Me oleme ühes Tartu kortermaja keldris ja siin on meie ümber  küll suusad, küll rattad, inimeste hoidised,  aga keset seda kõike on üks täiesti tundmatu  ja salapärane kast, mis selle katte all on. Ma kohe näitan. Las ma aiman. See on kas leier, kast või väntorel. No pigem ütleks, et see on väntoral leierkastideks  kutsutakse üsna laia valikut, selliseid mehaanilisi instrumente. No lepime siis kokku, et see on meil siin keldris väntorel,  aga kuidas saab muusika niisuguse kasti sisse? Ma kohe näitan. Siit tuleb nüüd Ülo Vinteri paunvere polka. Ja. No. Pill pärineb Lõuna-Saksamaalt trahvinifirmast,  kust omaniku sõnul tulevad nii kõlalt väga head kui  ka välimuselt kaunid väntorelid. Muide, sellel mängib Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste doktor,  kes aga viimasel ajal on jätkanud akadeemilist karjääri küll  hoopis muusikaalal. Läinud kevadel sai Ingrid Kalevist Tallinna Ülikooli  muusikateraapia magister ja praegu õpib ta Eesti muusika  ja teatriakadeemias muusikateaduse ja korralduse erialal. Ükskord ma kutsusin enda sünnipäevale ühe muusikakollektiivi  ja kui ma siis uurisin nende kohta seal internetis  siis tuli välja, et üks nendest Muusikutest, et tema mängib, ent orelit ja seekord ma palusin,  et kas saaks selle huvitava asja kaasa võtta  ja ja natuke mängida ka. Aga siis tuli välja, et, et ei saa, et see on hoopis  muuseumi pill. Ja selle peale ma mõtlesin, et no kui ta nüüd  nii haruldane on, aga tänapäeval ikkagi toodetakse,  et äkki äkki siis muretseks endale ka. Ja siis otsustasime, et teie peate sellise pilli endale saama. Noh ja ma võtsin selle nii-öelda plaani ja kui pikk plaan  oli See plaan kujunes päris pikaks, et selgus,  et see ei olegi nii odav lugu. Ja siis ma pidasin oma tütrega, no tütar oli  ka päri. Ning siis me hakkasimegi Korjama selleks mille jaoks siis raha ja,  ja see oli kaks, kolm aastat ikka, kui, kui me tegelesime. Ma vaatan, siin on päris hea valik, igasuguseid põnevaid lugusid,  aga vaatame, kas nüüd vaataja tunneb ära,  mis see on. Tahaks seda lugu, tahaks saada. Siis ma pean siin nüüd ära vahetama. Vaheta, ma võin hoida näiteks aidata. Ja see vahetus käib siis sedasi, et lihtsalt ma kerin  selle eelmise rulli maha siit niiöelda algusesse tagasi  siis ja algusesse tagasi ja siis võtan päris ära ka. Ja põhimõtteliselt ma vaatan, see on niisugune nagu  perfokaart vanasti oli või selline paberlint just. Ja kuidas see töö põhimõte siis ikkagi on? Siin nüüd üks selline liist. Et kui nüüd pätaga ajada, siis see tekitab vaakumi siin  pilli sees ja siis selle liistu ja nende paberiaukude kaudu  läheb siis õhk sisse siapilli ja tuleb välja eest nendest viledest. Viled on erineva pikkusega erineva materjaliga,  et vastavalt millisest tilest siis õht välja tuleb,  niisugune heli kostab ka. Ja kõik need helid kokku annavadki selle muusika,  nii vahetame ära varjame seda, mis siin on. Mul ka. Inimesed, ma panen praegu lihtsalt siia ja lahtise pärast  paneme tagasi. Ise ka kohe kuulaks põnevusega, et see on  nii kuulus lugu, mis siit kostma hakkab ja eestlastele väga  armastatud lugu. Me kõik teame seda lugu ja viimastel aastatel on  ka seda jälle hästi palju mängitud. Kuidas see siis kõlab vänt oreli esituses,  õigemini teie esituses, aga väntorelil mängitud? Olgu siis nii. Jah. Jaa. Ja. Tee. Tere. Kuidas niisugused lood siis üldse leierkasti jaoks  või väntoreli jaoks valmis seatakse, kuidas üks suveöö siia masina,  kuidas see saab? Selleks on tarvis saata üks korralik nelja realine koori  noot või noh, niisugune nelja, nelja realine noot on vaja  saata siis. Sinna firmasse, kus see pill on tehtud ja seal  siis On üks inimene, kes seda nooti oskab niimoodi  siis sättida, et ta siin pilli peal läheks  siis hästi kõlama ja selle noodi järgi tehaksegi  siis selle lindi peale. Niisugused augud. Vot sellised augud Iga iga auk tähistab nooti ja siis siit see viis,  siis tuleb. Tänu teie hakkamisele me ikkagi suvel, vähemalt siin,  Tartus sagedasti näeme neid väntoreleid ja mängijaid,  sest On üks rahvusvaheline festival, mida te siin veate. Ja et Tartus on siis Kaks aastat tehtud ja, ja nüüd tuleks siis kolmas aasta. Et see on niisugune tore linn, kus, kus teha,  kus, kus külalisi vastu võtta ja väga meeldib inimestele,  et see keskkond väga hea vastuvõtt on ja lihtsalt,  kui meid siin nii vähe on, siis on natukene kurb  ja igav üksi siin toimetada, et kutsume siis sõbrad  ka kokku ja teeme siis juba midagi suuremat,  aga siis tullaksegi Saksamaalt ma saan aru,  kust veel? Saksamaal, Slovakkia, Soome on meil väga toredad. Sõbrad seal siis Rootsi, Norra, Taani ja  ja Mehhikost on käidud, on Jaapanist käidud. Et peaaegu üle maailma. Ingrid osaleb ka ansamblis Tartu Väntorel,  kus ollakse kolmekesi. Andres Alaru mängib kontrabassi ja Joonas Käsper laulab koos  käiakse mööda Eestit kontserte andmas. Seekord esineti Räpina pensionäridele. Sajapaknaraga laia valget lund õhtu. Ja ma äkki läbi jäätu klaasi siis suu silmi näe. Sina surud vastu külma klaasi suu ja mina ka. Nii ja lilled kõik me akna kaasil siis suuna. Hetkel või mõni mälestus kesta kui ed? Mida minna ei lasta, küllap siis on meil väga. Sest nad leiavad Külastavad meid taas hetki. Mõni mälestus kestab kui on. Neid, mida minna ei lasta küllap siis meie vajame. Sest nad tulevad taas, kas sa ootad või? Üks pill on siis muusikamuuseumis? Jah, aga peale minu eelmisel aastal. Üks pill Tallinnasse tuli juurde, et üks inimene soetas  endale siis nõmmel ka selle instrumendi ja mina praegu  rohkem ei teagi, et kolm sellist põhilist instrumenti Eestis. Et me oleme isegi jõukad, kui me võrdleme ennast Läti  ja Leeduga, et seal on minu teada kummalgi maal üks mängija. Kuna meil on advendiaeg praegu, siis ma mõtlen,  et kuulame siis ikka ühe jõululaulu ka ära sellise,  mis ka jällegi on kõikidele inimestele tuntud. No. Nimi. Mm.
