Teadust kõigile täna uurime olusid, mis valitsevad siis, kui tekivad planeedid ja siis, kui tekib universum. Astronoom Mihkel Kama osales uuringus, milles avastati, et ühes kuumas planeeditekke pilves leiduv lihtsat orgaanilist ühendit metanooli, mis paistab olevat tekkinud juba ammu enne planeetide tekkima hakkamist ja millest omakorda võib hakata tekkima keerulisemaid orgaanilisi ühendeid, mida võiks vaja minna elu tekkeks. Universumi esimestel hetkedel aga ammu enne igasuguseid planeete ja planeeditekke pilvi oli aine võtnud kvark, kui luu on plasmakuju. Nüüd on teadlased hakanud aimu saama, et kvark luu on plasma oli tegelikult vedel nagu vesi. Arutame seda füüsik kandi hektariga. Ja veel tutvustav Siim Lepik Eesti teadusagentuurist üht teemat, mille üle on kavas arutleda augustikuise arvamusfestivali teadusalal. Nimelt mis on see jõud, mis toob Eestisse välisteadlasi ja neid siin ka hoiab? Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Metanool on üks niisugune aine, mis maapealsetes tingimustes on mõnevõrra kurikuulus oma mürgisuse poolest. Sel aastal saab ka täpselt 20 aastat kurikuulsast metanoolitragöödiast Eestis. Aga täna räägime jah, metonoolist küll, aga, aga natukene rõõmsama või, või lootustandva poole pealt. Ja nimelt ajan täna juttu astronoom Mihkel Kamaga, kes on osalenud koos kolleegidega ühes uurimistöös mille tulemusel on leitud just sedasama ainet metanooli ühest planeeditekkepilvest pähe ümber tiirlemas, kus siis planeete veel ei ole, aga, aga metanool juba on ja, ja küll nad planeedidki tekivad. Mihkel kama on nii Londoni University College'is tegev kui ka observatooriumis samuti. Ja see uurimus on nüüd ilmunud ajakirjas Nature astronoomi teadlasrühma sulest, mida juhtis Alice puusse Layden ülikoolist Madalmaadest. Niisiis taevas särav täht tähe ümber on moodustumas planeete ja nüüd planeeditekke pilves. Olete avastanud niisuguse aina nagu Tseehaagolm OH kõige lihtsam alkohol, mis teada on ja mis üldse olla olla saab? No mille poolest on see leid tähtis? See on tõepoolest päris selline omapärane metanoolileid selles planeeditekkekeskkonnas. See ei ole mitte esimene kord, kui me metanooli leidsime, mõnes kohas, kus planeedid tekivad, aga esimest korda leidsime ta selliste omadustega keskkonnas, kus me teame, et ta ei saanud koha peal tekkida ja mille pärast see oluline on. See on oluline sellepärast et see võimaldab meil järeldada, et planeedi tekki keskkonnad saavad oma ütleme esimesed sellised keerukad orgaanilised molekulid juba nii-öelda pärandusena sellisest tähtedevahelistest ainepilvedest, kus siis tähed ja planeedid tekivad tegelikult et potentsiaalselt kõige esimesed keerukad orgaanilised molekulid, võib-olla isegi elu tekkeks olevad eeldused, keemilises mõttes saavut planeedisüsteemid võib-olla juba juba enne oma sündi, tähtedevahelisest keskkonnast. Et see on selle metanooli avastuse puhul see kõige olulisem nüanss. Metanool jah, tõepoolest on orgaaniliste ainete seos suhteliselt lihtne lihtsa molekuli ehitusega, et need süsinik, vesinik ja hapnik on tavaliselt planeeditekke pilves kohe olemas, millest ta tekkida võib ja nagu kuulda oli, on seda ka varem leitud. Aga mille poolest ikkagi nüüd see leid, eriline on, et need on metanool leitud planeeditekke pilve kuumast osast? Me arvame, et metanooli tekkeks planeeditekkekeskkondades on laias laastus kaks nii öelda teerada. Üks on siis gaasifaasis toimuv keemia, et gaasiosakesed põrkuvad omavahel kokku ja reageerivad. Ja teine on siis nii-öelda tahtis keemia või tahkete osakeste, tegelikult pinnal aset leidev leiduvad keemilised reaktsioonid. Ja selle sooja keskkonna puhul, mis nüüd selles ketas valitseb ongi siis eriline see, et tolmuterad, mis seal on, mis on siis nii-öelda see planeeditekke tahke substants. Need tolmuterad on nii soojad, et need lenduvad molekulid, eelkõige süsinikmonooksiid, mis on metanooli tekkeks vajalikud ei kleepu väga hästi tolmuterade pinnale sõidutuse väga efektiivne, nii-öelda tahkiste peal toimub metanooli moodustumine selles antud planeeditekkekeskkonnas on põhimõtteliselt välistatud ja gaasifaasis samas meie keemilised mudelid näitavad, see metanooli teke ei ole väga efektiivne, et me ei saa teda piisavas koguses toota. Gaasifaasis, nad peaksid rõhutama, et