Algas 24 tundi kestev loodusvaatluste maraton. Liikide otsimine võidu peale, nii ma sain praegu kätte ühe  pidevkehalase ehk siis ühe lehevaablase. Sa oled suisa pikk. Ikka oli visanud, mõnus on külgi vaadata,  ei saa muidu vaadata. Meie jaoks on need kodurotid nii tavalised,  meil nüüd loomaaed tahab meil kahte tükki ära viia,  aga hea meelega annaks 200. Aasta looma koduroti loomaaia kollektsiooni saamine polegi  nii lihtne. Algas 24 tundi kestev loodusvaatluste maraton,  kus võitjaks tuleb see tiim ja piirkond,  kus nähakse kõige rohkem elusolendi. Samas võidab igaüks, kes soovib rohkem oma kodukoha  ja Eestimaa looduse kohta teada. Juba tuli kedagi. Ja ta nimi on stepitulilane, ma ei tea, miks,  eksole stepitulilane. Pole kuulnud, pole näinudki minutid tiksuvad armutult,  järelikult tuleb püüda uusi liike ja neid  siis üles lugeda ja kirja panna. Kelle sa leidsid nüüd nii, ma sain praegu kätte ühe pidev  kehalase ehk siis ühe lehevaablase lehe vaablasi. Kogu aeg räägitakse televiisoris ka mitmeid kordi olnud,  et need on rünnanud vaablased, et kuidas nad ikkagi nõelavad  ja kui ohtlikud nad on vale tegelikult jah,  tegelikult need ehevaablased neil ei ole isegi mitte nõela. Kuidas ta saab siis, aga see on rahva papa suus on läinud  nagu selline vale vale nime ilmselt siis peetakse silmas  vapsikuid neid suuri. Ehk te suuri lasi suuri erilasi. Aga kõige hullemad on võib-olla see tavaline,  see harilik erilane, eks ole. Nii et selline on täiesti ohutu ja see ongi vaala,  see on päriselt vaalane. Tema on päriselt vaalane, Eestis päris hulk liike,  ma ei ütle praegu selle. Nime ära, aga väga hea määra on Euroopas praegu ilmunud,  kui see määr minu kätte jõuab, siis ma hakkan nendele  ka siis nimesid panema. Sa oled suisa pikali visanud. Mugavam mõnus on külvi vaadata, sa ei saa muidu vaadata. Siin on ka noori, neid ritsikaid, need, need on niisugused  noored vastsed, need saavad meil juulikuus valmis,  siis nad on suured. Mis teid loodusvaatluste maratonile tõi? Me nueliga lootsime täna püüda seltskonna kõige suurema parmu. Mis sina arvad, meeldivad sulle putukad või? See on rohutirts. Ma püüan rohutirtse palju ja konni ja see on nagu hästi huvitav. Nad on nagu teistsugused loomad, kui inimesed. Ma armastan putukaid ja loodust, see meeldib mulle väga  meeldivad mulle sellepärast, et nad on hästi huvitavad  ja ilusad ja põnevad väikesed loomad. Neid on nii suuri kui ka väike Neid. Ma tahaksin saada putuka uurijaks, see on vahva amet. Mis tõi teid loodus, vaatluste maratonile,  järjepidevus, järjepidevus mitmendat aastat juba? No vähemalt kolmas väga tubli ja ma vaatan,  et see lehekene muudkui täitub. Noh, jah, enda jaoks rohkem uusi liike panen kirja ja,  või, või siis tuletan vanu meelde. Kas te arvate, et sõtke võtab kogu peavõidu? Jah? Ikka jah. Me oleme paljassaares ja mul on võimalus küsida Lennartit,  kes on siinse staabi juht. Kuidas teil läheb? Meil läheb hästi, lähme kohe taime retkele  ja alustame oma vaatlusepäeva, et ei olegi veel jõudnud väga  palju siin teha üht-teist, aga numbrid, numbrid,  numbrid juba kevad, no me tegelikult ei ole nagunii  võistluse peal väljas, et pigem ongi nagu just eesmärk  inimestele siin loodust tutvustada, tõesti,  nende läbi nende retkede ka just näidata,  et kui palju erinevaid liike ja, ja kuidas neid üldse ära tunda. Et siis võib-olla panustame pigem sellele,  Neid numbreid, numbreid, numbreid tekiks ütleme  siis tulevikus rohkem juurde. Mis siis on sellised tüüpilisemad paljassaare taimed siin on  näha üks erinevat värvi lehtede ja, ja õitega taim. Jah, see on harilik