Tere algab saade, laskelood, minu nimi on kadridiisel. Täna oleme Pärnu vanalinna põhikooli kolmanda klassi õpilastega pärnu miinisoos kust leiab mitmeid väga ohtlikke ja seetõttu ka väga hirmutavaid loomi, madusid, ämblikke, isegi ehtsa krokodilli. Püüame nendega pisut tutvust teha, neid aitab selles Peeter Põldsam. 13 aastat vana on seesugune pisikese loomaaia Nad ei, peaasi et enne seda ma töötasin Pärnu loodusmajas ringi juhataja, siis tegelesin madude ja sisalikud, ega seal. Siis sai see nagu sellisel loomaaiatüüpi asjana teha. Loodan, et me siit ühe korra siit väiksest ruumist saame siis suurema pinna peale siis kui ollakse looduses, uus hoone valmis, samm. Et seal peaks siis nagu te võitsite olema üks korrus meie jaoks. Aga loomad siia tulid, noh ikka tavaliselt küsitakse, käinud igal pool ja püüdnud need kinni kuskil seal käinud Indias ja kuskil Tais ja Austraalias, mis iganes meil ei ole mitte ühtegi loodusest pärit, loomasin need kõike, siin on isegi isegi ämblikud. Et kõik on puuris sündinud. Nii et nende sünnikodud on küll Rootsis, küll Saksamaal, Hollandis, nii edasi Venemaal. Ja nad on siis nii palju küll käidud, eks ole, et olete lugenud, miks Saksamaa messidel sisse ostnud ja vahetanud neid. Et kui meil siin endal sünnib hästi palju poegi igal aastal, siis, siis need lähevad jälle mujale maailma laiali. Meie lapsi on, on nii Venemaal kui Inglismaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Soomes hästi palju. Pidevalt kuuldab kiuksemist, kes need on meil siin kõrvalist gildid. Tegelikult jällegi Aarne asi, et need on konnade, Kekkode ja ja ämblikke Köök kilki annab niimoodi hästi paljundada. Nüüd on klassikaline siis selline terraariumi selliste putukatoiduliste toit, samas muidugi inimesi on alati huvitav vaadata, et mismoodi Kilk välja näeb? Rohutirtsu moodi ja nad on, nad on sugulased sellised pikad taga kaivad ja ja siristab hästi, mõnus on talvisel ajal, kui nad siristavad, siis tuleb selline suvetunne, nagu oleksid rohutirtsud ümbrik. Synne nende terraariumi peal on teine, see on meil siin kõigi naiste lemmik kastikene. Tegelikult on see ka muidugi puhtalt söömiseks ette nähtud asi. Prussakad, need ongi prussakad, jah, nüüd õnneks need ei ole mitte nüüd need kõige tavalisemad prussakad, keda kuskil Lasnamäel võib leida sest need oleksid, siin on ikkagi meil, elumaja on siin peale, see oleks tõesti ohtlik. Aga kuumal Ruzakaga, need, kuidas mõni lahti pääseb, siis see ei ole kujutuna kohtumil mujale. Ma siin osad on sellised suuremad pruunikat värvi osad väiksemad ja musta värvi. Miks need väiksemad ja musta värvi on lapsed alles? Kuuba prussakas hästi-hästi paljuneb ja vanasti maitsev, siis kodune. Üsna pisikene kastianelisen kast testi kubiseb prussakate, jah, täiskasvanud, aga ausalt öeldes, mida rohkem neid on, seda paremini paljunevad niimoodi. Rohkem seltskondlik loomakene, kas emasti lisas, tähendab ka vahet teha? Annab ikka muidugi vanadel täiskasvanud peastnud esimesel pilgul on hästi sarnased paljudel prussakate näiteks emastel ei ole tiibu. Nendel kuupäevadel on mõlemad nii emased, kui isased on hästi sarnased, mõlemad tiibadega pikad tundlad siin vehivad igas kaares ja ütleme, kuskil kaks sentimeetrit on need suured täiskasvanud prussakad