saab täna hommikul üks muhe  ja mahe supp meriforell ja vimb on mereaasta raames just  nimelt aprilli vapiloomad. Aga nüüd ilma teade Henrile ilma stuudiosse sõna. Ma. Tere hommikust, täna saavad tallinlased küll ärgata vähemalt  kuiva jalaga ja minna ka kuiva jalaga tööle  ja kooli, samas mitmel pool mujal Eestis sajab aga praegu  vihma ning ka tänane päev tõotab tulla vihmasem,  kui ikkagi eeloleval vahetus. Hommikul kell kuus ehk tund aega tagasi mõõdeti kõikides  Eesti linnades soojakraade aga tuul oli nõrk,  nii et tajutav õhutemperatuur on täiesti normaalne. Aga hommikul kell kuus oligi siis sooja neljast kaheksa kraadini,  neli kraadi mõõdeti Viljandis, viis kraadi,  aga Tallinnas, Pärnus, saartel, Haapsalus  ja Rakveres pluss kuus, Narvas, seitse Tartus  ning kaheksa kraadi Võrus. Selle kerge tuule mõjul on ikkagi tajuta temperatuur  Tallinnas pluss kahe kraadi ringis, aga no midagi hullu  ikkagi ei ole. Täna päeval tuleb vahelduva pilvisega ilm  ning mitmel pool võib sadada vihma. Tuul puhub peamiselt kagust ja lõunast ning on tugevusega  viis kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 13  meetrit sekundis. Ning sooja tuleb täna sarnaselt eilsele ehk kaheksa kuni 14 kraadi. Kaheksa kraadi on oodata Kuressaares mandri peal natukene rohkem,  Haapsalus 10 ja Pärnus sama palju 11 kraadi. Tallinnas lõuna poole minnes aga läheb natuke soojemaks,  Tartus ja Viljandis 13 kraadi ning nii Võrus on oodata 14  kraadi sooja. Teeme kiire pilguga mujal Euroopasse. Käesolev nädal on Euroopas olnud üsnagi vihmane  ja ka täna on oodata paljudes linnades hoovihma. Hoovihma on tulemas täna nii näiteks Stockholmis kui  ka Londonis. Stockholmis tuleb sooja 10 kraadi, Londonis 12  ning vihmast jääb puutumata ka Euroopa kõige jahedam pealinn Oslo,  kus täna on oodata viis kraadi sooja. Ja täpselt samamoodi tuleb vihmane päev ka Euroopa kõige  soojemas pealinnas Budapestis, kus täna on oodata 23 kraadi sooja. Aga räägime ka eelolevast nädalavahetusest,  selles osas on mul siiski häid uudiseid. Nimelt laupäeval on tulemas vahelduva pilvisusega  ning suurema sajuta ilm. Öösel võib veel külma tulla isegi kuni kaks kraadi,  rannikualadel on ka kuni kolm kraadi sooja,  päevased teperatuuri näidud jäävad aga kaheksa  ja 14 kraadi vahele. Pühapäeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,  kuid Kagu-Eestis võib vähesel määral vihma sadada. Mujal Eestis peaks hei päev tulema suurema sajuta. Öösel jääb õhutemperatuur miinus kolme ja pluss kolme kraadi vahele,  päeval tuleb sooja aga seitse kuni 13 kraadi. Seega täna peame veel leppima vähese vihmaga  ja vihmavari tuleks kodunt lahkudes kaasa võtta. Nädalavahetusel saab aga ikkagi julgelt õuetöid teha. Toredat hommikualgust. Ja suur aitäh Henrile selle lubaduse eest,  mäletatavasti eile toimetasime siin köögis ju  ka taimedega. Kui palju ja millises koguses julgete juba külvata  või istutada, tuleb ikkagi endal otsustada,  aga Henri lubadus on küll üsna kevadine ja selliseid töid  soosib kaks juttu veel. Columbus Cris valmistub oma 30.-ks sünnipäevaks tähistades  sellel aastal 20 üheksandat tegevusaastat. 25 aastat on mehed samas koosseisus koos mänginud,  täna hommikul kuuleme neid siin kõlamas ka  ja et on reede, vaatame üle ka need pildiread,  mis valgel BBC kangale erinevates kinosaalides sellel  nädalavahetusel esmalinastustena jõuavad. Ja üks Eesti film, teiste seas Tristan Priimägi kõigest  sellest õige pea rääkima on. Veerand kaheksa on saanud kell esimese pikema vestluse  juurde täna hommikul terevisioonis ja ajalehe äripäev vahel  on ilmunud palgatop. Viiendat korda on seda edetabelit kokku pandud Aivar  Hundimägi üks koostajatest. Äripäeva peatoimetaja asetäitja täna hommikul terevisioonis külas,  tere hommikust aia. Miks te seda teete, klassikaline küsimus,  mis on nii-öelda see teadmine ja tarkus,  mis sellises topis sünnib? Ütleme, kaks põhjust, üks põhjus selle info vastu on suur nälg,  et kui me selle materjali need edetabeli näiteks veebi üles paneme,  siis lugejate hulk on, on väga korralik,  see on meie aasta üks loetavamaid materjale. Aga teine põhjus on selles, et see on hea selline võrdlusmoment,  ma arvan paljudel, et kus nemad asuvad selles oma sektoris,  et ise üksinda sellist tööd tehes noh, ta võtab nagu aega,  aga, aga sa saad nagu võrdluspildi, et kui sa oled  kaubandusettevõte või meediafirma, et et siis,  kui suur on, on sinu ettevõtte keskmine palk  ja kus on, kus on teised firmad. Kuidas viimaste aastate jooksul te kindlasti panete need  tabelid korraks kõrvuti ka, kuidas need palganumbrid on  muutunud Eesti tippjuhtide seas? Ega ütleme, tippjuhtide seas Ongi seda kõik,  mis kõige rohkem ja see tippjuhtide palga edetabel on  ka selline, mis tõenäoliselt on kõige auklikum,  sest seda infot kätte saada on, on keeruline,  et see majandusaruannetes esitatakse erinevalt. Aga see kõikumine on suur ja see tuleneb peamiselt sellest,  et, et tippjuhtide tasude hulgas on ka erinevad kompensatsioonid,  näiteks sellel aastal, kui, kui on meil võitja Enn Pant  siis tema, see üüratu summa ikkagi üle 100000 euro kuus. Ka siin me näeme siis juhatuse liikme tasu. Et üle 100000 euro kuus tuleneb eeskätt sellest,  et ta lahkus Tallinki juhatuse esimehe kohalt 2014. aasta  lõpus ja ta sai kolme aasta palga suuruse lahkumiskompensatsiooni,  et see tõstab lihtsalt see tõstab nagu keskmise üles  tõenäoliselt pandi keskmine peaks olema veel suurem,  sest me tema tasu oleme ka arvestanud, nii et võtame  Tallinki juhatuse liikmete keskmise tasu  ja siis liidame sinna selle kolme aasta palga,  et tõenäoliselt juhatuse esimeeste palgad on,  on oluliselt suuremad kui teiste juhatuse liikmetel. Aga Eesti tippjuhid erinevates ettevõtetes,  nagu me näeme sellest tabelist ikkagi veerandsada 1000 on  see tase, kus hakkab pihta siit ABB on, on teistest pisut  nagu kõrgem palgamaks ja edasi tuleb nagu ise ekraanilt  inimesed saavad siin veenduda 22-st 1000-st kuni 27000-ni,  on need vahed? Ja et ütleme, see selliseid, ma vaatasin,  et ettevõtteid, kus juhi juhatus saab keskmiselt 10000  või rohkem Kuus, et selliseid oli 38 ettevõtet meie selles valikus,  et võib öelda, et tegelikult sellised no ütleme,  et, et sellist väga suuri kääre, mis võib-olla mujal  maailmas Ühendriikides, Skandinaavias on juhtide ja,  ja, ja siis teiste töötajate vahel, et Eestis on,  on selliseid firmasid üpris vähe ja juhtide tasude puhul  peab arvestama ka seda, et et aruannetes sageli näidatakse  see tasu koos kõigi maksudega, ehk seal on  ka sotsiaalmaks võib-olla selles summas sees,  mis siis selle keskmise palga puhul nii ei ole,  et seal on ainult brutosumma tulumaks, et selles mõttes need  võib-olla kaks tabelit, kui vaatame keskmised  ja vaatame juhatuse liikmete keskmised, et need summad ei  ole päris hästi võrrelda. Kas juhtide palkade osas oli ka üllatusi selliseid just  selle esimese tabeli otsa osas või, või siis kogu tabeli osas? Kui eelmise aasta võib-olla ja ja paari varasema aastaga  võrreldes vaadata, siis mis hakkas silma,  oli see, et ikkagi börsifirmade tasud on,  on jõudsalt kasvanud või börsifirma juhtide tasud,  et võib-olla see on nagu tähelepanuväärne ja,  ja omane. Ja teine asi, mis minule oli üllatav,  et et selline, et valdkond ja info ja side,  et seal on küll palju firmasid tabelis, aga juhtide tasud on  üpris kohati üpris nagu tagasihoidlikud,  et tõenäoliselt on põhjus see, et seal on mingid  teistsugused motivatsioonisüsteemid. Et võib-olla on ka osalused näiteks ettevõtetes ja,  ja teenitakse dividenditulu või, või üldse eesmärk on,  et mitte kohe võtta suurt palka, vaid, vaid on nagu  nii-öelda pikaajalisem projekt. Töö juures, et ei jõuagi ära kuuluta. Võtame need ettevõtted ka, et vaatame üle need firmad,  kes siis on keskmiselt parima palga maksja. Siin on kindlasti nüüd vaja tähele panna  ka seda, et kui palju töötajaid selles ettevõttes on,  et siin on kindlasti väga nii-öelda erinevat tüüpi tüüpi firmad. Jah, no reeglina ikkagi seal eesotsas on sellised ettevõtted,  kus on vähe töötajaid ja see tähendab seda,  et need töötajad on, on ikkagi tippspetsialistid,  et see esimene esimesel kohal olev ettevõte Enefit Outotec on,  on tegelikult seitsme töötajaga Saksamaal peamiselt tegutsev ettevõte,  kus arendatakse meie põlevkiviõli tehnoloogiat,  et Eesti energia on selles ettevõttes osanik ja,  ja see on, on ikkagi selline teadustöö, et,  et seetõttu on see palk kõrge. Et, et selles mõttes noh, ütleme etteotsa paratamatult satub  vähe selliseid firmasid, kus on palju töötajaid  ja kus tehakse ka sellist nii-öelda tava tavalisi tööülesandeid,  et pigem ikkagi selline väga suure lisandväärtusega tegevus. No siit, kui vaadata suurematest, on siis Arpi Aviation  Estonia konsultatsioonid on tegevus ajaks märgitud  ja seal on nagu 30 töötajat ja rohkem. See on, tegemist on ettevõttega, mis vahendab tööjõudu  mujale ehk teistesse Euroopa riikidesse,  tema konkreetselt Skandinaavias ja tegemist on pilootidega. Et see on, see hakkab ka silma, et kõrgel kohal selles  tabelis on päris mitu tööjõuvahendusfirmat  ehk et tegelikult. Näiteks ka kopterlaine on selline, mis on esimest korda tabelis,  kelle tegevus on Saksamaal neil oli 2014 täis aasta esimene ja,  ja samamoodi vahendavad piloote või seal olid  meditsiinifirma meditsiinitöötajate vahendajad näiteks  näiteks ja ja ehitus. Ehitajate vahendajad, et et selliseid ettevõtteid on päris palju,  aga võib-olla, mis sellest palgatabelist keskmise  palgatabelist silma hakkas, oli minu jaoks oli üllatav,  et meil oli ikkagi väga palju on selles 600 ettevõtte hulgas  on ehitusfirmasid ja, ja nad on noh, põhjus on selles,  et enamik nendest tegutseb ka Soomes või teistes  Skandinaavia riikides, et et see on see mõju,  mis näitab seda Euroopa ühisturgu, et et,  et ehitussektor on väga selgelt konkureerib Skandinaavia  kõrgete palkadega ja ja seetõttu tõenäoliselt on  nii seal tegutsevate ettevõtete palgatase kõrge kui  ka Eesti ehitus, firmad. Kas see on üks asi, mis on muutunud viimaste aastatega võrreldes? Ma arvan, et see on viimaste aastatega on see paremini välja tulnud,  sest Soome on on seal erinevaid reegleid kehtestanud,  seal ehitusfirmad peavad ennast registreerima ja,  ja tõenäoliselt on ka see näitab ära selle  selle taseme, et ehitussektor Eestis on selline,  kus on palju musta palka, aga ütleme siis need,  kes tegutsevad Skandinaavias, need näitavad ära,  kui suur on tegelik see. Kas me leiame siit mingeid märguandeid või signaale veel  Eesti majandusolukorra kohta? Üllatav oli, see võib olla negatiivses mõttes üllatav,  et vähe on, üpris vähe on erinevaid tööstusettevõtteid,  metalli ja masinatööstusfirmasid oli päris palju seal ligi  50 600 hulgas, et see oli, oli üllatav, aga teised tööstusvaldkonnad,  keemiatööstus, toidutööstus ja nii edasi. Puidutööstus, et selliseid firmasid 600 hulgas oli,  oli üpris vähe, mis, mis on nagu üllatav kaubandus,  kaubanduse kõige rohkem jällegi mis, mis oli  ka üllatav, et et kaubandusfirmadel on, on  nii head palgad, aga, aga see tuleneb meie tarbimisbuumist,  mis on viimased aastad