Kaardistades patsiendi geenid saab määrata tõhusama ravimi, vältida kõrvalmõjusid või lausa ennetada haigestumist, toob Tartu Ülikooli Genoomika kaasprofessor Eli nord näiteid. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on just selle eesmärgiga loodud. Geenivaramusse kuulub praegu üle 200000 inimese Eestis ja need esimesed inimesed, kes liitusid geenivaramuga juba 10 aastat tagasi. Et ligi 3000 inimest on osalenud pilootprojektid, kus täpselt ongi juba neile teatud haiguste ja teatud ravimite kohta sellist infot antud, mis võimaldaks tehasi parimaid otsuseid. Teadmised, mida me tahaksime inimestele anda, on meil olemas, aga tuleb luua see süsteem, õige süsteem, kuidasmoodi see nagu toimib. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütleb, et seni on keskendutud rinnavähi ja südamehaiguste ennetamisele. Koppel selgitab, et täna reguleerib seadus peamiselt teadusuuringuid. Igapäevase raviga arvestamiseks tuleb teha täiendusi. Lisaks on siis õigusruumile ka kogu teenuste loogika ehk alates sellest, et kui inimene arsti kabinetti astub ja leitakse võib-olla haigused või haigustunnused, mille puhul oleks vajalik ka analüüsida ka keemiat, et kuidas siis kogu see vahel käivitub, kuni siis tegelikult tõesti selliste tõenduspõhiste soovituste nii välja, et millised rollid on siis perearstidel haiglas, eriarstidel, et kui nüüd kõik plaanipäraselt läheb, et siis siis aastal 23 võiks juba rääkida sellest, et rinnavähiennetuses ja ravis on võimalik siis kasutada riskide hindamiseks juba konkreetse inimese enda geenikaarti. Arstide liidu eestseisuse liige Neeme Tõnisson rõhutab, et liit toetab geeniandmete kasutamist tervishoius, kuid tänane plaan on veel toores. Tõnisson toob välja, et ei ole arvestatud praeguse geeniandmete kasutamise praktikaga. Veel tuleb lahendada andmete turvalisuse ja ligipääsetavuse küsimused. Pooldame väga seda, mis seal dokumendis ilusti lahtikirjutatud, et peaks tõesti laiendama õiguskaitset, et mis hetkel on sätestatud siis keskelt geenidoonorite ele, nende genoomiandmete väärkasutamise eest, aga ma arvan, et või arstide liidu seisukoht on see, et et selline õiguskaitse peaks olema laiendama siis kõigile patsientidele selle kohta on olemas genoomi andnud, et, et neid ei kasutataks siis kiiver kasutades kuskil töösuhetes kindlustussuhetes ja et need ei ole ka siis õiguskaitseorganitele kättesaadavad, et me ikkagi räägime genoomiandmete kasutamisest, tervishoiust. Tõnisson pakub, et võiks kokku kutsuda töörühma, mis teeks vajalikud täiendused. Nii loodab Tõnisson, et eesmärk seadus vastu võtta. 2023.-ks aastaks oleks siiski saavutatav.
