Nüüd me võtame siit täna esimese patsiendi. Tegemist on siis merikotkaga? Kellel on vaja vaadata jalg üle, võtta verd? Ja nii edasi. Ja võtad ilusasti ta siis endale siia sülle,  jalgu, ära kunagi lahti lase. Ja kui väga rapsi nahka lased. Ta lihtsalt Pea alaspidi. Tegemist on siis sellise ilusa suure linnuga. Madis Leivits on Eesti Maaülikooli loomaarst,  doktorant ja õppejõud. Tema igapäevatöös on kindel koht tervisehädadega metsloomade ravimisel. Kuid ta uurib ka keskkonnamürkide mõju loomadele  ja inimestele. Suure töövõimega loomaarst pälvis Eestimaa looduse fondi  2019. aasta noore looduskaitseja auhinna. Tegemist on siis vanaemalinnuga ja temal on omamoodi ajalugu,  et tegelikult ta on meile juba teist korda siin,  et esimest korda ta tuli eelmise aasta kunagi suvel ma  täpselt kuupäeva ei mäleta, kus ta siis valgerannas jalutas  ringi või õigemini Loivas ei lennanud roostiku vahel,  keskkonnainspektsioon korjas üles ja siis toodi ta siia. Tal oli väga raske pliimürgistus, mida me  siis ravisime ja seda ravi läks niivõrd efektiivselt,  et me saime tast ilusa elulooma. Ja täpselt 16 august eelmine aasta siis 2019. Vabastasime ta tagasi loodusesse ja ta sai seal olla laias  laastus kuus kuud. Tegime päris täpselt kuus kuud. Meil tekkisid probleemid siin me diagnoosisime,  tal pliimürgistuse, mitte küll nii-öelda päris  nii raske, kui ta alguses oli ning tal olid vigastused jalgadel,  et seni, kuni asjad liiguvad nii-öelda pigem paremuse poole,  siis jätkame. Käesoleva nii-öelda raviga nagu te näete Siin on niisugused ilusad pirakad. Veresooned, kus siis saab verd võtta? Ja. Mis sa arvad, palju ta kaalub marja, ta kaalub umbes viis kilo. Nii, ta on. Ja nüüd me võtame ta siin suu lahti, vaatame,  et me trahhesse ei lähe. Ja põhimõtteliselt praeguseks hetkeks on meil kõik vajalikud  asjad temaga tehtud ja peale sellist rasket tööd anname  linnule ka natukene. Süüa. Raudkulle jah, emane isane on oluliselt väiksem,  tihtipeale aetakse segamini kanakulliga,  aga kanakull on oluliselt suurem. Et ta on ikka niiugune, pisikene, pisikene noh,  ütleme tuvi suurune. Jah, ja mis temaga häda siis on, tema leiti Tartu linnast  põõsa all, maja kõrval ei tahtnud lennata  ja mis tal häda on, see, et tal on peatrauma,  ehk siis tõenäoliselt ta lendas aknaklaasi. Tema saab meil silmatilku täna ja, ja, ja ühte rohtu suu  ja tema jaoks on ka üks probleem paljude metsaomade jaoks,  kes satuvad ravile. Nad ei taha vangistustingimustes süüa, selleks ma annan  selle linnu sinule. Võib-olla nüüd, kui kotkas on ära tehtud,  et sellega probleeme enam ei teki, esimesena anname talle rohu,  seda läheb päris väike tilk kuna tema kaalub natuke üle 200 grammi. Ega talle ei meeldi, et me siin üritame talle midagi suhu toppida. Me üritamegi Seda nokka lahti teha. Toppida talle seda toitu siia sisse. Avalikkus tegelikult tunnebki sind, ma arvan eeskätt läbi selle,  et sa oled see mees, kes metsloomad terveks ravib. No võib-olla see on jah selline fassaad nii-öelda,  et tegelikult selle metsloomade ravimisega on sellist kaks asja,  et ühest küljest üksikute indiviidide abistamine  ja tagasi