olnud. Aivar Hundimägi suur aitäh täna hommikul seda kõike  selgitamast äripäeva vahelt leiate siis palga topi  või lisaajakirjana võimalik endale soetada. Äripäeva peatoimetaja tutvustas selle asja olemuste sisu  ka palgateemaga me kindlasti veel jätkame peale poole  kaheksaseid uudiseid, vaatame üle, millistes valdkondades on  Eesti palgad töötajate hulgas keskmiselt kõige kõrgemad  ja mismoodi need viimaste aastate jooksul muutunud on,  aga teatrietendustest, lavastustest erinevatest väike  ülevaade nüüd. Ja. Ja. Harry äri. Näe. Ja siis. Ja. Ja. Et. Täna reede, ülehomme, pühapäev, aga homme Pärnu päev Pärnu  kutsub endale külla lähemalt ja kaugelt sõpru  ja tuttavaid. Pärnu korraldab laupäeval, üheksandal aprillil Pärnu päeva  ja meil on telefonil. Päeva eestvedaja ja, ja üks korraldajatest Anu Juurma Saks. Tere hommikust. Millised plaanid siis on, mida pärnakatega ette võtate,  juba teame, et tuleb selline enam-vähem mõnus ilm,  päris randa veel ei saa, aga mida teil pakkuda on? Jah, et mida me ette võtame, mida, mida me pakume,  et me pakume päris tihedad programmid peaaegu terve päev otsa. Et mida ma siin esile tooksin, on see, et Pärnu päeva  tähistame me juba aastast 2011 ja kõik need aastad on meil  väga hea koostööpartner olnud, Pärnu giidid  ja ka sellel aastal korraldavad siis giidid kokku viis ekskursiooni. No ikka väga põnevad ekskursioonid, ma vaatan siin näiteks  linnatuur Koidula koolitee. Kas tõepoolest võetakse lihtsalt ette või vaadatakse,  mismoodi väike Koidula kooli läks? Aitäh. Nii kahjuks ma ei kuule teid praegu. Nii, kas kuulete mind? Ja no vahepeal kuidagi telefonikõne kipub katkemas,  mida Koidula koolide nimelisel tuuril näidatakse Koidula kooliteed näidataksegi sellel tuuril täpselt nii,  nagu see nimi ütleb ja sest meil on ülejõel Koidula majamuuseum,  alustatakse siis kesklinnast seda tuuri ja  siis liigutakse kuni muuseumi ni ja siis on seal  ka Koidula selline ütleme, et tunnike, et,  et väike näiteks etus, kuidas omal ajal koolitund oli. Ehk siis sõna otseses mõttes käiakse teekond läbi,  kuidas väike Koidula võis kooli minna? Absoluutselt, et teistmoodi ma seda öelda ei oska,  sest nii ta Väga tore ja kõik need ristmikud, kus autod  tolle ajalgi sõitsid juba ja nii edasi. Võetud nii nagu ta vanasti oli, et no nüüd on küll natuke  see asi utreeritud, aga ma arvan, et inimestel on  ettekujutusvõime piisavalt hea ja, ja, ja see saab täita  selliste sellise tunde saab inimene kätte,  et kuidas see Koidula siis koolis käis? Absoluutselt, ja see kõik algab kella ühest,  aga Pärnu päev toob kaasa ka ühe katusekontserdi,  kus kohas muusikat tehakse. Jaa, meil on siis kell kuus algab raamatukogu katusel  kontsert ja me siin omavahel just naljatasime,  et nii kui öeldakse, et igas sadamas on eestlane,  siis igas Eesti bändis on üks pärnakas ja  nii ta lihtsalt ongi, et Pärnu on nii vilekas pinnas  muusikas ja me panime siis kokku Pärnu päeva Dreambändi,  kus siis on need nimed, on tõesti sellised? Kes meil siin on, need Siim usin kitarril,  Kristjan Kaasik, kes on siis tuntud Ott Lep landi bändist,  Marek Talts Rosanna Lints lauluga ja Rauno Pella trummidel. Tema on omakorda bändist Singers, et, et kell kuus algab  tõesti hoiame neid peidud peas, et see ilm tõesti peaks  ja see katusekontsert Saaks olema ja see on sellises kohas, kus  siis tõesti me ennem pole ühtegi kontserti pidanud. Et kui nüüd noh, pärnakas kujutab seda hästi ette  ja ma arvan, need ka, kes Tallinnas juba elavad. On siis meil ilus koht Vallikäär Vallikääru juures,  raamatukogu seal on siis arhitektuuriliselt on ta päris  põnev maja ja siis seal on selline tore katusekoht,  kuhu me siis paikne võtame bändi ja inimesed saavad vaadata  nii tänava pealt kui ka Vallikraavi pealt,  nii et, et tundub, no ega praegu tundub kõik see väga vägev,  et et milline ta siis päriselt välja teeb,  ega me välja tuleb, ega me ju ka täpselt ei tea,  aga, aga oleme väga õhinas siin kõik, et et tundub tõesti  niisugune asi, mida enne polnud. Pärnus pole teinud. Arusaadav, Pärnu katusekontsert algab siis 17 30. Ma vaatan siin. Just et kõigepealt lähevad sinna DJid soojenduseks peale  ja kell kuus tuleb siis bänd. Ja veel väga tore, üks asi, mille ma ise nimetan siin ära vinüülplaadipäeva,  tähistatakse ka veel Pärnu päeva raames ja sellega seoses on  kõik oodatud kella 12-st kuni kaheni kohvikusse versus  rahvusvahelise heliplaadipoe. Päeva tähistamine toimub seal, mismoodi ja kuidas  vinüülplaat kaenlasse ja Pärnusse kõlab. Kutsun homse päeva kontekstis Pärnu päev laupäeval,  üheksandal aprillil, mitte ainult pärnakatele,  loomulikult kõigile neile ka, kes linna külla sõidavad. Anu Juurma Saksalle. Suur aitäh. Aga vaatame veel kiiresti mõned teemad tänastest ajalehtedes  ka enne uudiste juurde minekut. Lisaks äripäeva vahel kindlasti kõneainet pakkuvale  palgatopile saab üks teema rohkem tähelepanu kõikide  saarlased seas tõenäoliselt, sest siin viimase nädala sees  tulnud teated selle kohta, mismoodi enam lennukiga ei pääse,  saab kahjuks lisa veel ärevate sõnumite näol  ka laevade ehitamise kontekstis. Tänane Postimees kirjutab. Poola tehas venitab meie parvlaevade ehitusega  ja kuu aega tagasi ilmusid välja TS laevade lendlehed,  mis kutsusid Saaremaa laevakompanii töötajaid nende poole  üle tulema ja leegid lõid taas lõkkele ja  nii edasi, aga mitte ainult see ei ole tekitanud jutuainet,  vaid ka siis see, et Poolas ehitatavate laevade valmimine on  sattunud pisut löögi alla. Kui suur probleem see hetkel tegelikult on  või ei ole, on distantsi kahtlust eta raske hinnata,  aga selge on see, et ees laevad, kes seda liiklust seal  korraldama ja koordineerima peaks, tegeleb  ka variantidega B ja tõenäoliselt ka C. Mida teha siis, kui need laevad valmis ei saa  ja Eesti päevalehest ka Eesti Päevaleht kirjutab muidu,  nii nagu ka õhtuleht Varvara juhtumist. Õhtuleht on väga kriitiline tulemuse suhtes. Eesti Päevaleht aga kirjutab sellest, et Varvara juhtum  aitas tabada kümneid lapsepilastajaid. Väikese Varvara mõrvaloo uurimine tõi päevavalgele ühiskonna  õõvastava poole, kirjutab Päevaleht. Paljastati kümned ja kümned võikad, kurjategijad kõige  selle teema kohta jätku võimalik siis lugeda tänasest Päevalehes,  aga ka õhtulehest loetud sekundid. Kell on saanud pool kaheksa uudisteaeg. A. Tere hommikust. Ühendkuningriigi peaminister David Cameron teenis umbes  19000 naela isa maksuparadiisi firma aktsiate müügist. Cameron tunnistas aktsiate müüki pärast neli päeva kestnud keerutamist. Juhtum tuli ilmsiks seoses nõndanimetatud panamapaberite lekkega. Seda, et tal tõesti oli maksuvaba meretaguse firma mugavusaktsiaid,  tunnistas Cameron telejaamale ITV antud intervjuus. Tema sõnul kuulusid väärtpaberid võrdselt talle  ja tema abikaasale, kuid talle kui peaministrile ei saa  mugavusaktsiate omaniku olemist ette heita,  sest paar müüs nad vahetult enne Camerni peaministriks saamist. Sa häda, Joint, acan Wen. Fifeas. Mo Investment Trust, wich we s. Jenery. Tothen that was worth something like hirtyha. Pan. 30-st 1000-st naelast oli kasumit 19000 naela  ehk 23518 eurot. Peaministri sõnul maksis ta saadud kasumilt  ka tulumaksu, aga mitte kapitalimaksu, sest  nii väike summa ei kuulunudki kapitalimaksuga maksustamisele. Cameron tunnistas ka, et hoidis isalt saadud pärandust maksuparadiisis,  mistõttu see oluliselt kasvas. Opositsioonilise tööpartei aseesimees Tom Watson nõuab juba  Cameroni tagasiastumist, sest peaminister peab olema rahvale eeskujuks,  mida salgav ja vassiv isik kuidagi olla ei saa. Kui aus? Ja edasi koduste teemade juurde. Poola tehas venitab Eestile mõeldud praamide ehitusega  Tallinna sadama juhtkond on koostanud selleks puhuks  päästeplaani ning sõidab järgmisel nädalal Poolasse tööde  seisu inspekteerima, kirjutab Postimees. Postimehe andmetel on tekkinud oht, et mandri  ning saarte vahel sõitma hakkavad praamid ei jõua õigeks  ajaks valmis Sadama tütarettevõte ees. Laevad juhatuse esimehe Kaido Padari sõnul näitavad Poola  laevatehase esitatud raportit mõne etapi mahajäämust,  kuid laevatehas on seni kinnitanud, et valmimise  lõppkuupäeva pole edasi lükatud. Riskide maandamise nimel tegeleb TS laevad varuplaanidega,  et tagada liinivedu ka siis, kui laevad ei saa õigel ajal valmis. USA saadab Ida-Euroopa ja balti riikide kaitseks lisasõdureid,  edastas reedel uudisteagentuur STT Soome meediakontserni  Lannan meedia informatsiooni. USA muudab NATO idariikide juures harjutanud väed üheks brigaadiks,  mis on püsivalt lahinguvalmis ja millele on kasutada umbes  500 tanki. Lisaks saadetakse Euroopasse ette  ka teise raske brigaadi varustus. Soomlaste andmetel hakkab Eesti julgeolekut tulevikus tagama  9000 lahinguvalmis USA sõdurit. Lane meedia teatel edastati neile vastavasisuline  informatsioon NATO peamajast Brüsselis. Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles,  et Läänemere ja Soome seisukohalt on hea,  kui Baltimaades pole sõjalist ühikut. Keskerakonna aukohus koguneb täna arutama mitut kaebust,  mida Keskerakonna liikmed on üksteise vastu esitanud. Nii kaebasid neli Viljandimaa keskerakondlast aukohtusse  peasekretär Priit Toobali, kes nende hinnangul õhutab  erakonna sisemist tüli ja on usalduse kaotanud. Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juht Olga Ivanova  ja osa piirkonna juhatuse liikmetest on palunud aukohtu  hinnangut erakonna juhatusse kuuluva Mailis Repsi väljaütlemistele,  mis Ivanova hinnangul kahjustavad erakonna mainet. Kui ka aukohus sama meelt on, võib Repsi oodata erakonnast väljaarvamine. 10 riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liiget pöördus  Keskerakonna aukohtu ja juhatuse poole taotlusega tühistada  fraktsiooni aseesimeeste valimised, kuna nende läbiviimine  ei vasta Keskerakonna põhikirjale ega fraktsiooni kodukorrale. Kinodesse jõuab täna uus Eesti mängufilm päevad,  mis ajasid segadusse, kus räägitakse 1990.-test aastatest  toonaste noorte silme läbi. Värsket mängufilmi võib pidada süsimusta huumoriga  vürtsitatud tragikomöödiaks, milles peategelane Allar liigub  ühelt südasuviselt Eestimaa peolt teisele põrkudes kokku üha  värvikamate tegelaste ja segasemate juhtumitega. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle  tõsiselt järele mõtlema. Tegemist on režissöör Triin Ruumeti esimese täispika linateosega. Filmi peaosades mängivad Hendrik Toompere Juunior  ja Juhan Ulfsak. Film toob esile üheksakümnendatel teravnenud sotsiaalsed teemad,  nagu hundikapitalism, ääremaastumine, alkoholism  ja noorte tegevusetuse. Režissööri kinnitusel polnud sotsiaalkriitilisus filmis  eesmärk omaette. Ja meie kohtume veidi vähem kui poole tunni pärast kena  hommiku jätku. Aaa. Päevad, mis ajasid segadusse, et ta saab olema väga põnev  kinoskäik väga paljudele neile, kes ise neid  üheksakümnendaid oma naha peal läbi elasid juba mõne aja  pärast me kindlasti vaatame ka selle nädalavahetuse filmid üle. Tristan Priimäe nimekirja peaks kuuluma ka elminit,  teos, aga hommikused tervitused teile kõigile. Kaheksas aprill on kätte jõudnud, loodetavasti maitseb  hommikune kohvi hea. Meie pakume siia kõrvale üht-teist enne veel kui ilma juurde. Nendest teemadest, mis põhjalikumalt käsitlemisel tulevad. Äripäev reastas küll palgasaajate edetabeli tipu,  aga meie uurime, kui palju saab tegelikult palka keskmine eestlane. Tristan Priimägi käis kinos ja vaatas uusi kevadesse jõudnud  kavadesse jõudnud filme, nüüd oskab ta nii soovitada kui hoiatada. Ja kirglik kalamees Hanno Kask õpetab püüdma  ja valmistama aprillikuu kalameri forelli. Kui palju jätkub nädalavahetusel aga kalailma  ja kas meriforell võiks anda ennast nädalavahetusel näole  võib ka kirglikum kalamees kindlasti Henri ilmateatest välja lugeda. Ja. Tere hommikust, täna tuleb lähiperioodi viimane vihmane päev. Eelolev nädalavahetus tõotab tulla kuiva ilmaga  ning ka uue nädala algus vähemalt esimesed päevad küll  peaksid tulema ikkagi suurema vihmata. Samas nii rõõmsalt ei saa ikkagi mitmel pool täna hommikul  Eestis ärgata, sest suur vihmasadu on levinud aina rohkem  edasi ida poole. Vähemalt Tallinnas on küll hommik alanud,  ikkagi võiks öelda, et sinise taevaga ja täiesti kuivalt. Kell seitse hommikul ehk pool tundi tagasi jäi  õhutemperatuur Eestis nelja ja seitsme soojakraadi vahele. Neli kraadi mõõdeti Viljandis, Pärnus ja Rakveres,  viis kraadi saartel, Haapsalus ja Tartus,  kuus kraadi lisaks Tallinnale ka Narvas ning seitse  soojakraadi Võrus. Tajutav õhutemperatuur Eestis on keskmiselt kahe-kolme  soojakraadi ringis. Täna päeval tuleb aga vahelduva pilvisusega ilm  ning paiguti võib sadada hoovihma. Tuul puhub kagust ja lõunast ning on tugevusega viis kuni üheksa,  saartel ja rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis  ning sooja on oodata sarnaselt eilsele kaheksa kuni 14 kraadi. Kaheksa kraadi tuleb Kuressaares 10, Haapsalus,  Pärnus 11 kraadi, pealinnas Tallinnas 12 soojakraadi Rakveres,  Narvas, pluss 13, Tartus, Viljandis ning kõige rohkem  soojakraade tuleb meie lõunalinnas Võrus 14 kraadi,  seal siis teeme kiire pilguga mujale Euroopasse. Ikkagi jätkuvalt on seal suured suured vihmapilved  ning nendest vist tõenäoliselt seal vähemalt lähiajal pääsu  ei ole. Vihma sajab täna nii Oslos kui uda Kanapestis  ja mõlemad linnad asuvad termomeetri skaalal täiesti vastand. Otses. Oslos tuleb vaid viis kraadi sooja,  aga Budapestis lausa 23 kraadi. Helsingis tuleb täna seitse kraadi sooja,  Stockholmis 10 kraadi ja sealgi sajab vihma  ning vihmane päev tuleb ka Londonis, kus tuleb 12 kraadi sooja. Aga eelolev nädalavahetus, nagu juba lubasin,  on siis ikkagi ilma osas ainult häid uudiseid toomas. Laupäeval tuleb vahelduva pilvisega ilm ning mingit sadu  küll oodata ei ole. Öösel võib aga külma tulla sisemaal kuni kaks kraadi,  rannikualadele kolme soojakraadi ringi. Päeval on aga õhutemperatuur kaheksa ja 14 soojakraadi vahel. Pühapäeval tuleb samamoodi vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,  kuid Kagu-Eestis võib vähesel määral vihma sadada. Mujal Eestis tuleb päevaga kuiv. Öine õhutemperatuuri näit jääb miinus kolme  ja pluss kolme kraadi vahele. Päeval tuleb sooja aga seitse kuni  13 kraadi aga täna tuleb Eestis kuni 14 kraadi sooja  ning natukene ka loodust turgutavat vihma,  toredat hommiku algust. Ja Henri le suur aitäh, me jätkame siin täna hommikul  terevisioonis palgateemadega, vaatasime üle äripäeva poolt  välja antud palga topi sirvisime seal Eesti tippjuhtide palk  ka tippsaajaid ja vaatasime ka üle, millistes ettevõtetes  siis oma töötajatele keskmiselt kõige kõrgemat palka makstakse. Jätkame keskmiste palkadega nende palkadega,  mis puudutavad meid. Kadri Seeder, palgainfo agentuuri juhti,  analüütik tere hommikust. No ma ei tea, kas te jõudsite juba äripäeva ise vaadata  ka neid numbreid, mis sealt vastu vaatavad? Need muidugi täiesti ilmselgelt ja tuntavalt mõjutavad  ka Eesti keskmist. No kindlasti, Eesti on selles mõttes nii väike riik  ja siin on nii vähe palgasaajaid, et sisuliselt iga  palgasaaja palk mõjutab keskmist palka. Aga ma sõitsin maalt linna, nii, ma ei ole jõudnud seda veel vaadata,  sellise pilguga. Ja jõuate hakata seda uurima, mida viimase aja Eesti  palgastatistika meile ütleb. Väga palju on juttu olnud tööjõupuudusest  ja sellest tingitud palgarallist. Kas palgaralli tegelikult kestab, kas see hetkel samamoodi toimub? Ma arvan, et see palgaralli kindlasti ei ole võrreldav sellega,  mis oli enne majanduskriisi et selles mõttes ta on palju  rahulikum ja teine asi, et mida me unustame ära,  et meil toimub praegu ikkagi majandusstruktuuri  ja ka tööde struktuuri muutus. Et lihttööd kaovad ära, tippspetsialiste tuleb juurde  ja see mõjutab ka keskmist palka, et see,  mis me näeme statistilise keskmise brutopalga muutus,  see ei ole tegelikult noh, reaalselt kellegi põhipalga muutus. Et seda peab ka veel arvestama, et seal on  ka tulemustasud sees erinevad lisatasud,  mis tulevad seadustest või mujalt. Et see on kindlasti ja teine, teine pool on see,  et kui me vaatame nüüd aasta lõpu statistikat tööturu osas  ja ka aasta alguse osas, siis on näha, et registreeritud  töötute hulk on kasvamas ja seda ilmselt võib veel loota,  sellepärast et need ettevõtted, kes tulid siia äriplaaniga  odava tööjõu pealt head raha teenida, see hakkab lihtsalt  vaikselt otsa saama. Ehk siis ettevõtted selles mõttes käituvad sageli mitte  siis efektiivistavalt oma sisemisi töid ümber vaadates,  vaid nad lihtsalt sageli nii nagu Eestis on olnud  ka näide pakivad kokku ja lähevad järgmisesse,  odava tööjõuga paika. Nojah, eks äris ju arvestatakse sellega,  et mis on kasulik, et kui see kasulikkus saab siin otsa,  siis on järgmine küsimus, et kas on mõtet investeerida ja,  ja kui leitakse, et seda ei ole mõtet teha,  et naaber naabrites on veel odavam tööjõud,  et siis on mõistlikum võib-olla ära kolida,  et need on lihtsalt rahalised kalkulatsioonid ja,  ja ma arvan, et me ka ei peaks neid nüüd ülemäära  emotsionaalselt võtma. Sest seda me ju tegelikult tahame. Et see keskmine palk kasvas, see see ongi see,  mis need ettevõtted ära viib. Alampalk kasvab, madalapalgaliste ju, tööjõukulu kasvab,  et need, kus ärisektorit, kus läheb hästi,  seal ei ole ju probleem, seal on pigem noh,  teised küsimused, eks ole, palju makse tuleb maksta sealt  kalli tööjõualt. Kas see alampalgakasv nii-öelda seadusega tulenev kasv on  olnud ka see, mis on tekitanud selle olukorra,  kus madalama efektiivsuse ga madalama tootlikkusega  sektorites just on, on märgata palga kasvu,  suuremat palgakasvu? No kindlasti sellepärast, et odav töö ju noh,  see ongi väga lihtne töö, et seal ei saagi lisandväärtus  väga suur olla ja, ja alampalk on praegu ikkagi väga  kiiresti kasvanud ja see kindlasti mõjutab madalapalgalisi  nii tootmises kui ka teeninduses, noh tootmises ongi see,  et kas me kolime ära või, või ikkagi investeerimistöö oleks efektiivsem. Teeninduses on olukord keerulisem, sest et seal on ainuke  võimalus hinda tõsta, aga kas turg selle ära sööb,  see on teine asi. Kas me saame täna öelda ka, et Eestis on see see  ja see sektor, kus tõesti on palk hea, kus ta on kasvanud  mõõdukalt ja, ja kus tegelikult ka tulevikku vaadates sinna  sektorisse tööle asudes võib uskuda, et palk on,  on keskmisest parem? Noh, praegu väga selgelt ikkagi eristub programmeerimine,  et infoside siis valdkonda kuuluv noh, jah,  just programmeerimine ja ka e-kaubandus on praegu väga  jõudsalt kasvanud ja noh, programmeerimises ongi näha,  et seal on hõive väga tugevalt kasvanud ja,  ja samamoodi palgatase, et see on kindlasti praegu üks,  mis on selline selge, selge vedur jah. Kas on selliseid sektorid ka, mis on järele andnud aja jooksul,  kus noh, võib olla palgad jälle vähenenud,  aga, aga kus seda kasvu ei ole. Viimastel aastatel toimunud? Noh, väiksem kasv on olnud näiteks sealsamas noh,  ta on küll protsentuaalselt nii-öelda suur,  ta tundub meile, eks ole, aga kui 400 pealt kasvab seitse  protsenti või 2000 pealt kasvab seitse protsenti,  need on täiesti erinevad asjad, eks ole,  summalised et ta tundub nagu kiire, aga,  aga tegelikult see palgatase on, jääb ikka sinna saba lõppu on,  eks majutus, toitlustus, muu teenindustegevus,  mis on näiteks iluvaldkond, ilusalongid,  massaažid, et ja noh, üldse teenindus võib öelda,  et see on praegu ikkagi seal natuke, nagu kipub sava lõppu jääma. No see programmeerimisest on ka palju räägitud  ja kogu IKT nagu sektorist ja valdkonnast üldiselt,  kas keegi veel kusagil nagu järele jõuab,  sellele samale sammule, mis IKT ees astub? Noh, nagu ma ütlesin e-kaubanduse, aga noh,  teine, kes meil muidugi on ka kõrgepalgaline,  on finantskindlustus, et olnud läbi aegade,  noh, nüüd on natukene tagasihoidlikumad seal need sellised  aastapreemiad või, või perioodipreemiad. Et vahepeal ta hüppas väga palju üles, aga,  aga jah, need on kahekesi seal muidugi peab arvestama,  et seal on ju ka enamus on tippspetsialistid  ja valgekraed, et kui meil on sektorid, kus suur osa on sinikraed,  töötajad või, või teenindajad, et seal on  ka see palgatase madalam. Kuigi juhtide palgatase võib olla täiesti võrreldav teiste  nende kõrgepalgaliste sektoritega. Tuleme korraks tagasi selle palga palgaralli juurde  ja selle olukorra juurde, kus te ütlesite,  et, et tööjõuturg on olukorraga kohanenud,  inimesi ei ole. Mida see siis lähiajal tähendab, kas see palga palkade kasv,  millele Eesti pank on viidanud, teised on viidanud,  kas see, kas see tempo on alla tulemas, kas see on vähenemas  ja kui, siis kui palju? Tundub küll, et on alla tulema, sellepärast et kui me  vaatame palga ootusi, siis 2014 sügis 2015 sügis,  need on täpselt samad, et sellist suurt nagu kasvu seal ei  ole näha. Ilmselt seal mõjutab ka see, et seda välismaal  töötamist on natuke vähemaks jäänud, on tagasitulijaid,  neid, kes tahavad tagasi tulla, et see, see enam  nii suur mõju ei ole või seda palgaootust  nii väga sinna sellest lähtuvalt ei seata. Aga mis veel alla toob, on see, et kui inimesi jääb üle,  et needsamad koondamised, mis on juba toimunud,  mis plaanitakse ja inimestele tähendab see muidugi,  et peab ümber õppima. Ja kui inimesed ei ole harjunud õppima, siis see kindlasti  on raske uued olukorrad, võib-olla ka uued elukohad,  et et see tähendab nende jaoks seda jah. No ma olen vaadanud suurt hunnikut statistikat,  Kadri lõpetuseks, mida teha siis, kui tahaks,  et et mu sissetulek oleks suurem, kas selles ettevõttes  mõnes teises, mida siis ikkagi tegelikult  selle jaoks teha, et palk kasvas? No kui palka tahta kasvatada, siis tuleb jah õige ettevõte valida,  aga kui tahta rohkem teenida, siis ma arvan,  tuleb ise ettevõtjaks hakata ja vaadata,  kust see raha tuleb. Nii lihtne see asi kõik ongi paberite järgi elus raske on teostada,  aga aitäh teile täna hommikul tulemast kõike seda  informatsiooni meiega jagamas. Kadri Seeder palga info agentuuri juht ja analüütik oli  televisioonis külas. Meie nüüd muusika juurde, aga Columbus Kris on täna hommikul terevisioonis,  nii nagu nad ise kinnitasid, on nad vaikselt valmistumas oma  30.