Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist. Kohe asume teele Lõuna-Aafrika vabariiki ehkiga, sealsed linnad on rändajaid jahmatanud, oma sära ja vägevusega viivad meie rajat seekord ikkagi loodusesse ja mis pole ju teps mitte vähem Pöörane, võimsad rahvuspargid ja suurastang ja draakonimäed, need on vaid mõned märksõnad. Tänase teema juurde. Lõuna-Aafrika vabariigi lootus on on äärmiselt kontrastne ja mitmekesine. See oli nüüd üks koosa rahvalaul osad eks Lõuna-Aafrika paljudest põlisrahvastest selle rahva seast muide pärineb ka eestlastelegi tuntud vist Nelson Mandela Lõuna-Aafrika nii-öelda vabadused, sooja. Aga selle laulu sisu on niuke lõbusavõitu. See on tegelikult inimeste kahekõne lõviga. Ja lauljad küsivad siis lõvi käest, et mis tal suus on, aga lõvi ei saa korralikult vastata, sellepärast et tema suu on parajasti liha täis. Ütleb ainult joo, joo, aga et siis, kui ta hulk aega anda, käest küsitud, siis ta paneb selle liha. Ja ütleb, see on minu oma. Et, et niisugune naljakas minu jaoks tekkis küll nagu võrkpilt selle euroopaliku variandiga, kus on ju Rebane ja vares ja vares on kuskil puu otsas, hoiab mingit toidupala nokas ja, ja Rebane küsib, et mis sul nokas on ja vares ütleb ja pillab selle maha, rebane sööb ära. Aga aafrika variandis paned lihtsalt see lõvisele lihatüki maha, ütleb see on minu oma ja sööb selle siis ära. Ja sealt peegeldub seesama au paklikust looduse suhteliselt muidugi eriti sa vannide kuninga lõvi suhtes. Ja lõvi, see on kahtlemata üks Lõuna-Aafrika looduse pärisosa. Kuigi kui päris aus olla, siis praegusel ajal seal Lõuna-Aafrika vabariigis sa võid seda lõvi näha ainult väga üksikutes rahvust parkides, kus on säilinud seda ehedat, algset savanni. Ja lõvi on Lõuna-Aafrika vabariigis üsna väheseks jäänud, praegusel ajal, aga aga esindajana on ta ikkagi olemas. Ja terve see Lõuna-Aafrika vabariik on võrreldes nüüd Botswana, aga kus me rändasime või kasvõi selle Zimbabwe ja Zambia, aga kus me siin eelmistes saadetes rändasime? Nendega võrreldes on Lõuna-Aafrika vabariik ikka selgelt palju suurem. Tema läbimat nagu jämedas joones on kuskil 1600 kilomeetrit idast läände ja 1600 põhjast lõunasse. Et ikka võimas. Ja siia mahub palju erinevaid loodus-seid ja maastikke ja tema ida ja läänekallast piiravad ja neid. Et siis lääne pool Atlandi ookean, ida pool India ookean. Ja kummaline küll, et sellel suurel maal võib leida ikka ikka väga suuri looduse kontraste. Ma olen isegi näinud näiteks Ma Lõuna-Aafrika vabariigi kirdenurgas. Siin kuskil on tõelisi metsi, mis vägagi meenutavate troopilisi lopsakaid metsi, kuigi nad päris troopilised ei ole. Ja, ja kõik on nii palav ja, ja troopiline ja kuum ja, ja nii-öelda aafrikalik. Aga kui sa lähed näiteks siia kusagile Lõuna-Aafrika lõunatipu, siis siin on terve aasta suhteliselt jahe. Suvi on suhteliselt nagu eestipärane, nisugune, niiskevõitu ja Aafrika lõunatipus, see kõlab väga vastuoluliselt just kuna söön lõunat poolkera ja kõik on nii-öelda vastupidi. Kui oleme harjunud põhja poolkeraga ja siin on ka paiku, kus tuleb täitsa korralik lumi maha talveks ja isegi mitu kuud lumi maas. Et selles mõttes nii buumi kui ka väga külmi paiku samas riigis ja näiteks kas või mõelda, millised on need Lõuna-Aafrika annad, et see Atlandi ookeani poolne rand sadade kilomeetrite pikkuselt ja mõnekümne kilomeetri laiuselt ikka täielik kõrb, kuigi ta asub Okeaania, kusjuures ja jällegi India ookeani pool, siis Lõuna-Aafrika idapiiril siin jällegi on terve aasta väga soe ja õhk on väga niiske ja taimestik on väga lopsakas. Nende