Tere algab saade, laste lood. Minu nimi on Kadri kiisel. Pärnu minisoos elutseb mitmeid ohtlikke loomi, mürkmadusid ja ämblikke ning isegi päriselus Niiluse krokodill. Oleme Pärnu vanalinna põhikooli kolmanda klassi õpilastega neil külas ning püüame pisut tutvust teha. Eelmine kord saime teada Niiluse krokodillid elavad Aafrikas ja kasvavad vähemalt neli meetrit pikaks. Minisoo elanik on alles noor, vaid kolmeteistaastane ning seepärast praegu vaid paari meetri pikkune loomi, tutvustab Peeter Põldsam. Vaata, kui ma kuskil uudistes näiteks loen, mina, mingisugune uudis on lehes ütleme seotud krokodilli, kas keegi on ära söödud näiteks või midagi sellist ja siis täiesti kindlalt iga kord. Ajakirjanik kirjutab seal, et see kahepaikne tegi siis seda teist ja kolmandat, eks ole. Mis loom see krokodill on, kas ta on kahepaikne vaja või on ta veel midagi muud kahepaikne? Nüüd on, meil juba näed kaks arvamust, ta on siin üks tüdrukutest oma või kahepaikne Amix kahepaikne, kes, kes ütles, et kahepaikne, põhjendame ka. Nii vees ja maal co2. V alluv ka natuke elada saab ka veel natuke kauem olla. Ühesõnaga, ta käib vees ujumas. Kopsumaht on hea, ta saab vee all olla seal jah, päris tükk aega, aga hingamas peab käima alati veebel, eks ole. Kui nüüd ütleme, lapsed käivad näiteks meil siin tervise paradiisis kuskil basseinis ujumas, kas siis on lapsed ka kahe vaiksed? Vees ujumas? Aga lapsed ei saa nii kaua olla, nagu näiteks krokodilli. Tegelikult see kastanud saab olla natukene rohkem või natukene vähem vee all, see ei ole tähtis. Tegelikult kahepaiksed, mis loomad, konnad ja vesinikud. Konnad on ju need, kes on sellise Limase noaga, eks ole. Ta saab läbi naha hapniku võtta, mismoodi konnad paljunevad, kahepaiksed koevad, eks ole, jah. Munevad, eks ole, konnakudu on ja siis sealt, mis tulevad konnakulles. Kas keegi krokodilli kullesest on midagi kuulnud? Ei ole. Rokodil muneb ta, sealt tulevad kohe pisikesed krokodillipojad, kes on täpselt nagu luuranud, väiksemad ja ta on sellise, näete kuiva Grabelise nahaga. Hobused on peal ja krokodill on ka Rooma ja see, et ta nüüd vee sees käib, see ei tee temast veel kahe, võiksime, aga mis vähem krokodillid ja alligaatorid. Alligaatorid on nüüd kaks liiki. On hästi hästi hästi haruldane hiina alligaator, keda võeti Tallinna loomaaias näha ja siis on see USA lõunaosariikides seal soodes on Floridas ja hästi palju neid. Alligaatorid on sellise nagu pardil sellise hästi laia ninamikuga. Need lõuad on sellised laiad. Ja kui vaatad, siis krokodillid on niisugune kiilukujulise peenem nägu. Hambumus on neil erinev, näete, need hambad on ilusasti kõrvalt näha, eks ole. On ju Prokodiline ülemise lõuahambad, kõik on näha, eks ole. Näete, seal ees mingi neljas hammas, progodilise alumine on samuti selline väljas. Kaatoritel näete ainult ülemisele hambaid, alumisele hammast ei näe. Kui vaatate silma, mis värvib krokodilli, silman hoolaneraal nagu kassil, eks ole. Selline rohekas-kollakashalli kaatoritel nagu koeral pruunid silmad. Iseloomuvahe on neil ka muidugi oluline, eks ole, et kui alligaatorid on sellised lehmad rohkem nad söövad enamasti kala või mingid väiksed pommi vahel harva võtab inimesed ka hästi, arvad? Ei ole eriti sihuke agressiivne. Krokodill on täielik tapja ja see, nagu ma ütlesin Aafrikas Suomi valimatult võtab inimeste sekka. Ei, siin on meil nüüd jälle ridamisi kõik vaatate sellised surnu pealuumärkidega puurid, tähendab, siin on kõik mürgised maod. Võib-olla midagi huvitavamat vis, siin oleks, näete selline sikk-sakilise mustriga madu, mis loom see võiks olla? Päästik ja väga hea. Mütta Pole küll see rästik, kes elab meil Eestis, tegemist on türgi rätikuga, ta on samast