Teadust kõigile pöörlemine ja pööritamine ehk võõrsõnaga rotatsioon on üks maailma ürgse maid, põhilisemaid ja tähtsamaid nähtusi, nii nagu taevas, nõnda ka põllumajanduses. Nüüd tuleb välja, et meie maailmaruumis pöörleb midagi nii suurt, et selle pöörlemist ei ole varem tähele pannudki. Tartu observatooriumi astronoom Elmo tempel on osalenud teadustöös, milles selgus, et hiigelsuuri galaktikaparvi ühendavad hiigelpikad. Filamendi tehke väädid pöörlevad aga väga väga aeglaselt. Põllukultuuride rotatsioon ehk kultuuride vaheldamine aastast aastasse ja sinna juurde mõista tiga hea väetus ehk paras hulk lämmastikku on toeks mullamikroobide mitmekesisusele. Ja nagu Evelin Loit asjakohase teadustöö kaasautor Eesti maaülikoolist tõdeb, on neist meetmeist kasu nii maheviljeluse kui ka tavaviljeluse puhul. Arvamusfestivali teadusalal arutelu, kes mudeldab kriisiolukordi tulevikus, tutvustab aga Tartu Ülikooli matemaatikahariduspsühholoog Karin Täht. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. No seda me kõik teame, kes ei ole just lameda maa teooria pooldajad, et maakera pöörleb ümber oma telje ja kes vähegi astronoomiateadusega rohkem on kokku puutunud, küllap see teab, et, et pöörlemisi tuleb universumis ette ka palju suuremas mastaabis. Näiteks terve meie Linnutee galaktika pöörleb jõugaa Maie stiitliku aeglusega. Aga nüüd tuleb välja, et universumis pöörlevad ka palju-palju suuremad struktuurid, mis hõlmavad väga paljusid galaktikaid. Ja ajakirjas Nature astronoomi on selle kohta nüüd ka teadustöö ilmunud. Milles on osalenud ka Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi astronoom Elmo temp veel, kellega täna juttu ajalgi. Ja see uuring puudutab nüüd niivõrd suuri struktuure universumis, mis samuti pöörlevad mida me ilmselt ei suuda väga hästi ettegi kujutada, mis struktuurid need nüüd on, mis, mille pöörlemise teie avastasite? Et alustame nii-öelda natukene ülevaatlikuma pildiga et universumis on jah, galaktikad, nagu juba mainisid, mis pöörlevad, galaktikad moodustavad galaktikagruppe või galaktikaparvi. Ja need parved on siis omavahel ühendatud ahelate või väetidega, mida nimetatakse galaktilist. Eks filomentideks. Reklaktilised filamendid võivad olla kuni sadu sadu miljoneid valgusaastaid, pikad, need galaktilise sylamendid, väädid. Nüüd ongi need struktuurid, mille pöörlemist me uurisime. Ja vaatlusandmetest leidsime, et tõepoolest, nad näitavad pöörlemisele iseloomulikke tunnuseid signaale. Millest need galaktika filomendid ehk galaktikaparvede vaheliselt filomendid ehk ehk väädid koosnevad? Nad koosnevad ka samamoodi galaktikate nagu galaktika parvedki, aga kui parvedesse on nad koondunud nii-öelda väga palju galaktikaid tihedalt kokku moodustavad sellised sfäärilise süsteemis filamendis on galaktikaid palju vähem, nad on seal palju hõredamalt. Aga et kui neid nii-öelda uurida, siis näeb, et nad moodustavad sellise pika ahela. Filomendid ehk ahelad ehk ehk väädid on siis nagu nimestki võib arvata ja sellest eelnenud kirjeldusest sellised pikad ja suhteliselt peened peenikesed moodustised, kuigi läbimõõdult kindlasti jällegi hoomamatult suured. Aga sellised piklikud väädid, mis siis nagu aru saan, ümber oma selle pikitelje ka aeglaselt pöörlevad. Et uuringust tuli välja jah, et vaatuslikud, me suutsime selle pöörlemise tuvastada, et kui nüüd teoreetiliselt mõelda, siis sellest tegelikult midagi