härghein ja noh, ta on nüüd Eesti  siis tavaline ja küllap siin paljassaares  ka ikkagi hästi levinud, et ta ei ole küll niisugune mererannataim,  pigem küll niidutaim. Aga no siin kooslused vahel lõikavad üsna kiiresti,  nii et siin praegu ta kasvab ja tema on huvitav päris mitme  asja poolest, et, et, et siin Juba nimetasid ka, et on kollased õied ja  siis on ka mingid lillad asjad, eks ole,  et inimesed arvavad tihtipeale, et need lillad on  ka õied, et tegelikult õied on ikkagi need kollased siin  ja need lillad on lihtsalt värvunud kõrglehed. Miks nad ära, et ma kujutan ette, et see ikkagi aitab  natukene nendel tolmeldajatel paremini leida seda tailine  tähelepanu just, just, just. Ja teine asi, mille poolest see härghein on,  nagu huvitav on see, et, et on pool parasiit. Ta parasiteerib oma väikeste õrnade juurtega teise taime  juurika peal ja võtab suure osa toitained teise taime seest  teise taime vaevaga saadud toita ja nüüd kasutab ise ära. Aga pool parasid sellepärast, et tal on ka rohelised lehed. Ehk siis ta fotosünteesib ka ise ikkagi mingil määral,  et ta ei ole päris selline päris ehtne parasiit. Nii siin me näeme nüüd siis ühte orhideeliiki suur käopõll  sellised suured munajad, lehed, vastakud kaks tükki  ja siis õisik on selline rohekate õitega üsna silmapaistmatu  rohu sees ei ole üldse hästi näha. Orhideesid siit muudkui vupsab välja järgmised. Jah, siin on järgmine orhidee, see on käokeel. Praegu on natuke raske öelda, kas ta on ööviiul  ehk kahelehine käokeel või rohekas käokeel. Et kui need lähevad lahti, siis on võimalik nagu täpsemini,  määrata. Miks on sellised taimekooslused olulised ühele linnale,  ühele rohealale? No ma arvan, et kuna pealinnas ja ka teistes linnades  küllalt palju neid inimesi, kes võib-olla metsa ei saa,  siis nende jaoks tegelikult on ju linnaloodus täitsa omal kohal,  et ta ei peagi kaugele minema, vaid sõidab linnabussiga  paljassaarde ja, ja tal ongi siin käeulatuses tegelikult  niisugune vapustav maa-ala. Ja ma arvan, et, et tähtis on see linnaloodus  ka sellest aspektist, et ütleme loodusele loomadele,  et loomadel ja lindudel ja taimedel oleks nagu niisugused rohekoridorid,  et levida, et, et nendele teedele ette ei tuleks nagu  niisugust kivi ja asfalti, et, et siis nende rohekoridoride  kaudu nagu oleks võimalik nendel ikkagi edasi levida. Näe, Annika, siit sa saab mitut liiki veel juurde. Siin on harilik kukehari. Oleme jõudnud järjega Läsna külla ja Aili,  teie huvi oli nüüd saada teada oma kodukoha,  oma maa kodukoha elustiku kohta rohkem. No aga üsna-üsna loogiline, et kui ma siin ringi käin  ja kogu aeg avastan noh, uusi taimi ja, ja,  ja linnud igasugused kogu aeg seal kusagil akna taga  ja õue peal on ju siis noh, hakkad nagu huvi tundma,  et kes need, kes need nagu on. Ja, ja siis ma olen isegi loodusvaatluse andmebaasi  ka varem natukene on mõned asjad üles laadinud  ja kuna avastanud kaitsealuseid liike noh,  siis oli nagu selline soov, et, et äkki sõbrad tulevad kokku  ja siis Noh, leiavad veel neid kaitsealuseid liike,  onju. Võin ma sulle tutvustada oma orhideekasvandust. Absoluutselt, aga nad ei ole siin ju niimoodi kasvatatud,  vaid nad on ikkagi päriselt. Ja, aga siis, kui ma siia tulin või selle maakodu ostsin,  siis oli neid siin endiselt karjamaal, võib-olla üks,  mingisugune paar tükki, aga tänu sellele,  et siin on saanud ikkagi, et siin on hobuseid olnud ja,  ja, ja, ja siis sõbrannalambad ja, ja veised on käinud ja,  ja neile meeldib siin. Ja et praegu siin, ma ei tea, palju neid siin ühel  ruutmeetril on, et ikka rohkem kui 10 tükki ja,  