Tere kõigile aiasõpradele, aiad hakkavad ärkama, mullas on rohkesti niiskust ja päikesele avatud lõunakaares on varsti nartsissiõisi oodata. Ka aiasaade alustab hooaega ning seekord oleme võtnud telefonikõne Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurile Ingrid penderile, kelle uurimistöö üks suundi on tomatikasvatus ja tomat, teesordiaretus, samuti aedhernesortide aretamine. Tere, Ingrid Bender, tere viimases maablogis tärgitate tomatitaimi toa aknal või rõdul kasvatama, kui just kasvuhoonet käepärast ei ole. Kes nüüd selle suuna on võtnud endale alustame nende jaoks tomatiseemne külvamisest. Kas praegu, aprillis, me oleme sellega lootusetult hiljaks jäänud? Kindlasti ei ole hiljaks jäänud, et kui me tahame kasvatada kas rõdul või siis aknalaual külvia võib teha ikka ka aprilli keskel veel väga edukalt. Saagi algus jääb pisut hiljemaks kui varasema külvi puhul, aga see on paratamatu. Kas külvimuld peab toasoe olema? Ja kindlasti külvimulla peaksime tooma tuppa juba kas üks ööpäev varem, näiteks kui me hoiame teda muidu kas keldris või toome otse kauplusest. Ikkagi jah, üks ööpäev enne peaks olema külvimuld juba tuppa toodud varem ja siis on sobiv kasutada teda. Kui ma lähen poest mulda ostma külvide tegemiseks, siis mida pean silmas pidama? On mitmesuguseid külvi muldasid olemas ja kõik nad ei ole võrdselt väga head aga üks paremaid kindlasti on selline külvimuld, mis sisaldab mingit posti. Kõige enamlevinud on hobusesõnnik, kompostisisaldusega külvimullad. Need sobivad siis ka nii-öelda mahekasvatuseks, et kui ei soovita kasutada kasvatuses näiteks mineraalväetisi ja tahetakse kõike teha looduslikult, et siis selline külvimuld, mis on köögiviljamulla nime all müügil, et sobiks siis ka mahekasvatajatele või huvilistele. Kui ma olen selle mulla nüüd pottidesse jaotanud või nendesse külvi väikestesse kastidesse, siis kui sügavale tuleks seemned mulda panna? Tomatiseemnete külvata väga sügavale, sest ta ise on väga väike seeme ja mida väiksem seemne, seda väiksem peaks olema seemne peal mullakiht, mullakiht või selle substraadi kiht võiks olla vähem kui sentimeeter seal kuskil 0,8 sentimeetrit või midagi sellist. On mõttekas teha siis väike lohukene, kui me paneme mõne seemne sõrmega teha pisike lohukene sinna kasvukeskkonna sisse või siis, kui me külvame rohkem taimed, siis teha üks niisugune vagu, mis on umbes sentimeeter sügav ja siis panna sinna vao põhja või lohukese põhjaseemned. Ja siis peale panna muld. Ta ei peaks olema mitte sentimeeter pisut vähem kui sentimeeter ja siis muld vajutatakse ka kinni selle koha pealt, kus seemned on all. Et siis seene saab hästi mullaga selle kasvusubstraadiga kontakti. Ja võin seemned panna kohe Pakist mulda, ma ei pea neid ennem leotama. Kindlasti võib kohe külvata ja et leotama ei pea. Kuivalt kohe võib külvata need seemned. Aga kui niiskena kogu see keskkond tuleks hoida, et seeme ikka tärkaks. Jah, see külvikeskkond peab olema siis eelnevalt juba niisutatud, et kui meil on see kasvusubstraat ostetud või mingisugune turbasegu, et selle peaks siis enne külvi kindlasti ära niisutama parajaks selliseks, et ta ei oleks mitte liiga märget sõrmega katsudes, et ta ei oleks liiga vesine vaid et ollakse just parajalt niiske mitte liiga kuiv, kõik see teha ühtlaselt turbasegu, siis märjaks ja siis panna ta sinna nõusse, kuhu me külvame ja siis külvata, nii et peale külvamist ei oleks kohe vaja kasta. Et see on oluline. Et me ei puhuks siis selle kastmisega seemneid jälle välja omakorda. Ja kui tõusnud hakkavad juba üles tulema ja neid näha on siis kas neid külvikassette või potikesi tuleks tõsta päeval õue ja ööseks tuppa. Noh, kui on ikkagi piisavalt valge koht olemas toas või rõdul, kus on ikkagi kas lõuna poolavatud aken või kasvukoht siis ei ole üldse vajadust välja tõsta. Võib-olla, kui me kasvatame kuskil pimedama akna peale, et siis me peaks päevaks paigutama valgusega, et need külvid, aga