-ks sünnipäevaks. Sinna ei ole enam üldse väga palju jäänud,  365 päeva ehk üks aastaring võib-olla vaid  ja nädalavahetusel siin kohe-kohe, laupäeval üheksandal  aprillil astuvad nad üles rock Cafes, kuhu kutsuvad kõiki  külla oma 20 üheksandat sünnipäeva tähistama. Külalisi on kutsutud ka lavale, Kristjan Kasearu lööb kaasa,  erikülalised on veel seal kohal oma uute bändidega,  vanade bändidega toimub trummi lööming, volum üheksa  ja nii edasi ja nii edasi. Kõik see algab juba üheksandal aprillil kell üheksa,  kui tähistatakse 20 üheksandat sünnipäeva. Rok afes täna hommikul Columbus Krisaga siin televisioonis  ja mängitakse ära kohe oma legendaarne korteripidu. Jaa. Läinud on peaaegu meeles. Pargi kandis elas tütar, laske nimeks tee. Te. Laupäeviti ja re? Ja. Tean üsna sageli sai ko. Akuensko N. Mingi aastaks? Oma siis, kui ema isa suvita Del ka kaupa ja iga. No. Tiina merike ja teised pikad küpsetasid köögis. Ka. Mati, Marika ja Lea elasid sealsamas. Ja Eduard ja mõned veel käisid üles. Kus see Minu tänaval. Taksovasak tänavas, kui pidu kuskil ka. Ja siis ema suvitas. T? Jõudsid ja piduvõime. Soovi. Läbi naabrite hirmuks valjult lauldi. Koori. Ja armastati, see ei olnud lihtsalt. Ju. Ma tahaks tagasi neid aegu pragu tagantjärele. Takso. No see minu Kust katta mingis vanas? Majas takso ka. Siis, kui ema isa suvita Ta. Ja ansambel Columbus Krissiis täna hommikul televisioonis  väga lihtsal põhjusel tähistavad nad laupäeval oma 20  üheksandat sünnipäeva, kõik on oodatud, uksed üheksast lahti,  külalised ka ja nii edasi saab selline. Kolumbus Krissilik rokiõhtu seal kindlasti olema,  Meie aga nüüd filmidest reedene päev tähendab väikest  ülevaadet kõigest sellest, mis siis sellele valgele BBC  ekraanile nädalavahetusel kuvatakse. Kolm filmi on Tristan poolt jälle üle vaadatud,  välja valitud ja saame need asjad läbi rääkida tegelikult  nädalas mitut filmi sa vaatate? Lihtsat on umbes. No erinevate tööülesannete tõttu päris palju peab tunnistama,  et on ühe või teise asja jaoks vaja läbi töötada vanu  materjale ja tegelikult on alati parem midagi kirjutada,  kui sa oled asjas süvenenud. Värskelt sees nagu ikkagi seitse filmi, kaheksa päeva kohta  üks või päeva kohta ikkagi mitu 10, kümmekond päevas. No väga tore. Nädalas nädalas nädalas vabandust. No nii, aga kuule, hakkame otsast pihta,  päevad, mis ajasid segadusse, kui Columbus Krisin laulis korteripeost,  ma ei tea, kas seal ükski korteripidu ekraanile jõuab. Aga meeleolud tõenäoliselt kusagilt maalt nagu  sünkroniseerivad küll. Majapidu on seal küll jah. Sellest sisust on vist päris palju räägitud,  et seda ei ole tarvis nagu tutvustada, aga. Noh, see on nagu põhimõtteliselt antropoloogiline uurimus  tegelikult üheksakümnendatel siis laiemalt levinud inimliigist,  keda on siin kutsutud jõmmideks või ossideks,  et. See tuletab mulle muidugi meelde seda, et üheksakümnendatel  kuidagi selle varakapitalismi tuules muutus populaarseks  ikkagi olla nagu brutaalselt loll, et ühiskondlik heakskiit  oli rumalusele minu meelest. Kas heaks aga tugi kindlasti oli jah? Tugi kindlasti ja ütleme, valitses ikkagi niisugune nagu  tugevam õigus ja isegi osad mu päris nagu muidu normaalsed  tuttavad panid dressid selga ja läksid kuskile maapaari lootuses,  et saab nagu tapelda kellegagi. Et, et foon oli selline, et ikkagi jah, nagu niisugune  brutaalsus võimutses ja võidutses. Ja iseenesest selles mõttes oli see üsnagi jälkaeg minu meelest,  et kuna argumendiks oli ikkagi noh, niisugune pealiskaudne  ja pealiskoudne jobusus Inimesed olid ka muidugi segaduses selles mõttes,  et kõik see, mis nagu oli, oli nagu selgelt plats oligi  puhtaks löödud ja ja asemele tuli lihtsalt  siis see stiihia. Nojah, nagu metsikus läänes põhimõtteliselt looma looma  loomariigi seadused, nagu kuidagi hakkasid kehtima. No need ürgsed siis, kui nagu kokkulepped,  ülejäänud mingid kaovad ära ülemises otsas,  siis see alt tung. Kõige ehtsam tung. Ja seadus ei toeta. Just. Kuulge, kas ta, sa oled klassikokkutulekut  ka näinud kas ta selles mõttes, kas nad natukene tegelevad  nagu mingi sama asjaga ka või tegelikult üldse mitte? Tegelikult üldse mitte, sest et minu meelest  klassikokkutulek ei kõneta ju mingit kindlat ajastut küll,  et see päevad, mis ajasid segadusse, on selge omaaž üheksakümnendatel,  et ja mis mulle meeldib selle filmi juures on see,  et kui ta nüüd, kui ta nüüd idealiseeriks seda sama nagu jõupositsiooni,  siis oleks mul tugev eetiline probleem selle filmiga,  aga ta tegelikult on lihtsalt niisugune sinisilmne  vaimustuses pilk sellele võib-olla natukene nagu sellisele  perspektiivitule kulgemisele, et sellel filmile on  ka ette heidetud seda, et ta ei ole nagu,  et ei ole tugevat lugu ala. Minu meelest võiks Eesti filmis ka nagu rohkem sellest  tugeva loo kultusest, sellest skemaatilisest mõtlemisest  ja kultuur, sest nagu lahti lasta rohkem,  et see ongi nagu pigem kulg läbi nende samade päevade ja,  ja vaataja samamoodi kaotab mingis mõttes nagu ajataju  ilmselt nagu need tüübid ki seal, kelle,  kelle lihtsalt elu kulges ühest sündmusest teise,  ilma et sellel oleks ilma, et sellel elulgi oleks  mingisugune nagu suurem struktuur või perspektiiv. Triin Ruumet selle filmi režissöör küll mäletab neid aegu,  aga väga läbi lillede või väga läbi lühikeste põlvikute,  sest et ta on ikkagi ise väga noor, ta ei saa olla nende  aegadega nagu väga hästi kontaktis. Kuidas sulle tundub, kas ta saab kõikide asjade nagu pihta  õigesti tekib aeg-ajalt neid hetki ka ta päris,  nii see ju ei olnud. See on ju mängufilm selles mõttes, et ei saagi mingile tõele apelleerida,  et see on ju kunsti tõde ja alati autori personaalne nägemus  ja minu meelest on seal filmil väga hea energia  ja kulg, et ta on näha, et inimesed, kes seal kõik on noor  tiim on nagu rõõmuga seda teinud ja kuidagi entusiasmiga  ja see kumab läbi, et isegi ütleme, mingisugused nõrkadest  kohtadest sõidetakse siis jõu ja selle entusiasmiga nagu läbi. Enda sees see loom on üles leitud ja see kajastatakse filmi  näl väga hästi. Mulle tundub, et küll jah, ja ma ütleks,  et Eesti ikkagi parim film sel aastal seni. Tüdruk läheb öösel üksi koju, võiks olla  selle filmi justkui kuidagi, ma ei tea, teine pealkirja pool  aga räägib hoopis teisest filmist. Jah, see on nüüd tegelikult väga huvitav näide pärsiakeelne  Iraani mustvalge film, mille žanri määratust on tegelikult  väga keeruline leida, et justkui vampiirifilm,  vestern, noortefilm, romantika ja kõik kuidagi kokku pandud. See lili amirpor on küll Iraan lanna, aga ta on sündinud  Inglismaal ja kasvanud üldse USAs. Ja noh, näha on tema mõjud siit, eks ole,  David Linci selgelt Jim Jarmussid osaliselt Kaurismäge,  ta on väga peentest kohtadest varastanud  ja kokkuvõttes on see siis mingisugune maailm,  mida me näeme, kus selle filmi mõte on, minu meelest on see,  et see postapokalüptiline maailm ei ole mingi tulevikuperspektiiv,  vaid see on juba meie meiega, et me juba elame tegelikult  seda hävingu järgset elu ja siis selles keskkonnas,  selles kõledas keskkonnas me oleme kõik mingis mõttes nagu  kas ompiirid, kupeldajad, sõltlased või prostituudid  kaupleme tunnetega inimestega vahetame teeneid,  teeneid või mingisuguseid egoistlikke soove  ja ihasid ja põhimõtteliselt, ja mis sellest filmist  siis kumama jääb, on see ikkagi, et. Päästab see, see, mis päästab, on armastus,  mida siis tuleb ikkagi otsida ka sealt, kus ei ole. Ei ole tõenäoline seda leida. Ühesõnaga, need päevad, mis ajasid segadusse,  siis tüdruk läheb öösel üksi koju, võiks anda sellele  justkui nagu viite selle armastuse kaudu vabanemisele ja,  ja, ja tunnete tarkuse kaudu uue tõe leidmisele. Mingis mõttes nad otsivad samast kohast ja  ka tulemused on. Väga huvitav ja üks film veel. Jaapani animafilmid oma festivaliga toob jällegi ilmselt  linale palju põnevat ja printsess Monoke on. Printsis mononoke on see, mille ma siit valisin välja jah,  et see on niuke ja mi asaki, selline täielik klassika,  fantastilised olendid, tugev ökosõnum ja hästi selline selge  humanistlik foon. Õudselt hea film, aga noh, nagu Javi puhul ikka on kombeks  aastast aastasse minu meelest, et on suhteliselt sarnase programmiga. Ta on mingisugused minasaaki filmid, siis on mingid vanade  klassikute filmid, need on Mamoro si uus film,  kes teab. Ja, ja siis uut ja vana niimoodi kuidagi  tasakaalus näidatakse, aga nii Tallinnas,  Tartus kui Pärnus selles mõttes üsnagi laialt ette võetud  ja suurt osa programmist ma ei ole näinud huviga ootan,  lähen vaatan ja soovitaks, ma usun teistele ka. Ütleme, et aasta peale ikkagi vähemalt üks,  kaks sellist hetke, kus sa keskendunud sellele Jaapani  filmile on väga mõistlik endale lubada. Huvitav osad inimesed blokivad selle kohe välja,  et mina selle animega ei tegele ja mind ei huvita. Ja kui lähemalt küsida, siis selgub, et neid huvitatud ei  ole nagu jah, üldsegi selles selles suunas astunud,  et kindlasti sellel animeel on oma esteetika,  mis on noh, puhttehniliselt kohati väga nauditav,  kuidas on ikkagi joonistatud ala Jaapanis on teada,  et need spetsimad asjad ikkagi maalitakse kaaderaaval läbi,  et sellist nagu digitaalset reproduktsiooni on vähem kui  võib-olla meie lääne. Ja selline fantaasia, selline vaikne, kusagil taustal toimuv  murakamilik nagu ärevus kirjandusest on nendes filmides  alati kohal. Jah, ja alati see metafüüsiline maailm on kohe siinsamas  meie oma kõrval mingid vaimud ja fantastika  ja üleloomulikud jõud ja nii edasi. Tristan, aitäh, protokoll on koostatud, selle nädala filmid  on pandud ritta, paneme selle faili arhiivi ära,  kes tahab asja üle vaadata meie Facebooki lehelt näete  protokolli tõmmist ka veel enne uudiste juurde minekut. Need saated, mis mahuvad Eesti televisiooni saatekavva täna  homme nädalavahetusel. Ja. Armastav abikaasa LeviChaterly ootab oma meest sõjast. Koju ja unistab järeltulieest, kui ta sügavaimad soovid on  saatuse poolt määratud täituma kuid pisut teistsugusel moel. Romantiline mängufilm Leadi Chateri armuke täna kell 21 40  Eesti Televisioonis. Me oleme näinud, kui suurepäraselt saavad noored muusikud  hakkama klassikalise muusikaga, mis saab aga siis,  kui neil tuleb tegemist teha popmuusikaga. Mul on see kohe kohe tuleb sealt. Tea, Marten kuningas Ja ma ei tea, kes seisab. Kas ta ei ole mitte see, Tõnis Mägi? Klassikatähtede uued katsumused juba sel pühapäeval kell 18 40. Tere hommikust. Ühendkuningriigi peaminister David Cameron teenis umbes  19000 naela isa maksuparadiisi firma aktsiate müügist. Cameron tunnistas aktsiate müüki pärast neli päeva kestnud keerutamist. Juhtum tuli ilmsiks seoses nõndanimetatud panamapaberite lekkega. Seda, et tal tõesti oli maksuvaba meretaguse firma mugavusaktsiaid,  tunnistas Cameron telejaamale ITV antud intervjuus. Tema sõnul kuulusid väärtpaberid võrdselt talle  ja tema abikaasale, kuid talle kui peaministrile ei saa  mugavusaktsiate omaniku olemist ette heita,  sest paar müüs nad vahetult enne Camerni peaministriks saamist. Sama häda Joint acant We. Fifeas. Mo Investment Trust mich we s. Jenery. Tohaen that was worth something like hirtyha. Pan. 30-st 1000-st naelast oli kasumit 19000 naela  ehk 23518 eurot. Peaministri sõnul maksis ta saadud kasumilt  