Kuula. Rändajat. Arktikas neutroobikas. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat. Tere, me oleme oma rännusarjaga jõudnud tšuktši maale ja eelmises saates räägitud tšuktši rahva ajaloost, pärimustest ja isegi üks tšuktši anekdoot sai ära räägitud. Aga nüüd tänases saates võtame ette rännaku sele Tšuksima eriti kaugesse ajalukku. Võiks isegi öelda, et eelajalukku, sest geograafilises mõttes Tšuksimat sel ajal veel olemas ei olnud. Selle asemel laius niisugune maa, mida nüüd nimetatakse Berindiaks ja sebi ringi ja oli siis niisugune väga suur maalahmakas mis haaras enda alla nii praeguse Kotka ku Beringi väina kui Alaska või siis teiste sõnadega. Ta ühendas Aasiat ja Ameerikat, seal oli niisugune maa sild, mida mööda said kulgeda nii loomad kui inimesed ja see kulgemine muutis päris tugevalt nii Aasia kui Ameerika ajalugu. Ja seda mööda tuli ju lõppeks Ameerikasse ka esimene inimene, enne seda oli nii põhja- kui Lõuna-Ameerika olnud täiesti inim tühi. Nii et see ring ja oli üks ääretult põnev kant omal ajal. Ja seal toimus nii palju erinevaid protsesse, et ma võrdleksin seda lausa mingisuguse ajaloo nõiakatlaga, mis budises mitu 1000 aastat ja nüüd tänases saates katsumegi siis seda imelist nõiakatelt seal endale silmade ette manada. Niimoodi algas üks jupiki rahva lauslaulu, nimeks on ulguvad hinged ja see on päritel plaadilt, mille ma ükskord tõin kaasa Gröönimaalt. Neid jupikid on selles mõttes huvitav rahvas, et nad elavad seal Arktikas väga suurel ja laial alal. Neid leidub Gröönimaal. Neid leidub seal arktilises Põhja-Ameerikas ja neid leidub isegi Chucci maal ehk siis Venemaa poolel. Ja kuigi nad elavad meeletult suurel alal, on nende keeled seal erinevates ikka nurkades nii lähedased, et nad siiski saavad üksteisest aru ja ka nende pärimuskultuuri tuumik toetub ikka sellele samale nende elatusviisile, mis on ikka olnud neil ühesugune. Saan siis suurte mereloomade timine. Aga. Pikid täna siia lauluga tõin, on see, et nad asuvad tänase päeva nii sealsamas Beringi väina mõlemal kaldal ja teiseks on nad ka väga iidne rahvas, kelle esivanemad kindlasti kunagi seal muistse Beringi Yana kandis liikusid. Ja see laulu nimi hulguvad hinged on ka selle tänase saate jaoks minu meelest sobiv, sellepärast et usuti, et siis esivanemate hingede poole tuleb aeg-ajalt pöörduda. Ja üleüldse see keskkond, kus seda lauldi, oli ju väga eriline, seal oli talveti polaaröö, suveti oli polaarpäev, talvel tohutult pakased, suved hästi lühikesed ja jahedad ja võrreldes nüüd Beringi anaaegadega oli tegelikult see loodusolustik seal vägagi sarnane praegusega. Aga nüüd katsuks piiritleda seda ringi Yana maad, et kui suur ta siis oli? No ta oli ikka pööraselt suur, vahel ju võib mõelda, et noh, et maa sild, et noh, et mida see tähendab võib-olla kümneid või sadu kilomeetreid, läbimõõdus, ring jaana, läbimõõt lõunast põhja oli ligikaudu 1000 kilomeetrit, nii et alates palju laiemale see maa sild kui nüüd praeguse Beringi väin ja näiteks praegusest Beringi väinast põhja poole ulatus ta väga kaugele praegusesse Põhja-Jäämerre. Ja nüüd see frangel saar, kus ka mina oma reisiga käisin, see oli sel ajal üks selle maa sillaosa. Nii et ma kujutan ette, et kui need inimesed ja loomad seal liikusid, aga nemad küll aru ei saanud, et see on mingisugune maa sild, seal lihtsalt üks ääretu maa-ala. Teine huvitav küsimus on see, et kui kaua see Beringi maa sild seal kestis? No see viimane kestis niimoodi, et