samal laiuskraadil olevate mererandade kontrast tuleb merehoovustest. Sest kui mõelda selle Atlandi-poolse ranniku peale, siis seda mõjutavad siit lõuna poolt Antarktika külmadest vetest tulevad hobused, Penguela hoovus. Ja nagu me oleme varasemates saadetes rääkinud sinna myybja kohta ja, ja mujalgi, et külmad hoovused tekitavad alati rannikule kummalisel kombel väga kuiva kõrbe. Aga siin idarannikul India ookeani poolel, siia voolab jälle mootori poolelt üks väga soe hoovus. Saan, ma saan piigi hoovus ja see on nagu hiigelsuur kuumapuhur, mis muudab mitte ainult ookeanivee kuumaks, vaid ka kütab õhu soojaks ja selle tõttu on siin hoopis teistsugune taimestik. Nii et see on kontrastide maaga looduse mõttes. Aga nüüd püüame nagu saada mingit pilti kogu Lõuna-Aafrika loodusest, siis pakun välja niisuguse mõtterännaku, et me rändame mööda Lõuna-Aafrikat, alustame lõunaotsast ja liigume põhja poole ja vaatame neid põhilisi maastikke, mida ma ka ise oma silmaga olen näinud. Ja kui me alustame nüüd siit kõige lõunapoolsemas otsast, see on siis nii nagu lõuna poolkeral ikka, mida lõuna poole, seda kargemaks ja jahedamaks nagu läheb see õhk ja kliima sisse siin lõuna pool on lausa mitte lähistroopiline, vaid parasvööde juba täiesti. Aga siin on üks kummaline ja huvitav tuttav maastik kus kasvab maailma üks kõige rikkalikumaid taimed kooslusi ja kunagi oli terve see lõunarannik seda täis. Aga praegusel ajal on ta jäänud põhiliselt kaitsealadele ja selle koosluse nimi on siin boss. See on aafrikakeelne sõna ja tõlkes võiks seda siis tõlkida umbes niimoodi, et kitsalehine põõsastik. Ja tõesti peale vaadates on see nagu sugused põõsad, kus taimedel lehed, mis näitavad lootusetundjale kohe, et need kitsad lehed on sellepärast, et nad hoiavad taimeliigsest aurumisest ja et ta siis tuleb veevaestel aegadel nagu hästi toime looduses on kõik läbi mõeldud. Jah, ja siin see hästi toimetulev kooslus on tohutult liigirikas. Nii et seal botaanikud on saanud kokku 9000 erinevat taimeliiki, nagu Eestis on meil kokku siin 1700 taimeliiki võrdles 9000-ga peaaegu viis korda rohkem ja, ja kui seda kliimat võrreldagi lõunapoolse mõtte Euroopa maadega, siis ikkagi kordades suurem liikide arv on selles algses taimestikus ja seda loetaksegi maailma üheks kõige liigirohkemaks taimekoosluseks ja, ja sele sümbossi taimekooslustes on võib-olla kõige tähelepanuväärsem taimeperekond nimega toote. Ja kuna nende prooteade paljude liikide seas on üks, mis on valitud ka Lõuna-Aafrika vabariigi rahvuslilleks ja seda olen ma ka näinud seal looduses, selle nimi on kuningproote. Ja kuningprootja ei olegi ausalt öeldes lill, vaid ta on ikka madal põõsas. Tema lehed on igihaljad, võrdlemisi nihukesed, lopsakad ja selle madala põõsa tipus on niisugune noh peaaegu et kahe rusika suurune on niisugune hästi võimas ja ilus õisik. Ja see õisik on kummalist värvi, nihuke pruunikas, roosat värvi. Ja tõepoolest selle kuningproote ja välimus on selline, et mõjub aga kummastavalt ja ise äralikult võrreldes kõigi teiste taimedega, mis maailmas üldse on. Kuigi sealsamas sümbossis on need Brothia liike palju ja seal oli ka näiteks siniste õitega teiega proteaasid ja punaste õitega prootasidega kuningprote õisik oli kõige suurem, kõige võimsam kuningliku. Ja vot selle Finbossi tohutust taimerikkusest on väga paljud leidnud oma tee maailmaaedadesse ilutaimedele ja ka paljud niuksed potitaimed, mida Eestiski siin kasvatatakse, on pärit just sellest samast Lõuna-Aafrika kõige lõuna poolsemast looduslikus taimekooslust. Aga tänapäeval on seda maastiku Lõuna-Aafrika