perekonnast küll kui meie meie harilik rästik, nii et väga-väga lähedalt sugulane türgi rästik on küll siis nüüd kooparästiku riikidest kõige suurem ja kõige mürgisem liik. Ta võib kasvada kuni meeter 20 pikaks ja, ja kui meie rästiku hammustus kipub olema selline reumarohu moodi asi rohkem, siis türgi rästik juba on eluohtlik. On teatav võimalus, et sa võid sellest ka ära surra ja Euroopas sellist looma siis sa võid leida Kreeka saarte pealt, mis on Türgi rannikule, vähemalt. Nüüd siin võib-olla sellised ühed ühed huvitavamad elukad, kes oleks jälle selliseid hästi-hästi haruldased. On, näete, siin need kaks kuuri seal seal üleval neid kuidagi nimetatakse Habudeks, selline aasia nimi, antud liik, nüüd näete, sellel ei ole eesti keeles üldse nime jälle olemas. Ladina keeles on hästi tore nimi, protobotrops, elegants. Kõik lapsed võivad seda järgi ütelda, rattad patra alaga ei ole viga jah, päris hästi protobotrops ja need on siis nüüd sellised rastiklased, kes siis kes elavad mõne üksiku saare peal. Antud juhul siis see, see, see ilus elegantses nüüd Jaapanist lõuna poole jääva saare peal väga haruldane madu lettide vahel, meil on jah, keerdunud esin okste ümber ja need on täitsa selliseid tumedama pruuni värvi ja tumedamad kui hästi sügavpruunid. Laigud on, sellised rombid on siin selja peal, aga nad ei ole ka mitte kuigi suured, et teadmeetrisid, jämedasid olnud niimoodi, et nad on väga haruldased maod, kes elavad ainult mõne üksiku saare peal Jaapanist natuke lõuna poole. Ja noh, kui te teate, kui mürkmadu on hammustanud, siis ohtlikumata juhtumite puhul tarvitatakse vastumürki. Nüüd selle mao puhul vastumürk ei ole üldse olemas küll tema sugulased, kes on nagu sama perekonna teised liigid, nende puhul on, on vastumürk olemas, mis toimib nagu kõigile selle perekonna liikidele. Tema mürk on natuke teistmoodi, see vastumürk, mis on Jaapanis tehtud, see ei toimi. Vabal Docarahabu, seal siis sellest samast perekonnast, nüüd nagu see jällegi tantsis bruto patrops, sellised kollakad, maod ja nemad elavad ainult ogarad Otepääl. Docara saared on nüüd 10 tillukest saart Jaapanist Trokinawast lõuna poole minna. Need on nii pisikesed saared, et näiteks kui hakkad Google'iga Läti vaatama, siis seda jäädki suurendama, enne, kui sealt mingi pisikene täpike tuleb. 10 sellist tillukest saart, no võib-olla siis midagi Hiiumaa mõõtu. Nendest 10-st kahe saare peal elavad siis need maod. Mujal neid madusid kusagil ei ole. Kui kaua see tropp patrapsele kants elab? Sellised Nad elavad kuskil 15 20 aastat keskeltläbi. Te ütlesite, et nad kuuluvad samasse perekonda, eks ole, et kuidas neid perekondasid, eristatakse madudel, mille järgi see käib, see on kõik nende väliste tunnuste järgi muidugi siis tänapäeval hästi palju, kui tehakse DNA uurimisi, perekonnad on siis nüüd on siis üks grupp sarnaste tunnustega liike, värv ei puutu, eks ole asjasse, see võib olla väga muutlik ja nii edasi, et kui me vaataksime neid nagu pigem mustvalge pildina hakkaksime, vaatame, millised hobused, milline on kehakuju, milline peakuju, silmad. Edasi. Siseelundeid vaadatakse samuti. Et siis me saame ainult, et tal on piisavalt sarnased, et need paigutame nüüd ühte perekonda, sealt siis teine grupp, mis tuleb, vaatame, et on nagu piisavalt erinevad, siis võtame teise perekonna. Kelle käest need kaks perekonda vaatame, need on piisavalt sarnased. Neil on nagu palju ühiseid jooni ka, et siis siis sealt saame kogukonna, eks ole, ja, ja nii edasi. Nii maroy, sina nüüd üks veel hästi-hästi suur madu vähemalt meil seal krokodilli kõrval siis teine, selline hästi suur loom. Võrkpüüton ta nüüd küll väga suur meil ei ole, ta on praegu alles viie ja poole meetri