ta tekkis umbes 30000 aastat tagasi ja kadus kuskil 16000 aastat tagasi. Nii et kestis 14000 aastat. See on ju röögatult pikk aeg. Noh, kui mõelda, et meie, Eesti ajalugu üldse pärast jääaega on olnud seal kuskil 10000 aasta ringis, siis sellest palju kauem. Aga nüüd väga laialt jälle maa ajalugu vaadates on selle maasillaga üks niisugune kaval konks. Et see Beringi maa sild ei olnud kaugeltki ainus maa sild Aasia ja Ameerika vahel, siis juba kui võt aastamiljoneid, siis aastamiljonite jooksul oli neid maasildu korduvalt ja ka nende eelmiste maa sildade ajal tegelikult kulgesid sealt üle nii loomad kui ka oma aeglasel viisil ka taimeliigid. Kuid nüüd selle viimase maa silla kohta peab küll ütlema, et see oli nüüd esimene ja viimane kord, kui inimene kulges üle seal asuva maasilla. Ja miks maasilt üldse, kes selle põhjuseks oli siis see, et järjekordselt oli maakera ajaloos alanenud üks väga külm ajastu ja tohutu hulk maailmamere vetest jää ja selle tõttu maailmamere tase langes rohkem kui 100 meetrit ja sellepärast see nüüdne Beringi väina põhipaljastus ja sealt sai siis üle minna ja maaajastus, kui see ringi ja maasild oli olemas, oli see väga eriline aeg, sest tohutu suur osa Euraasias ja ka Põhja-Ameerikast oli kaetud tud mannerjää, aga ka Eesti oli muide sellise noh, vähemalt kilomeetri paksuse jääkihi all ja see ulatus välja kuni poole Euroopa peale. Ja siin Põhja-Ameerika pool samal ajal oli see jääkiht isegi paksem ja laiem. Nii et siin Põhja-Ameerikas oli seal jääkilbi paksus üle kahe kilomeetri ja see ulatus mitte ainult üle Põhja-Ameerika, vaid läks seal ida poole kaugele edasi. Võttis enda alla tervikuna ka veel kogu Gröönimaa. Nii et väga imelik aeg, tohutud liustikud ja siin Berindias sel ajal seda jääkihti üldse olemas ei olnud. Väga väga kummaline, kuidas nii, asub ju Eestist põhja pool, aga Manneriad ei ole ja selle põhjuseks toovad loodusloolased selle, et seesama maa sild tekitas lõuna poolt tulevat õhumasside vastu niisuguse barjääri lõuna poolt varem pääsesid, saad lõunapoolsete meredelt põhja poole, kaugele soojad ja niisked, õhumassid enam ei pääsenud ja nii ei sadanud seal Berindias ei suvel kuigi palju vihma ega ka talvel kuigi palju lund. Lumikate oli üpris õhuke, aitäh. Ja nende lõputute mannerjääliustike asemel, nagu sel ajal Eestis olid siin hoopis niuksed, stepitaolised, väga huvitavad maastikud. Nii et talvel noh, oli seal küll pakane ja natukene ka lund. Aga kui tuli kevad, siis kõik kadus ja tekkis nii palju soojust. Clay õitsema, värviliselt õitsema ma tegelikult rangeli saarel nägin. Me olime ka seal niisugusel kevadisel ajal, et kui ilus ja kui värviline, võib see kauge arktiline tundra step olla. Aga need siinkandis siis, kui oli palju taimi sisse ju tähendas ka seda, et need toitsid ära väga palju loomi ja siin samas ringjas hulkusidki ringi üllatavad suured loomakarjad, seal oli hästi palju erinevaid liike. Ja tihtipeale olid need ringi elukad sellised, keda me tänapäeval mitte kusagil maakeral näha ei saa noh, näiteks selline nagu ulukhobune ürgpiison, karvane ninasarvik, koopalõvi ja nii edasi. Ja no nendest ja loomadest kõige kogukamad olid seal muidugi mammutid. Nii et loodusteadlased ütlevad, et mammuteid oli seal nii palju, et selle järgi nad nimetavad isegi neid erakorralisi arktilisi steppe mammuti steppideks. Noh, ja sealsamas, nende loomakarjade kannul liikusid ka muistsed inimesed sest nemad ju elasidki küttimisest ja siin leidus neile