väga üllatavalt ei ole, sellised struktuurid pöörlevad, sest et kui gravitatsiooniliselt hakkavad süsteemid kokku kukkuma nagu meie oma päikesesüsteem meie oma galaktika, siis see pöörlemine tekib loomulikult, et see on selles mõttes loomulik nähtus, et nad pöörlevad. Aga üllatav oli see, et sellist signaali on võimalik nii suurtel skaaladel vaatuslikud tuvastada. Kuidas see vaatlus täpsemalt siis käis? Ilmselt oli kasutuses tänapäeva kõige kõige sellised tundlikumad teleskoobid. Me kasutasime ühte kõige suuremat galaktikate, vaatlusprogrammi või galaktikate taeva ülevaadet, kus on siis miljoneid galaktikaid ja ega üksikelemendi puhul seda pöörlemist tuvastada ei olegi võimalik. Et me panime kokku tuhandeid filamente üksteise peale ja siis me statistiliselt nägime, et need struktuurid pöörlevad, mis oli üllatav leid, sest et need pöörlevad tõesti väga aeglaselt, et keskmiselt võiks öelda, et üks filamenteet ühe tiiru ümber oma telje noh, umbes universumi eluea jooksul Ahaa ahah, no siis on tõepoolest küllaltki raske avastada, sest sest pöörlemine on tõepoolest väga-väga aeglane. Kuidas see siiski õnnestus? Et kui me võtame nüüd selle galaktikaväädi ja vaatame teda taevas, siis taevas on ta niit ja kui me nüüd seal taevas, vaatleme ühel pool olema sellest niidist ühel pool olevaid galaktikaid ja teisel pool olevaid galaktikaid. Et kui see Pilament pöörleb, siis nii-öelda peaks olema nii, et ühel pool liiguvad galaktikad meist eemale, teisel pool liiguvad nad meie poole ja sellist signaali. Me otsisime ehk nii-öelda kõikidest elementidest kokku. Nägime, et tõepoolest, et see pöörlemisele iseloomulik signaal on vaatlusandmetest täiesti olemas. Ja ilmselt siis tänapäeva teleskoobid ja kas lõuni taevaülevaates kasutatavad instrumendid on, on niivõrd tundlikud, et nad registreerivad selle väga aeglase pöörlemise siiski ära? Rääkisid ka sellest, et panite nagu paljud filomendid nagu ühte üksteise peale kokku nii-öelda matemaatiliselt mudeliliselt. Mida see meetod endast täpsemalt kujutab? Et kuna nagu ma enne ütlesin, et Xi lamendis on galaktikaid väga vähe, kui me vaatleme ainult ühte filamenti, siis seal on ainult võib-olla sadakond galaktikat, võib-olla isegi veel vähem võib-olla 10 galaktikat ainult ja siis nende üksik galaktikate puhul mingit pöörlemist signaali leida on statistiliselt peaaegu et võimatu, seal nii-öelda see müra domineerib ja need on nii-öelda väga mürasid signaalid ja seetõttu, et saada statistiliselt suuremat valimit, panimegi, kõik filamendid kokku, et mis nii-öelda analüüsi mõttes ei olnud midagi keerulist, aga ta aitas detekteerida seda väga nõrka signaali, sest meil oli objekte palju-palju rohkem. No siin tuleb need filomendid ju ka õigetpidi kokku panna, sellepärast et kui paneme nad niimoodi kokku, et pöörlemissuunad on vastupidiselt, siis nad nii-öelda nullivad 11 ära. Jah, et see on tõepoolest üks aspekt, mida tuli arvesse võtta ja nii-öelda näitamaks, et see signaal on tõepoolest usaldusväärne ja mitte ei tule sellest metoodikast, siis me tegime sinna kõrvale sellised juhuslikud simuleeritud valimid, millega me tõestasime, et meie leitud vaatluseks signaal on tõepärane. Millest sellised pöörlemise tegelikult üldse tulevad, sellepärast et kui me kujutame ette, et kui universum tekkis ammu suures paugus noh, siis nii-öelda eeldus ilmavaatlust, et ollakse see, et kõik oli väga ühtlane ja