lõunaosas jäänud alles ainult rahvusparkidesse ja mujal on siin suhteliselt tiheasustus ja kuna see kliima nisugune plasele sobiv, siin on ka võrdlemisi viljakaid muldi, siin on ka niiskust, piisavalt sademeid, selle tõttu on see muudetud niukseks kultuurne maastikuks. Peaaegu kõik see lõunapoolne osa ja siin näiteks ringi sõites, minule kerkivad silme ette keskelt kõige tüüpilisemad maastikuna niuksed lauged, nõlvad, mis on, kas põllud või siis veisekarjamaad, põldudel kasvab nisu, vahepeal kulgevad maanteed, ilusat asulad. Kui sa teed sealt näiteks foto ja näitas seda siin Eestis kellelegi ja küsida, et mis mandrilt, see on pildistatud, keegi ei ütle, et Aafrika ei, absoluutselt täiesti siukene, euroopalik kultuurmaastik. Aafrika vabariik on päris jõukas maa, tänu millele, noh, seal on palju, seal on esiteks varasid on palju, siis paljud alad on ikkagi põllumajanduse jaoks laialt kasutusele võetud. Ja ausalt öeldes kogu selline, ütleme, teedevõrk, siin on korralikud raudteed, kõik majanduslik logistika on siin parendatud aastakümnetega sujuvalt väga kõrgele tasemele, nii et et selles mõttes ta on jah, niisugune majanduslikult arenenud ja väga tihti seda algset loodust, need ainult rahvusparkides või, või siis seal, kus maad ei saa üles harida. Aga kus vähegi on võimalik teha karjamaid või põlde, seda on seal siis tehtud suurtel aladel, sealt tuleneb omakorda ka suurelt jaolt see Lõuna-Aafrika jõuks. Nii et kui võrrelda Ta näiteks eelmises saates külastatud Sambia ja Zimbabwe aega, kus me käisime Victoria juga imetlemas, siis noh, see on võrreldamatu, need kaks vaesevõitu Aafrika riiki ja nüüd Lõuna-Aafrika vabariik kõrvale. Ja isegi kui sa käid, ütleme ka nende maade toidupoodides isegi Botswana toidupoes või ka Namiibia toidupoes, need on ju kõik siin naaberriigid, talle siis igal pool, ütleme niisugused toidud ja toidutooted on reeglina pärit Lõuna-Aafrikast. Nii et, et see Lõuna-Aafrika Vabariik toidab tegelikult neid naabermaid ka seal päris kõvast. Aga et kuhu, Lõuna-Aafrika ei ole kaugeltki niisugune, nagu see lõunapoolne osa kõige lõunapoolsem ja, ja kui nüüd minna natukene sisemaale siit lõunarannikult noh, nii sadakond või, või 200 kilomeetrit, siis on siin niisugune suur ala, mida nimetatakse oo poolkõrbeks ja saanud meeletult suuralase, haarab kogu Lõuna-Aafrika vabariigi keskosa lääneosa on sadu kilomeetreid läbimõõdus ja Iraagi oligi seal niisugune poolkõrb, kus liikusid ringi savanni loomad, neid oli küll vähem kui niukses lopsakas vannis, aga ikkagi oli seal päris palju savanni loomi. Aga inimestest põlisasukad olid siin ainult kütiti, korilased ja isegi needsamad pantu hõimud, kes valgusid ju ütleme ekvaatorist lõuna poole, Aafrikasse väga, paljudesse Aafrika osadesse. Kunagi ei asustanud seda Caroo poolkõrbe väga lihtsal põhjusel pantode kogu majandus seisab ainult lehmapidamisel ehk veiste karjade karjatamisel ja sinijätkame teistele lihtsalt toitu. Ja sellepärast jäid need Caroob poolkõrbed väga kauaks inimesest mata. Ja kui need valged kolonistid tulid ja siia igale poole laiali valgusid, siis nad tegid küll sellise asja, et nad hävitasid need savanni loomad ja hakkasid poolkõrbetes pidama lambaid. Ühesõnaga soni loomise siin ei näe. Aga inimasustus on ikkagi Caroo poolkõrbes hõre, praegusel ajal. Ega neid lambadki seal väga palju pole, nad on ka hõredalt ja see maastiku üldilme, kui me seal jälle ringi liikusime seal Caroo poolkõrbes on ikkagi suhteliselt looduslik ja no mida sa seal näed, sa näed nihukest, karmi tühja avarust, nisukesi, maakaid, klibuseid, tohutuid