nii palju saakloomi, et neil püsis ilusti hing sees ja nad said oma eluviisi jätkata. Ja üleüldse, kui niimoodi piltlikult kujutleda, siis Beringest lääne pool olid tohutud tud liustikud, samal laiuskraadil ja ringijast ida pool olid tohutud liustikud samal laiuskraadil. Nii et see ring ja oli nagu mingi omamoodi imeline oaas seal jääväljade vahel. Ja ta oli nii elurikas, et mõned loodusteadlased julgevad seda sealset kooslust võrrelda isegi tänapäeva Aafrika vannide omaga. Minu meelest oli see siis tõeline arktiline eedeni aed. Kuuldus jällegi üks jupikene sellest eskimo iidsest laulust hulguvad hinged. Selle kohta on muide ka olemas tõlge. Ja seal sõnades on umbes niimoodi, et kui kuulen ulgu vaid hingi siis tahab mu meel rändama minna ja leida polaarrebaseid ja püüda musta kala. Aga nüüd ma tahaks, eks siis kirjeldada neid kummalisi loomi, kes seal muistses Beringjas elasid. Ja kõigepealt alustaks võib-olla uluk hobusest, milline ta välja nägi, kasvult, et meie koduhobusega võrreldes palju väiksem võib olla sihukene, poni suurune sugune tantsakas karvane mäss. Ja need hobused liikusid seal ringles ringi suurte karjadena. Huvitav on see, et, et see oli nüüd üks neid loomaliike kes ei läinud mitte Euraasias Ameerikasse, vaid hoopiski vastupidises suunas, tuli Ameerika poolelt Euraasias ja asustas Euraasia. Aga ta tuli üpris keerulised mitte ainult selle viimase maa silla ajal, vaid ka palju varem. Isegi miljoneid aastaid tagasi tulid esimesed ulukhobuselained sealt Ameerika poolelt siia Euraasia poolele üle. Ja inimene nende hobustega sel ajal ratsutada ei osanud, nii et olu Kobune oli kiviaja inimesele puhtalt jahiloom. Aga nüüd natukene suurem loom järgmiseks sealsamas Ring ja arktilises stepis. See oli ürgpiison, ürgpiison kujutame ette välimuselt üpris samasugune, nagu need tänapäeva piisonid küll suuremat kasvu ja karvasem, aga enam-vähem samasugune. Ja tema oli nüüd see, kes läks siis ikkagi just nimelt sealt Euraasia Poolat, Ameerikasse ja asustas siis Ameerikat Põhja-Ameerikat põhiliselt. Ja teda muidugi ka mõnikord kiviaja inimesed julgesid jahtida. Muide, Euraasias oli see üür, piison see välja surnud piisoniliik väga laialt levinud. Nii et teda oli ka Eestis, seda tõendavad nisukesed luuleiud, õieti ürgpiisoni sarvejäänused, mida on leitud Lõuna-Eestis Mõniste kandis ja ka Võrtsjärve. Aga nüüd see järgmine loom juba väga palju suurem kui ürgpiison see karvane ninasarvik, no tema oli ikka tõeline monstrum, turja kõrgus ulatus tublisti üle inimese, pea võis olla isegi kolm meetrit turja kõrgus ja ta pikkus võis olla ligi neli meetrit. Ja selle ürgse karvase ninasarviku sarv oli väga palju suurem kui meie aegsetel ninasarvikutel ja kogu ta keha oli kaetud sellise paksu pika allarippuva kasukaga, nii et tõesti hirmuäratava välimusega loom aga sõi taimetoitu nii nagu need pane päevasidki ninasarvikud. Suvel oli tal siis toiduks taimed ja talvel siis puhmaste ja põõsaste võrsed peamiselt. Ja huvitav on selle karvase ninasarviku niisugune lugu. Ta jõudis üle terve Euraasia siia praeguse Tšuksima nii välja, aga nüüd kui algasse alangse kuivanud Beringi väina põhi, siis sealt üle tema keeldus minemast. Ja Ameerikat see karvane ninasarvik mitte kunagi ei alustanudki. Ja no kui mõelda nende muistsete kiviaja küttide peale, siis nemad ilmselt üliharva julgesid seda ninasarvikut rünnata. Seda tõendavad siis need rohked uurimised kiviaja asulakohtades. Mitmel pool Euraasias peaaegu