siin on maisest keemiast väga-väga erinev keskkond, et me räägime gaasist, mis on hõredam kui, kui väga heas laboris olev vaakum põhimõtteliselt. Et, et see on väga erakordne, need keskkonnad on siiski võrd väga niisugused erakordsed. Nii et jah, selle keskkonna puhul just tema sooja temperatuuri tõttu me teame, et metanooli tekkekohapeal on noh, ütleme, et sisuliselt välistatud, nii palju kui me teame ja seetõttu see metanool pidisime saatma siis pärandusena juba olema juba varem tekkinud tähtedevahelistes aine pilvedes. Sellistes külmades väga külmades aine pilvedes. Tähendab varem on siis leitud metanooli ka planeeditekkekeskkonnas, aga sellises keskkonnas, kus, kus on küll ja kus metanool võib ka nii-öelda kohapeal tekkida. Aga nüüd me saime teada, et ta on tekkinud veelgi varem, kui see kuum pilv on tekkinud. Jah tähendab üldjoontes kõik tähtedevahelise aine pilved, millest sünnivad tähed koos oma planeetidega käivad läbi arengu, kus nad alustavad selliste külmade võrdlemisi noh, mingis mõttes võrdlemisi igavate pilvedena ja, ja kui nad siis ühel hetkel ütleme, selliseid juhuslikke häiritustatud kokku tõmbuvad ja moodustavad pähe, siis muidugi seal keskel temperatuur kasvab järsku väga kõrgeks ja, ja tõepoolest, et mingi osa nendest pilvedest mingi keskmine keskmine osa alati läheb väga kuumaks, sale tekivad ümber. Aga suurem osa ainet, mis nüüd sellest planeeditekkekeskkonnas on sellel hetkel, kui planeedid seal moodustuvad on siiski võrdlemisi jahe. Noh, kui ma mõtlen, kui ma ütlen jahe ja siis ma mõtlen jahedam kui ütleme umbes null, null kraadi Celsiuse järgi, et nii-öelda noh, kuskil seal alla 300 kraadi, Kelvin ise tegelikult pigem isegi 20 30 kraadi üle absoluutse nulli ehk siis 20 30 keldri, mis on väga-väga külmad keskkonnad ja seal erinevus külma ja sooja vahel ongi noh, ütleme see, et et mõnes planeeditekkekeskkonnas temperatuur, valdavalt on kuskil 20 30 Kelvenit ja mõnes teises on pigem 50 kuni 100 Kelvinit. Ja see on see vahe, mis, mis on tule tahkise pinnal toimuvate keemiliste reaktsioonide jaoks ülioluline. Mis on selle avastuse tähtsus orgaanilise aine tekkimise ja olemasolu vaatepunktist? See ütleb meile, okei, meid huvitab küsimus, et kust tuli, kust pärineb elu päiksesüsteemis, kust pärinesid esimesed nii-öelda eel biootiliseks elueelseks keemiaks vajalikud ühendid planeedil maa näiteks ja kui levinud nad võiksid olla teistel planeetidel ja noh, tegelikult ka üldisemalt, et mis üldse on põhiliselt nii-öelda reservuaarid, mis kannavad tekkivatele planeetidele lihtsalt eluks olulisi keemilisi elemente nagu hapnik, süsinik, väävel, nii edasi. Ja selleks meil on vaja mõista, mis oli see nii-öelda keemiline evolutsioon n planeetide ja elu teket ja, ja antud juhul siis see võimaldabki meil lükata selliste metanud metanooli avastamine ma pean rõhutama, tähendab seda, et metanooli nii-öelda astrokeemias peetakse ka ikkagi veel palju keerulisemate orgaaniliste molekulide oluliseks eelkäijaks. Neid keerulisemaid molekule on raskem meil tuvastada nendes keskkondades, et me peame siis tuginema sellistele vahepealsetele sammudele ja, ja metanooli leidmine nüüd selles soojas ketas ja see järeldus, et ta pärineb sellest planeedisüsteemi planeedi tekib kettaeelsest ajast tähendab, et potentsiaalselt siis tekkivate planeetide jaoks on need suures koguses sellist orgaanilist ainet ja neid eluks olulisi lenduvaid ühendeid nagu selliste ürgsetel reservuaarid näol juba hulgaliselt saadaval, et me ei pea alustama nii-öelda üksikutest aatomitest ja neid siis niimoodi kannatlikult seal planeeditekkekeskkonnas kokku panema. Et, et on mõned ühendid, mis potentsiaalselt võivad suures koguses olla lihtsalt nii-öelda kaasa haaratavad plaani tekki käigus. Muidugi noh, seal on eraldi küsimused, et mis toimub edasi nende keeruliste molekulidega siis juba tekkivate planeetide pinnal, et noh, seal võib temperatuur puhtalt tekke protsesside tõttu kasvada ja siis kindlasti ütleme, molekulid võivad laguneda, toimuvad uued keemilised reaktsioonid ja nii edasi. Aga üks selline oluline tükikene siis planeeditekkeaine orgaanilise osa päritolust on sisse avastus. Nii et vähemalt lootust siis on, et kui tekivad planeedid, siis juba teatab, orgaaniliste ainete varu on on planeedil olemas, nii