Tere algab saade, laste lood. Minu nimi on kadridiisel. Oleme pärnu vanalinna põhikooli kolmanda klassi õpilastega Pärnu nii soos ning uurime siinseid elanikke. Eelmine kord tutvusime lõgismaoga ning tegime puna põlvederamplile pai. Mis loomi Peeter Põldsam meile täna tutvustab? Kuuledki kohe. Harbik odapea, tegelikult see nimi on jällegi mitteametlik sarvik odav ja selles mõttes, et jällegist seda looma nagu eesti kirjanduses ei ole olemas. See maoliik on nüüd põhimõtteliselt avastatud alles 2001. aastal siis Vietnamist pärit ja Ann on Vietnamis mägedes siis paar kohta, kus teda leitud karbi peal on kirjas, et ta taasavastati 21. selles mõttes, et aastast 930 oli seda madu teada kaks tükki üks siis Pariisi, teine Londoni loodusmuuseumis. Mõlema kohta oli siis ainult nii palju, et lihtsalt neil on seal piirituse sees üks surnud, selline ussike, kõik täiesti kogemata siis 2001. aastal leiti neid Vietnamist mägedest paar kohta. Siin on ilusasti ja need on nende kõige esimeste Vietnamist leitud madude järglased siis põhimõtteliselt esimesed, kes on puuritingimustes sündinud juma ja Iraagi loodan, et ehk ehk sel aastal nüüd tulevad meil omal munad, ta on selline rästik hane, kes muneb. Andsin, lootasin, mingi alus ka. Otsal on alus, nad on talveunes olnud, olgugi et nad on ikkagi nagu troopilised Maatada, Vietnamist pärit, aga kõrgel mägedes kus läheb ka talvel päris külmaks ka alla 10 kraadi. Ja neil on, vaat neil noh, nad aktiivsemad on öösel siis ma arvan, et päris kindlalt ei julge väita, aga mulle tundub, et nad on paaritunud ja see emane nüüd kannab mune enamasti küll rästiklased sünnitavad elusad pojad, nemad on ühed sellistest nagu siis eranditest, kes munevad. Ja kust tulevad siis pojad, kuna talineb sarvik odav ja siis vaatad, et vahvad väiksed sarve moodi soomused, silmade kohal, nende otstarve nüüd ei ole kuidagi teada üldse, milleks, milleks tal sellise trip kõrge pehmed sarved on, õnne kujuneks pikad ripsmed ja ta on ise selline hallikas-pruunikas külgede pealt natuke kollakam ja peale on ka sellised pisut tumedamad laigud kui seda vaadata tema värvust kohadki Vietnamis nüüd seal mägedes on vanad karstialad ja kui vanad jõesondid kuivanud, kus on selliseid kergelt nagu samblikud kivid. Ja need, need maod istuvad siis enamasti seal kividel, palvekivide vahel, ta on hästi-hästi nende kividega sama tooni, neid on väga raske sealt leida. Pole ka nagu imet töötanud, alles 2001, kogemata avastati sellised elukad seal siis tema nüüd loomulikult siis näete, et see surnupealuuga märkan seal puuri peal, nad on mürkmaod. Mis asi nüüd mürkmadudel siis mürgine oli? Lambad, hambad ja keegi ei ütle, nagu vanaemad õpetavad mürgiuss, keelega nõelab, eks ole. Rastikul või sellise mürgiselt, milleks tal see terav kaheharuline keel on, kuulab meid Jänedal eriti keegi tulema, tunneb ja maod tunnevadki ega lõhna meie hingame läbi nina õhku sisse tunneme siis lõhnamaod, selle kaheharulise keelega võtavad tõhust või siis ümbritsevate esemete pealt neid lõhnaosakesi pistavatelegi elevust. Uus uus on kahe kaks pisikest auku, seda nimetatakse Jakobsoni organiks. Ja see analüüsib siis neid lõhnasid, eks ole. Aga meil jäi nüüd see, et madu siis hammustab, eks ole, need hambad, mürgihambad on, nüüd võime siin vaadata ühte näidi, miks mul saab see siin niimoodi käe peal olla, mürkmaod kõik vahetavad oma hambaid, eks ole. Nii et vahel lihtsalt kuskilt pinnase pealt leiad sellise suust välja kukkunud hamba siin pisut kaariasse umbes kahe sentimeetrine kiht, mis ühest otsast terav ja teisiti sõnani hoolega vaatama hakkame, siis ta on täpselt ammu enne inimeste väljamõeldud süstlanõel, näete situ, sest on ta nagu toru, eks ole. Jämedast otsast jämedamat otsast me näeme, et siit läheb auk sisse nagu toru, eks ole, kui me vaatame seda teist, vot täpselt nagu süüdlane, selline pikuti poolviltu ära lõigatud, hästi-hästi terav ots. Lihtsalt Ta on selline natukene kõver, eks ole. Siin on nüüd