mingisugust erilist pöörlemist kuskilt kuskilt sisse ei oleks pidanud tulema. Et kui me vaatleme universumi varajast etappi, siis seal tõepoolest mingit pöörlemist ei ole, et universum on nii-öelda ühtlane, ühtlaselt ainega täitunud. Ja siis, kui gravitatsioon nüüd hakkab arenema või toimima, siis need struktuurid või aine kõigepealt koondub sellistesse tasanditesse või seinadesse ja siis nendes seintes ta liigub sellistesse väetidesse filomentidesse kokku ja pärast seda ta liigub piki filamenti parvedesse, moodustades selliseid galaktikaparvi. Ja tõenäoliselt see pöörlemine tekibki sellel etapil, kui see aine sealt seinadest liigub filomentidesse, et siis sealt see genereerib persilamendile. Et füüsikaliselt on seesama mehhanism, miks meil meie päikesesüsteem pöörleb, miks meie Linnutee galaktika pöörleb, kui aine kokku kukub ja kui algselt isegi on väga väike nii-öelda häiritus, siis see häiritud kokkukukkumise käigul võimendatakse, mis siis nii-öelda tekitabki sellise pöörleva süsteemi, et seesama toimib ka filomentide puhul, aga palju suurematel skaaladel, mis oli nii-öelda varasemalt ei olnud seda vaatlustest nähtud. See filomentide skaala on tõepoolest väga suur. Kui me nüüd valgusaastates püüame väljendada filomentide pikkust, siis. Siis ta on sadu miljoneid valgusaastaid pikad ja ainult mõni 1000 valgusaastat lai. See on nüüd siis kõige suurem struktuur, mis on nüüd praeguseks siis teada, mis universumis pöörleb. Aga kui nüüd edasi mõelda, siis võib arvata, et veelgi suuremaid struktuure võib pöörelda. Teoreetiliselt võib niimoodi mõelda küll, aga kui ma siin enne ütlesin, et need filamentide pöörlemiskiirus on selline, ta teeb Universumi eluea jooksul umbes ühe tiiru ümber oma telje siis veelgi suuremad süsteemid pöörlevad veelgi aeglasemalt. Isegi kui nad pöörlevad, siis, kui me nagu seda pöörlemist universumi elu jooksul ei ole võimeline nägema siis ma ei tea, kas me saame öelda, et nad pöörlevad. Seda küll, et nad pöörlevad niivõrd aeglaselt, et universum jõuab, jõuab enne ära lõppeda, kui see pöörlemine nii-öelda ilmsiks saab. Selgelt samas teoreetiliselt me võime küsida, et kas, kas universum tervikuna ka mingis mõttes ikkagi pöörleb hästi-hästi-hästi aeglaselt. Sellele küsimusele ma arvan, et seda on uuritud mitmetes teadusartiklites, aga et sellele nii-öelda ühest vastust veel senini leitud ei ole, sest et mudelite järgi matemaatiliselt universumi tohiks pöörelda ei, mis seal ei peaks olema mingeid pöörlemise signaali. Ja nüüd, kui vaatlustest selline signaal leitakse, siis ta lihtsalt täiendab, annab meile aimu, et meie arusaam nii-öelda universumi ehitusest ja kosmoloogiast on natukene mittetäielik. Nii et kui me lähtume praegusest mudelist, siis kõik need struktuuride pöörlemise peaksid 11 kuidagi tasakaalustama ja nii-öelda välja taandama. Jah, täpselt nii see peaks olema. Aga kui me nii-öelda vaatame laiemalt seda meie praegust kosmoloogilist mudelit, et seal on olemas sellised tumedad komponendid nagu tume aine ja tumeenergia ja selle tumeenergia osakaal on üks selline, kus ma loogiline parameeter, mida hetkel üritatakse väga paljude vaatus programmidega mõõta. Ja selle kronoloogiliselt parameetri väärtus või tumeenergia osakaal mõjutab ka seda, millised struktuurid tekivad ja kuidas nad täpselt tekivad, kontsentreerunud nad on samas ka seda, et kuidas nad pöörlevad. Nii et see, et me praegu