ka tulumaksu, aga mitte kapitalimaksu, sest  nii väike summa ei kuulunudki kapitalimaksuga maksustamisele. Cameron tunnistas ka, et hoidis isalt saadud pärandust maksuparadiisis,  mistõttu see oluliselt kasvas. Opositsioonilise tööpartei aseesimees Tom Watson nõuab juba  Cameroni tagasiastumist, sest peaminister peab olema rahvale eeskujuks,  mida salgav ja vassiv isik kuidagi olla ei saa. Eesti kaitseväelasi Afganistanis aidanud tõlk Omar teatas sotsiaalmeedias,  et sai akadeemiliselt rahvusvahelise tunnustamise  agentuurilt tunnustuse ja seega on tal võimalik asuda  Tallinna Ülikooli õppima. Omar kirjutas Facebookis, et lõpuks aktsepteeriti tema  taotlus Tallinna Ülikooli ning otsus on positiivne,  vahendab Postimees. Praegu sõltub vastuvõtmine tema teatel fl testist. Loodetavasti saan selle lähiajal ära teha  ning siis viisat taotleda, kirjutas Vello Omar. Toeffel on rahvusvaheliselt tunnustatud internetipõhine  inglise keele test, mis nõuab oskust oma teadmisi inglise  keelses akadeemilises keskkonnas kasutada. Omar püüdis viimati Eestisse tulla tänavu jaanuaris,  kui Eesti ei rahuldanud tema viisataotlust. Poola tehas venitab Eestile mõeldud praamide ehitusega  Tallinna sadama juhtkond on koostanud selleks puhuks  päästeplaani ning sõidab järgmisel nädalal Poolasse tööde  seisu inspekteerima, kirjutab Postimees. Postimehe andmetel on tekkinud oht, et mandri  ning saarte vahel sõitma hakkavad praamid ei jõua õigeks  ajaks valmis Sadama tütarettevõte ees. Laevad juhatuse esimees Kaido Padari sõnul näitavad Poola  laevatehase esitatud raportit mõne etapi mahajäämust,  kuid laevatehas on seni kinnitanud, et valmimise  lõppkuupäeva pole edasi lükatud. Riskide maandamise nimel tegeleb TS laevad varuplaanidega,  et tagada liinivedu ka siis, kui laevad ei saa õigel ajal valmis. Jaapanis visiidil viibiv peaminister Taavi Rõivas kohtub  täna peaministri sinso Aabega, et arutada julgeolekuolukorda  nii Euroopas kui maailmas laiemalt ning võimalus Eesti  ja Jaapani majandussuhete ja digikoostöö arendamiseks. Rõivas ütles tänasele kohtumisele eelnenud Jaapani uue  majanduse konverentsil, et eestlaste ja jaapanlaste  meelelaad on sarnane, sest mõlemad otsivad uusi nutikaid lahendusi. Näiteks võttis Jaapan paljuski Eesti eeskujul kasutusele  isikukoodi ja ID-kaardi. Ta lisas, et sarnane mõttelaad loob hea aluse edasiseks  koostööks infotehnoloogia ja ka väga mitmes muus valdkonnas. Peaminister rõivas saadab Jaapanis 25 liikmeline äridelegatsioon. Pariisis jätkusid meeleavaldused tööreformi vastu,  protestilaine on levinud ka teistesse linnadesse. Paar 1000 protestijat avaldas Pariisi vabariigi väljakul  meelt ööotsa. Peamiselt häirib meeleavaldajaid sotsiaaltagatiste oluline nõrgenemine,  mida sotsialistliku partei juhitav valitsus ette näeb. Protestijate sõnul valisid nad möödunud valimistel just  sotsialiste ja tunnevad end nüüd reedetuna. Tegu on suurimate meeleavaldustega Pariisis pärast mullu  novembris korraldatud terrorirünnakuid. Ligi 90 aastane Kuuba revolutsiooni juht  ja ekspresident Fidel Gastro ilmus taas rahva ette,  kui ta külastas oma vennanaise Vilma Espini sünniaastapäeval  tema nime kandvat kooli ilma Espinn võttis koos Kastro  vendadega osa kuuba revolutsioonist, hiljem anti talle  rahvuskangelase aunimetus. Fidel Kastro andis presidendiameti üle oma vennale Raulile  2008. aastal. Pärast seda on ta väga harva avalikkuse ette ilmunud. Ja meie kohtume taas kell pool üheksa kena hommiku jätku. Jaa. Neli pool kaheksa on kell ja hommikused tervitused teile kõigile. Reede hommik on lõpuks kätte jõudnud, see töönädal hakkab  vaikselt nende jaoks, kes on harjunud viis pluss kaks  süsteemiga vaikselt otsa saamas. Kalendrisse on juba kirjutatud kaheksas aprill  ja mõne hetke pärast saame teada, millist ilma täna  ja nädalavahetusel oodata on enne veel need teemad,  mis televisiooni selle tunni sees läbivaatusele tulevad. Ajame pliidiraua kuumaks ja võtame ette aprillikuu kala  ehk meriforelli. Ja Eestis on rohkem kui 1300 mõisa, uurime,  kui paljud neist ootavad täna ostjat ja mis maksab üks Eesti mõisahoone. Ja Hanno, me juba ajame siin vaikselt pliidi rauda kuumaks  ja ma kuulen, et pott podiseb, mis tänane plaan tegelikult on,  mis siis valmima peaks? Täna peaks valmima eestipärane koorene merifarelli supp. Mulle väga meeldib see, et sa võtsid minu nagu sellise nagu  ettevaatliku joone ka üle, et peaks valmima  või valmib meil kindlalt. No supp ikka peaks valmima, sest mine tea,  kokanduses võib alati tulla ette mingi äpardus,  kuigi ma seda väga ei usu. No see on tõesti tõsi, eriti sellise meistri käes ei tohiks  midagi juhtuda, kohe saame teada, kas nädalavahetuse ilm  pakub meriforelli püüdmiseks häid tingimusi. Henri räägib ilmast nüüd lähemalt. Ja. Tere hommikust, tänane päev on Eestis alanud mitmekesise ilmaga,  mina saan siin Tallinnas nautida meeldivalt soojendavad päikesetõusu. Samas on Eestis neid piirkondi, kes inimesed ei taha vist  tõenäoliselt üldsegi oma jalga uksest välja tõsta,  sellepärast et seal sajab lihtsalt vihma. Vihmasadu on praegu levinud rohkem ida poole  ning saartel hakkab isegi taevas selginema. Hommikul kell seitse ehk tunni aja eest mõõdeti sooja  neljast seitsme kraadini, neli kraadi sooja oli Viljandis,  Pärnus, Rakveres, viis kraadi saartel, Haapsalus  ja Tartus, kuus kraadi Narvas, Tallinnas  ning seitse soojakraadi Tartus. Täna päeval tuleb aga vahelduva pilvisusega ilm  ning kohati võib sadada hoovihma. Tuul puhub peamiselt kagust ja lõunast ning on tugevusega  viis kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 13  meetrit sekundis ning sooja tuleb sarnaselt eilsele kaheksa  kuni 14 kraadi kaheksa kraadi. Sooja on oodata Kuressaares 10 kraadi Haapsalus,  Pärnus, 11 Tallinnas, 13 soojakraadi, Tartus,  Viljandis ning 14 soojakraadi Võrus. Kui aga rääkida üldsegi tänasest Euroopa ilmast,  siis head ilma on pealinnades raske leida,  sest mitmel pool sajab vihma ja see ongi lihtsalt peamine märksõna. Vihma on oodata täna nii Oslas kui Budapestis  ja nendes linnades tuleb sooja vastavalt viis kraadi  ja Budapestis 23 kraadi. Vihmast ei ole pääsu ka Stockholmis ja Londonis,  Stockholmis tuleb 10 kraadi sooja, Londonis 12  ja Riias on täna ka oodata vähese pilvisusega ilma  ning 13 kraadi sooja seal. Eelolev nädalavahetus tõotab siiski meil aga ilma paranemist. Laupäeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm  ning mingit suuremat sadu küll kuskilt taevast alla ei tule. Öised õhutemperatuuri näidud jäävad miinus kahe  ja pluss kolme kraadi vahele. Päeval tuleb sooja aga kaheksa kuni 14 kraadi. Pühapäeval on samamoodi vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,  kuid Kagu-Eestis võib vähesel määral vihma sadada. Mujal Eestis tuleb päev aga kuiv. Öösel tuleb kuni miinus kolm kraadi külma,  sisemaal rannikualade aga kolm kraadi sooja. Päevase temperatuuri näidud jäävad aga seitsme  ja 13 kraadi vahele. Täna tuleb veel tõenäoliselt vihmavari kodunt lahkudes kaasa võtta,  aga nädalavahetusel saab küll ikka kuiva jalaga igale poole astutud,  meeldivad hommiku jätku. Üheksa minutit peale, kaheksa on kell, televisioon jätkab  nüüd siit köögist ja väga hea meel on võtta ette juba neljas  kala meie mereaastal. Hanno tere hommikust veelkord. Kuule aga see, mida Henri rääkis kalapüügiks  nii enam-vähem või, või nagu loodud See on nagu loodud, et see tähendab seda,  et kui siin valmis saab, peaks minema kohe kala asju sättima,  sest täna on ju reede ja lähebki ja läheb  ja läheb. Aga räägime nüüd sellest. Peategelasest ka aprillikuu kaks kala, nii nagu ikka vimb,  on see, keda täna hommikul meil siin ei ole,  aga kes on ka kirjas. Jah, vimb ei ole nii väärtuslik, kui see merifarell  merifarell on ikka selline tõsisem kala kalamehele. Nii ja räägimegi siis sellest meriforellist. Kas see on nüüd, millal püütud oskad, julged sa autorit  ka tunnistada? Aika, see on seesama farell, mis selles videolõigus,  mida me peatselt näeme, paistab, et tegu konkreetse kalaga  ja Meriforelliga kui kokkamist alustada,  siis alati kõige esimene asi, ma kohe ütlen ära,  mis tuleb, tuleb kõigepealt eputada ja ta pilt,  pilt ja eputada ja, ja see on lahutamatu osa kalapüügist  ja mul on täna ka võimalus eputada, et näete,  ise püüdsin, aga kas see on nagu hea tulemus,  see, see, mida sa siin käes hoiad Eesti meriforelli kohta,  on see, on see tulemus, millest tõesti teha pilti? See on sellepärast, et Meriforell on ikkagi täna vastu,  kusjuures on väga palju meriforelli, aga muidu meriforell on  ikka selline kala, mida vahest läheb terve kevad,  nii et ei saagi ühtegi kätte. Ja mõni kevad läheb muidugi paremini ja see on selline noh,  kahe päris kahte kilo ei ole, aga ütleme,  pooleteistkilone kala, et see igal juhul väärib pildistamist,  et see on selline ilus, ilus trofeeno, aga ma loodan,  Merilin, kohe meie toimetaja. Ja siin hommikul teeb selle pildi ära ka enne,  kui me enne kui me laseme selle selle kala siit nii-öelda  poja poole teele. Okei, see pilt, see pilt on muidugi tegelikult juba tehtud. Ei kuule, aga räägi Meriforillist ka natukene,  et mis selle kala nii eriliseks teeb ja,  ja, ja kus teda siis püüdmas käia tuleb,  meriforelli käiakse meres püüdmas ja meil on seda  meriforelli palju. Ja see on tingitud kahest asjast, üks on see,  et meil on hästi puhtad veed, see on tänu sellele,  et meil põllumajandus pole väga õitsenud ojadesse,  kraavidesse ei ole läinud palju sodi. Meriforell käib sellistes väikestes jõgedes  ja ojades kudemas, et need veed on puhtad  ja ta paljuneb hästi. Teine asi on see, et meriforelli asustatakse Soomes väga noh,  meil ka põlula kala kasvatus. Ene saadle on meie lõhilaste ema, et tema on  siis ka aastate jooksul väga palju asustanud,  aga soomlased asustavad palju ja Merifarellil on üks selline  rumal komme, et kui teda asustada, siis ta kipub üle lahe  ära ujuma, seda ei oska keegi seletada. Millegiga naljamehe, soomlased asustavad  siis see tuleb meile just ja naljamehed on  selle kohta öelnud, et eks ikka kui vangis vabaks saada,  et siis põgened võimalikult kaugele. Aga see nii on ja soomlased on ka aegade jooksul palju asustanud. Kusjuures Soome vetes täna ei ole kaugeltki  nii palju kala kui meil ja see meriforell on  nii palju eriline kala, et seda teavad ka  siis meie naaberriikide elanikud ja kalamehed  ja see meriforelli püüdmine on selliseks omaette  kalastusturismiks meile muutunud, et väljaspoolt tuleb väga  palju meile meriforelli püüdjaid. Kui sa rääkisid nüüd kalastusest Ma arvan, et ongi õige hetk vaadata ära,  kuidas see kala siis tee meie juurde lauale siia leidis. Minna korelli püüdma, kevad on kätte jõudnud,  ilm on ilusaks läinud ja forellil on selline komme,  et ta tuleb siis hommikuti, õhtuti tuleb mereranda toituma  ja need on siis sellised head ajad, et seda forelli  spininguga püüda. Peedu Peedu, Peedu, Peedu. See on ürgne forelli kutsehüüe. Ma usun, see kindlasti aitab täna. Forellipüügitraditsioonid meil väga kaugesse aega tagasi ei ulatu,  sellepärast et vahepeal oli 40 aastat sellist aega,  kui me üldse mereäärde forelli püüdma