et kui juhtuvad valitsema ka eluks või elu tekkeks sobilikud tingimused, siis siis orgaaniliste ühendite puuduse taha asi väga ei jää. Jah jah, et planeedid ise tekkida näiteks planeedist maa rääkida tegelikult alguses muidugi muutub väga kuumaks, eks ju, et agressiooni protsess ise kuumutab ta üles ja seal ilmselt need päris esimesed keerukad molekulid, mis mis kohe planeeti satuvad, ei pruugi seda üle elada. Et lagunevad lihtsamateks vahenditeks, aga planeeditekkekeskkonnas tekib hulgaliselt väikekehi, mida me päiksesüsteemist teame asteroidide ja komeetidena. Ja, ja noh, siin on küsimus näiteks ka sellest, et mis hetkest alates need objektid võivad sisaldada suures koguses orgaanilisi ja ka väga keerukaid orgaanilisi molekuli, eks kuni aminohapete nii välja. Mis hetkest alates nende väikekehade jaoks need molekulid on nii-öelda juba juba siis kaasa haaratavad nende väikekehade tekkesse, mis siis võiksid neid selle planeedi pinnale hakata toimetama kohe sellest hetkest, kui ta nii-öelda jahtunud on. Ja noh, seal on ka muid küsimusi, et võivad potentsiaalselt olla väikekehad, mis tekivadki jahedamatena. Kuid mille sees näiteks tekivad mingil hetkel sobivad tingimused vedela vee olemasoluks erinevatel põhjustel, et noh, näiteks loodelised jõud Jupiteri kaaslasel Euroopal. Et siis jällegi see, kui vabalt on erinevaid ühendeid, kättesaadaval on ilmselt oluline ja siin muidugi me järjest enam vaatame oma siis biokeemia kolleegide poole, kes siis üritavad üle maailma aru saada, et mis täpselt on, et kõige olulisemad esimesed sammud mis viivad meid elutust, keemiast, elu, keemia juurde, et kus siin võiks siis ka need metanool ja temast tulenevad ühendid rolli mängida. No mida biokeemia kolleegid ütlevad, kas metanool on keerukamate orgaaniliste ainete tekkes vältimatu vahelüli või on ka muid radu, mida mööda nad võivad tekkida? Jah, tegelikult ütleme see, need küsimused on selles mõttes lahendamisele ühtset, ammendavat vastust, mis on erinevad rajad, mis võivad viia elu protsessideni. Seda me muidugi ei ole veel hetkel. Seda, ma arvan, et on turvaline, kui isegi astrofüüsikuna ütlen seda, et, et ilmselt biokeemia kolleegid peaksid nõustuma sellega. Aga metanooli roll esimestes sammudes ilmselt ei ole ülioluline ta võib-olla on hiljem. Aga need keerulised molekulid võivad olla nagu kaasatavad mingil hetkel. Aga tegelikult mõned kõige huvitavamad need esimesed sammud, mis praegu on välja pakutud, mis sisaldavad vesiniksulfiidi siis molekule nagu Harzzzetten isegi tegelikult. Metanooli üks selline keemiline eelkäija formaldehüüd on võib-olla olulisem kui, kui metanool isa nendes vähemalt selles ühes mudelis, mis, mis ütleme praegu on saavutamas populaarsust. Et need on väga lahtised küsimused ja siin võib-olla oleks targem rääkida tõeliste ekspertidega, et ma ei julge väga ammendavat kommentaari enda poolt lubada. Aga oma erialateadmiste piires julged siiski ehk öelda, et kui me juba metanooli oleme avastanud pilvest, siis on lootust, et tegelikult on seal ka teisi aineid keerulisemaid orgaanilisi aineid, mida lihtsalt on natuke raskem avastada. Ja seda, seda kindlasti, ja noh, me teame seda ka juba päikesesüsteemi väikekehade, sest et mingil hetkel nendes tekkisid ühendid kuni aminohapete nii välja, et seda nii on leitud nimetajoriitides, kui on märke sellest ka eksju komeetidest, kas või Euroopa kosmoseagentuuri Rusetamise on, mis on paar aastat tagasi komeedist 67. Žürii kerastsimenko leidis, leidis märke sellest. See ütleb meile, et nad peavad seal tekkima, aga jah, ütleme, kui me räägime näiteks lihtsatest aminohapetest nagu Klitsiin siis sellelt detekteerimine nii-öelda kaugvaatluste näol spektroskoopiliselt Ta on väga raske, kuna absoluutkogused on väikesed ja sellistel suurtel molekuli tal kõige lihtsam on ette kujutada. Molekul saab kiirata footoni siis, kui, kui on võib-olla natuke sellel molekulil natuke energiat anda. Aga lihtsalt molekulid saavad seda energiat välja kiirata ainult ühel moel. Keerukad molekulid saavad väga paljudel erinevatel viisidel ja see teeb nende sõrmejäljed kiirguses väga nõrgaks. Et selle tõttu see eksperimentaalne kinnitus sellele on jah, keeruline saada. Aga hästi, meil on siis nüüd vähemalt ühe tähe juurest kuumast pilvest teada metanooli