sel hetkel taotluslikult nägime, sylamentide pöörlemison alles esimene samm, meetritekteerisime pöörlemise, aga kaugemas nii-öelda see lõppeesmärk on seda mõõtmistäpsust veelgi suurendada. Ja siis me juba saame loodetavasti sellega kitsendada erinevaid kosmoloogilise mudeleid, saame juba üht-teist uut teada ka tumeenergia kohta. Nii et see teadustöö seisneb lihtsalt selles, et tore on vaadata, kuidas, kuidas suured galaktikate süsteemid pöörlevad, vaid see annab ka meile teavet tumeda energia kohta. Jah, noh, see konkreetne teadustöö oli nii-öelda selle linnukese tegemine, jah. Me näeme filomentide pöörlemist, aga kaugem eesmärk on nii-öelda palju sügavam. Nii et niisugune uurimistöö siis on tehtud ja tuvastatud on suurte galaktikaparvede vaheliste galaktika filomentide väga aeglane pöörlemine ja selles töös osales ka Elmo tempel Tartu Ülikooli Tartu observatooriumist, kellega täna juttu ajasingi. No see on nüüd ammu aega inimestele juba teada, et mikroorganismid pisikesed olendid on meie maailmas päris tähtsad heas kui ka halvas mõttes, teinekord aga täna räägime siis headest mikroorganismidest, keda, kelle elutegevust me tahame soodustada ja kes elavad mullas põllumullas, kus siis kasvatame põlluviljalaboristuudios on Evelin Loit, kes on Eesti maaülikooli dotsent, kelle osalusel on just hiljuti avaldatud ajakirjas rikkal Tšaika sajandil parlament ka üks asjakohane artikkel. Töö eesmärk oli siis vaadata, et, et mikroorganismidel, bakteritel ja seentel oleks mullas hea Jah, täpselt täpselt nii on, et meie kani Eestis ja ka Euroopa liidus üldisemalt paneme aina enam rõhku sellele, et meil oleks mitmekesisust, seda siis nii maa peal kui just nagu öeldud, sai ka maal ehk mullas. Ja siis meie katse eesmärk, see oligi vaadata just siis katsetingimustes ehk siis põllu peal et mitte siis laboris, vaid täiesti reaalselt taimekasvatuse tingimustes õues põllumullas. Et kuidas siis erinevad väed tamise viisid edenenud viljeluse viisid, et kuidas nad seda mitmekesisust siis mõjutavad ja mis siis noh, nagu ka öeldud, et mis siis võiks olla parem. Aga töö oli päris rahvusvaheline, vaatan siin nii Rootsist, Iraanist, Belgiast kui ka Eestist on osalised, kas katseid tehti Eestis või mujal kuskil? Tõesti, see töö sai kokku siis tänu mitme mitme riigi teadlaste tööle ja see on see omapära. Mida keerukamaks küsimused lähevad, seda rohkem on vaja ka erinevate inimeste ekspertiisi ja siinsele töö esimene autor on geimann esmaElsa tehtsalestani, kes on päritolult iraanlane, aga elab täitsa siinsamas Tartus ja teeb enda doktoritööd ja siis töö ise siis see põllutöö toimuski meil ikka siinsamas Tartu külje all, et see põldkatse meile rajatud juba aastal 2008 ja siis selle efekte me siis tasapisi uurime. Aga siis jah, et nende teiste riikide poolt ja just eeskätt Rootsist Mohammad pahlamy poole pealt, kes tegelikult on poole kohaga ka Tartu Ülikoolis poole kohaga, siis Rootsis. Et teema siis aitas selle andmete analüüsiga, et see on päris paras pähkel. Nii et nüüd me olemegi siis saanud ka ülevaate juba sellest maapealsest mitmekesisusest, aga lähme nüüd sinna maa-aluse mitmekesisuse juurde tagasi, et tuleb siis välja, et see on ta nüüd, kes vähegi silmad-kõrvad lahti hoidnud, päris loogiline, et et mida mitmekesisem ja elurikkam on, see elustik ka seal maa all põllutaimede juurte vahel. Seda parem, et mis rolli mikroobid pisikesed olendid