ja väiksemaid. Meil on siin igas suuruses, on noh, kõik on sellest ütleme kahest sentimeetrist väiksemad, aga osad on päris tillukesed ja osad on sellised vahepealsed ja nimelt erinevates kasvuetappides sebivad ringi. Aga lähme siis toidu juurest päriselanikke juurde. Muud no nüüd, kui me siin ringivaatamisest suurem jagu meie loomi on mürkmaod siin. Ja nüüd, kus me just siin selles väiksemas ruumis oleme, siis siin on nagu eriti mürkmaod, sellised ikkagi ka väga-väga ohtlikult mürgised inimesed siin olla. Vaata need natukene suuremad on siis need kõige klassikalisemad, Texase lõgismaod, neid on küll üle 20 erineva liigi, nad siis kõik elavad ainult Ameerikas kuskil mujal maailmas lõgismadu ma ei leia. Et kui lähed näiteks kuskile Austraaliasse Aafrikasse, ärge lootkegi sealt lõgismadusid leida ainult Ameerikat. Mis asi siis lõgismadude juures selline eriline on? Saba, kui saak tuleb, et siis elatise vaenlane tuleb, et siis tädisesse mitte saaki ei tule, vaid, kui vaenlane tuleb siis selle sabaga Sataloginud lõhisemalt häält teha. Kõik teavad kohe, mida sa seal tähendab, ta hoiatab selle sellega, et tal on spetsiaalne vahend selleks, et suuremaid elukaid. Noh, see on juba ammu enne inimest muidugi välja mõeldud maid elukaid hoida endast eemale, neid ei oleks vaja enesekaitseks hammustada. Kui tema hammustab, siis ka ütleme väga suur loom võib surra ära. Ilmselt surebki mingi kass või hobune või lehm või kes iganes. Ja mis sellest siis nagu loodusel kasu oleks, samasse, sama hiljem ära surev lehm, kes talle peale või vastub, eks ole. Kui taastub sellele lõgismaole peale, siis, siis hiljem sureb lõgismadu ära mis on nagu kaks tühja läinud elu, eks ole. Aga kui ta annab eemalt juba märkusele, lõksin, aga siis on teada, et et ei ole vaja lähemalt kokku puutuda selle suure loomaga. Nakoloogia, Rablusson, lao teraariumides. Kas nad olid päris luukered? Maate seiklejad ära? Ei, kui madu kellegi ära sööb siis madu neelab oma ohvri tervelt alla tükis kontidega ja ta seedib selle koos luudega ära. Sellest ei jää mitte midagi järgi enam lõgismadude juures vaatamas. See luupealuu on siin tõesti, see on päris küll. Aga mis loom, solid, märg lehm ja nutta või särk alla, ma ei tea. Ma ei ole seda looma elusast peast näinud seal lihtsalt metsa alt leitud lehma pealuu, mis sellise Texase lõgismaoga kokku sobiksid. Need on lihtsalt dekoratsioonid, siin. Söövad rotte, aga tihti need sööma peavad. Need sellised lõgismaod ja muutu rästiku tüüpi maatsis söövad keskeltläbi kahe nädala tagant korra. Kahe nädala tagant siis üks rott või üks või kaks ja palju neid siin on kolm, kolm tükki, kaks suuremat, Texase lõgismaod, väiksem on siis preeria lõgismadu, mõlemad on kõige klassikalisemad selliseid Metsiku Lääne filmidest tuntud põlistavad tagumisi, ta punase valguse käes nende närvi nii täpselt ei saa aru, aga see üks esimene on pruune, selliseid rõngas rombimoodi või ringi moodi annete Roomusterdada lõgis madudel hästi tüüpiline siin selle suure lõgismadude terraariumi peal, see on nüüd tõesti suur selline kaks pool meetrit, ma arvan isegi. Et on see laius, siin on nüüd üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus väiksemat terraariumi, kus pisikesed mahukesed ja mitte ainult siin on nüüd