aitamine Tihtipeale populatsioonile, kui just ei ole tegemist väga  haruldaste isenditega, väga palju mõju ei avalda. Ehk siis? Ja, ja kui me mõtleme nende liikide jaoks,  mis on oluline, siis selline terve ja toimiv populatsiooni  on see kõige alus on ju? Teisest küljest need patsiendid, kes siia satuvad,  nad on väga oluline uurimismaterjal. Vabandust termini pärast ma materjali ütlen,  aga nad tihtipeale näitavad neid ohtusid,  millega nad puutuvad kokku looduses. Ja kui me nüüd Need suudame ära fikseerida, ära tuvastada,  ühest küljest leida ka teinekord neile mõni lahendus  ja selle rakendamisele kaasaaitamine, siis sellel on  tegelikult väga suur ja oluline mõju loodusele. Ja. Läbi aastate on Madis ravinud tuhandeid metsloomi,  nendest paljud on haruldased liigid. Ta tohterdab ka koduloomi, kuid tema panus loodushoidu  ja veterinaarmeditsiini on ulatuslikum. Loomaarst teeb koostööd liigikaitse projektides,  tegeleb teadusuuringutega ning juhendab tudengeid  ja nõustab veterinaare. Madise pühendumust on tunnustanud ka tema amet,  kaaslased, kes valisid ta 2015. aastal Eesti parimaks loomaarstiks. Kas sa mäletad, millal sulle toodi esimene loom ravimiseks? Mis? Ma ei saa öelda just et esimene loo ravimiseks,  kuna minu isa on bioloog, siis juba poisikesest saati  tihtipeale veeti mingisuguseid elukaid, kes  siis võib-olla pesa võeti metsatöödel maha,  siis toodi need isale ja eks siis ikka juhtus selliseid  olukorda sid, kus suvetöö oli mõni elukas nii-öelda üles kasvatada. Kuidas ma ise siia sattusin? Bioloogiasse sisse ei saanud, sain loomaarsti. Ja küll algus oli väga raske, aga mida aasta edasi,  mida rohkem praktilisemaks läks ja kui sa pidid hakkama  nii-öelda loogiliselt mõtlema seda lihtsamaks ja,  ja paremaks läks vähemalt minu jaoks. Aga kas sa tunned, et kuidagi seda valikut tehes mõjutas  sind ka see, et kust sa tulid nii-öelda millisest perest sa tulid? Ikka vaatan, kokkupuude nende igasuguste vigaste haigete  metsloomadega oli juba olemas ja eks võib-olla see soov  midagi teha ja aidata. Samas nii-öelda oskuste puudumine tol hetkel nii-öelda  võib-olla oli selliseks, kuidas nüüd öelda,  astmeks et edasi arendada ja, ja, ja kindlasti ka,  et minna õppima väljaspoole Eestit. Siin on üks unine kakukene, tegelikult ilmselt mitte,  aga kodu ka. Ja. Temal oli üks väga-väga halb küünar kodarluu murd. Kas sinu kui loomaarsti jaoks on mingi vahe ka,  kas sa ravid seda? Kodukakku kana või näiteks veist või ilvest. Vahe on liigis. Tegelikult paljud protseduurid on ühised  nii inimesel, koduloomal kui metsloomal. Vahe tekib tihtipeale sellest liigist ja nende elust  looduses ehk siis või nii-öelda sellest liigi bioloogiast. Millised on nende? Vajalikud oskused, võimed, funktsioonid looduses. Et edukalt toime tulla on tihtipeale tegelikult Meie meditsiinilise otsuste aluseks metsloomade puhul  koduloomade puhul, kus inimene aitab teda isegi  mis iganes hädade puhul ta on sul kogu aeg. Nina all on siis seal, tõenäoliselt tehakse  ka selliseid asju, nii-öelda invaliidistunud metslooma sa ei  saa loodusesse lasta, aga invaliidistunud koduloom kellegi  juures