Festivali juht Helmut Jänes julgustab inimesi avastama kavas olevaid vähem tuntud filme. Kasvõi Uganda film pöörane maailm oleks selline hea algus vaadata filmimis, täielikult pöörab pea peale mingisugused filmitegemisreeglid või siis ka näiteks Siberis Jakuutias tehtud film Tseegee tantsiv politseinik mis võtab küll sellise tavalise filmina näiva süzee tegemiseks, aga pöörab selle süzee jällegi täiesti pea peale. On ju imelik kompott, selline ameerikalik süzee Jakuutia sest nii et seal saab ikkagi väga paljud nalja ja ka mõtlemisainet, kuidas üldse see on võimalik, selliseid filme tehakse. Festivalil on teist aastat Eesti žanrifilmide võistlusprogramm, jätkab Helmut Jänes. Ja nendest kolm on ju tegelikult verivärsked ehk HÕFFi publik on esimene, kes neid üldse näeb ja režissöörid on ise väga elevil, et kuidas need filmid nii-öelda publikule peale lähevad. See mõte on väga lihtne edendada, populariseerida žanrifilme, õudusfilme, märulifilme, siis eestimaiseid filme, teha õpistus, selline kohv, kus režissöörid neid filme tahavad esimest korda näidata. Koroonapandeemia tõttu pääseb festivalile tõendiga, mis kinnitab, et külastaja vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või tal on värske negatiivne test. Tasulist kiirtesti saab teha ka kohapeal, jätkab Helmut Jänes. Ühest telgist lastakse inimesed siis koroonapassikontrolli järgselt festivalialale, kus neile antakse käepael, mis annab tunnistust, et reedest kuni pühapäevani on tal vaba voli igal pool käia. Need, kellel koroonatõendit ei ole, aga soovivad ennast kiir testida, mis maksab õpildis kliendile viis eurot, nemad siis suunatakse kõrval asuvasse telki, kus 10 15 minuti jooksul tehakse test ja saadakse tulemus. Ja kui tulemus on nii-öelda negatiivne, siis ta saab samuti festival alale. Festivali fookuses on seekord ka poola ulmekirjanik Stanislaw Lem, kelle sünnist möödub tänavu 100 aastat. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.