mitte kusagil ei ole leitud karvase ninasarviku luujäänuseid muistsetest asukohtades, aga et kas ta Eestis oli, oli küll, selle tõendiks on siis üks huvitav karvase ninasarvik kui selgroolüli, mille zooloogid on määranud raudselt just kuuluvaks karvasele ninasarvikud ja see selgroolüli leitud Lõuna-Eestist Sulbi lähedalt. Nii, ja nüüd võib-olla siis ka üks niisugune hiigelsuur kiskja nendest aegadest, et kõige suurem kiskja tegelikult Berindianas neelel jääaegsel ajal oli koopalõvi, milline tema siis välja nägi, tegelikult ei olnudki ta väga palju suurem kui tänapäeva lõvi, kes elab Aafrikas. Aga ta keha oli kaetud märksa pikema karvaga kui tänapäeva lõvidel. Ja nüüd see koopalõvi tema julges küll minna üle selle maa silla Ameerika poolele ja asustas ka mingitel aegadel kogu põhja Ameerikat. Aga nüüd siis lõpuks see kõige suurem elukas neil aegadel see mammut tegelikult mammutiliike on maa ajaloos olnud päris mitmeid, aga see, kellest meie räägime, on just see karvane mammut. Ja tema oli siis niisugune noh, ütleme tänapäeva ütleme Aafrika elevandiga võrreldes mitte väga palju suurem veidikene oli suurem ja mis ta tänabave elevandiga võrreldes täiesti teistmoodi oli, et tema pühad olid väga palju suuremad, niisugused kõverad ja hästi rasked ja ka tema keha oli kaetud niisuguse pika allarippuva kasukaga. No tegelikult mammutiga oli niimoodi, et, et ta asustas ka väga suur tala nii Euroopas kui Aasias nendel aegadel ja jõudis ka mõnikord Eestisse, on mõnikümmend luuleidu mammuti kohta Eestis saadud. Aga samas ütlevad need loodusuurijad mammutit Eestis väga palju pole kunagi olnud. Cute ringjas oli neid mammuteid tõesti väga palju ja nad olid ka tähtsaks jahiloomaks. No selleks, et sellist hiiglast maha võtta, peab ikka kõvasti julgust olema. Rünnati suure kambaga. Aga kui teistpidi, kui ta juba siis lõpuks maha saadi, siis jätkus kogu hõimule seda liha. Noh, need olid nüüd siis sellised loomad, kes hiljem kõik maakeralt välja surid, miks nad surid, selle kohta vaieldakse siiamaani. Üks tegur oli kahtlemata see, et kliimamuutus soojemaks ja need elupaigad, mis neid toitsid, kadusid ära. Aga oli ka see, et inimene aina rohkem küttis neid muistseid loomi. Nii et need kaks põhjust olid võib-olla kõige tähtsamat, aga seal võis olla ka muid põhjusi, mida me praegusel ajal ei tea. Kuid nüüd selle ringi ja suurte loomade jutu lõpetuseks pean ma õigluse huvides ütlema, et ega siis need ei olnud ainsad loomad, kes seal steppides tol ajal ringi kondasid. Seal oli ikkagi ka päris palju niisugusi loomi, kes on ka tänapäeval maakeral olemas, seal oli näiteks põhjapõtru, muskusveiseid oli hunt, Ta oli pruunkarusid ja palju muid loomaliike. Nii et väga rikkalik looma kooslus. Ja see maa sild oli ülimalt tähtis nisugune geograafiline tegur. Et selle kaudu pääsesid need loomad Euraasias Sis asustama Ameerikat. Aga nüüd siis selle iidse Eskima laulu lõigu järel on viimaks aeg siin saates jõuda ka inimese juurde seal Beringjas. Et kuidas tasin liikus ja mismoodi ta sealt siis Ameerikas, kas see edasi rändas? See teema, see esimene inimene Ameerika pinnal ja üleüldse kogu selle põhja ja lõuna, Ameerika ka alade hõivamine inimese poolt? See on ajaloolaste jaoks üks väga keeruline pähkel ja siiamaani vaieldakse päris mitmete üksikasjade üle selle juures, sest üldjoontes on see pilt küll olemas, aga on väga palju fakte, üksikuid fakte, näiteks arheoloogilisi mis nagu ei sobisele pildiga kokku ja need panevad