pikkune, see ei ole ju palju, eks ole võrreldes nende eelnevalt nähtud, ma arvan, on ikka üsna kopsakas. Nendega võrreldes on ta päris suur võrkpüüton, kes elab siis Kagu-Aasias, loetakse teda maailma kõige pikemaks mahuks, ta kasvab reeglina kuus, seitse meetrit pikaks. Räägitakse tema rekordpikkusest kuni 12 meetrit. Kes räägib nüüd Anakondast kui kõige suuremast maast? Ei ole ka vale. Anakonnad küll nii pikka ei ole leitud, küll, aga anakonda on kaks korda jämedam, paksem, raskem vana Šveitsi pärit on elada. No sellised suured maod nüüd üle 30 aasta mööda elada. Ja loomulikult selliseid müüt on, et siis ei ole sugugi mitte mürgised maod enam. Aga mida selline loom siis sööb? Selles mõttes, kas ta nüüd taimetoitu sööks või vägi lõunamaa loomi? Lihatoite rohkem liha ära. Ei ta lihatoiduline ja ta ainult taimedega ei saaks hakkama. Tegelikult jah, ei olegi mitte ühtegi madu olemas, kes ta mingisugustki taimetoitu sööks. Mitte ükski madu ei võta suu sissegi mitte mingisugust taimetoitu. Nii et Tseebüütanud, olgugi, et ta ei ole mürgine ikkagi ta on ka lihatoiduline, ta sööb siis nüüd hiirt, ei saa nii suur loom enam süüa tema söögiks nagu põrsad näiteks või jänesed või, või kanad ka, ega ta neid siis elusast peast alla neela. Proovige põõsaste elusast peast süüa, see oleks väga ebamugav, ma arvan. Järelikult ilma mürgita, maad on siis, kui kägistavad. Tegelikult ka väikesed nastiklased, kes oleks võib-olla üks või alla meetri sööksid Iiri ikkagi kägistajad stiirdama samuti elusast peast ja pea võimatu süüa. Kägistamine käiks ikkagi saagi tapmiseks, haarab siis lõugadega kinni oma saagi ja siis sama liigutusega välkkiirelt keerab mõned tiirud sellele saakloomale ümber, higistab kokku parasjagu nii, et Sacromi enam hingata ei saaks ja pärast on hea rahulik alla neelata. Kas parteituna, kes seda vaatama? Jah, kusjuures ta hakkab vahetama kesta meil siin täna-homme, ma arvan. Tal on nagu see Kestoni mõõtis ühest kohast ja osades kohtades natuke hallikas, niimoodi nagu ära kulunud. Seina küljes on ka natukene selline tuhm ja, ja samas Tajale nii tuhm, kui ta siin oli paar päeva tagasi, nii et ja selle järgi võib vaadata ta homme peaks hakkama juba vahepeal. Siin püüteni kõrvale on väga värviliste kilpkonnadega akvaariumi ja need on need punakõrv ilukilpkonnad. See on nüüd selline Eestis väga tavaline loom ja tegelikult ka üle Euroopa väga tavaline loom, ehki, kes on pärit hoopistükkis Põhja-Ameerikast. Aga need on müüdud väga palju lemmikloomadeks, selliseid tillukesi lemmiklooma kauplustes. Pisikesed nagu minikilpkonnad. Ja hästi palju inimesi on neid natuke nagu mõtlematult. Et nad ei kujuta ette, kui suureks kasvab see kilpkonn jätta, tahab suurt akvaariumit saada. Ja vaat siis inimestel tekivad sellised probleemid, neil on vaja lahti saada kilpkonnadest antud turneed, kilpkonnaga, kõik inimeste toodud siia, ksid, kilbi pikkus on 20 sentimeetrit ja siis sättel juurde neid ja nad kasvavad veel. On need, nüüd on siis sellised kilpkonnad, keda meil vahel ka Eesti loodusest võib leida, kes oleks lahti lastud lemmikloomad, kes on suhteliselt külmakindlad, kes elavad ka meie talved üle. Selline võõrliik, kes küll õnneks ei hakka paljunema veel kas siis, kui sellel tilkunud kilp Kadclendisse sureb ära? See oleneb selle katkiminemise ulatusest, kui sinna mingi kerge kriim sisse läheb, sellest ei ole nagu hullu, sellest paraneb ära. Aga suurema vigastuse puhul loomulikult vilkur sureb ära. Mõelge hoolega järgi, enne kui mõnda looma endale koju tahtma hakkate. Pärnu minisoo, ohtlike ja vähem ohtlikke loomi tutvustas Peeter Põldsam kuulasid ja küsisid Pärnu vanalinna põhikooli kolmanda klassi õpilased ja toimetaja Kadri diisel.