olemasolu mis viitab ka võib-olla teiste ainete olemasolule. Aga kui julgelt me saame seda laiendada üldisemaks, et võib-olla see on lihtsalt selline kohalik kohalik nähtus selle tähe juures. Füüsika keemia juures ilmselt tore asi on see, et kui me õpime tundma konkreetseid mikroskoopilisi protsesse ja siis me saame seda ühe protsessi väga täpset kirjeldust kaasata mudelites, mis kirjeldavad väga erinevaid keskkondi, et selles mõttes need teadmised on kindlasti laiendatavad, et et noh, kasvõi nagu ma siin ütlesin, et pinnakeemia, mis võib viia metanooli tekkeni süsinikmonooksiidi ja vesiniku abil põhimõtteliselt. Et see on selline üks konkreetne mikroskoopiline protsess ja me võime seda protsessi kaasata koos teiste protsessidega keerulistesse pudelitesse, et selles mõttes siit tuleb meile kasulikku teadmist. See metanooli parandamine ürgsamatest keskkondadest on kindlasti laiendatav ja siis me saame kaaluda, millistes konkreetsetes objektidesse võib olla oluline, millistes planeedisüsteemides ja millistes võib-olla vähem oluline, et Päikesesüsteemi tekke puhul võib-olla selle roll oli suhteliselt väiksem, kuna päiksesüsteem tekkides oli palju jahedam, ilmselt siin vist seda metanooli ka kohapeal tekkida. Aga kui me räägime nüüd sellest süsteemist, kus ta metanooli avastasite, mis täht see selline on, kus tasub, mille poolest silma paistab ja kas astronoomid on juba pikemalt uurinud või, või leidsite sellise uue vaatlusobjekti? Seal tähel on kõlav kõlav nimetus hash tee 105, neli, kuus ja ta on üks kõige tuntumaid kõige paremini läbi uuritud planeeditekkekeskkondade selle tõttu, et ta on meile suhteliselt lähedal, noh, ütleme nii, paarisaja valgusaasta kaugusel. Ja ta on võrdlemisi suur nii-öelda planeeditekkeketas, ehk siis ongi noore tähe ümber on niisugune pannkoogi ütleme, ülespuhutud pannkoogi või pontsiku kujuline ketas ja see on võrdlemisi suur, nii et teda on ka suhteliselt lihtsam uurida. Ja muidugi suurus tähendab ka seda, et on mingi osa, mis on tähele väga lähedal, mis on väga kuum ja selles on mingi teine osa, mis on tahest oluliselt kaugemal mis on palju jahedam, et seal seal füüsikaliste parameetrite ulatuselt tähe lähedal on ka kiirgusväli tugevam ja nii edasi. See teeb aga huvitavaks selles mõttes, et seal on võimalik näha, kuidas siis erinevates füüsikaliste tingimustes tema keemiline struktuur, füüsikaline struktuur on ja mis protsessid seal toimuvad väga hästi läbi uuritud ja selle tõttu väga hea koht, kust otsida selliseid peensusi, sest et meie, meil on see objekt üldiselt väga hästi tuntud, nii et see võimaldab nagu eristada olulist ebaolulisest ütlema. Ja praegu vaatasite siis põhiliselt Tšiilis asuva raadioteleskoobi Kalma seda süsteemi. See on jah, alma meie tööhobune sellesse molekulaarspektroskoopia valdkonnas planeeditekkekeskkondade uurimisel viimased kaheksa, üheksa aastat Almointaks feromeetiga. Need vaatlused olid aasta 2019 vaatust, ootus, et võrdlemisi värske, rasked. Aga millal võime uues süsteemis ka värskeid planeete näha? See süsteem, hashtag 105, neli, kuus täht oma kettaga on selles mõttes väga kihvt, et tegelikult tema ümber näeme juba märke ühest, võib-olla isegi kahest tekkivast planeedist, et seal ei ole mitte ainult see planeeditekkeaine, see on juba noh, ütleme kuskil kümmekond aastat käinud debatt, et on täiesti veenvaid tõendeid sellest, et selles ketas asetsevad juba siis kaks sellist gaasi hiidu, näed me päikesesüsteemis on Jupiter, mis on siis gaasihiiglane kõige suurem planeet päikesesüsteemis. Selle tähe ümber on koguni kaks sellist väga massiivselt, et gaasihiiglast, mis on isegi suuremad kui Jupiter. Nii et hetkel tõenäoliselt nad veel kasvavad veelgi suuremaks, sest nad siis kogu koguvad, söövad usinasti seda ketast, mis nende ümber on. Ja ei ole välistatud, et seal on ka väiksemaid planeete, võib-olla ka maasuuruseid, planeete, aga meil hetkel puudub võimekus neid niitetekteerida, et see on jällegi selline järgmiste aastate huvipakkuv teema kindlasti, mis planeedid siin veel on, mis võiksid siis pärandusena seda, seda ka muuhulgas seda keerulist orgaanilist ainet saada. Nii et järjest põnevamaks süsteem läheb võib-olla mõnesaja miljoni aasta pärast me saame sealt ka endale selliseid vestluskaaslasi või seltsilisi