Tere tulemast magusa molekuli teaduskööki. Mina olen Merle ja me toimetame taas kord Aigariga. Tere ka minu poolt ja magus molekul on tõepoolest tagasi  ja alustab oma kolmandat maitsvat hooaega. Meie saates on kaks tähtsat tegelast. Toit ja teadus. Üks täidab kõhtu ja teine pakub vaimutoitu,  mis teeb meid targaks. Mulle meeldivad mõlemad. Aga hakkame siis pihta. Aigar, kas sa tead, kes või mis on meie tänase saate staar? Tean küll, aga laseme Freial seda kõike meile kohe täpsemalt öelda. Hei, Freja siin mulle väga maitseb, Eesti toit  ning üks kõige eestilikumaid toite on kindlasti rukkileib. Meie pere võtab seda vahel isegi reisidele kaasa,  kuna mujal nii head leiba lihtsalt pole. Põllul kasvanud rukkiteradest valmistatakse rukkijahu  ning kõige kasulikum on just jämedalt jahvatatud täisterajahu. Kui teie midagi kodus küpsetama hakata, siis kasutage  ka just sellist. Leiba on Eestis valmistatud juba 7000 aastat  ning eestlased söövad aastas umbes 40 kilogrammi. Erinevaid pagaritooteid olen ikka täitsa leivarahvas. Merle ja Aigar teevad rukkjahust aga hoopis magustoit. Ning siis teeme ühe ägeda teaduskatse ka. Värskelt ahjust tulnud rukkileib. See on midagi sellist, ilma milleta ei kujuta Eesti  toidulauda ettegi. See maitse, see lõhn. Me oleme ikka leivarahvas. Oot, Merle, kas me hakkame täna rukkileiba tegema? Tead, leivategu on pikk protsess, me teeme midagi lihtsamat  ja magusamat. Me teeme täna nostalgilist magustoit, mille nimi on rukkivaht. Väga hea. Mida meil selleks vaja on. Retsepti jaoks on vaja rukkijahu, vett, jõhvikaid,  suhkrut, vanillisuhkrut. Rukkivahtu sõin ma vist viimati lapsepõlves,  kui üldse, ega ma täpselt enam ei mäleta,  kuidas seda rukkivahtu teha tuli, nii et nüüd on viimane aeg  see endale meelde tuletada ja selgeks teha,  et saaks seda siis koos lastega teha. Tead, see käib päris lihtsalt ja sinna saab visata sisse  erinevaid maitseid. Meie teeme täna jõhvikatega ja nendega saab ilusa roosa vahu. Roosa mulle väga meeldib, nii et hakkame juba pihta,  sest mul on kõht üsna tühi. Palun, nii, mida meil selleks vaja on? Loomulikult, rukki rukkijahu. Rukkijahu on mul siin olemas, nii kui palju seda vaja on? Siis detsiliitrit, teist detsiliitrit. Ja mida järgmisena keevat vett? Kõigepealt jahu. Siis valame peale vee, aga seda oleks vaja. No ütleme, 2,5 detsiliitrit. Nii 2,5 sega kõik siia sisse. Just. Ja siis on meil vaja suhkrut, sa võid mõõta seda pool detsiliitrit,  pool detsiliitrit, suhkrut. Vala siia pool detsiliitrit, nii palju suhkrut. See on vähe, tegelikult meil on hapud marjad,  me peame, me peame panema suhkrut, Nonii. No natuke rohkem sai, aga noh, see viska nüüd sisse,  pole siin, ütleme nii, täpne. Teaduses peab täpne olema, aga söögi valmistamises  tavaliselt mitte nii täpne. Ja mis meil veel vaja, nüüd on meil puudu marjad,  näiteks. Palju neid marju läheb, no pool sellest,  kas need marjad peavad jääma terveks? Ei, see ei ole oluline. Pool siis mingisugune 200 grammi marju. Teed sa niimoodi vala niimoodi, aita lusikaga kaasa. No nii, natuke veel ja, ja pane