ja teisi käpalisi on ka, nemad on kõige esimesed  ehk siis kuradi sõrmkäpp, nende nimi. Ka öösel pole und, liigikogujad on võidunäljased. Kes need liigid on, kes praegu öösel võiksid ennast näidata või,  või kuulda anda? Siin praegu selja taga vaadatakse, et kes ööliblikatest  võiks lina peale ilmuda. Ja mina siin oma kollase aparaadiga üritan nahkhiiri  nii-öelda detekteerida. Hetkel veel ei ole kuulda, aga ma arvan,  et natukene peab veel ootama, et läheb, läheb pimedamaks. Siis küll nad tulevad. Oi kui ilusad tiivaääred, sellised roosakad,  jah. Ongi suur punasuru, et selle nii-öelda tiibade  ja keha värvusega siis palju tööliblikad tegelikult vist  pigem on karvased. Siit pealtpoolt ja siis on näha ka, et kui sa need nagu  kätte võtad, siis siis nad ajavad oma karu välja,  et päevaliblikatega tihti seda ei ole, kui näete siin all on,  need tiivad on sellised punaka või roosaka  ja mustaga. Surud on sellised, et. Kui ta nüüd maha jahtub, ta ei saa korraga lendu tõusta. Kui ta kehatemperatuur on all, siis ta väristab tiivu. Kolm-neli minutit viis minutit niimoodi väristab tiivu,  põristab oma kehatemperatuuri soojaks ülesse ja,  ja siis ta võib nagu reaktiivlennuk panna kohapeal juhti,  et selline liblikas suudab lennata. Kui ta tahab rahulikult üle 100 kilomeetri tunnis üle 100  ja nagu nalja, see ei ole tal mingi probleem. Aga noh, see on niisugune sööst lend, ega ta seal tund aega  võib-olla ei kima niisuguse sajase kiirusega. Aga millest selline see surusee nimi tuleb üldse,  miks öeldakse sellepärast, et ta ei maandu õie peale,  kui ta toitub, vaid ta surub, on õie kohal. Nagu kolibri ajab oma selle imilondi õie sisse  ja ja, ja, ja noh, nimetatakse surub õie kohal. Suu õie kohal ja niimoodi sööb selle imilondiga oli. Ja muuseumi on helistatud, kuulge kooliprii mul aias sireli peal. Ma siis vaidlen, et meil ei ole koolibri. Ei, ei, ma nägin, see oli täitsa ehne kooliprik. Jah, aga surud. Mis teid tõi loodusvaatluste maratonile isegi loobusid ööunest,  et olla siin. Sellepärast, et öösel näeb loomi ja linde,  keda päeval ei näe. Hüübilootsime näha, aga ei ole veel õnnestunud,  ainult kuulda. Aga ta on siin, annab märku, kogu aeg on kuulda,  jah. Aga niikuinii ka nädalavahetus ju looduses,  et nüüd saab ka õhtul lisaks siin targad inimesed,  räägi, jagavad oma kogemusi, et mis saaks olla parem. Öösel tegutsevad putukad päästsid meie öö. Nahkhiired sellise vihmase ilmaga väga ei tahtnud näole anda. Ühte piuksu kuulsime vahepeal vist oli põhja nahkhiir. Igatahes siin lõpeb praegu meie öö ja ma sõidan kuusikule,  kus ärgata koos lindudega. Kell on pisut läbi, kuus hommikul. Kuusiku loenduspunktis on käsil lindude loendus  ja meil on üsna hästi läinud peaaegu 20 linnuliiki on juba  koos ja loodame, et tuleb veel. Kas me saime 19. liigi või 20 täis, 20 täis,  väga hea? Mis teid loodusvaatluses maratonile kuusikule tõi? No mind, vanemad kutsusid? Et see oli piisav argument, see oli piisav sind ei ole  siis vaja kuidagi loodusesse meelitada, sulle ikkagi loodus  on väga südamelähedane omal kohal? No looduses on hea rahulik kõndida ja jalutada. Mis sind, loodus? Mulle meeldib putukaid uurida ja teisi elusolen teid. Ja mulle meeldib lootuses käia. Ma kuulsin, et sa tegelikult tead väga palju asju,  näiteks sa küsisid enne, et kas Eestis on flamingot nähtud,  kust sina sellist asja tead? Linnumäest vaatasin. Ja sa loed, kohe vaatad ja lappad linnumärat. Oskad sa öelda, sa ütlesid, et putukad väga meeldivad,  kes on sinu lemmikloomad ja linnud ja putukad? No mulle meeldivad väga lutikad Miks siis nii? Miks nad on toredad, ma ei tea, mul asjad nagu meeldivad  väga vahva ja lindudest on sul ka mõni lind,  kes meeldib eriti ja. Kaua? Ja need kotkad 2021. aasta loodusvaatluste maraton lõppes enneolematu tulemusega. 