erinevaid puude otsas elavaid mürkmadusid. Aga võib-olla vaatame, vaatame siia, siin on nüüd hoopis teistmoodi loom. Või õigemini loomad, neli tükki, keda me praegu mitte kedagi, näe siit läbi klaasi natukene paistab konnakesed seal seina peal vot selline loonud. On jah sellise hästi Grabelise näha, aga tundub, see nahk on selline pisikestes täpikeste koondisega on olnud? Jah Moody just, kujutad ette, kui ta kuskil kivi peal on siin siin terrariumis, nad istuvad sagedasti seina peal kivi peal või puutüve peal istub kuskil siis ta on inimesel isegi Sinderaalimist täiesti nähtamatu, teinekord. Et inimesed vaatavad seal lihtsalt ukse, unikene sammalt. Aga kas energiline? Ma usun, et see süüa ei kõlba sulle muus mõttes ta, need inimesed küll ohtlik ei olete isegi kätte võttes, et ei ole nagu midagi mürgist nendest. Söögiks võib-olla hästi ei sobi. Sellised konnad siis nüüd elavad Vietnamis mägedes just sellises kivistes kohtades, kus nad vee ääres istuvad, kivide küljes need näevad välja nagu, nagu jumal eesti keeles. Ma ei oska seda konna üldse kuidagimoodi nimetada, seda ei ole olemas. Meie meie kirjanduses ladina keeles on ta hästi ilus nimi Deloderma kordikaale. Ja kui inglise keelest tõlkida tema nimi, siis tahakski nagu samblakonn mossifoog. Mine nüüd seinas, vaat needsamad Kilgid, kes meil siin siristavad kõrval ja samuti siis väiksemad prussakad on, on neile konnadel hästi hea söök. Tallab vanale väga mõtet pai teha. Konnade nahk on selline, mis ei, ei taha eriti inimese kätt tunda. Ega ta ei ole ka üldse selline kassipoja moodi mõnusalt paitada. Et kõik lapsed, kes tahavad pai teha ja õpetajad siis siis selle jaoks meil näiteks on seda rantel olemas. Palun, sellele võib failina punapilvede rändBerenson kõrval. Naine. Tahate proovida pai teha? Saadan ta siiapoole natukene. Tanel jah, tavaliselt ei hammusta. Väga palju jalgu, tundub sellel trantlil palju õnneandlikul jalgu. Tundub tunduvalt rohkem olevat, isegi on ka kaheksa, need kaks esimest sõna on ka vägagi siukseid jalad. Aga neid nimetatakse Lõukovijataks neidi, neid ei nimetata üldse jalgadeks. Selliseid. Tavaliselt on need jalad ja triibulised, no kes tahab proovida, siis ronige siia üles. Siit on hästi pehme. Ja tal on selline suur tagatisi. Ma arvan, et niisugune nagu paun musta värvi mille moodi käega katsud, mille moodi see tundus natuke kass, kassipoeg voi siis väike oma koerapoeg, mingi selline hiir või hamster ei olnud Moody pansist hiirel või Haabustela karv natuke pikem, aga tal on päris lühike, aga väga pehme Trumpi hammustust ei sure keegi, inimene härra. Küll, aga oleksin kohutavalt valus. Et neil on need hästi suured kihvad, millele ta siis teeb füüsiliselt kaks suurt auku sisse ja mürgipoolest võib teda siis keskeltläbi võrrelda erilasega. Et selline hästi hästi valus oleks ta tratele hammustaks antud, see punapõld on antud, meil siin on niisugune hästi rahulik, ta on üle 15 aasta vanaemadele elusees kedagi proovinud hammustada teda natuke kätega võtta, täiesti. Homme samal ajal uurime laomürgihammast ning Kekkose imepärast võimet kõndida mööda klaasseina. Pärnu minisoo elanikke, tutvustas Peeter Põldsam. Kuulasid ja küsisid Pärnu vanalinna põhikooli kolmanda klassi õpilased ja toimetaja Kadri kiisel.