ei saanud. Traditsioonid ongi sellised, et kevadel siis võetakse oma salaja,  talvel valmis voolitud ja hõbedatud landid sinna noh,  läheb alati kodune lauahõbe ja kuld ja kellel plaatina  või ükskõik mida veel kodus on, et see kõik lantideks taotakse. Kindlalt on jälle tegemist sellise objektiga,  siis millega saab eputada sõprade ees ja teeb endale  südamesoojaks ja ka kodused on rahul, kui sellega tulla. Sellepärast meriforelli kulinaarsed omadused on  ka väga head ja tegu on ühe igati positiivse  ja ihaldatud kalaga, mida kalamehed kevadeti püüavad. No nüüd on see siis käes, et sai koonerdatud abielu sõrmus,  noad-kahvlid, hõbedast veel muidu koduhõbe  ja kuld, mis niisama kasutatud sahtlis seisab,  sellest oleks võinud landi teha. Noh, praegu ma siin loobin oma kroomitud  ja nikeldatud landiga. No selge see, no lant on liiga odav. Sellepärast on ilmselt ka tulemus käes, et kala ei ole  siiamaani saanud. Lisaks pinnigule on forelli hästi tore püüda  ka võrguga. Enamik inimesi arvab, et see kala on hästi sügaval,  tegelikult on see kala talvel peaaegu põlvist saadik vees. Kui selliste vettpidavate pükstega vette ronida,  siis saab kala koju tulla jala. Täna võrgupüük iseenesest on ka väga lahe  ja aktiivne püük. Et kui keegi arvab, et oh, mis viskab võrgu vett  ja kala saad, siis see tegelikult nii ei ole. Võrgu sissepanek ja väljavõtmine nõuab kõvasti vaeva  ja oskust mööda libedaid kive käia. Et eriti siin Tallinna juures, kus kiirlaevad käivad,  kaasneb sellega tihti ka suplemine kiirlaevalainetes ja,  ja forellidega võiduujumine ja nii edasi  ja nii edasi, et kõik viisid, kuidas forelli kätte saada,  on alati vaevarikkad ja nõuavad palju kogemusi  ja oskust. Kui ma juba siitmaalt näen, et seal tagapool on osa poisid  vee alla läinud, mis tegelikult teeb meile mõnusaks,  sellepärast kui poid on uppunud, siis on üsna suur tõenäosus,  et võrgus on ka mõni kala. Näe, paistab kala. Nii seda oligi eemalt tunda. Api käed külmeta. Orel on kalamehele preemia, see ei ole nii,  et selle saab nagu niisama tavaliselt ja lihtsalt. Ja lõppkokkuvõtteks on kõik väga hästi, kala on käes,  vette ei kukkunud. Kohe võtan kala võrgust välja. Rõõmustan ja lähen tööle. Ja. Niimoodi sai püütud siis see meriforell,  mis täna hommikul on peategelane ka selle retsepti  ja selle supi juures, mis kohe valmima hakkab  ja ma olen seda pilti ka näinud, mis seal kaadri lõpus oli. Tauno Kangru tegi pronksist ka samasuguse tüübi,  kes pidi tulema Tallinna lahti. No mina talle poseerisingi, aga sealt oli see idee,  kust mujalt, kui kõik kõik head asjad algasid? Kalamees, no nii on, kuule, aga vaatame nüüd. Kala on ees ja valmistame supiks ette. Lõikame liha maha, kõigepealt. Väikese krõbinaga ja ikka nii terav nuga kahtlustate. Ka on terav. Ja siis ongi, et selle liha me jätame alles  ja sellest luust või skiletist, mis on sellest keedame  puljongi pärast paneme selle lihatükid ilusti keemilise  lõpus sinna sisse. Muidu tuleb selline sota-pota supp, et kui see liha on nagu  hästi palju keenud, seal supi läheb pudruks,  ta läheb pudruks, ta ei ole maitsev, ehk selle,  me jätame kõrvale, see jääb ootama, siis see jääb ootama oma aega,  selle lõikame veel naha pealt ilusti maha. Ja pärast hiljem lähevad sisse siis juurikad. Teeme sellise dieetsupi, et kevadel alla võtta  ja siis paneme ainult Eesti maitseained,  paneme Eesti või mee. Kadakamarjad pune, köömned lillkapsa ja päris lugu välja ei tuleks,  siis paneme ikka koore ka lõpuks sisse, päris? Jah, muidugi muidu noh, siis on vähemalt ilus  ka mõelda muidugi, et on. Ikkagi ju külma vett, eks ju, samamoodi kui me hakkame seda  puljongit keetma külma vette ja nii edasi,  sina jääd vaikselt seda puhastama, siin seda ette valmistama,  et siis pärast kogu see hea ära kasutatakse. Need lõiked lähevad ka kõik. Väga õige, väga õige. Mida me veel peaksime teadma selle juures,  mis sa praegu teed, enne kui läheb pärast juba supi suureks keetmiseks,  et neid lihatükke ei pane liiga vara, et see,  see supivõlu ongi see, et ei tohi panna keevasse vette seda,  seda koort, sest siis tekib sellise keenud piima  või last lasteaia piimasupi maitse ja need kalatükid,  et need võib-olla peaksid. No minut on juba palju, et neid võiks umbes niisugune 30  sekundit keeda, siis jääb see kala maitse alles  ja siis nad on filigeraalselt head. Väga tore, Hanno, aitäh sulle nende soovituste eest pärast  jõuame veel nii-öelda katlasse ka kaeda ja vaadata,  mismoodi need asjad kõik kokku said. Me juba mõne hetke pärast aga tänaste ajalehtede juurde külalistega,  kes on hoolsalt lehed läbi lugenud, enne  selle juurde asumist, aga veel kiiresti ülevaade kultuurisündmustest,  eelolevatest. Ja. Eesti Kontsert kutsub Läänemere riikide andekamad noored  muusikud orkestriga Baltic Philharmonic,  dirigent Kristjan Järvi Sibelius, Prokovi Pärts ravinski  kontserdikavas balti meremaastikud. Selle kevade suurim välisorkester 18. aprillil Estonia kontserdisaalis. Eesti filharmoonia kammerkoor kutsub Eesti muusika päevade  lõppkontserdile unejõgi 16. aprillil kultuurikatlas autorite  kammerlikud kõlad ja Maaleri romantilised helimaalingud  Kaspar Sutinsi juhatusel. Kontsert on pühendatud rahvusvahelisel häälepäevale. 19 minutit üle kaheksa on saanud kell aeg vaadata üle  tänased ajalehed ja seda on meie palvel täna hommikul juba  teinud Birgit Lao Peetersoo ja Kristjan Telle. Tere hommikust. Nii mis silma jäi? Silma jäi siin kiri kütnud trahvieelnõu vähemalt mulle  Postimehest esimese artiklina. Huvitav, nagu tõstatus selles mõttes, et,  et me räägime tegelikult üldse sellisest asjast nagu  trahvidest ja, ja, ja nende suurustest trahvi peavad ki  olema minu meelest suured, et nagu Raevo aeg on siin kilusti  öelnud ka, et rikkumine on kõigi enda ja valik  ja kui sa rikud, siis sa pead olema nõus  ka siis vastavat trahvi maksma. Et selles suhtes minu meelest on see täiesti õige õige  lähenemine riigi poolt, et neid trahve ka suurendatakse. Kuidas te jagate pildid, seda arvamust või? Eks see oleneb sellest, et mida rikkumise all näha,  et, et kui see rikkumine on tunnetatud nii-öelda kergelt  eetiliste normidega, mitte kokku minevaks,  et siis on meil probleem, aga kui see rikkumine on nagu tavapärane,  et on see liiklustrahv või, või väärtegu,  et siis ilmselt on põhjendatud. Nende juures vist on nagu need küsimused,  mis on õhku visatud, on, on seotud pigem sellega,  et, et praegused trahvid töötavad väga hästi,  liiklussurmade arv on vähenenud ja kolm korda lausa sellest ajast,  kui need trahvid kehtima hakkasid. Et, et kas see ei ole lihtsalt riigieelarve nagu täitmise meetod,  mida ta ka ei tohiks olla justkui et et trahv ei saaks  ka olla nagu nii-öelda elu korraldamise abivahend,  eks. Et võib-olla noh, see on see debati koht. Balanss, et kus karistus hakkab tingima paremat käitumist,  et kui meil on teised meetodid näiteks kiiruse alandamiseks  või punase fooritulega mitte ristmiku ületamiseks,  siis ilmselt võiks kasutada neid, et noh,  karistus võiks või trahv võiks tulla alati viimasena. Seda küll trahvi tuleb viimasena, aga samas on,  kui, kui see trahv on piisavalt kõrge, siis inimesel ei teki  isegi soovi seda seda teha Singapuris minu meelest niisugune  hea näide oli, kus oli tunnel, kus ei tohtinud jalgrattaga  läbi sõita ja seal oli kohe väljas silt,  et kui te seda teete, siis te riskite sellega,  et te saate trahvi meie mõistes mingisugune 150 eurot. Et see on piisavalt kõrge selleks, et tullagi ratta sellest  maha kõndida, see 20 meetrit läbi selle tunneli ratas  käekõrval ja, ja, ja minna edasi, et siis hakkaksid  ka inimesed mõtlema selle peale, kas minna punase tulega üle tee. Kas ületada kiirust, vaadates statistikat,  palju on kiiruskaamerad näiteks see aasta juba trahve kogunud? See on märkimisväärne, tegelikult ju. Meie riigipea Jaapani visiidi taustaks võiks rääkida Sirbis avaldatud Märt Läänemetsa artiklist idateaduste  hetkeseisust ehk siis oleks ju hea, kui meil oleks endal  võtta orientalistikaspetsialiste tõlk. Inimesi, kes tegelikult tunnevad Aasia turgu,  Aasia kultuur, Aasia majandust, aga kahjuks on siin selline  pessimistlik vaade, et vaatamata viie aastasele  projektipõhisele lähenemisele sellele siis Tallinna  Ülikoolis Tartu Ülikoolis on, on huvipuuduse tõttu õppe sulgumas. Ja samas see käib tegelikult ju ju vastu sellele mõttele,  et, et me su soovime oma majandusega ettevõtetega minna just  ida poole, et, et siin oleks küll vaja sellist initsiatiivi,  kus meie nii-öelda sotsiaalteadused käivad ühte jalga  siis ettevõtete ja riigi huvidega. Et mitte mingil juhul ei tohiks ju lasta sellel  initsiatiivil surra. Ja näitena on loomulikult toodud ka Läti-Leedu,  et kui neil läheb parem, siis võib-olla me hakkame  ka tegutsema, et, et seal on juba orientalistika õppekavad  pikalt olemas spetsialistid ka. Et ma arvan, et viimane aeg, õige otsus ja,  ja toeta aga siis sotsiaalteaduste poole pealt sellist  tavasea valutas. Mis võiks aidata neid noori sinna saada,  kui nad ei taha seda valida hetkel, siis,  siis kuidas neid sinna saab? Eks see ikka oleneb sellest, et, et kui me vaatame väga  valdkonna keskselt kitsalt, siis see atraktiivsus tundub  võibolla väike, et ma olen tõlk või ma olen filoloog. Aga just see võimalus ettevõtluse valdkonnas,  et tegelikult miks ei peaks olema orientalistika õppekava  sees majandusteaduskonnas või õigusteaduskonnas,  et miks me piirdume ainult selliste pehmete valdkondadega. Ehk peab viima lihtsalt seda kuidagi laiemale  või teisel tasandil õpetama natukene teistmoodi teistele inimestele. Aga nagu ilmselt väga paljude asjadega Ja miks mitte, võiks ka olla ärieliidis mõnda aasia keelt kõnelev. Tippjuht. Võiks. Selgelt võiks üldse kahtlust ei ole, aga,  aga siin on nii-öelda küsimus püstitatud lahendusi nagu. No need, mis me juba läbi räägime. No eks projektipõhisus on komistuskivi nagu Eesti  majandusele pidevalt, et ikkagi püsirahastuse kindlus,  et, et kui me hakkame teadussuunda välja arendama,  kui me toome sisse häid õppejõudusid teadlasi,  et neil on vaja rohkemat kindlust kui viis aastat. Kui hästi lennunduses tuntakse, ma tea Aasia turge,  neid riike, kui palju teil nendel teemadel kontakte on,  näiteks? Riiklikul tasandil just lennuameetrite tasandil seda  kontakti ei ole, rohkem on regionaalsesse  ja Euroopa kontekstis maailma tasandil kindlasti tehakse  koostööd Jaapan oma suure lennus turuga on,  on üks oluline kaasa rääkida. Ülemaailmse lennunduse arengu aga aga sellist nii-öelda  suund otseselt. Eestil on küll olnud eelnevatel aegadel erinevaid plaane  Aasia vallutamiseks ja, ja, ja saamaks Euroopa keskpunktis ja,  ja siit Aasiast hakata lennutama. Võib-olla tulevikus see ka saab tõeks. Võtame järgmise teema droonid, nüüd ma saan aru,  on on ka sattunud jälle huviorganite. Droonid on jah sattunud Tõnu Vaheri repliik,  et ta ohtlikku pidurdab droonide levikut? Jah, peabki ütlema, et ta tegelikult mõnes mõttes laiendab seda,  samas ta tõmbab seda koomale, sest inimesed hakkavad  tegelikult reaalselt ka aru saama, et et see ei ole lihtsalt  tegemist lihtsa mänguasjaga, vaid