kosmilisi seltsilisi endale. Loota võib loota, võib, et siis peame ise siin väga hoolikad olema, et 100 miljonit aastat vastu pidada ja jõuame nad ära oodata. No hästi, seni veel uurime teleskoopidega ja, ja väga tore, et on leitud taas kinnitust sellest, et elu teke universumis ei ole sugugi mitte väga võimatu. Ja ajasin seda juttu astronoom Mihkel Kamaga. Niisiis alguses oli kvark kloon plasma. Võib nii öelda, et kui meie universum 13,8 miljardit aastat tagasi tekkis suures paugus siis esimese sekundi murdosade murdosade jooksul koosnes universum niisugusest ollusest nagu kvark kloon plasma. Millest me siis tegelikult ka oleme ju kõik pärit. Aga nüüd, tänaseks päevaks on teadlased kvark, luu on plasmat ka uurinud nii teoreetiliselt kui ka kui ka isegi eksperimentaalselt. Ja need just hiljuti mõni päev tagasi on mõned teadlasrühmad avalikult välja tulnud uute tulemustega mille järgi võib öelda, et, et mõnes mõttes oli siis park kloun plasma näol tegemist vedelikuga vedeliku moodi ollusega. Kuigi selle koostis on loomulikult erinev. Tänapäeval tuntud vedelikest kvark luu on plasma, eks ole, ta koosnes kvarkidest ja kloonitest võib nii arvata, need on siis sellised aine algosakesed, millest praegugi aine koosneb. Ainult et olek on natuke teistsugune. Ajan täna juttu füüsikandi hektariga keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist kes on tegutsenud kontsernis suure põrgute juures, kus kloon plasmat ongi uuritud. Kõigepealt, mis on park, lugem, plasma ta naine aine olek, mis esineb siis väga kõrge temperatuuri juures, mis valitses universumis siis, kui universum oli äsja tekkinud. Jah, et kvark loom, plasma, selline väga huvitav. Vedelik võib nüüd öelda siis nagu nendest uurimustest välja välja on tulnud. Ja kindlasti kuulaja on kuulnud selliseid sõnu nagu aatomid ja molekulid ja, ja võib-olla isegi selliseid sõnu nagu elektron ja prooton, aga võib-olla vähem inimesi kuulnud sellest, et ka need prootoneid ja neutroneid, millest aatomituumad koosnevad, et need omakorda koosnevad kurkidest. Ja neid korke hoiab koos selline jõud, mida me kutsume füüsikud, kutsuvad tugevaks jõuks või mõnikord öeldakse pidulikumalt tugev interaktsioon. Ja seda kannavad jällegi osakesed, mille nimi on inglise keelest üle võetud kloon. Ehk ehk noh, ma ei tea, liimi liimikas oleks eesti keeles. Et see on siis nagu kvarkide ja kloonite selline segu. Nüüd võtke ette kujutada nii, et kui me nüüd meil oleks väga võimas press, millega me saaks ained kokku pressida kujutlematult võimas press, siis kui me pressiksime ainet kokku, siis algul, mis juhtub, on see, et me surume nagu elektronid ja prootonid väga kõvasti kokku. Kui teatud kriitilise piiri ületab, siis meil kõik prootonid haaravad elektroni ja muutuvad neutronitest, meil tegelikult tekib neutronaine neutrant, me teame, ka looduses on olemas neutrontähed. Sellised jäänukid täheplahvatustest aga on olemas tegelikult kui me saaksime veel edasi surudes lainet kokku ja siis mingil hetkel kanneutraid omavahel ühinevad siis tekibki selline nii-öelda kvarkide kloonite selline supp sisuliselt. Aga see supp on väga huvitavate omadustega, kuna ta hoiab koos tugev integratsioon, siis seal intellektsioonil endal on sellised natuke seid omadused, mida me nagu tavaelust ei, ei näe. Ja sellepärast ongi teadlased väga kaua noh, aastakümneid juba pead murdnud üldse selle üle, kas see, kas see kvar Glo plasma, kas ta on nagu kaaskas, ta käitub nagu, ütleme õhk meie ümber või ta käitub hoopis nagu vedelik või noh, on ka isegi oletatud, et ta võib-olla selline kõva nagu tahke asi. Ja selle üle on pikalt vaieldud, kuni siis ütleme selle milleeniumi alguses tehti sellised esimesed eksperimentaalsed mõõtmised, kus põrgatati väga suure energiaga kokku prootoneid või aatomituuma siit ja seal siis hästi korraks, tegelikult tekib kaasa ja väike väike nii-öelda tilgake seda kvark kloon plasmat, mida siis noh, tegelikult me ise ei, kuidagimoodi ei näe selles aparaadis, aga me näeme seda, et see tilgake lendab kiiresti laiali ja siis nii-öelda nii-öelda salvestades laia laiali lennanud komponente, mis amet taastada nii-öelda tagasi öeldakse mõnikord pöördinseneeria, et me läheme tagasi sellesse hetke, kui seekord kuluma, plasma, seal eksisteeris ja siis saame tema