üldse põllutaimede elus mängivad ja miks nende seas valitsema mitmekesisus. Et mikroorganismidel on täita oluline roll ainevahetuses ehk siis, et nende ülesanne on lagundada siis neid taimeosakesi, mis saavad siis uutele taimedele toitaineteks ja samuti on nende ülesanne siis hoida mulla struktuur selline taimekasvuks sobiv, et seal oleks siis võimalik, kui ka õhul liikuda ja ka veel liikuda, et kõik toitained õhku, vesi on kõik tähtsad sees nagu taimedele. Ja ma saan aru, et te tegite siis sellist rotatsiooni põldude peal, et ühel aastal ühtemoodi, teisel aastal teistmoodi ja vaatasite, mis siis juhtus? Ja meil on selline vahva külvikorra katse ja see enda sisu poolest tegelikult on väga lihtne asi, ehk siis et sisuliselt tähendab see seda, et ühel ühe konkreetse põlluala peal kasvab ühel aastal siis üks kultuur teisel aastal, teine, kolmandal aastal kolmas ja nii edasi ja see toimub sedasi rotatsioonis. Ehk meie selles katses oli siis neid, et nii-öelda välju või siis erinevaid kultuure. Et ühel aastal esimesel aastal oli oder, siis oli ristik, siis talinisu siis hernes ja siis kartul, see on siis viis aastat, kestab üks rotatsioon ja mis on hästi positiivne Eesti põllumeeste seas on siis see, et kuigi noh, selline konkreetne konkreetne teatekultuuride rotatsioon võib olla sellel moel, ei ole väga levinud siis Eesti põllumeeste seas selline neli erinevat kultuuri järjest vähemalt on selline hästi tavaline praktika, aga tegelikult on palju põllumehi, kellel on viis aastat siis erinevad kultuurid, aga suund on, et tegelikult oleksin isegi kuus kuni seitse, ehk siis, et need rotatsioonid on hästi pikad ja see on hästi oluline tegelikult Eesti siis tegelikult ka mikroorganismidele. Et sellisele noh, eeskätt on ta muidugi see maapealne mitmekesisus. Aga kui nüüd võrrelda kas Kesk-Euroopaga või siis Põhja-Ameerikaga et seal nii pikki rotatsioon enamasti ei tehta, et seal on põhilisal, ütleme mais nisu ja siis raps ja siis sageli ongi, et üks noh, et mais raps ja mais raps ja noh, see noh, Eesti põllumehele tundub, et no see nüüd küll mingi õige rotatsioon ei ole. Aga kas rotatsioon aitab siis ka mikroorganismide elutingimusi parandada mullas ja nende mitmekesisust suurendada? Rotatsiooni tahaks eeskätt sellepärast, et kasutada siis taimede mõju üksteisele positiivset mõju. Et üks asi on näiteks erinevad taimehaigused, mis kimbutavad noh, näiteks teraviljateraviljadel on teraviljahaigused ja ütleme neli kultuuridel õlikultuurid omad aga kui panna pärast teravilja näiteks raps või mõni teine kultuur või siis hernes, siis see nii-öelda katkestab selle haigustekitaja elukäigu ära ja seega lihtsalt On sellel taimel siis tervislikumad tingimused, teine osa on seotud toitainetega, ehk siis, et erinevatel kultuuridel on siis erinev toitainete omastamise võime näiteks liblikõielised, mida kasutatakse kas siis ristik või hernes või siis uba nemad, et on võimelised siis ka mikroorganismide abiga siduma lämmastiku mulda juurde ja see siis on noh, nii-öelda nii-öelda nagu taevast antud lisalammast kõik, mis on väga tähtis, siis järgmistele kultuuridele väetis täpselt täpselt. Aga kui nüüd rääkida mikroorganismidest, et mida Meie nägime enda katses oli siis see, et et noh, meil oli katses ka erinevad väärtusvariandid, aga põhimõtteliselt seal viis aastat neid erinevaid kultuure tõstis siis Mulla mikroorganismide mitmekesisust, noh, üleüldiselt, et