Kekkod, dekod on siis sellised teatavat tüüpi sisalikud troobikast. No loomulikult, eks ole, et kui me siin ennem rääkisime kodus ei ole mingid mürgised loomad, eks ole. Aga mis teeb, dekosid eriliseks võrreldes teiste sisalikudega? No mis võiks olla suurem nagu kaheksajalal meelda? Kammitagendi vaadake, te näete kohe, mis on tema juures erilist. Vaata, kus ta on. Ta saab seina küljes olla, ta võib sind klaasi peal jalutada. Ta võib laes käia, selg alaspidi. Mis asi tema varvaste juures nüüd on, siis mis, mis võimaldab tal sellist liikumist? Enamik inimesi on kindel, et on iminapaga tegemist. Tegelikult ei ole. Kegodel on ikkagi päris selliseid kõrgtehnoloogilisi Sa pead. Nanotehnoloogia on neil varvaste all. See on siis nüüd niimoodi. Narva all on selliseid plaadikesed, need plaadikesed on täis miljoneid imepisikesi karvakesi. Need karvad on nii väiksed, et neid ei ole võimalik silmaga näha. Neid karvakesi ei näe tavalise mikroskoobiga. Selleks, et neid karvu üldse näha, on vaja väga-väga tugevat mikroskoopi. Laias laastus, kui nüüd hakkame seletama, siis nendega osakeste ja siis selle libeda seinapinna vahel tekivad mingid molekul sidemed. Nanotehnoloogia on ka suuresti tulnud just inimestele Kekkode uurimist nüüd, et mis pagana moodi nad suudavad, klaasime, käiakse kate uurima. Letis on siuksed imelikud asjad. Sellised nüüd poetuseloteerijad on kaader, hantlid, kes elavad lõunas Aasias puude otsas või kasvõi näiteks maja seina peal. Vot selliseid Tarantlid, nüüd lähete kuskile Sri Lankale või Indiasse või võikski laimale, kes vaat seal, ärge küll näpuga neile pai tegema hakake. Nemad on kurjad, nad on kiired, nad hammustavad ja oluliselt mürgisemad, kui nüüd tavalised antud. Sellised antihammustus tähendab seda, et sul võib näiteks paar nädalat olla tasakaaluhäireid, sul võib olla peavalusid. Ja üleüldse on see muidugi hästi valus hammustus. Muidugi jällegi inimene ei sure aga hästi hästi ebameeldiv. Et nad on ikkagi väga-väga ebameeldivalt mürgised. Ja nüüd hästi suur rästik. Rästikud on jah, ühed mul siuksed. Lemmikud. On üks kõige suurem maid rästikud üldse. Elavad Lääne-Aafrikas vihmametsades on kõige suurema mürgikogusega madu maailmas üldse. Taks ja Adam paks, selline tantsakas mõnus. Hästi kirju. Vaata, miks ta nii kirju on, kas, kas see on selleks, et ta oleks parem oli näha, et seda ei läheks talle ligi. Sellepärast et sulle antakse nagu maad. Maapind jääb ka nagu keerleb, just nimelt ta elab metsa, algus on hästi palju kuivanud, lehti maas. Talve puhul mõlemal siin kuivanud lehed on otsas, puha praegugi, lume alt ei saa kuidagi kätte. Kui siia panna hästi palju kuivanud lehtiga Siiederaaliumisse sa võitlust üle vaadata, ta liiga kirju selleks, et teda märgata. Kui sa vaatad, näed, isegi see pea on neile on tehtud nagu kuivanud puuleht, kõik need, isegi leherootsud, on neile pähe joonistatud. Nende rästikud mürgihambad võivad kasvada kuni viis ja pool sentimeetrit pikaks. Ja üldiselt sellise rästiku hammustus inimese jaoks tähendab seda, et täiesti normaalne on kuskil nädala jooksul ära surra. Või kui hästi läheb, siit siis ta nagu invaliidiks. Et sellest nagu päris päris paranemist ei ole enam kui pikaks ta võib kasvada. Ta võib kasvada, kus oli kaks meetrit, reeglina jäävad vähem. Et ta nüüd on hästi selline, näete, paksed õndsakas. Hästi väheliikuv, see on üliharva, kui nad üldse liiguvad ja kui liigub, siis vaatad, et ta on niisugune nagu, nagu päevakoer, selline tõukad hästi aeglaselt, niimoodi hästi aeglaselt liigub. No kuidas saab sihukene loom olla, ohtlikud ta nii aeglane, käskida, kedagi ründab siin hästi kiire. Ja vaat see ongi nüüd, et sellel hammustus see kiire viskumine, karboni rästikud, loetakse üheks kõige kiiremaks hammustaks maailmas üldse seal, nii et teinekord tõesti sa ei jõua seda silmaga näha, põmm käib ja juba ta on hammustanud. Aga lihtsalt halba teha, mingi selline terav asi jällegi otsas, sellised ninasarviku moodi