Niisugust majanduskasvunumbreid nagu tänavu teises kvartalis oleme näinud nullindatel majandusbuumist saati. Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ütleb, et vähemalt osalt on ilusaid numbreid tingitud eelmise aasta väga nigelas teisest kvartalist. Aga noh, väga paljud majandusnäitajad on juba üle 2019. aasta, siin on erisusi, eks tööpuuduse näitaja võib-olla neli kõrgemini, aga palgakasv on samas väga kiire olnud. Paljudel sektoritel läheb paremini kui kunagi varem, nii et tervikuna majandus liigub ikkagi heas tempos. Seitsmendal septembril tutvustatakse majandusprognoosi, mis on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Ka täna avaldatud numbrid mängivad seal olulist rolli. Juba varem on mõned ministrid avaldanud lootust, et võib-olla õnnestub neil pääseda kevadel pea kohale riputatud kärpekirvest. Sest milleks kärpida, kui majandus kosub. Sven Kirsipuu sõnul see rehkendus nii lihtne pole. Kindlasti tuleb arvestada seda kiiremat majanduskasvust tulenevalt kasvavad ka kulud oodatust kiiremini, näiteks pensionitõus. Järgmisel aastal on tõenäoliselt oodatust suurem sotsiaalmaks, kus on rohkem laekunud. Kiirema palgatõusu tõttu kasvavad ka paljud teised sotsiaaltoetused, näiteks vanemahüvitis oodatust kiiremini. Kui meil on jätkuvalt eesmärk näiteks teadus-arendustegevuse kulud hoida ühe protsendi peale SKP-st siis see tähendab lisaraha. Kaitsekulude puhul tekib samasugune küsimus. Siiski tõenäoliselt aitab kiirem majanduskasv kaasa suurele eesmärgile jõuda lõpuks riigieelarvega nominaalse tasakaalu, aga see on ainult pool ülesannet. Tulude-kulude tasakaalust vaata et olulisem on rahandusinimeste sõnul eelarve struktuurne tasakaal. Mis lihtsustatult ütleb seda, et kui majanduses läheb paremini, kui majanduskasv on kiirem, siis ongi lubatud vähem kulutada selleks et majanduskasv ei kuumendaks majandustele. Nagu öeldud, seda, kui suuri arve saavad poliitikud eelarvesse kirjutada, näitab täpsemalt sügisene majandusprognoos aga suurt raiskamist ilmselt oodata. Ta ei ole ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja ministri asetäitja maris. Lauri on seni öelnud, et kärpimisest riik tõenäoliselt ei pääse.