nüüd aprillis ka Jon, veel jahedaid ilmusid selle tõttu, siis ei ole võib-olla see väljatõstmine kohe algul vajalik ja soodne, isegi mitte. Kui mitu korda tuleks tomatitaime ümber istutada enne kui sinna päris konteinerisse me ei räägi nüüd sellest kasvuhoones või väljas peenral kasvavast tomatitaimest vaid ikkagi nõus kasvatatavast tomatist, et kui mitu korda peab ümber istutama? Seal nagu päris nihukesi reegleid ei ole, et peab nii mitu korda just kindlasti ümber istutama, aga üldiselt kohe sellesse suurde kasvu nõusse me ju ei külva, külvame ikkagi väiksemasse potti või mingisugusesse mõnda muusse nõusse karpi või on veel võimalusi, kuhu külvata. See kasvu keskkond alguses ju võib olla üsna väike, et ta võtab ka siis vähem ruumi aknalaual, et kui me paneme suurde potti ühe või kaks või kolm taimed, siis see võtab väga palju ruumi. Nii et algul ikkagi väiksesse nõusse külv. Ja siis, kui ta on nüüd väga väikeses nõus alguses siis tuleb kindlasti peale tärkamist, kui on idulehed juba välja tulla ja võtnud rõhtsa asendi, siis peaks tegema pikeerimise suuremasse potti, näiteks võiks olla selle poti läbimõõt siis istiku, poti läbimõõt kuskil 10 sentimeetrit, sellesse võiks kohe pikeerida taimed ükshaaval ja niisugusesse potti jääda taim kasvama, kuni saab teda siis istutada kas õue, kusagile konteinerisse või mõnesse baasi või mõnes suuremasse nõusse. Niimoodi oleks kõige lühem tee jõuda siis valmis taimeni. Missugune see nõu peaks olema, kust tomat siis päriselt kasvama, õitsema ja viljuma hakkab, kui suur? See nüüd sõltub kindlasti sellisest asjast nagu sort. Kui meil on võetud kasvatamiseks väikene kääbussort, siis tema kasvuks ei ole väga suurt nõud vaja, piisab seal nelja liitrisest nõust võib-olla, või viieliitrisest, äärmisel juhul nüüd amplitaimedel, mis kasvavad suuremaks kui kääbustaimed, nendele vajame ikkagi suuremaid nõusid, no seal kuskil kuus, seitse liitrit. Aga kui me tahame nüüd aknalaual mingit suuremat taime kasvatada, mis kannaks ka pikemat aega vilju või siis kas või rõdul ka sellist suuremat taime kasvatada, siis võiks olla kasvunõu vähemalt 10 liitrit suur. Ma olen kasvuhoones näinud, et tomatitaime juured, kui nad saavad vabalt kasvada, on mõnikord meeter või poolteist pikad. Nii see on jah, et tomatitaimed eriti kasvuhoones, nad on küllaltki maapinna lähedal ja nad levivad jah, meetrite viisi, lausa seal õige suurtel taimedel on väga suur juurestik väiksematel taimedel väiksem, nii et vastavalt siis taime suurusele siis tule ka valida see kasvunõu. Sinna nõu põhja tuleb panna killustiku drenaaž ja te soovitate ka kastmisgeeli mulla sisse panna. Kastmisgeel on jah niisugune hea abinõu, et kui meil ei ole võimalik tõesti väga korrapäraselt kasta võid, tuleb mingi pikem vahe sisse seal kolme, nelja või viiepäevane vahe või midagi sellist, siis kastmisgeel aitab vett siduda paremini ja taim tuleb paremini toime siis selle kastmata perioodiga. Aga ta mingi niukene imelahendus kastmisgeel ei ole, aga ta siiski ühtlustab niisuguste suuremate potitaimede veevarustust. Nüüd, kui poest ostetud mulda ei ole lisatud väetisi, siis millal hakata tomatitaime väetama, kui me oleme ta nõusse istutanud ja kuidas kasta? Seda väetamist peaks alustama siis üsna varsti. Taim juurdub umbes nädalaga, kui tal on piisavalt soojust kuskil 20 kraadi juures. Umbes ühe nädalaga juurdub ära tomatitaim peale istutust ja peale juurdumist, siis võib hakata korrapäraselt kastma väetisevedelikega veega, mis sisaldab väetisi või siis panna mingeid granuleeritud väetisi, segada sinna mulla sisse või selle substraadi sisse ja siis kasta ka see on üks võimalus. Tegelikult on hästi palju võimalusi väetamiseks ja kõik sõltub nendest väetisetüüpidest. Kuidas siis toimida, aga mitmeid võimalusi põhimõtteliselt on olemas, mis töötavad ka kõik hästi. Ja kastmisega on niimoodi, et taim mingil juhul ei tohi läbi kuivada ja ta ei tohi ka väga märg olla, see muld. Ja