Olen varissi ja oleme praegu Läänemere rannal  ja räägin teile viiger hülgest ja tema eluolust. Iigrid olid siin meie rannikul, enne kui inimesed  ja ka enne kui väga paljud teised loomad selles mõttes,  et see on üks kohalikest liikidest nagu kõige vanem pärast  jää sulamist. 10000 või 12000 aastat tagasi olid esimesed loomad,  kes siia tulid, olidki need mereimetajad. Mis siis on viigrile tähtis nii nagu ka inimesele  ja teistele imetajatele ikkagi sigida, anda järglasi  piisavalt palju ja piisavalt elujõulisi,  aga no selleks peab olema tal kvaliteetset sööki  ja alasid, kus ta saab rahus olla ja puhata. Oota, kuna nad Sünnitavad jää peal, siis see jää peab olema nendel  piisavalt kaua kestma ja, ja piisavalt paks,  jää peal võiks olla lund, siis on ta tuba soe,  kaevab sinna sisse koopa ja ei saa ka vaenlased kätte,  et mu kodu on mu kindlus, viigri poega naljalt ikkagi  kõikvõimalikud kiskjad, kes talle ohtlikud on,  ikkagi sealt korralikust kodust üle. See ei leia. Ta on väga hea mereseisundi näitaja inimese jaoks,  et kui viigril hakkab mingil põhjusel kehvasti minema,  siis on meres ikkagi midagi väga valesti  ja väga kehvad aastad olid tiigritele seitsmekümnendad  ja kaheksakümnendad siis kui väga paljud emased isegi  võib-olla 10-st seitse või kaheksa olid viljatud,  sellepärast et nad olid lihtsalt nii mürkidest üle küllastunud,  et ei saanud enam järglasi. Ja sel ajal oli jah, olid Läänemere seisund oli nagu mürkide  suhtes kõige kehvem ja tänu sellele see viigri asurkond kogu Läänemeres. Kukkus võib-olla no kümneid kümneid kordi võrreldes sellega,  mis nad olid siis 100 aastat tagasi ja. Et Eestis on see asi veel kuidagi kentsakam,  et siin ei ole viimased 40 aastat neid ametlikult kütitud,  siin peaks just nagu viigri asurkond tänu sellele tõusma,  et tal looduslikke vaenlasi ei ole, aga millegipärast on see  väga stabiilne. Vähemalt Eesti lääneosas Soome lahes on asi ikka oluliselt kehvem,  et Eestis neid praktiliselt enam kohata ei olegi. Et Eestist on ta praktiliselt Soome lahe ka. Oo. Mina ei ole suutnud seda niimoodi välja mõtelda,  et ma nüüd ütlen inimesele, et ära tee seda  või tee seda. Et siin on nii suured laiad globaalsed asjad seal taga,  mis tegelikult selle viigri saates sutust mõjutavad,  et aga kõigepealt tuleb hoida tema elukeskkond puhtana niimoodi,  et sinna ei satuks inimtekkelist, prügi,  rämpsu, saasteaineid, inimkond tervikuna peaks tarbima vähem,  võib-olla ressursse ja läbi selle ka saastama,  vähem aga et otseselt, no kalamehed katsuge oma kalapüünis  teha selliseks, et hülged sinna sisse ei ei upu  ja võiks ikkagi seda asurkonda nii palju hoida. Et kui ilmaolud lähevad veel soojemaks, siis ei ole mitte  midagi neil pääsu peale selle, et see seltskond hakkab  lihtsalt hääbuma. Sest et noored saavad kõik hukka ja asurkond jääb pidevalt  vanemaks ja. Ja noori peale ei tule. Ja.