soomused, sellised püstised, selle otstarve iseenesest ei ole teada, miks, miks tal on sellised nagu ninasarviku sarved nina otsas. Näitest jõudsime kõige suurema, kas võimelda eksponaadi juurde? No vähemasti on ta kõige paksem meil pikkuse poolest ma küll ei ole meil kui kaugeltki mitte kõige suurem, aga kõige paksem ja võib-olla kõige raskem ka nüüd Niiluse krokodill. Tegemist siis ühe maailma kõige suurema krokodilliiga Aafrikas ja kasvab siis vähemalt neli meetrit, aga ta võib kasvada viis-kuus meetrit pikaks. Televiisorist ikka vahel näidatakse, kuidas nüüd mingid sebrad ja anti loobid lähevad läbi ja siis tohutu suured krokodillid püüavad neid kinni söövad. Tema on täpselt seesama lihtsalt ta on praegu meil alles hästi noor ta, nüüd saab see suvi 13 aastaseks. Nii et kui ta on praegu hetkel suts üle kahe meetri pikk, siis tegelikult kasvab vähemalt neli meetrit. Üüratu suureks küsitakse, et misjaoks ta üldse siin on, et kuidas need, kus ta kasvab nii suureks tema on selles mõttes erinev teistest loomadest meil, et tema on, on konfiskeeritud tolli poolt ja tollistist tulnud meile hoiule on salakaubana toodud Eestisse müügiks hästi pisikese pojana ta mahtus peo peal ära siis ja eks näis, mis tast siis tulevikus saab, kui annaks üldse elada. Staabist nagu päris täpselt, keegi ei tea, kui vanaks ta võib elada, aga kuskil orienteeruvalt taasta kantiiast. Kas mitu hammast on ta? Ma nõuan kokku. Kui ma nüüd ei eksi, siis tal oli vist ühtekokku 68 hammast muidugi natukene kõikuv see, see arv selles mõttes, et ta vahetab hambaid kogu aeg siit aeg-ajalt jälle kuskilt kukub. Ja, ja siis kasvab jälle uuesti. Kummatutenikkuses jah, hambad toitumiseks nii vajalikud, et et kui meie vahetame elus korra hambaid, alguses on piimahambad ja siis tulevad päris hambad, siis tema vahetab eluaeg. Ta ei saa endale seda luksust lubada, rebki hambutuks jääks mitmetesse krokodillid söövad siis antud on temaga kõike, mis on luust ja lihast paljud väiksemad krokodilliliigid, muidugi eelistad kala süüa, temal ei ole vahet. Ta sööb siin meil kana, kala, rotte, aga muidugi looduses, sellised Niiluse krokodillid söövad ka palju suuri loomi. Samuti inimesi söövad nad täiesti, inimene kõlbab talle söögiks, niiet temaga vahel, kui, kui tal on kõht tühi ja mõni tuleb siia väikse lapsega, ta päris küsib. Täitsa, palub, et talle antaks laps kätte. Aitäh, kui te annate talle siia, et kui kaua ta suudab ilma seegi talle. Krokodill suudab väga kaua olla ilma söögita ikka kuude viisi. Ühekorraga ka nii väga hirmus palju, ütleme sellises suuruses krokodilli, maalne söök ühe korraga on umbes üks kana koguseliselt võtta või isal või mõni rott. Rohkem ta lihtsalt ei taha seda rohkem annad, siis ta võtab selle küll vastu, aga jätab selle kuskil peidab siia endale mustadeks päevadeks. Reeglina sööb üks kord nädalas ja teinekord on ka siuksed pikemad pausid, mis ta lihtsalt ei ole huvitatud söögist. Kui palju krokodill liigub päevas? Liigub päevas niimoodi natukene veidikene keerab sind hülgeta, armastab päev otsa lambi all peesitada ehk siis nagu soodustusi stab esiteks jõe kaldal päikese käes. Vahetevahel ka ETV-s, k vaatab ringi, õnnib jälle uuesti oma plate peale tagasi. Öösel on ta siis enamasti vee sees kõigepealt katki, kas, kas seal külm või soe krokodill laguneb, enamik meie ülejäänud loomegi siin on kõigu soojane. See tähendab, et kui ta jahedas keskkonnas on ta jahe ja kui ta on soojas kohas, on ta soe. Et antud juhul siin näed, kuda istuksin lambi all, sealt tuleb soojus. Ilmselt, kui sa teda käega katsuks, oleks ta suhteliselt soe. Aga me arvame, et me seda katset ei hakka tegema, sellepärast et siis meil võiks olla hiljem proteesi vaja. Homme samal ajal saad teada, mis vahe on krokodillid ja alligaatorid ning Mikson minisoos, palju punakõrv, ilukilpkonni pärnu minisooasukaid tutvustas Peeter Põldsam, kuulasid ja küsisid Pärnu vanalinna põhikooli kolmanda klassi õpilased ja toimetaja Kadri Kiiseli.