veel. Väga hea ja siis paneme vanilli suhkrut ka väike teelusikatäis,  aga võtame sellise kuhjaga. Teelusikatäi. Et kui juba magus, magusa, kui see vaht siin tuleb,  oota nüüd, tead, kõigepealt laseme seal natuke jahtuda,  siis läheb see paremini vahtu. Nüüd on see segu siin omajagu jahtunud ja  mis edasi saab, ja nüüd hakkame vahutama  ja vahustame mikseriga. Ma siis vahustan ise, sina saad maitsta. Nii kuule, Merle ongi valmis, aga selle vahustamisega tuleb  ettevaatlik olla, et pritsib päris kõvasti,  et ei saa kaussi väga täis panna. Head teadlastel ja kokkadel ikka juhtub. Nii, aga maitsen, kuidas see vaht tundub,  näeb ilus roosa välja. Kuule ja maitse on ka päris hea. Nii et nüüd see kaussi piima peale ja ongi selline  lapsepõlveunistus taas leitud. Ja vastavalt maitsele saab seda rukkivahtu teha näiteks  ka õuntega. Maitseb see väga hea või suvehakul rabarberiga. Võimalusi on palju ja köögis saabki igaüks olla justkui  toiduteadlane ja maitsetega katsetada. Aga sinagi hakkad praegu katsetama, eks ole. Ja just täpselt kutsun endale appi nüüd Freia,  kellega koos hakkame toiduteadust avastama. Tere, Freia. Näib, et sulle meeldib köögis väga toimetada. Ja ma olen juba väiksest peale kodus süüa teinud eriti hästi,  mis sul välja tuleb, pannkoogid ja pirukad,  aga rukkivaht, kas sa seda oled proovinud,  seda ma veel proovinud pole, tahaks seda väga maitse. Sellega tuleb natuke oodata, sest kes ei tööta,  see ei söö enne veel, kui saame rukkivahtu hakata maitsma,  teeme ühe põneva katse ja seda just rukkivahuga,  nii et teeme vahtu seekord natuke teistmoodi,  selle vahuga teeme kunsti. Ehk siis sõna otseses mõttes toidu. Jah, just toidukunst, hakkame sellega joonistama. Selleks, et seda rukkivahtu teha. Uutmoodi on meil vaja rukkijahu, peenet,  rukkijahu, siis paneme sinna juurde natukene soola. Selline lusikaotsatäis soola. Ja pane nüüd küpsetuspulbrit niimoodi üks supilusikatäis. Ja nii on väga hea ja ajas kõik segamini. Ja küpsetuspulbrit on meil vaja selle jaoks,  et teha vahtu. Küpsetuspulber tegelikult koosneb mitmest erinevast ainest,  seal on karbonaati, siis on nõrka hapet,  mis omavahel reageerides veekeskkonnas hakkab vaikselt mullitama,  aga et reaktsioon ei toimuks liiga kiiresti,  on sinna pandud ka puhvrid, näiteks maisitärklist  ja reaktsioon peab toimuma aeglaselt, sellepärast et  siis see vaht tekib aeglaselt ja saab selline mõnus kohe vaht,  nii, kas sul on valmis nüüd ära segama segatud,  nüüd on vaja siia panna ka vett, paneme vett moodi tunde järgi,  sina sega ja mina valan vett juurde. Ei sega, sega, sega, sega. Sega. Et see peaks tulema umbes selline nagu paksema jogurti sugune. Sega veel, sega, sega, sega, sega. Sega. Ja kui niisama vahtu teha, ehk siis vahustades,  mis siis toimub, siis ju mingit gaasireaktsiooni tulemusena  ei teki. Aga mis seal juhtub, juhtub see,  et seda segu segades satub sinna segu vahele kogu aeg,  õhku tekivad mullid. Ja vot need mullid, need ongi vaht ja tegelikult iga leib,  mida te sööte, leib ja sai, on ka ju vaht,  sest seal on mullid ja tainas segi