omaduste kohta midagi öelda. No kõigepealt tundub ju nii, et kui universum algselt oli hästi väikeses ruumi osas koos kogusa meie aine siis intuitiivselt küll ei ütleks, et see mingi gaas oleks, sa oled pigem ikka hästi kõva selline tahke tükk, aga, aga teisest küljest see nimi, mis ilmselt on ajalooline juba ja pärineb siis selle avastamise teoreetilise avastamise aegadest räägi meile plasmast, mis on midagi väga hõredat. Tundub, et asi ei ole päris nii lihtne, kui esialgu arvata võiks ja sellest ka need uuringud. Nüüd meie tänane vestlus tõukab siis lahti kahest hiljuti avaldatud uuringust, millest üks on siis rohkem teoreetiline ja teine eksperimentaalne pärineb ka sealt CERNist tehtud katsete põhjal. Ja mõlemad siis, nagu öeldud, osutavad enam-vähem ühes ja samas suunas, et et tegemist ei ole siis millegi väga gaasilise ega millegi tahkega, vaid just sealt vahepealt agregaatolekutest vedelikuga ja räägitakse ka niisugusest võistlust nagu viskoossus seal mis käib tõepoolest ka vedelike juurde. Nagu me teame, mida need teadlased siis nüüd on täpsemalt ikkagi leidnud. Ja et ma veel korra hüppan veel tagasi selle universumi alguse juurde, et noh, üks küsimus ongi see, et miks me üldse sellest kork luuplasmast ju räägime. Et me meie teda igapäevaelus ei näe enda ümber isegi needsamad mainitud täheplahvatused isegi seal tegelikult võib-olla korraks tekib kork kloon, plasma, me ei tea. Aga kas seal ta on väga, ei ole väga oluline nähtus. Aga üks koht, kus korploon plasma on nagu väga olulise jälje jätnud, meie meie võib öelda isegi igapäevaellu, on varajane. Hästi, hästi, hästi varajane universum, sest kui me lähme ajas tagasi saaks aja keerata teistpidi siis mida varasemasse universumisse läheme, seda kuumem ta on. Ja kui me lähme nii varajases universumisse, mille vanus on kuskil seal mikrosekundites, vot seal on universumi nii kuum ja nii tihe, et taan täidetud kvark kloon plasmaga. Et isegi tuumaainest tihedam, kuumem, palju kuumem kui mistahes objekt praeguse universumis seal on siis noh, tol hetkel oli universum testib täidetud sellega ja see, kuidas siis universum käitub, sel hetkel sõltubki tema tegelikult oluliselt sellest vis kooslusest. Et sellepärast on tegelikult see, miks Meitsi viskoossusega füüsikuid huvitab, sest siis me saame väga palju paljuski teada seda, kuidas see ülivarajane universum käitus. Ja mis kooslus on siis põhimõtteliselt seotud vedeliku voolavuse omadustega, et mesi on, mis koossem kui vesi? Ja et võib-olla igapäevaelust ongi niisugune hea nagu näide vis koosluse kohta, et kui me võtame, ma ei tea, võtame näiteks v võtame hästi paksu p, vedela, aga siiski paksu rohelise me võib-olla võtame veel mingi vahepealse vedelikku, ma ei tea, mingisuguse ketšupi või mingi sellise ja noh, siis me näeme, et oleme ühes üritame lusikat keerutada, siis vees on seda üsna lihtne teha. Sellises ketšupis on juba natuke raskem jaguneme, hästi, paks mesi siis noh, see nõuab tõesti sellist suurt musklit pingutamist, et lusikat seal ringi keerutada. See sisuliselt me tegelikult selle lusikakirjutamisega mõõdamegi viskoossus. Ja nüüd muidugi on veel üks parameeter, et me lihtsalt ei räägi antud Jul viskoossus, vaid me räägime, füüsikud ütlevad niimoodi peenelt saanud kinemaatiline viskoossus, ehk me kui me võtame selle vis koosluse ja jagame läbi selle vedeliku tihedusega, vaat siis me saame sellise universaalse parameeter, mida kutsutakse Gidemaatiliseks vis koosluseks ja miks, miks see parameeter oluline oluline on, sellepärast et kõik need võrrandid, mis nüüd kirjeldavad vedelikku voolamist ja kõiki selliseid, noh, jällegi selline mõistan nagu hüdrodünaamika kõik vedelikega seotud. Vot sinna võrranditesse ei lähe mitte sisse lihtsalt piss kooslust, vaid lähebki sisse kinemaatiline viskoossus. Seega kui me seda kinemaatiline viskoossus nüüd teame, siis me saame tegelikult hakata neid võrrandeid kasutama, et seal kirjeldada kõiki muid vedeliku omadusi. Aga nüüd on siis täpsemalt teada, kuidas kvark luu on, plasma voolas milline on tema viskoossus ja tihedus. Nii eksperimentaalselt kui ta teoreetiliselt. Jah, et nüüd me tegelikult ongi nüüd kaks, kaks kaks uudislugu nii-öelda on teadlaste tulnud kaks teadusartiklit, kus ühes on siis teoreetiliselt teadlased on arvutanud, võtnud