juba see, et on erinevad kultuurid üksteise järel juba, see on nagu väga positiivse mõjuga mitmekesisusele. Aga te vaatasite siis ka erinevaid väetamise viise lisaks veel sellele, et see rotatsioon käis? Ja, ja see oligi meie selline, ütleme, põhifookus ehk siis meie katses, mis tegelikult on siis rajatud juba 13 aastat tagasi. Et meil on seal sellised kaks plokki, et ühes on tavaviljeluse variandid, ehk siis, et kus me lisame erinevas koguses mineraalväetisi ja lisaks vastavalt vajadusele kasutame ka taimekaitsevahendeid siis nendesamade haiguste vastu. Ja teine suur plokk ka on siis maheviljeluse süsteemid, kus täna kaitsevahendeid ei kasutata ja siis on meil variant, mis saab siis toitainetena, saab sõnnikut, komponeeritud veisesõnnikut ja teine variant on see, kus me kasutame siis talviseid, kata kultuure mis samamoodi või mille peamine ülesanne on siis vältida toitainete leostumise kultuurkate kultuur või siis vahekultuur, heal lapsel palju nimesid, on siis see kultuur, mis külvatakse pärast põhikultuuri koristamist, et kui põhikultuur on näiteks nisu, siis nisu koristatakse ära ja kui sinna põllule ei tule järele talivilja siis selleks, et see põlde jääks talveks nii-öelda mustaks paljaks selleks külvatakse sinna siis mõni noh, on sellised on spetsiaalseid kultuure nagu kesa redis või siis Vik või erinevaid segusid, mida siis saab sinna põllule külvata ja selle taimiku ülesanne on siis hoida neid toitaineid, mis seal on lämmastikku, fosforit, kaaliumit, teise, et hoida neid seotuna siis sellest taimsest biomassis. Ja see on mõnikord siis mahepõllunduse võtta just. Ta on eeskätt maheviljeluse levinud just et hoida hästi hoolikalt kõiki neid väärtuslikke toitaineid. Aga tegelikult on ta üleüldiselt väga hea praktika ja Eestis ka need põllumehed, kes ei ole maheviljelejad. Ka nemad kasutavad vahe vahekultuure, neid kate kultuure päris usinasti. Aga mis siis lõppkokkuvõttes selgus sellest viieaastasest ringist nii mahe kui ka tavaviljeluse puhul. Kumb on siis mikroorganismidele parem? See nüüd ongi huvitav tulemus, mis me saime, et ühelt poolt, mis puudutab maheviljeluse, siis meie juba hüpotees oli või selline ootuspärane tulemas olijad, et maheviljeluse kindlasti mikroorganismide ja bakterite seente mitmekesisus tõuseb ja seda me ka nägime, mis oli väga positiivne positiivne näha. Aga mis oli veel, väga huvitav, oli see, et ka selles tavaviljeluse variantides, kus me kasutasime siis sellisel ütleme, 40 kuni 100 kilogrammi lämmastikku hektari kohta, sellises normis mineraallämmastikku ja ka taimekaitsevahendeid nendes tõusis mikroorganismide mitmekesisus samuti isegi natukene rohkem kui mahesüsteemides. Ja see on hästi positiivne sõnum. Et ühelt poolt see näitab seda, et, et oluline ei ole see viis võib-olla kuidas, kuidas me selle põlluga siis ringi käime viljelusviis, vaid mikroorganismi jaoks on ka täht, saad toitained ja süsinik, ehk siis, et mis me nägime, oli siis see, et need variandid, kuhu me lisasime mineraalset lämmastikku ka mikroorganismid soovivad lämmastikku või noh, neil on vaja seda enda elutegevuseks ja kus oli ka süsinikusisaldus mullas kõige kõrgem noh, mis on üksiti seotud lämmastikuga. Sellepärast lisatud lämmastik võimaldab toota taimel kasvatada taimel suurema biomassi ja see omakorda siis läheb jällegi mikroorganismidele tooraineks ja nemad saavad seal süsinikuga. Jah, täpselt. Nii, aga