alati nagu tekitama mingisuguseid sensatsioonilisi hüpoteese ja tihtipeale jõuavad need ka näiteks siis ajakirjandusse ja tekitavad palju elevust. Sest on leitud siis näiteks nii vanu inimjäänuseid seal Ameerikas sel ajal nagu ei oleks tohtinud justkui inimene seal veel olla. Samas võib-olla, et need on lihtsalt valesti dateeritud. Ja ka näiteks see mõte, et inimene tuuli just maasilla kaudu sinna Ameerikasse. Ka see on seatud kahtluse alla ja on suguseid teadlasi, kes ütlevad, et ei, et ta võis tulla hoopiski üle ookeani mingisuguse veesõidukiga. Nii et siin on sellised vaieldavaid teemasid päris palju. Aga noh, mina täna nendest kõigest ei jõua rääkida, nii et mina räägin ikkagi nüüd sellest inimese Ameerikasse jõudmise teooriast ja seal levimise teooriast, mida toetavad enamik tänapäevateadlasi. Ja ka see, see põhiteooria, see on iseenesest hästi suurte keerdkäikudega ja oma üksikasjades ääretult põnev. Ja mida veel need peab ütlema, et nüüd see tänapäevane teadusliku jutus selle kõige kohta ei tugine sugugi ainult enam arheoloogilistel andmetel seal on palju igasuguseid kaudseid loodusteaduse andmeid ja võib-olla kõige rohkem on seda muuta nud ja täpsustanud tänapäeva geneetilised uuringud, nende muistsete inimeste luuleidude põhjal tehtud järeldused. Aga jah, et siis selle kõige värskema seisukoha järgi on ikkagi niimoodi, et homo sapiens jõudes ja Ameerikasse selle viimase maa sillaaegadel ja mitte varem kui kuskil 30000 aastat tagasi ja mikspärast nad üldse nüüd sinna Ameerika poolele läksid üle selle maa silla. Selle põhjus oli vägagi eluline. Aga see oli ju selles, et nende toiduks olid need loomad ja loomad rändasid väga tihti just sinna ida poole üle selle maa silla ja need kütid lihtsalt Läksid loomakarjade jälgedes ja on huvitav, et teadlased on ülitäpselt suutnud isegi luua kujutluse sellest, milline see maa sild seal õieti välja nägi. See ei olnud siis muidugi mitte mingisugune kõrgem sugune silla moodustis, vaid see oli ju endine mere põhi, nii et ta pidi olema hästi madal ja ka küllalt soine. Ja seal ei saanud üldse niimoodi edasi, lähevad muudkui sirgelt, vaid seal oli nii märg kohati, et inimesel tuli teha päris pikki ringe, et jällegi kuskile sinna natukene ida poole edasi pääseda ja nad liikusid peamiselt mõnda niisugust teed mööda, kus oli siis nagu mingi kõrgendik või seljak või või mingisugune küngas, mis ju tegelikult sel ajal, kui siin oli meri, oli siis merepõhjas nagu mingi madalik, mõnikord ka saar ja vot neid kõrgemaid kohti pidi, ainult pääses ta siis lõpuks sinna praeguse Alaska poolel Alaska poolel oli juba lihtsam liikuda, maali kõrgem, kuivem, aga seal niimoodi ida poole minnes tuli jällegi, et üks täiesti ületamatu looduslik takistus. See oli see hiigelsuur jääkild mis seal ringi Yana, et kõige idapoolsemas servas oli ja sellest inimene mitte kuidagi üle ei pääsenud ja kui ta üritas nüüd minna, siis lõuna poole, siis ka lõuna pool oli sellesama jääkilbi lõunaserv. Nii et tegelikult oli see Bering Yana piiratud sealt Ameerikast mõlemast küljest jääga ja inimene jäi seal nagu omamoodi lõksu. No millal ta sinna jõudis, see on jälle niimoodi, et Ta on kindlasti teada, et kõige vanem inimjäänus, mis on leitud nüüd sealt, siis selle praeguse Alaska koha pealt on vanusega 25000 aastat, see tähendab siis seda, et sel ajal oli inimene seal kindlasti olemas, ta võis olla ka natuke varem, aga mitte väga palju, sest see maa sild ise ja tekkis alles 30000 