nii-öelda paberi ja pliiatsiga neid arvutusi päris lihtsalt enam teha ei saa, selleks tuleb võtta appi arvutid, superarvutid, et Korculuma plasmat modelleerida ja nemad on oma modelleerimise käigus näidanud sinna kõrvale pannud ka nii-öelda teoreetilise arvutused, et üllatav-üllatav, aga kui me hakkame selliseid vedelikke võrdlema, kui võtame kabee, võtame igapäevaselt vedelikud ja me otsime üles selle hetke, kus nad on kõige väiksema viskoossusega. Viskoossus teatavasti sõltub ka temperatuurist, aga me leiame üles need kohad, kus nad kõik vedelikuna kõige väiksema viskoossusega. Siis me avastame sellise väga veidra asjaolu, et nende sekkine juba mainitud kinemaatiline viskoossus on tegelikult väga sarnane. Ühest küljest vesi, näiteks vesi ja see ürgne kvark loom, plasma tunduvalt täiesti kaks eri maailmaolendit olevat. Et vesi on, noh ütleme üks kuupsentimeeter vett kaalub, ju me teame, kaalub umbes üks gramm, kui me võtame, võtaks ühe kuupsentimeetri kvark kloon plasmat noh siis kaaluks umbes sama palju, kui on, kuskil oli võrdlus umbes nagu kogu see Džomolungma mägi kokku nagu ütleme ette, kui suur on Džomolungma mägi. Sama üks kuupsentimeeter kaaluks nii palju, kui me sellise kuubiku pillaks noh, maapinnale siis ta vajuks kohe ma maakera südamesse. Sest tavaline aine on tema jaoks nagu noh, meie jaoks on õhk, et ta läheb lihtsalt sealt läbi. Et teda ei huvita see tavaline aine. Ja, ja samas, kui me mõõdame nende väga erinevate ainete puhul nende genemaatilistis kooslust kõige minimaalsem kõige väiksemal hetkel, siis me näeme, et nad on oh üllatust, sarnased. Nii et mõnes mõttes, et kui teha väga tugevast materjalist kraan, siis sealt voolaks kork, luu on plasma välja umbes samasuguse sulinaga nagu vesi. Just nimelt, et see ongi nüüd, kui me võtame jällegi needsamad juba mainitud hüdrodünaamika võrrandid ehk need võrrandid, mis vedelike käitumist kirjeldavad ka seda vedelikku, mis tuleb näiteks kraanist välja, kui meil oleks selline kujutlematult tugev kraan, siis tõepoolest, ta voolaks täpselt samamoodi nagu, nagu vesi seal. Ja mida see meile nüüd näitab, et me oleme selleni jõudnud, et me saame piiritleda piltlikult öeldes siis. Korkluu on plasmaagregaatolekut? Jah, et me saame tegelikult jällegi hüppame nüüd selle põneva teema juurde, miks, miks füüsikud, miks neid huvitab, see karkloom, plasma, jälle läheme sinna varajase universumis me saame tegeleda, ära näidata, et kork, loom, plasma, käitub seal varases universumis umbes nagu vesi. Ehk me saame rakendada üsna palju neid teadmisi, mis meil on v käitumisest võtta. Ja, ja noh, võib-olla hästi oluline omadus seal varajases universumis on see, et me teame, et selline hästi varane universum on täis selliseid, ma ei oskagi öelda, nagu lööklaineid võib öelda, sest universum ei teki päris ühtlase tihedusega, tihedamad piirkonnad sealt ja suurema rõhuga piirkond, sealt paisatakse ainet laiali, seal tekivad selline noh, võib ette kujutada tohutut lööklained, levivad selles keskkonnas kujutlematut, tugevad, need omakorda need lööklained tekitavad. Neid me ennast mõõta ei saa, aga me saame mõõta nende ühte jäänukit, mis on noh, mis võib olla näiteks salvestatud nii-öelda jutumärkides salvestatud gravitatsioonilainetesse ja neid gravitatsioonilained me saame juba tänapäeval mõõta ja see, kuidas, millise, milline see gravitatsioonilainete pilt sealt tuleb, see paljuski sõltub sellest, kuidas käitub see ürgne kvark, kloon plasma nii-öelda vedelik. Ja, ja kui me neid laineid suudame mõõta, siis me saame ka vedeliku käitumist käitumise seaduspärasusi teades. Kvark luu on plasmavedeliku käitumise seaduspärasusi teades paremini teada, mis siis universumi kõige kõige esimestel hetkedel juhtus. Just et siis me saame minna ajas väga-väga varajases universumis kujutlematult varajase universumisse ja noh, teine asi on muidugi ka, et me saame need eksperimendid, mida nüüd sealsamas CERNist tehakse ja ameerika kiirenditel on tehtud, kus seda kvark kloon plasmat tekitatakse. Me oskame nüüd ka seda paremini kirjeldada, kui meil on olemas teoreetilised mudelid. Et ka sealt Meid ikkagi paratamatult inimest huvitab see, et ta oskaks kõiki asju looduses täpselt kirjeldada ja noh, see on jällegi üks üks edusamm nii-öelda Seda kõike olema