Tartu üldplaneering näeb ette Ihaste krundil 13 hektarit väikeelamute ehituseks. Nende rajamiseks on ka omanik väljendanud soovi, kuid detailplaneeringut ei ole veel koostatud. Kohalik elanik Siiri Maimets ütleb, et raieloa andmisel kohalikud kaasa rääkida ei saanud. Kui arvestada, et ühes linnas on kahe ala 22 hektarit ja sellel toimub 10-l hektaril lageraie siis on see ikkagi selline sündmus, sündmus, mis kohalike elanike väga valusalt puudutab. Muidugi ümbruskonna elanikud on harjunud sellega, et nett kaitseb tuulte eest ja viimastel aastatel on väga oluliseks muutunud ka müra tõkestamine, mis piirkonna elanik. Maimets lahendab veel põhjuseid, miks metsa võiks säilitada, kuid kohalike teeb veel enam tuks, kuidas keskkonnaamet saab anda raieloa enne, kui alale koostatakse detailplaneering. Kuigi täna Tartu linnavalitsusraiet takistama ei lähe, peab abilinnapea Reno Laidre sõnul üle vaatama, kas sarnased olukorrad saaks lahendada kogukonda rohkem kaasates. Et ega üks asi on see, et tõesti kõik asjad viie parima teadmise järgi on õiguspärased aga mis on nagu, nagu linnavalitsuse veel, selline kirjutamata ülesanne on hoolitseda ka selle eest, et õiguspärased, asjad näiksitkega tunduksid, kodanikele õiglased ja kui ikkagi inimesed on rahulolematud, siis, siis tegelikult siin on mingisugused nüansid selle menetluse juures selle asjaajamise juures, mis võiksid ja saaksid olla paremad. Krundi omaniku Pajuarenduse juhataja Karin raid mõistab, et kohalikele võib tänane raie tulla üllatusena. Samas rõhutab raid, et kõik on tehtud nii, nagu seadus ette näeb. Meie ostsime selle kevadel ja kui me vaatasime sellele maaüksusele peale, mis me saaksime seal teha, kuidas oleks mõistlik sealt otsast minema ka tööst maaüksus on suur ja selle lähenemine on, ongi, vajab väga korralikult läbi mõelda, siis me mõtlesime, et need alad, mis on tulevikus perspektiivselt hoonestada, võtavad, et ja need on liigniisked täna, et me alustaks tasakesi nende ettevalmistusega. Kogu sellele territooriumile on kavandatud ärihooned, elamud, kool, lasteaed, tsirka, neljandik sellest alast on ja jääb metsaks edaspidi. Meie eesmärk on märjast tänasest märjast tehnikust tekitada tulevikuks kvaliteetne elu ja töökeskkond teha infrastruktuur, puhkealad, millest oleks kasu nii uuele kui vanale kogukonnale. Kohalikud pöördusid ka metsa kaitseks kohtusse, kust määrati metsale 11. septembrini esialgne õiguskaitse.
