Poolteist aastat tagasi müüdi Eesti turul sadakond taimset piimajooki toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadur Helen väitma ja kolleegid kaardistasid need joogid ära. Nad tõdesid, et valik on üldiselt lai, kuid mõne tooraine puhul on turul vaid üksikud tooted, jätkab Helen Vaikmaa. Pigem on siis kas mingid teraviljad või pähklid, et võib-olla see kaer mulle endale tundub, et on nagu selline populaarsem valik, et ütleme nii, et eestilikku võib-olla toorainet. Uurijaid huvitasid eeskätt Eestis müüdavate taimsete piimajookide välimus, lõhn, maitse ja tekstuur. Kõige piimalähedasemaks osutasid nende hinnangul pähklitest valmistatud joogid. Nad ongi sellised natukene rasvasem kreemisema suutundega ja ilmselt ka mõned neutraalsemad, et kui võtta kõrvale teraviljad või, või mingisugused seemnete baasil. Neil on üsna tugev selline spetsiifiline maitse juures. Uurimisrühm püüdis kindlaks teha ühendeid, mis tekitavad piimajookides ebameeldivaid kõrval lõhnu ja maitseid. Näiteks võib joogiomadusi, kuidas selle toorainete vale säilitamine või kummutamis protsessid. Samas teisest küljest kuumutamine on ju, see võib ka teistpidi nagu aidata tekitada mingeid häid nüansse juurde, et kui me vaatasime näiteks pähkli piim asi, et siis noh, võib-olla kui tootja tahab väga selgelt pähklist maitset, siis sellised ristimisprotsessid aitavad seda toetada. Vaikmaja kolleegid soovitavad tootjal uut piimajooki looma, hakates esmaselt erinevat valmistamismeetodit läbi katsetada, nii tagab tootja, et joogi lõhn, maitse ja tekstuur on tarbija jaoks meeldivad, leidub ikkagist päris palju sellist hoiakut, et noh, et see ei ole, ei ole nii maitsev, et seal on mingid imelikud lõhnad, maitsed aga siis siis ongi vaja aru saada, et millest see nagu tuleb, et miks see siis on selline, et kas sauna paremaks minna, et see sobiks siis paremini turule.