siis nüüd teada saanud universumi peaaegu et päris päris algse oleku kvark luu on plasma kohta, mida on ka nüüd uuesti tekitada osatud. Ajasin juttu füüsik kandi hektariga. Teadus on tänapäeval väga rahvusvaheline tegevusala väga paljudele Eesti teadlastel on kogemusi töötamisega välismaa teadusasutustes ja mida aeg edasi, seda rohkem näeme ka Eesti ülikoolides ja teadusasutustes teadlasi, kes on sündinud mõnel muul maal. Tänavusel arvamusfestivalil ja arvamusfestivali teadusalal on kavas just nimelt Eestis töötavate välisteadlaste teemal pikemalt ja põhjalikumalt peatuda. Kavas on arutelu, mille esialgne pealkiri kõlab nii Eestisse teadust tegema. Miks ometi? Ja see on kavas siis arvamusfestivali teisel päeval laupäeval, 14. augustil, teisi aruteluna sel päeval kell 12. Ja tutvustame seda teemat nii nagu oleme kolmes eelmises saates tutvustanud kolme arvamusfestivali teadusalateemat ja mõnes edaspidises saates. Kindlasti tutvustame veel teemasid, teemat Eestisse teadust tegema. Miks ometi? Ettevalmistavat ajutrusti juhib Siim Lepik Eesti teadusagentuurist kelle tööülesannete hulka ka välist teadlastega tegelemine käib. Mis on Eestis töötavate välisteadlaste teemas nii olulist ja nii tähtsad, et sellest tuleb rääkida arvamusfestivalil. Ja nagu mainitud sai narts, ongi oluline, et. Meil töötab siin tõesti suures mahus välisteadlasi, minule teadaolevalt viimastel andmetel pea 11 protsenti. Ja tahaksimegi arutluse alla võtta selle et mis põhjustel võiks Eesti riik välisteadlasi tööle soovida? Mis võimalused siin eksisteerivad, mis ohutasin, eksisteerivad samas. Teisalt sooviksime leida vastuseid küsimustele, miks välisteadlased ise Eestisse tulevad. Kas eeldus on see, et välisteadlaste Eestis olek on hea ja me soovime luua neile siin kõige paremaid võimalikke töötingimusi? Mina ise arvan küll nii, et, et see on oluline, et kui tippteadlased meil meil soovivad siin töötada peale selle nad ju vägaa tihtipeale uurimistaja õpetavad ka kohalikke tudengeid, et minu hinnangul öelda nende teadmiste ja pädevuste edasikandmine Eesti teadlaste ja tudengite, nii on, on väga oluline, kuidas on sinu senised kogemused. Mainisin, et oled selle teemaga ka lähemalt, et igapäevatöös kokku puutunud nii-öelda eelteadmiste tasemel arvamusfestivali saame kindlasti veel teadlaste eneste arvamust ka teada. Mis toob Lõuna-Ameerika Aasia, Lääne-Euroopa teadlase Eestisse teadust tegema. Millised on need motiivid Hanseni? Mõni aeg tagasi oli Pealtnägijas üks üks lugu Eesti välist teadlastest kus huvitaval kombel selgus, et üsna mitmel põhjusel satuvad tippteadlased välisteadlased ja elukaaslase ja nende armasse kaudu. Aga samas siin juba kohal olles hakkab neile juba Eesti meeldima. Tegelikult on Eesti teaduse tase ju äärmiselt kõrge. Eriti arvesse võttes meie väiksust, me oleme ikkagi, ütleme, TOP10 teadusriik, kui võtta aluseks sinna Jüri Alliku riigiteadlase mõjukuse indeks, näiteks samamoodi on meil väga-väga palju täiesti maailma tipptasemel teadlased juba juba praegu tõel. Aga kas on ka põhjusi, miks välisteadlased Eestist lahkuvad? No ma loodangi vastuseid leida selle arutelu käigus sellele küsimusele ja arutelus osalevad siis kindlasti ka mõned pesuehtsad välisteadlased. Jah, kindlasti, jah. No praegu on veel natuke vara välja kuulutada kõiki nimesid, nii et seda me siis ei tee, midagi peab jääma ka edaspidiseks. Aga kui nüüd see arutelu on ära olnud, arvamusfestival on möödas, mis siis võiks olla Eestis teisiti kui praegu? No ma loodan, et me saame selle arutelu käigus sisendit ja infot selle kohta, kuidas me võiksime mõjusamalt tööd teha selle nimel, et välisteadlaselt tippteadlased tunneksid tõesti huvi ja siia tööle tulemusel töötamisel ja just sellele, et, et nad ei sooviks sealt lahkuda ja praeguse kava järgi siis tuleb arutelu täiesti eesti keeles, nii et kavas on kutsuda siis lõimunumaid, teadlasi. Just nii. Ja arutelu tuleb siis arvamusfestivalil teadusalal vallitorni kõrval ja 14. augustil algusega kell 12 keskpäeval ja ajasin juttu arutelu peamise ettevalmistaja, Siim Lepik. Tänases saates oli juttu metanooli planeeditekke pilves vedelast kvark kloon plasmast Jabelis teadlastest Eestis. Juttu ajasid Mihkel Kama, Andi Hektor, Siim Lepik ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