kindlasti, et läbikuivamise eest peab küll hoidma neid tomatitaimi, et see on nüüd hästi oluline asi, aga liigse vee ärajuhtimiseks jah, on see baas, millest me rääkisime ja muidugi peaks olema siis ka selle suure poti põhjas mingisugune ava, väike java või paar väikest ava, et liigne vesi saaks ikkagi poti põhjast välja valguda. Et ta ei jääks sinna seisma. Kuidas te suhtute sellesse, kui kuumal suvepäeval tomatilehti piserdada veega? Ma väga hästi ei arva sellest, sest et üldiselt tomat ikkagi tahaks olla kogu aeg kuiv. Ja tomat on niisuguse lehega, millel tõesti ta reageerib igasugusele niiskusele ja ja nii edasi, et pigem ma soovitaksin ikkagi juurte kaudu rohkem ja kui on ette näha niisugust väga kõrvetavad kuumust, et siis võib-olla katsuda varjutada kuidagi taime või kui on võimalik. Ta anumat, et siis panna natuke varjulisemasse kohta väga kuumad ekspäevadeks, et see oleks soodsam üldiselt aga, aga mingil äärmisel juhul võib seda teha, kui on näha, et taimel väga närtsinud ja ta on läbi kuivama hakkamas. Aga üldiselt mitte. Jah, ja soovitatakse tomatit kasta hommikul, et jõuaks õhtuks, kui kasvuhoones kasvatada õhk jälle ära kuivada, et ei tekiks hallitusi tomatilehtedele. Ja kõige tähtsam on just see, et taim ise peaks ära kuivama. Ööseks ei jääks taime niiskelt kasvuhoonesse, kui õhuniiskus on niikuinii suurem. Juba. Millist mineraali tomatitaim kõige rohkem vajab? Lämmastik on talle väga oluline ja teine väga oluline element on kaalium ja kaaliumit on just eriti palju siis vaja tomaatil, kui ta hakkab juba vilju moodustama ja viljad hakkavad valmima, siis on nagu selles kasvu teises perioodis on kaaliumit väga palju. Tomatitaimekasvu esimeses perioodis peab olema piisavalt lämmastik, et taim saaks areneda, kasvatada endal lehed ja varred tugevaks, lehed ilusaks, suureks, et oleks seda taime. Aga hiljem siis peab kaaliumväetist rohkem olema. Ja muidugi magneesium on ka üks niisugune element, et mis on tomatikasvul väga oluline. Aga üldiselt kõik niisugused väetised, mis sisaldavad paljusid elemente seal on juba mingisugune tasakaal olemas. Ja kui on võimalik valida, siis peaks säilistamas kasvu esimeses pooles lämmastikurikkamaid, kus lämmastikku number on suurem ja kasvu teises pooles, siis kaaliumirikkamaid aga ka kindlasti vajab kasvu teises pooles taim kogu aeg lämmastikku. Ja lõpetuseks, palun soovitage mõningaid rõdule või nõusse kasvamiseks sobivaid tomatisorte. Rõdule sobivad mitmesugused sordid, nüüd kõige väiksemad, niisugused sordid, mis kasvavad kiiresti, annavad saaki, on kääbussordid. Need kasvavad niisugused 20 ja 30 sentimeetri kõrguseks vaevalt. Ja neil on hästi väikesed viljad, viljad kaaluvad kuskil kümmekond grammi või alla selle isegi. Ja nüüd meil tuntumad sordid on veenus ja Viilma veenus on väga hea maitsega kollaste viljadega ja Vilma punaste viljadega sort. Amplitesse on ka olemas spetsiaalsed sordid ja neid on päris palju. Päris hea maitsega või väga hea maitsega sort, oskan ma nimetada nagu kartel Terle mini Bell maskotka. Nende viljad jäävad ka selliseks umbes 10 grammiseks. Ja ka maitse on neil kõigil väga hea. Mida ma nimetasin, et kindlasti on neid ampli sorte hästi palju olemas, et on ka teisi häid kindlasti veel. Ja kui me tahame aknalaual kasvatada mõnda suuremate viljadega sorti, siis Jõgeval aretatud Varto sobib päris hästi potis kasvatamiseks. Kui me mõtleme veel nendele sortidelemiste õue, sobiks hästi panna mingisse suurde potti, siis ma soovitan ka meie aretatud termot ja Mike, et need on suuremate viljadega, taimed kasvavad suuremaks ja annavad oluliselt suuremat saaki, kui need amplitomatid ja kääbus, tomatid. Oleme andnud nõu algajale tomatikasvatajale, kes tahab katsetada, kuidas aknalaual rõdul või terrassil tomatikasvatus nõus edeneb. Täname selgitusi jagamast Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurit, Ingrid Bender, et ja järgmine aiasaade tuleval pühapäeval kuulmiseni.