see on siis selline huvitav tulemused, tavaviljeluse puhul oli isegi mitmekesisuse kasv suurem kui maheviljeluse puhul. Tavaliselt me mõtleme, et maheviljelus on ju eriti keskkonnasõbralik ja elurikkusele toeks, aga vaat mis nüüd siis välja klõps. Et mõlemad on toeks. Mõlemad on toeks, jah, täpselt, eks muhedal muidugi on juba see stardipositsioon parem, et selles mõttes see, et see muutus ajas ei olnud nii suur, on, on ka täiesti aktsepteeritav ja ikkagi positiivne. Aga jah, just see, et, et ka tavaviljeluse s on võimalik saada mitmekesisust nii-öelda suuremaks ja et isegi selline pestitsiidide negatiivne mõju on võimalik ära neutraliseerida, siis selle lisatud lämmastikuga Ja tähtis on siis, et lämmastik oleks piisavalt ja nüüd saime siis paremini teada, et kui palju on piisav. Ja võib nii öelda või no ütleme, et võib-olla see maksimumpiir, et see on seal kuskil 100 kilogrammi ringis 100 kilogrammi hektarile lämmastikku. Et siis meie katses oli ka variant, kus me kasutasime 150 kilogrammi lämmastikku hektari kohta ja see oli liiga palju, ehk siis, et sellise kõrgema lämmastikku normiga see mikroorganismidele nii soodne ei ole ja siis mitmekesisus kipub ikkagi vähenema. Ja kõrgem lämmastikusisaldus on ka tegelikult keskkonnale natuke ohtlikum, nii palju kui mina maailma asjadest aru saan. Et see võib hakata meie veekogusid eutrofeerima. Jah, seda kindlasti, et kui kuise taimekasvatuse nii-öelda selles plaanis ei ole pandud kõik toitained paika ehk siis, et kui lämmastik on väga palju ja mõnda teist toitainet võib-olla puudu siis taim ei suuda kõike seda, lämmastik, kui teha, siis maapealseks biomassiks ja seemnetega. Ja see, mis jääb üle, see võib jah, Leostuda. Selge, mida me võiksime siis kogu selle loo kokkuvõtteks öelda, millise õppetunni me sellest uuringust saime? Kokkuvõtteks võib jätta meelde, et et see maapealne mitmekesisus taimekasvatuspõldudel on oluline selleks, et meil ka maa all oleks mitmekesisus väga hea. Ja lisaks, et me juba teame, et maheviljelus on igal juhul kasulik mulla mikroorganismidele ka. Aga veel tähtsam on see, et lisaks maheviljelusviisidele ka kuni keskmises koguses mineraalväetised on soodustavad ja kasulikud maa-aluse mitmekesisuse tõstmiseks. Nii et vaheldame põllukultuur edasi ja paneme parajalt ka lämmastikväetist. Ja ajasin seda juttu, Evelin Loidiga. Koor. Tutvustame nüüd jälle ühte teemat, mis on kavas tänavusel arvamusfestivalil teadusalal. Festival toimub nagu ikka paides vallimäel, seekord siis 13. ja 14. augustil. Ja nagu ka juba pikka aega tavaks saanud, siis arvamusfestivalile on olemas ka omaette teadusalateadvus ala. Esimesel päeval, 13. augustil kell kaks päeval on kavas arutelu, mille pealkiri kõlab nii kes mudeldab kriisiolukordi tulevikus. Aga me teame, et kriisiolukorrast me just välja tuleme. Loodetavasti tuleme välja sellest teadlased, Eesti teadlased on selle olukorra selgitamisel sellega toimetulemisel ja ka selle mudeldamisel mänginud väga tähtsat rolli. Nüüd tundub, et selle arutelu pealkiri meie võimekuse sel alal tulevikus mõnevõrra kahtluse alla või siis vähemalt näitab sellist võimalust. Ajan nüüd juttu arutelu ettevalmistava ajutrusti juhi Karin tähega. Karin Täht on Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi kaasprofessor. Kas ma enam-vähem tõlgendasin selle küsimuse püstitust praegu õigesti? Ja võib küll öelda, et umbes