tasandike. Mõnikord on nad kaetud hõredat niisuguste hallikasroheliste lehtedega madalate põõsastega, siin-seal võib olla ka väga üksik madal jändrik, puu, aga niisugused omamoodi suurejoonelised ja üsna värvilisedki maastikud. Hästi avarad. Ja just oma karmuses, nagu mõjuvad meelde, jäävad alad loodusesõbrale tegelikult täitsa huvitavad piirkonnad. Ja nüüd, kui mõttes rändame, siis nüüd sellest Lõuna-Aafrika vabariigi kõige läänepoolsemas suurest piirkonnast poolkõrbest Sisemaal rändame siis nagu ida Pole, siis me satume ühele veel ka suurele alale, mis on väga iseloomulik Lõuna-Aafrikale. Ja seda nimetatakse Hay Veldi platooks. See on jälle meeletult suur ala, sa võid sõita sadu kilomeetreid ja ikka on ka sedasama maastikuline üksus. Platool. Mida tähendab Plato Plato tähendab seda, et see ala peab olema tugevasti kõrgemal, kui on merepind, aga ta on suhteliselt tasane ja see on poolteist kilomeetrit merepinnast kõrgemal, nihukesed tohutud tasandikud ja Hayweldi platool. Enne seda, kui inimene seda muutma hakkas, kasvasid juba tõelised vägevad savannipuud savanni põõsad, savanni lopsakas taimestik ja ta kubises vanniloomadest. Just valgele kolonistile sobisid need piirkonnad suurepäraselt, sest platoom, mis asub juba poolteist kilomeetrit merepinnast kõrgemal, seal on, ütleme eurooplase jaoks väga sobiv olemise kliima. Seal ei ole suvel liiga palav, seal ei ole talvel liiga külm, seal on just niisugune lahe olemine. Ja, ja teisest küljest need mullad olid võrdlemisi viljakad. Väga suur osa nendest on praegu üles haritud põldudeks. Teine suur osa on muudetud karjamaadeks. Ja piirkonnas on ka näiteks väga palju maavarasid ja kaevandusi. Ja selles piirkonnas praegusel ajal asuvad ju kaks Lõuna-Aafrika miljonilinna. Need Bretooria, Johannes burg ja nende ümbrus on ikka tohutult tihedalt asustatud, nii et paljud sellest Hayweldi platoost on praegusel ajal väga tihedalt teedevõrgu, ka väga tiheda asulate võrguga kultuurmaastikud. Ja seda algupärast loodust on ainult kaitsealadel ja rahvusparkidel väikestel aladel. Nii et selles mõttes ta on väga palju muutunud maastik ja teisest küljest võib öelda, et see on Lõuna-Aafrika viljaait praegusel ajal. Ja selle Hayweldi rahvusparkides ja kaitsealadel, kus on säilinud algupärane savannimaastik ja, ja elustik elab tänapäeval taevani haruldasi taime- ja loomaliike, kes on just Lõuna-Aafrikale väga iseloomulikud ja just linnuliikidest ma rõhutaksin ühte niisugust ilusa nimega lindu, kelle nimi on paradiisi kurg. Ja tema on valitud Lõuna-Aafrika vabariigi rahvuslinnuks paradiisi kurg. Ausalt öeldes, välimuselt on niukene suhteliselt tagasihoidlik niukene hallikassinine, ma ütleksin. Aga ta on erakordselt graatsiline, erakordselt sale ja tal on tohutu pikk niisugune saba, mis kaardad niimoodi allapoole, peaaegu maani välja. Nii et igal juhul maailmakurgede seas on paradiisi kurg väga-väga eriline. Ja on ka pikaajaline ja hästi pika koivaline, hästi pika kaelaga niukene, saleda kehaga, väga-väga ilus kehakuju ja ega sellist teist lindu maailmas tõesti ei ole, nii et sobib küll Lõuna-Aafrika rahvuslinnuks. Ja nüüd, kui minna mõttes nüüd sellest Haywelgi tohutust klatoost veel ida poole, nii nagu me oleme siin liikunud kogu aeg, ütleme siis Toome mägedesse ja neid mägesid nimetatakse draakoni mägedeks. Ja need on kogu Aafrika kõige vägevamad mäed, mis asuvad lõuna pool ekvaatorit ja nimi on tulnud selle panid kunagi need puurid, kellest me edaspidi veel räägime, aga need olid siis need esimesed Hollandist pärit kolonistid, kes rändasid, ja kui nad nägid neid