41-lt alalt sai kirja üle 7500 vaatluse ja kokku enam kui  2000 liiki kellest üks Eestile täiesti uus. Maratoni peavõit läks Järvamaale, kus mägede vaatlusalal  märgiti rekordiliselt 577 liiki. 24 tunnine loodusvaatlus pakkus osalejatele erilise kogemuse  ning andis tubli lisa elurikkuse andmeportaali,  mida nüüd saavad kasutada ka teadlased ja eksperdid. Me oleme Lõuna-Eestis ja siin on üks kodurott,  aasta loom, 2021 kinni püütud. Eestis on kahte liiki rotte, kes on aastasadu inimestega  külgkülje kõrval elanud. Rändrott levib üle Eesti ja teda kasvatatakse  ka lemmikloomana. Väiksema koduroti elupaigad jäävad aga peamiselt Eesti lõuna  ja kaguossa. Tallinna loomaaed soovis seda pelgliku looma endale  püsiekspositsiooni ja kuudepikkused. Püügiponnistused kannavad täna lõpuks vilja. Aga see on nüüd magus kodupaik, siis. Jah, nendele võib see magus olla jah, või noh,  ma ei tea, meie jaoks on need kodurotid nii tavalised,  meil nüüd loomaaed tahab meil kahte tükki ära viia,  aga hea meelega annaks 200. Aga tuleb välja, et sa oled siin midagi kinni püüdnud,  jah, jah, aga mitte selle lõksuga, mis. Mis nagu pidi püüdma, kui üks lõks ei püüa,  siis püüab mõni teine ja võib-olla niisugune,  mis, mis esialgu ei tunnegi, tundugi nagu üks lõksuna. See on nüüd improviseeritud rotilaks? Ei, ta ei ole improviseeritud, vaid ta on naturaalne,  niisugune, ilma ilma igasuguse ettevalmistuseta,  roti läks. Ühesõnaga panime kevadel puhastasime viljaseemet  ja jäid lihtsalt viljapuhastusjäägid ühte tunni,  mis me panin puhastusmasina alla ja sinna see jäi. Ja eile hommikul lihtsalt vaatasin kogemata sinna sisse  ja nägin, et seal on mingid kassiired või rotid,  mingid väiksed niisugused tegelased. Ja siis tee. Nüüd vaatate, et siin ei ole mitte midagi. Aga igal juhul, see on piisavalt vähe seda vilja seal sees,  et välja nad enam siit hüpata ei suutnud. Mis elu sul siin nendel kodurottidel siis üldse käib,  mis roti elu sul sinu kuivatis siin on? Oled märganud midagi? Ei, ma olen märganud kogu aeg midagi siin  ja eks ninagi võib ju anda aimu, mis siin,  mis siin toimub. Et noh, eks taluniku lähenemine, et ega sa ei saa nagu  ainult mõtelda enda peale, et kui sa tahad elada,  et on seni keskkonnan, siis pead arvestama tollega,  mis sul ümbraringi on. Rotid tulevad sinna, kus neil on midagi süüa  ja kui sul jääb palju üle Liiga palju tootnud midagi, tootma vilja  või midagi ja siia maha põranda peale, nagu siingi. Roti võtavad olla kohta sööma ja kui teda ei ole,  siis neil ei ole ka midagi süva ei tule sul siia. Kohale saabuvad eluaeg rotte uurinud ja kasvatanud terioloog  Andrei Miljutin ning rotiaasta eestvedaja Helen Arusoo,  kes valmistavad ette transpordipuuri, et rotid pikal  teekonnal loomaaeda end hästi tunneksid. Kuidas aga loomad puuri saada? Paremal juhul ma üldse kätte ei võta, aga aga kui võtta juba kätte,  siis. Kinnas ei aita, sest sest esiteks nad niikuinii hammustavad läbi. Teiseks ei ole tundlikkust. Siin peab tundliku sulemaid, sa. Jah, jah, jah, kodurotid on üleüldse niisugused. Rahulikud tähendab ole rahulikud, see ei ole õige sõna. Nad ei ole agressiivsed. No üks tuli välja juba siia ääre. Esimesed rotid ma sain siis, kui olin 14 aastat vana  ja siis See iginus nende armsate loomade Vahel ja, ja selle vahel, mida kirjutatakse neid nende  jubedustega ja mida kirjutati rottide kohta,  oli niivõrd suur, et, et see oli