aastat tagasi. Aga nüüd inimene nüüd siin oli siin pisikeses osas Ameerikast ja siit kuskile edasi ei pääsenud. Siis tegelikult oli ta siin väga mitmeid tuhandeid aastaid ja eks ta ikka siis küttis ränlas. Aga tema elu oli võrdlemisi heitlik, sest nende tuhandete aastate jooksul rohkem kui 10000 aasta jooksul oli siis niimoodi, et mõnedel aastatuhandetel läheks kliima väga palju krõbedamaks ja oli nii raske, et inimesed ja suured inimrühmad lihtsalt hukkusid. Aga siis olid ka jälle nihukesed soodsamad ajad, siis inimene sai jälle natukene laiemale levida ja mõnikord oli ka niimoodi selle pika aja jooksul tuhandete aastate jooksul korduvalt tuulitsalt Euraalsest üle siis uued inimrühmad, nii et neid tuli sinna mitu lainet ja kõik nad jäid sinna jää lõksu kinni ja samal ajal juhtus ka see, mis on päris huvitav Nende geeniteadlaste uurimiste tulemus. Et on selgeks tehtud, et oli ka vastupidist rännet, et hoopiski sellest samast Põhja-Ameerika nurgast rännati üle maa silla hoopiski tagasi Euraasia poolele. Ja see on nüüd siis see, et kui keegi tahab teada, et kes on see kõige puhta vere lisem Ameerika inimeste esivanem siis teda ei ole lihtsalt olemas, sest need pisikesed inimrühmad, nad suhtlesid seal omavahel, nii palju kulgesid kord Euraasias Ameerikasse, Ameeriklastele Euraasias segunesid ja seda kõige esimese inimrühma järglasi tänapäeval üldse olemas ei ole. Aga nüüd siis nagu see küsimus, et mismoodi see inimene siis lõpuks ikkagi sealt jäävangist lahti pääses ja Ameerikas kat vallutama asus? See oli siis muidugi see, kui jääaeg lõppes ja see naasild kadus kahe mandri vahel siis ju läks soojemaks ja soojenemisel algas siis selle jääkilbi sulamine. Ja nüüd tekkisid sinna sellised võimalused liikuda lõuna poole, mis teed mööda lõuna poole, nüüd mindi sealt praeguse umbes Alaska kandist. Selle kohta vaidlevad teadlased siiamaani. Siis arvavad, inimene kulges nende suur jäämasside vahelt kuidagi mööda jõeorge, mis olid siis juba lahti sulanud, aga teised ütlevad, et ei, ei, et, et see esimene inimene pääses lõuna poole hoopis mööda Vaikse ookeani rannikut. No nii või teisiti on siis niimoodi, et päris kindlasti kuskil 16000 aastat tagasi oli inimene jõudnud juba palju mõnusama kliimaga aladele kus ei olnud enam suuri liustikke, kus oli soojem kus oli lopsakas loodus, rohkem point. Ja nüüd sealt edasi rändas ta sinna lõuna poole üsna kiiresti. Nii et praegustel andmetel 16000 aastat tagasi hakkas üldse Põhja-Ameerikas levima sinna lõuna poole ja juba 14000 aastat tagasi oli esimene inimene jõudnud välja Lõuna-Ameerika tippu sinna tulema kanti. Nii et vot selline oli siis väga laias joones see esimese inimese jõudmine Ameerikasse ja tema levimine üle kogu Ameerika. Aga siin sai nüüd otsa see Ameerika kõige vanema rahva jupikide laul ja saab otsa ka meie tänane saade saate sellest, et milline see muistne ring ja kunagi seal praeguse Tšuksime Alaska kohal oli ja mis elu seal elati ja mismoodi inimene asustas Ameerikat. Ja nüüd selles järgmises saates jätkan ma juba selle omaenda Tšuksima rännakuga seal 2019. aastal, kui me tegime ilmad toopika laevareisi ümber kogu Kotka poolsaare, jõudsime lõpuks välja Põhja-Jäämeres isegi frangeli saarele ja seal esimeses saates ma siis räägin sellest, kuidas me pealinnast ana tõrist välja läksime ja millised olid meil esimesed kokkupuuted sealse loodusega. Kuula. Rändajat. Arktikas neutroobikas. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat.