vägevaid hambaid ja tippe siis tekitas neist Niukest müstilist tunnet, et siin elab ka draakoneid ja siin on on väga võimsaid pinnavorme suur alang ja väga vägevaid kuristik, kanjon ja mäetippe. Ja kogu see mäeahelik on tervelt 1000 kilomeetrit pikk ja seal leidub tippe, mis on kuskil kolm ja pool kilomeetrit kõrged ja nendes mägedes sajab maha ikka korralik lumi talvisel ajal ja püsib seal kuu aega ja talvel ehk siis Eestimaa suvel on seal ikka miinus 15 kraadi ja see on ka Aafrika ja selle tõttu, et seal palju Peab, on siis seal ka palju jõgesid ja palju vett ja jälle selle tõttu igal pool, kus kaljupinnal on piisavalt mulda on täna siis niiskusele ka päris korralik ja lopsakas taimestik piisab tilgast mullast ja juba seal ka saatkonna kliima on selline jah, et mõni sentimeeter mulda ja, ja korralikud kastetud ja, ja igal juhul tärkab seal mingeid taimi. Ja nendes draakonimägedes olen ma ka ringi liikunud natukene, see oli just draakonimägede kõige põhjapoolsemas osas. Loomulikult on ta ilus ja uhke, väga tihti sellised Beatööritavalt sügavat kanjonit, mingisugused vertikaalsed, sadade meetrite kõrgused kaljuseinad, mõnikord metsaga kaetud mäed nende vahel maalilised mägijärved. Teistpidi jälle, kui sa oled maailma võimsamatest mägedes ringi liikunud, siis sa ütled, et jah, et, et mäed küll ja väga ilusad etega maailma uhkemate mägedega võrreldes nad midagi erilist ei ole, aga aga Aafrika jaoks on nad tõesti kõige vägevamad mäeahelikud üldse. Ja siin on tõepoolest ka kauneid vaateid. Üks niisugune koht, mis mul väga meelde jäi, võib-olla sellepärast põhiliselt, et tal oli väga ilus nimi, selle paiga nimi oli jumalaaken. Ja see oli niisugune kõrgel mägedes niisugune mäekuru. Ja kui sa sealt alla vaatasid, siis juba need järgmised tipud jäid nagu sinust allapoole ja nad olid niisugused sti järsud samas kaetud rohelusega, vaade ulatus kümnete kilomeetrite kaugusele, hele, nende maaliliste mägimaastikke. Et oli jah, niisugune jumalik tunne sealt jumala aknast Draakoni mägesid vaadata. Lõuna-Aafrika on väidetavalt ka viinamarjakasvatajate lemmik ja viinamarjakasvatamine käib just seal lõunapoolses otsas, seal, kus kunagi levisid need Sinbossi kooslused, seal on need viinamäed ja viinamarjaistandused ja viinamarjafarmid. Nendes me rändame ka veel ühes järgmises saates, aga see nii-öelda veinikelder lõuna ka veinikelder on, on just seal lõunapoolsemas otsas. Aga nüüd siin mägedest jälle, kui me liigume jälle mõttes ikkagi vapralt ida poole siis me jõuame lõpuks India ookeani lähistel. Ja siin on nüüd niisugune kummaline muutus, et kui kogu Aafrikas on valdavad niisugused kuivapoolsed ja kõrgemad maastikud, siis siin mõnekümne kilomeetri laiusel ribal, kuid mõnesaja kilomeetri pikkusel ribal India ookeani ääres. Täiesti tasane, väga madal, lausa madalikud ja on lausa soine mitme koha peal. Siin õhk ka siin seda hinganud siis see on noh, kohe tunned, et on niisugune niiskusest küllastunud sammas niisugune kuum ja põhjus, miks, eks ole, see õhkisin selline, siin oli see, ma saan piigi kuum merehoovus, mis siin ekvaatori poolt tuleb. Aga see tekitab seda, et siinne taimestik on väga lopsakas. Siin Meri on aasta ringi hästi soe ja õhk on aasta ringi soe, mis tähendab siis seda, et kui siin on veel ka liivarannad, siis lõuna-aafriklaste kõige armastatum rannapuhkusepiirkond idarannikust ja turistidele ilmselt ka just, sest et kummaline küll, et enamiku Lõuna-Aafrika randadest nad on kolmest küljest piiratud, ookeanidega on vesi külm. Aga ainult siin idarannikul on see vesi tõeliselt soe ja niisugune mõnus. Ja