nii oleme meie ka sellest aru saanud oma aruteludes leidnud, et see on, see on oluline teema mille üle me peaksime arutlema, ehk siis täpsemalt öeldes, et kas meil on piisavalt teadlaste järelkasvu ka üldisemalt, aga ühtlasi siis ju käib siia alateema alla. Et kas meil on olemas selline teadlaste järelkasv, kes on valmis tulevikus erinevate probleemidega nende mudeldamisega tegelema. Ja see arutelu korraldamine on alguse saanud aruteludest kahe teadusnõukogu, valitsuse teadusnõukoja liikmega, Krista Fischeri, Andero usbergiga. Krista Fischer on Tartu Ülikooli matemaatika Statistika Instituudi matemaatilise statistika professor ja Andero Uusberg afektiivse psühholoogia kaasprofessor Psühholoogia Instituudis. Ja nendega aruteludes tõepoolest, me oleme avaldanud oma muret selle üle, et, et et kuidas see siis ikkagi jätkusuutlik oleks. Eesti teadlaste ettevalmistamine. Et kui me nüüd mõtleme jah, et 2020. aasta kevadest me oleme jälginud Krista Fischeri, Mario Kadastiku ja teiste teadlaste statistilisi mudeleid epidemioloogilise olukorra ennustamiseks ja, ja kui nüüd mõelda, siis keegi ei ole epidemioloogid. Aga selle võimekuse neid olukordi ennustada andsid neile just nimelt tugevad teadmised ja kogemused baasteadustes siis cristal, matemaatikas, matemaatilises statistikas ja Marial Sis füüsikas. Ehk siis teisipidi mudeldamiseks ei ole vaja olla selle valdkonna tipp-spetsialist, loomulikult peab sellega kursis olema, aga, aga et just nimelt on olla vaja tugeva baasteadustes. Aga jah, et me näeme, et ikkagi me koolitame liiga vähe neid inimesi juba bakalaureuse tasemel ülikoolis. Ehk siis Me näeme seda, et toimub nii-öelda liikumine, inimesed, kes saavad baasteadustes sellise algettevalmistuse, nad on valmis liikuma edasi mujale ja see on hästi loomulik ja me näeme, et see on hästi positiivne protsess. Et inimesed on, on saanud sellise tugeva ettevalmistuse abstraktses distsipliinis, nad suudavad neid seaduspärasusi üle kanda teistesse distsipliini idesse nad on valmis minema mujale ja nad peavadki minema mujale. Aga samal ajal praegu me tunneme, võib olla matemaatika statistika instituudis, et me ise jääme selles mõttes natuke vaeslapse ossa, et meile ei jää piisavalt inimesi, kes edasi tuleks meiega teadusesse. Lihtsalt kuna nõudlus on suur nendesamade spetsialistide järgi ja seda muidugi mitte ainult teaduses endas, vaid ka teadusmahukas ettevõtmistes, näiteks meil osaleb inimene ka teadusmahukast ettevõttest Milrem nimelt Sis Mill ravi, tsiviilvaldkonna arendusjuht Priit Vellak. Ja jah, et see murekoht on siis tõepoolest, et meie selline nägemus praegusest olukorrast on, et me peaksime baasteadustes, matemaatikas, füüsikas, kas inimesi ette valmistama rohkem, et nad saaksid liikuda mujale ja sinna oma selle hea ettevalmistuse kaasa viia. Aga samal ajal jääks ka siis sellesse samma teadusesse veel inimesi alles, et neid oleks parasjagu nii palju neid, kes on motiveeritud edasi minema. Ja arutelu, kes mudeldab kriisiolukordi tulevikus, on siis kavas tänavusel arvamusfestivalil teadusalal Paide vallimäel 13. augustil kell kaks päeval ja seda arutelu tutvustas Karin Täht. Tänases saates oli juttu pöörlevatest, galaktika väetidest, mitmekesistest, mullamikroobide, st ja teaduse tuleviku väljavaadetest. Juttu ajasid Elmo tempel, Evelin Loit, Karin Täht ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast. Kuulmiseni.