tegu, tegu võib-olla  võib-olla potentsiaalselt. Ikkagi väga ohtliku ja tervist kahjustava aparaadiga. Ilmselt oskused, teadmised on, on seal ka vajalikud,  et ta kindlasti ei ole noh, iga tavaline nutiese  või nutiseade lihtsalt. Noh, ta võib olla väga, väga lihtne ja tavaline,  kahe kahe juhtkangiga liigutatav, samas on Aga see võib puudutada ikkagi kellegi teise pead,  mitte ainult selle juhtija. Ja see, see ongi nagu mida, mida Tõnu Vaher on siin välja toonud,  et, et et see teistele ohtlikus just, nii,  nii nii isikutele kui siis, kui siis ka varale ja,  ja, ja siis need insenerid lahendavadki seda,  et, et kuidas muuta siis võimalikult ohtlikuks,  et kui, kui siis ka peaks midagi droon käest ära minema  puldi puld ära minema, et siis, siis siis kuidas,  kuidas, kuidas droon käitub ja, ja samamoodi tegelikult  ka reaalse lennuliiklusega, kuidas ta siis suhestub,  et et, et võimalike kriisisituatsioone ära hoida. Birgit ja ühe õpetajate lehe teema ma vaatan ainult  ettevõtte Ja võtaks tasakaaluks selle erakoolide debatile,  et Tartust on hea näide, kus seitse kooli Nende lapsevanemad on,  on seljad kokku pannud ja näidanud, et kooli initsiatiiv  või lastevanemate initsiatiiv suudab kooli muuta küll. Et kuna, kui meil on hetkel jäänud pigem selline arusaam,  et, et munitsipaalkool või riigikool õpilase  individuaalsusega ei arvesta selleks tuleb minna erakooli,  siis tegelikult, kui vanemad on hakkajad  ja tahavad muutusi, siis on võimalik ka täiesti väikses  koolis või suures koolis väga palju korda saata. Mis nad tegid seal siis? Nad selgitasid välja, mida õpilane ootab,  mida vanemad ootavad ja tegelikult, eks võib  ka öelda, et, et selline initsiatiiv kooli juhtimises on  antud selles mõttes kliendi kätte, et mida vanemad ootavad,  mida õpilased ootavad, seda kool pakub ja  nii ta peakski olema. Ja Tartus õnnestunud Tartus õnnestunud näide. Õpetajate lehest leiab selle loo täna, suur aitäh teile tulemast. Sellised teemad jäid meie tänastele külalistele silma. Kristjan Telve ja Birgit Lao Peetersoo olid terevisioonis külas,  aga Hanno, me lugesime vahepeal lehti. Kui kaugele sina oma supiga jõudnud oled? Puljong keeb, siis tomatid, porru ja porgand praevad panni peal,  need me praeme enne võises ära ka ikka supp natukene  rammusam tuleks. Ja siis valmistame vahepeal ette juurikad nagu nuikapsa  ja lillkapsa, neid me ei prae, need lähevad  siis siia pärast keema, kui juba puljong keenud on  ja siis maitserohelise hakime ära, see läheb  siis kõige lõpuks koos kalaga. No väga tore, selline meriforelli teemaline kuu on  siis mereaasta raames käimas ja Meriforellisupp täna  hommikul siin Hanno Kase juhtimisel valmib  ka jõudu. Hanno me vahepeal uudiste juurde kaheksa 30 on  saanud kell. Aaa. Tere hommikust. USA saadab Ida-Euroopa ja Balti riikide kaitseks lisasõdureid,  edastas reedel uudisteagentuur STT. Soome meediakontserni lanan meedia informatsiooni. USA muudab NATO idariikide juures ja harjutanud väed üheks brigaadiks,  mis on püsivalt lahinguvalmis ja millel on kasutada umbes  500 tanki. Lisaks saadetakse Euroopasse ette  ka teise raskebrigaadi varustus. Soomlaste andmetel hakkab Eesti julgeolekut tulevikus tagama  9000 lahinguvalmis USA sõdurit. Lannen meedia teatel edastati neile vastavasisuline  informatsioon NATO peamajast Brüsselis. Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles,  et Läänemere ja Soome seisukohalt on hea,  kui Baltimaades ei ole sõjalist ühikut. Keskerakonna aukohus koguneb täna arutama mitut kaebust,  mida Keskerakonna liikmed on üksteise vastu esitanud. Nii kaebasid neli Viljandimaa keskerakondlast aukohtusse  peasekretär Priit Toobali, kes nende hinnangul õhutab  erakonna sisemist tüli ja on usalduse kaotanud. Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juht Olga Ivanova  ja osa piirkonna juhatuse liikmetest on palunud aukohtu  hinnangut erakonna juhatusse kuuluva Mailis Repsi väljaütlemistele,  mis Ivanova hinnangul kahjustavad erakonna mainet. Kui ka aukohus sama meelt on, võib Repsi oodata erakonnast  välja arvamine. 10 riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liiget pöördus  Keskerakonna aukohtu ja juhatuse poole taotlusega tühistada  fraktsiooni aseesimees te valimised. Kuna nende läbiviimine ei vasta Keskerakonna põhikirjale  ega fraktsiooni kodukorrale. Prantsusmaa ja Saksamaa toetavad tihedamaid sidemeid Euroopa  Liidu ja Ukraina vahel, hoolimata sellest,  et hollandlased lükkasid assotsiatsioonileppe sõlmimise  tagasi ütlesid Prantsusmaa president Francois Hollande  ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Liidukantsleri sõnul on Ukraina jätkuv lähenemine Euroopa  liidule iga igati liidu huvides ning Holland  ja Euroopa Institutsioonid teevad koostööd,  et leida tekkinud olukorrale lahendus. Ehkki referendumi tulemused pole siduvad,  teatis Hollandi peaminister Mark Rute, et tema riik ei saa  lepet rahva tahte vastaselt ratifitseerida. Pariisis jätkusid meeleavaldused tööreformi vastu,  protestilaine on levinud ka teistesse linnadesse. Paar 1000 protestijat avaldas Pariisi vabariigi väljakul  meelt ööotsa. Peamiselt häirib meeleavaldajaid sotsiaaltagatiste oluline nõrgendamine,  mida sotsialistliku partei juhitav valitsus ette näeb. Protestijate sõnul valisid nad möödunud valimistel just  sotsialist ja tunnevad end nüüd reedetuna. Tegu on suurimate meeleavaldustega Pariisis pärast mullu  novembris korraldatud terrorirünnakuid. Ja veel koduste asjade juurde, et maakonna hariduselu  sujuvalt toimiks, on vaja, et koolijuhid oleksid avatud  rahvuse omavahelisele koostööle ja oskaksid probleeme  loovalt lahendada. Läänemaa haridusuuenduse tegevuskava järgi viidi Läänemaa  koolijuhid ühisele seiklustreeningule, kus neil tuli end  proovile panna nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Seiklustreening, mille käigus läbiti Haapsalu külje all  paralepa metsas asuvaid kontrollpunkte, õpetas osalejatele  ühise eesmärgi nimel töötamist. Seda kõike tehti aga lõbusas võtmes. Näiteks tuli leida silmaklappe, kandes metsas üles köis,  millest tuli seejärel moodustada õigete mõõtudega ruut. Meil oli väga peenelt välja töötatud skeem,  kuidas saada ruut ja tegelikult meil ka arenes arutelu käigus,  see parim lahendus. Teises kontrollpunktis tuli aga pimedatel abilistel tuua üle  joogipurkidest tehtud miinivälja ära kannatanu,  kes oli oma päästjatele silmadeks tavalisest erinevas olukorras. Lahenduste otsimine kasvatab võimet hakkama saada  ootamatustega ka igapäevatöös. Igas meeskonnas on hetki, kus sa pead olema juht,  sa pead olema alluv, sa pead olema vastutaja,  et selles mõttes igasugune selline praktika nii-öelda  väljaspool kontorit on nagu on nagu tervitatav  ja hädavajalik, et sa ikka päris elu ära ei unustaks. Üheks keerulisemaks pähkliks osutus läbitud rajal puude  vahele seotud nööriületamine, kus abivahendina võis kasutada  vaid lauajuppi. Võib-olla see algul tundus täiesti ületamatu see üle nööri  tulek et kõik meeskonna liikmed peavad üle nööri tulema,  aga tegelikult oli sellel väga lahe lahendus. Seiklustreeningu aktiivse osa lõppedes suundusid koolijuhid  tagasi klassiruumi, kus analüüsiti, milliseid meeskonnatöö  põhimõtteid päeva jooksul lahendatud ülesannete täitmisel kasutati. Ja hommiku. Sed uudised praeguseks lõpetavad kena päeva jätku. Ta. Ja aitäh Elole uudiste eest, hommikuse tervitused kõigile. Reedene päev on kätte jõudnud ja kokkuvõttes juba kaheksas  aprill televisiooni selles pooltunnis veel üks lugu,  muusikat saame osa siis peagi kätte jõudvast sünnipäevast  ansambel Kolumbus Kris kutsub nädalavahetusel külla  ja räägime mõisatest. Räägime sellest, kui palju on Eesti 1350-st mõisast  vahetanud viimaste aastate jooksul omanikku,  kes mõisa id ostavad ja miks mõisaid müüakse,  mis on kõige selle juures ostja või müüja jaoks oluline  ja millised mõisa praegu müügis on, kõigest sellest lähemalt  juba mõne hetke pärast juttu tuleb ja loomulikult  ka see tore meriforelli supp saab tänases saates veel lõpetatud. Hanno Kask on seda seal köögis meil hoogsalt toimetanud  ja teinud, aga nädalavahetuse ilmast tuleb praegu juttu. Henri loeb need soojakraadid üle, mis nädalavahetusel  kevadist rõõmu peaksid pakkuma. Ja. Tere hommikust, hilisematel tööleminejatel peab ilma osas  mõnes mõttes rohkem, nimelt hommikupoole 100. vihma peaaegu  et kõikjal Eestis. Samas praegu on vihmasadu taandumas Venemaa suunas  ja päike tuleb välja ka siinsamas. Tallinnas saab nautida päikest, meeleheitlikku tuult  ning sooja. On ka tervelt lausa kuus kraadi. Hommikul kell kaheksa ehk poole tunni eest mõõdetigi Eestis  sooja neljast seitsme kraadini. Neli kraadi Tartus, Pärnus, Viljandis ja Rakveres viis  soojakraadi Kuressaares, Narvas, pluss kuus Tallinnas,  Haapsalus, Kärdlas ning seitse kraadi Võrus. Ametlike temperatuuri näituse järgi tundub,  et temperatuur Eestis on üsna ühtlane, kuid tajutava  õhutemperatuuri järgi on see siiski päris suure vahega,  nimelt siis Kihnu miinus ühest kuni Võru pluss seitsme kraadini. Tallinnas on kolm soojakraadi tajutava poole pealt,  siis aga täna päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega  ilm ning paiguti võib sadada hoovihma. Tuul puhub kagust ja lõunast ning on tugevusega viis kuni üheksa,  saartel see ja rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis  ning sooja tuleb sarnaselt eilsele kaheksa kuni 14 kraadi. Kaheksa kraadi Kuressaares, 10 soojakraadi Haapsalus,  Pärnus, 11, Tallinnas, 13 Tartus, Viljandis  ning 14 kraadi sooja tuleb Võrus. Ja kui rääkida Euroopa ilmast ja meie lähiriikidest,  siis naabritel on suhteliselt sarnane ilm meile paiguti  sajab vihma, paiguti paistab päikest. Vihma on täna oodata Stockholmis ja seal tuleb 10 kraadi sooja. Vähesed pilvisusega ilm on aga Helsingis  ja Riias tulemas Helsingis vastavalt sooja seitse kraadi  ja Riias 13 kraadi. Vihmast ei ole pääsu ka Londonis, kus tuleb täna 12 kraadi  sooja ning samamoodi on sajune ka Budapestis  ja seal tuleb 23 kraadi sooja. Eelolev nädalavahetus paistab silma aga meile just hea ilmaga. Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm  ning mingit sadu küll oodata ei ole. Öised õhutemperatuuri näidud jäävad miinus kahe  ja pluss kolme kraadi vahele, päeval tuleb sooja aga kaheksa  kuni 14 kraadi. Ka pühapäeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,  kuid Kagu-Eestis võib sadada vähesel määral vihma. Mujal Eestis tuleb aga kuiv ilm. Öösel on külma kuni kolm kraadi, sisemaal rannikualadel jääb  see kolme soojakraadi kanti. Päeval tuleb sooja aga seitsmest 13 kraadini. Täna võib veel aga paiguti hoovihma sadada,  seega võib ikkagi julgelt tänased aiatööd homse varna lükata,  sest homme On küll ilus ilm ja aiatöid ja õuetoimetusi saab  igal pool teha. Meeldivat reedet ja ilusat nädalavahetust. Aitäh Henri, nende heade lubaduste eest eile jagati Eestis  mõisaomanike seas tunnustust Eestis kokku 1350 mõisa  ja kogu see mõisakultuur tegelikult Eesti kultuuriloos  väga-väga olulisel kohal, mistõttu televisiooni toimetuse  tekkis eile kohe vastupandamatu huvi teada saada. Kui palju on siis hetkel mõisaid müügis,  milliseid mõisaid müüakse ja kuidas need protsessid kõik toimuvad,  pöördusime mehe poole, kes seda turgu tunneb. Siim Simson, eri kinnisvara hindaja tere hommikust. Hakkame pihta sellest kõigepealt, kui palju? Praegu sellel samal hetkel, kus me siin vestleme,  kui palju on Eestis mõisaid müügil? Hetkel on Eestis müügil avalikes portaalides pea 30 mõisa ansamblit,  seal arvestame siis neid kinnistuid, kus on endise mõisa  ansambli peahoone peab peal olema. Et need, kus on lihtsalt abihoonet, müüakse,  see, see ei lähe nagu sinna kategooriasse. Kindlasti lisanduvad sinna kohalike omavalitsuste poolt  enampakkumisel olevad pinnad, mida seal ei kuuluta,  aga on ka pakkumisi ja ka nii-öelda vaike vaikimisi pakkumised. Ehk siis taustal on veel lisaks nendele portaalides üleval  olevatele mõisatele on tegelikult veel neid mõisid müügi. Eelmisel aastal kokku tehti 12 mõisadega tehingut. On seda palju või vähe? Hea küsimus 1350 tõesti, neid on 12, protsent on olematu aga  aga turg ise on noh, toome näiteks, et kinnisvaraportaal  KV.ee viie kõige otsituma sõna seas on mõis näiteks et  tegelikult see vara kõnetab paljusid inimesi. Ehk inimesed selle mõttega ikka flirdivad. Meeletult siis no kui. Kõige populaarsem vist portaal tõenäoliselt sit  ja KVnad on, et viie populaarsema sõna seal on saun,  rõdu või mis iganes nendel oli mõis, et tegelikult on,  kui, kui vähestele ta tegelikult kättesaamata onju. Kuid tegelikult seal samas mõisas ei ole ju väga niimoodi  hinda lihtsalt vaadates ka üle mõistuse kallid nad siiski ju  ei ole, seal on kindlasti neid, mida me siin praegu näeme. Mina piltide järgi päriselt ära ei tunne,  küllap teie tunnete, mis mõisas siin piltide peal praegu  jutt käib? Kiviloo mõis vist jah. Mõis, see on ka praegu hetkel pakkumises väga-väga hea. Peahoone, mis ta on siis istoritsistlikus stiilis peahoone Ja noh, see on tohutu, kallis muidugi ma seda üldse ei hakka  nagu silma 1,2 miljon ikka röögatu, 1,2 miljonit,  aga seal on ikkagi selliseid ka, mis maksavad seal ma ei tea. 400 või 500 ja 600000, kus justkui pealtnäha on  ka mõisa kompleks täiesti kena olemas. Absoluutselt eelmiste aastate tehingutes kõige odavam mõis  tegelikult okei, ta on küll lihtne karjamõis,  aga müüdi ju kõigest 3500 euroga. Kohalik omavalitsus müüs, see on Jõgevamaal üks tehing. Ta, noh, eks ta on karp põhimõtteliselt sinna meeletu raha  sisse läheb, selles ei ole kahtlustki. Ostja huvi on sinna rajada konverentsikeskus  ja söögikoht. Kui keegi hakkab mõisa ostmist planeerima  ja kuidagi teiega ühendusse satub, mis asjad need on,  mida esimese asjana küsitakse, mille vastu huvi tuntakse,  millest mõisa ostmise juures asi käima läheb? No mõisastmise juures on ikkagi, peamine on ikkagi see  peahoone üldjuhul siis järgmine samm on kindlasti maatüki suurus. Nõukogude aeg on teinud sellega karuteenet on,  on lahti mõõdistatud niisugused ebamäärased tükid,  ütleme, peahoone on kuskil olemas ja siis on veel kuskil  väike tükk, aga, aga samas kõrval võib olla väike korter  elama näiteks ehitati täiesti. Kas natukene on sama olukord selle hõreda mõisaga ka,  mida me siin vaatame, millel on tohutu uhke ülivägev peahoone,  eks ju, hõreda mõis 350000 hinnasilt justkui ei ole. Väga palju, see on Tallinna lähedal või,  või Tallinnas asuv selline väike maja, aga selge on see,  et, et investeering sinna on ju tohutu vaja sisse teha. Täpselt, et see soetushind on lihtsalt selline,  et kalkuleeriv ostja vaatab, et noh, siis saan võib-olla  selle küll selle hinnaga kätte, aga siis see läheb sinna  võib-olla üks miljon või jumal teab kui palju. Et siis on ikkagi see kogusumma on niivõrd suur,  et see see kukub ära. Kas meil peaks olema mingi endal nagu selline teadlik  programm selle jaoks ka, et needsamad näiteks seesama hõreda  mõis just sellesama täiesti erilise tähelepanuväärse kõneka  peahoone tõttu saaks alles hoitud või päästetud? Jaa. Eks eks neid programme ju on tegelikult EAS-i baasil ju on,  on ka mitmeid näiteid, mida, mida rekonstrueeritakse  sellepärast et oma vahenditega või, või siis pangalaenuga on  seda väga keeruline. Sa ei suuda seda majandada, aga kui, kui kasutada projektide  baasil EASi Noh, loomulikult sa, sa pead ise ka olema valmis sinna  maetud rahaga mingil määral siis lihtsalt entusiasmist  jätmagi sinna endale selle kirjutama, et,  et see, see läks sinna, et ma olen millegi asja omanik küll  killukese selle mõisa kultuuri omanik, aga,  aga ega ma ei saa sealt võib-olla tulu perspektiivis. Ehk see on ikkagi nii-öelda tagasiandmise stiil kõige rohkem  tagasi andmine? Ja ega neid näiteid on, et küll küll siis erakasutuses kui  ka ka koolidena, et see ongi niisugune missiooniprojekt põhimõtteliselt,  et et sa, sa annad nii-öelda, kas siis haridusele annad  sellele mõisakultuurile. Absoluutselt. Kui ma nüüd ei eksi, see peaks olema purila vist siin  ja ka mille hind ei ole nii-öelda väga suur,  aga, aga mis nõuab ilmselt ka väga palju pühendumust  ja tööd. On teil endal mingi lemmik ka nende mõisade seas,  kui endal oleks selline või võimalus plaanida planeerida  mõisahärraks hakkamist, siis millise mõisa ette võtaks? Hea küsimus, no praegu pakkumises, mis ma eile  ka vaatasin, kammisin jälle üle need pakkumised,  et kindlasti Kiviloo on see, mis mind kõnetaks. Siis pakkumises on praegu ka järlepa mõis. See on 2,3 miljoniga, ta oli paar aastat tagasi 2,7,  nii et paar aastat veel, siis võib-olla ongi juba taskukohane. Aga see on, see on järlepa puhul on see,  mis seal hästi palju määrab see nii-öelda terviklik kompleks peahoone,  seal on maneežid ja muud kõrval. Selles suhtes, et sinna lähed ikkagi sisse  ja hakkad, hakkad nautima oma mõisniku jalu. Kas mõne mõisaga on läinud ja miks on need,  miks mõisad uuesti nagu müüki tulevad inimeste poolt,  kui sageli seda, seda ikkagi käega löömist on,  et mingil hetkel saad aru, et ei olegi võimalik ma ei,  ma ei jaksa sellega tegeleda oma elu, selle mõisa nimel elada. Ühe näitena võib tuua näiteks, et, 2010. Noh oletame. Noor mõisnik hakkas restaureerima, sai isegi vahepeal auhinna. Tõenäoliselt majanduslik olukord, muutus tal endal võib-olla  midagi muutus, nüüd on tegemist pankrotipesas oleva varaga,  mida, mida pakutakse, et. Eks, eks seal taga ongi kõik, sellised asjad on,  on kas nii-öelda endal muutub elu-olu, majanduslik seis muutub,  sest alguses ostetakse suure entusiasmiga,  äriplaani on võimsad, aga, aga kui sa muinsuskaitse ga seal  käsikäes restaureerid ja neid seda raha siin niimoodi matad  ja tundub, et nagu midagi ei, ei saagi valmis,  siis siis lõpuks jookseb see liiva, et ega meil meediast on  läbi jooksnud ka siin küll soomlased, kes on tulnud siia  suure entusiasmiga tegema, aga lõpuks tõstavad käed,  ütlevad enam ei jaksa. Lõpetuseks üks lugu, mis on täiesti nägemuses hästi õnnestunud,  kus tõesti mõisnik või mõis on leidnud õige mõisnik,  ku mõisnik on leidnud õige mõisa ja, ja,  ja lõpuks see lugu on tõesti õiges ja heas suunas arenenud. Noh, väga-väga hästi on Lahemaa rahvuspargis näiteks Vihula kompleks,  mis, mis mulle endale ka väga meeldib, et see on,  seal on siis hotell, konverents, paad, et see,  see on tõesti niugune väga ilusti taastatud. Ja, ja korralik asi ja tundub, et toimib ka. Siim Simson, suur aitäh tulemast täna hommikul vaatasime üle  Eesti mõisa, millised parasjagu müügis ja mismoodi,  millistel ajenditel neid mõisatehinguid siis Eestis tehakse. Eile tunnustati mõisaomanike seltskonnas  siis tublimaid arendajaid, tegijaid, parimaid mõisakööke  ja nii edasi. Meie aga viitame nüüd pühapäeva õhtul ETV kahes toimuvale  anima õhtule viva anima. Tee. Aitäh. Aitäh, aitäh. Ja Anima teemad siis pühapäeva õhtul Eesti televisiooni  teises programmis, nii Hanno, me nüüd viimistleme lõpuks  seda suppi, meil on kala ilusasti kuubikuteks jaotatud  ja juba suur hulk klient keema poja sees ka. Nii räägime ära siis peensused, et me praadisime ära,  need juurikad suures hulgas võis, sinna on hästi tähtis,  et panna ka tomatit või midagi haput, sellepärast et see  lõhub ära rasva. Siin peal on nagu näha, et pole ühtegi sellist rasvalaiku koledat,  mis siin ujuks ja nii edasi paneme sisse köömned,  nendega ei tohi liialdada. Kadakamarjad, need paneme alati keemias lõpus  ja paneme sisse ka natukene naiste punet,  aga seda me võime panna veel kõige lõpus,  enne paneme kala. Vaikselt vaikselt keevasse, siis. Lende läheb siis see kala. Just nüüd peab gaasi juurde panema, sest kala on suhteliselt jahe,  tahab saada kohe seda sooja kiiresti just. Ja nüüd tegelikkuses on nii, et et liigutame seda Nüüd on näha, kuidas see kala hakkab kohe valgeks minema,  et põhimõtteliselt, kui see supp nüüd uuesti keema tõuseb,  siis tegelikkuses on kõik läbi. Palju meil aega on ja minu minut. Tõusta no ootame siis vaatame, see on selline põnev moment  ja võtame selle koore ses koort me i saa taas valada  keevasse suppi, kui me valame keevasse suppi,  koore, siis ongi see keenud piimasupi maitse. Et keemia, seal ma panin ka mett vahepeal sisse meega on  ka selline, et ega tegelikult me seda magusat maitset ei tunne. Mesi on nagu maitsevõimendaja seal sees,  et ta toob rohkem kõik maitsed esile. Ja Meiega peab olema ka alati midagi natukene haput vastukaaluks,  et kui panna sellisesse suppi, kus üldse midagi haput ei ole,  siis see mesi ei ole hea, et meil on just see tomat. Nüüd ta sealt vaikselt on tõusmas, ma vaatan juba,  ajab seal kadakamarja natukene ringi, nii et esimene mulje  hakkab juba tulema. Just kui ma nüüd saaks veel üks, 10 või 20 sekundit. Nüüd on sekundite mäng, nii kui üles tõuseb,  nii on kohe valmis. Ja ma arvan, ma arvan, nüüd võiks panna naiste pune,  et see oleks nüüd nagu õige õige hetk, et sellega. Nii paneme siia selle. Ja mulle meeldib see sinu peopesa mõõt on väga tore. Maitseroheline läheb ikkagi täis. Maitseroheline läheb täitsa lõpuks, siis kui maha tõstame. Oh, see hakkab juba nii. Kas 10 sekundit on veel? Ootame? Okei, aga siis näete ka juba ke teeme siis  selle viimase asja, tõstame maha, nüüd meil peaks olema see  10 sekundit, mida meil ei ole, aga nüüd oleme  selle koore siia sisse. Segame ära. Ja valmis tema ongi. Ja jääb siin pojas tõmbama läbi hingama ja järel valmima Hanno,  suur aitäh. Meri Forell on siis aprillikuu kala, mida saab ise järele  proovida just sellesama toreda, lihtsa retsepti kaudu  kõikide nende väikeste pisikeste imetillukeste,  aga ülioluliste nippidega kõige selle supi valmistamise  juures järgmisel kuul, Hanno jälle siis,  kui mai on käes. Aga meie jääme ansambli Columbus kris juurde,  tähistavad nad oma 20 üheksandat sünnipäeva. Homme rock Cafes kutsuvad teid kõiki külla,  ise on hoolega külalisi ka lavale varunud. Täna hommikul jäävad nad siin televisiooni saadet. Lõpetame. Kohtume esmaspäeval kaunist nädalavahetust  mõnusalt olemist ja esmaspäeva hommikul viis minutit enne  kella seitset jälle. Ja. Ja ta ei soovigi Soome. Minna elama tööd. Tulena. Ta ei plaanitse. Pealinnas palgad päevi pealt. Ta ei viitsi vist vene pilli venelaste. Silmitseda. Ja ta ei räägi siit, Läti. Teie loomi. Määra. See on tema, siit koera. Elus. Utusi. A.
