Rahvakeeles krohv seente nime all tuntud arbuskulaar mükoriisa seente seenerühm on väga levinud. Enamik maismaa taimi elab krohv seentega sümbioosis mitmesaja miljoni aasta vanused inimsilmale nähtamatud krohv, seened annavad taimele mullast toitaineid ja saavad taimelt vastu too sünteesist tekkinud süsinikuühendeid, kirjeldas doktoritöö autor ja Tartu Ülikooli botaanika osakonna taimeökoloogia peaspetsialist Tanel Vahter. Uurijat huvitas, kuidas käib krohv, seente käsi Eesti põldudel. Meil on mingeid sarnaseid andmeid näiteks Lääne-Euroopast keskmiselt me leiame sealt 11 12 liiki. Et Eesti ütleme miinimum, mis me leidsime, oli 11 liiki ja maksimum oli juba 70 et see vahe on ikkagi olemas. Kuigi keskmine krohv seente liigirikkus on Eestis üpris kõrge, siis tekitavad Vahteri sõnul mured suured erinevused piirkondade ja majandamisviiside vahel. Värske doktor märkis erinevused krohv seente rohkuses on otseselt seotud sellega, kuidas põlde majandatakse. See tähendab omakorda, et põllumees saab ise panustada sellesse, et krohv seeni oleks rohkem ja et põllul kasvavad taimed saaks neist maksimaalselt kasu. Doktoritööst selgus, et enim kahandab mullaseente elurikkust pestitsiidide kasutamine ja väetamine, jätkab Tanel Vahter. Et kuna need seened peamiselt annavad taimedele fosforit, kui fosforit on mullas väga palju, näiteks põllumees on kõvasti väetanud, siis taimel on seda motivatsiooni seda sümbioosi luua, vähemalt saab juurtega selle toitaine kätte ja mida kätte ei saa, selle johtub välja, läheb põhjavette, onju, aga aga Taiman sealt saanud selle kätte ja siis ütleme seda seene kooselu nagu vähem vaja. Lisaks pestitsiidide ja väetiste tasakaalukale kasutamisele aitab Vahteri sõnul mullaseente rohkust kasvatada ka mitmekesine tootmine. See tähendab, et ühel põllumajandusette võtta, seal võiks näiteks olla nii loomad kui ka teraviljapõllud. Samuti on oluline sortide mitmekesisus. See tõstab põllutaimestiku geneetilist mitmekesisust ja suurendab nende vastupanu võimet haigustele.