saab edukalt hakkama. Et kindlasti ravi ei ole see, et me pistame looma kuhugi mets,  loom metslooma kuhugi puuri ja käime teda seal toitmas  ja vaatamas, et see on pigem selline. Enese abistamine. Hobune mäletad sa ise ka, kui sa. Sellest on ikka tükk aega möödas, eks, eks ikka. Kõik sellised luu osad tulevad praegu une pealt ei une pealt  ei tule. Miks sina soovitaksid loomaarsti eriala õppida noortel,  kes teevad praegu oma valikuid? Üks asi, miks, miks mina ka seda valisin,  tegelikult on selline kindlus et inimesed tahavad alati süüa  saada ja loomaarstil on väga oluline osa inimese toidulauas. Ehk siis isegi kui sa ei leia tööd võib-olla lemmik või,  või rääkimata metsloomadest, siis toidutootmises on näiteks  väga suur põud ja ja ka kõige suuremate kriiside aeg. Inimene tahab ikka süüa, ehk siis ta on kindlasti üks väga  stabiilne eriala. Ilus. Viis aastat tagasi ma jälgisin, kuidas sa ravisid ühte  pliimürgistusega merikotkast. Sellel merikotkale tuli teha vereülekannet üldse tema elu,  päästa ta vaakus hinge. Aga läks hästi ja ta sai terveks. Sa oled nüüdseks juba aastaid tegelenud selle pliimürgisuse teavitustööga. Kuhu sa oled välja jõudnud, kas on näha muutusi? Ma arvan, et on näha muutusi, sest esiteks juba see  nii-öelda klausel, mida on välja öeldud jahimeeste poolt,  et 10 aasta jooksul lõpetatakse selle kasutamine,  tõendab, et nad tunnistavad, et see on probleem  ja seni, kuni ei tunnistata probleemi, ei saa  ka tulla lahendust, ehk siis nüüd tegelikult on oluline  võtta järgmine samm ja panna paika plaan,  kuidas siis pliiprobleem ära lahendada. Lahendused on olemas, me täna räägime ikkagi nende rakendamisest. Esimene Eestis vereülekande saanud lind on terveks ravitud  ja siit algab tema uus elu. Ja. Kui. Kui vana ta on, pean kolmeteistaastane, kolmeteistaastane. Sinu koer on vist küll maailma kõige parema tervise  ja kõige parema järelevalve all. Koer. Kindlasti loomaarsti koera elu ei ole meelakkumine,  et paljud sellised rõõmud eriti toidulaualt temani ei jõua. Aga tänu sellele on ta ka kenasti vormis  ja kui me kuhugi õue läheme, siis on triks  ja traks ja meeldib joosta ja, ja tihtipeale need,  kes teda ei tunne, küsivad, et kui vana ta on,  kas ta on kutsikas? Kuigi jah, nii-öelda vuntsid juba hall. Kuidas sulle praegu Eesti looduse ja keskkonnakaitses järg tundub,  on põhjust millegagi rahul olla ja võib-olla asju,  mida parandada. Teinekord kui vaadata seda kõrvalt, siis kohati kiputakse  võtma mingi väike küljeke kuubikult ja seda nii-öelda  suuresti üle forsseerima. Ja nägema siis seda suurt pilti, et pigem võikski vaadata  seda loodust või keskkonda ja, ja inimest  ka sealhulgas kui väikest osakest sellest. Ehk siis vaadata seda planeeti või võime  ka nii suureks minna kui ühte organismi ja  selle toimimist tervikuna. Aga kui sina suureks kasvad, kas sa tahad saada  ka loomaarstiks? Kelleks sa tahad saada? Sa tahad inimeste arstiks saada, no väga hea Sul on  siis see ikkagi järeltulpõlv hoolitseb selle eest,  et oleks järjepidevus. Jah, et arstiharidus on kindlasti hea haridus. Ta täpsemalt, ta isegi tahtis lastearstiks saada.