hämmastav. Ja sealt tekkis see huvi. Seda maailma ja tisi elusolendit inimene tajub moonutatult,  et meie jaoks on olulised suuremad tuumat nagu põder  või koer või kass või, või kellega ma puutume kokku gi me näeme. Tegelikult, kui rääkida. Imetajatest siis suurem osa neid ongi väiksed hiireroti  suurused ja. Umbes 2000 eks liiki, eks umbes kolmandik imetajat ongi  hiireroti valimus. See on ema. See on emane. Sisulise hästi siugused ronimiseks mõeldud käpakesed on,  tal ta on. No ma arvan, et poolteist kuud vana emane  ja niukest pruunikashalli värvi saba on hästi pikk,  natuke suured kõrvad, suure silmad, ilus koduret. Ta ei hammusta mind, endut oleks juba ammu ammust. Aga muidugi ta kardab. Hoiad sabast kinni sellepärast et kui hammustab,  siis saab ära tõmmata. Samas, millest muust, et siis ta. Roti ongi selleks saba. Aga saba otsas ei tohi rotti võtta, muidu tuleb nahk ära  nagu kinnas. Öeldakse, et rotid on hästi targad loomad,  mida see teie jaoks tähendab, et nad on hästi targad loomad. Tarkust on väga raske defineerida, aga nad on ettevaatlikud. Neid rotte, kes ei kartnud inimest tulid välja need. Tapeti Need on ammu surnud, need rotid, kes praegu meie  juures elavad. Need on Ettevaatlikute rotide jalased ja neil on niisugune  kaasasündinud hirm inimese vastu ja see,  see aitab, siis on neil tekkinud niisugune nähtus nagu neufoobia. Uue uute asjade kartus. Seepärast nad ei kipu minema lõksudesse. Nad ei kipu võtma mürgitatud toitu. Ja erinevalt näiteks koduhiirest koduhiirt on väga lihtne  püüda lahti saada. Kuidas tunne on, et kuidas praegu inimesed suhtuvad rottidesse? Facebookis on kaks rottide gruppi ja nad on väga noh,  hoiavad kokku, seal on, eks ju rändroti sõbrad tegelikult  nad ei teadvusta endale, et nad on rändrotisõbrad. Aga praegusel ajal jaguneb üldse kaheks,  ma arvan, et on ikkagi need päriselt rottidega koos elavad  inimesed kodurottidega nagu sellised siin,  kes siiski peavad ka nende hävitamisele mõtlema,  siis nad lähevad üle piiri, rott on nii ja sigi ja,  ja siis on need, kes lemmikuid peavad, aga need mõlemad  grupid peavad saama kuidagi 11 mõista. Et rott on ikkagi selline loom, kes on meiega siin olnud  kogu aeg ja ta ilmselt jääb ka, et ta on tõeline selline  inimkaasajal siin Eestis. Ja see on hästi öeldud, et me peame temaga ikkagi leppima,  et nagu vihata kindlasti ei saa. Aga noh, üle piiri armastada ei ole ka mõtet vist midagi,  ma pakun. Ot ja nüüd see mustas see on kui. Nii, aga see on must variant. Kuduti must variant, mis. Nii see on kaima. See ongi. Aasta loom 2021 kodurott, õigemini kaks rotti hakkavad nüüd  minema siit Põlvamaalt Tallinna loomaaeda. Siin see kodurottide puur ongi, et meenutab sellist sauna mingit. Kõrvalruumi või, või pööningu? Jah, põnningut või sahvrit. Seda me üritasime siin imiteerida, Ongi siin vihad,  eksju saavad seal all niimoodi, saavad peitu minna sinna alla,  eks ju. Ja neid lehti nad tegelikult ka närivad. Määral siis köied, kus nad saavad ronida  ja ronida ja põhimõtteliselt riiulite pealt saavad  ka üles ronida. Ja siis seal on mingisugune pesa. Jah, et see on mõeldud nii-öelda pesakastiga,  et kui nad on seal sees, siis külastaja võiks ideaalis näha  neid ka. Ja põhiline see, see, et see on hämar,  neile meeldib sisuline hämarus, jah, et,  et siin on punane valgus, nendele tundub,  praegu on pime ja päeval on tavapäraselt meil see kate siin  ees ka. Et see teeb selle veel hämaramaks Kes soovib tänavust aasta looma rotti oma silmaga näha,  siis nii rändrott kui kodurott on Tallinna loomaaias olemas  ja hea õnne korral on võimalik neid siit leida.