tõesti ookeanilainetes suplesin ja rannal pärast sõda sooja õhu käes viibisin, siis ma tundsin, et tõepoolest, et see on nagu troopika, kuigi ta ei ole tegelikult troopika ta lähistroopika, aga just see kuumus tekitab selle erilise sooja olemise tunde. Ja siinkandis on siis peale nende lõuna-aafriklaste lemmikklaaside veel üks niisugune võimas looduse vaatemäng, mida ma kahjuks ei näinud, sest ma olin seal teisel ajal. Aga ükskord aastas toimub siin niisugune asi, mida maailma loodusesõbrad väga hästi teavad, seal Sartiinide hiigelränne ja Aafrika loodusesõbrad ütlevad niimoodi, et see on võrreldav täiesti nende Nuude rändega seal kusagil Sovannides ta on sama suurejooneline ja vist kui kilode sära kaaluda, siis nende Nuude hulka loodusteadlased vahel teevad niimoodi ta biomass, Nuude kogu biomass on isegi väiksem kui nendes artiinide tohutute parvede biomass, kes rändavad pik, kes seda Lõuna-Aafrika idarannikut, et ma saan aru, et see on samahästi vaadeldav kui Kloode ränne. Noh, ta selgesti vaadeldav, aga teda tuleb hoopis teistmoodi vaadelda, kuna see toimub vees. Ja ta ütleme, kui sa oled seal kaldal, selleks ajaks tuleb siia kokku maailma loodusesõpru päris palju, et ainult näha seda looduse vaatemängu sisse. Et nagu vesi keeks seal ookeanis. Ja põhjus on selles, et need miljonid sardiinid, kes tulevad nüüd siit kudemas siit lõunapoolsetest jahedatest vetest ja liiguvad põhja poole et nad meelitavad endale ligi selliseid olendeid, kes sardiine söövad ja selle tõttu on seal siis liikumas nende kannul miljonites Ardiinide kannul tuhanded haid, tuhanded delfiinid, tohutud linnuparved ja see merekohase tohutu sagimine, mis seal, paistab, et see on ikka päris pöörane pillerkaar, mis seal toimub. Et kõiki neid meelitab. Kohale, kes neid söövad, aga midagi pole teha. Rännata tuleb ikka ühest kohast teise. Jah, ja ega siis enamik tegelikult rändavadki oma sihtpunkti välja, siia kuskile põhja poole ja ega siis ainult linnud ja kalad Mati võtta, et ka kalurite ja neid sardiine sel ajal siin hoolega, aga neid on ikkagi nii kohutavalt palju. Et kindlasti see praegusel ajal veel igatahes nende arvukust ei ohustaja. Ja need kõige suuremad loodusesõbrad, kõige kartmatumad, need lähevad, kes siis paatidega nagu merele ja selle koha peale, kus meri Sist nendest elukatest kubiseb ja siis nad seal sukelduvad ja teevad veealuseid, fotosid ja mingi fantastiline pilt, mis seal peaks olema, ma olen neid lihtsalt näinud neid videosid ja fotosid selle kohta. Siis vist hulljulgus jah, arvestades kõiki neid ülejäänud elukaid, veealuseid ma mõtlen, kes ka sardiine. Himustavad jah, ei, seal muidugi teatud reeglitest kinni pidama ja teadma, et, et kes on, kes seal seal vees ringi ujuvatest elukatest. Aga kui nüüd mõelda kokku kõige selle Lõuna-Aafrika tohutult kireva ja mitmekesise looduse peale ja püüda nagu kujutleda nihukest tüüpilist Lõuna-Aafrika maastikku, mis on kõige levinum ja kõige traditsioonilisem siis see on ikkagi selline tasandik, kus ei ole kindlasti mitte puid, mis on suhteliselt niukene kuivapoolne ja mis praegusel ajal on küll väga tihti mingisugune karjamaa või, või põllumaa kuid mis varem kindlasti oli vann. Ja nii on siis ka see lõvi ja inimese kahe näe siin kõige lõpus kõlamas on midagi niisugust väga traditsioonilist Lõuna-Aafrika kohta. Selline oli siis tänane saade Lõuna-Aafrika unustamatust loodusest, millest tuleb jutt. Järgmises vaatame, milline on olnud Lõuna-Aafrika ajalugu. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet Pärna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.