läbi,  nii et järgmine kord, kui lõikab endale tükki rukki leiba,  siis teate, et sööte rukkivahtu, mis on küpsetatud. Nii, sul on valmis. Suurepärane, ta juba vaikselt mullitab ja nüüd tõsta siia  kilekoti sisse natukene seda. Pane veel no ikka niimoodi mõnuga. Väga hea, nii see siia olla siin ja täidame ühe koti veel. No et oleks kaks, üks kott sulle, üks kott mulla. Ja hiljem lisame siia ka siis toiduvärvi,  et oleks lõbusam. Ja selles mõttes on see hea katse, et siin ei ole mitte  midagi ohtlikku. Seda võib näiteks laupäeva hommikul, kui vanemad magavad,  võid seda kodus rõõmsasti teha, köögi kõik täis mökerdada. Nii väga hea. Lisame ka värvi, et oleks lõbusam, mis värv sulle meeldib? Palun. Siis lahti ja pane siia kollast värvi. Niimoodi omajagu ikkagi ja nüüd pane see kott kinni  ja sega, sin koti sees see värv ilusti läbi  ja mina siis püüan samal ajal enda koti sisse panna. Panen rohelist värvi. Vähemalt see kõik sassi siin. Aga selleks, et me saaks joonistama hakata,  siis ajame selle kõik siia koti ühte nurka. Paberit on ka vaja, kuhu peale seda hakata,  joonistama ja siia ma lõikan väikese augu  ja siis saad kohe hakata joonistama. Ma arvan, et siit võib hakata kohe. Ja mina püüan siis ka rohelise värviga midagi joonistada. Mis asja sa teed seal? Mina teen päikese, sest päike muudab kõik ilusaks. Ma püüan teha mingisugune puu Ja teeme siia rohelise päikese ka ja selleks,  et see kõik nüüd püsivamaks teha tuleb, panna see umbes  30-ks sekundiks mikrole ahju. Ja nüüd. On see värk kõik valmis. Vaata, see on siin isegi natukene paisunud veel suuremaks läinud. Et selline tore, põnev reaktsioon, et ära küpsenud,  ma arvan, et see on isegi täitsa söödav. Kui paber välja arvata. No kuidas on, mitte väga magus, mitte väga,  üsna maitsetu tõenäoliselt, sest ega me siia suhkrut  ega midagi muud paremat ei pannud, nii et puhas tainas  ja vesi isegi läbi võib-olla natuke soolane,  siis me panime algul natuke soola. Ja nii lihtne ja äge ongi muuta kunst söödavaks. Sul kindlasti tekkis veel mõtteid, mida joonistama hakata. Jah, mul tekkis väga palju mõtteid veel ja sellest võiks  isegi uus kunstisuund areneda. Aga miks see nii kohe on? Aga sellepärast, et me lisasime siia küpsetuspulbrit. Küpsetuspulber koosneb mitmest erinevast ainest,  mis siis veekeskkonnas reageerivad ja tekib gaas,  mis seda tainast kergitab. Ja samamoodi võib kasutada pärmi või juuretis,  mis tainast kergitavad. Aga meie kasutasime küpsetuspulbrit, nii et teiegi,  kui teil on kõht täis, hakake tegema maitsvat kunsti. Toidu kunst tegemine tegi mu kõhu täitsa tühjaks. Kas võin natuke rukkivahtu maitsta? Otse loomulikult, palun, siin on lusikas. Nii hea, proovige teiega kindlasti kodus järeletänase saate  retsepti ja katsejuhised leiate magusa molekuli acebooki  lehelt ja lasteekraan.ee. Veebilehelt kutsuge ema või isa või vanem õde  või vend ka katsetuse juurde kaasa, sellepärast et esimesed  katsetused võiksid käia ikka üheskoos. Tänane saade. Ongi läbi ja nüüd on aeg teha väike puhkus  või nagu öeldakse, leiba luusse lasta. Kohtumiseni.
