Tere kõigile aiasõpradele. Koos taimede ärkamisega tulevad lagedale ka teod ja nälkjad, kes kõike rohelist isukalt sööma hakkavad. Juba mitu aastat me räägime varem meie aedades tundmatust hispaania teeteost, kes polegi õieti tigu, ta on nälkjas ilma Koiata. Ja kes on keskkonnaameti andmetel Eestis juba väga laialdaselt ennast sisse seadnud. Eike tammekänd keskkonnaameti loodushoiutööde büroost. Öelge palun, kas tänavune lumerohke talv oli hispaania teeteole soodne? Tere see lumi oli tal nagu tekk peal, et meil oli küll kenakesti külma veebruaris ja päris pikalt, et aga nagu aiapidajad teavad, et kui on külm, aga kui on lumi peal, siis selle all ikka igasugused puduputukad ja taimed ja kahjuks ka kahjurid magavad rahulikult. Et ehk et kui seda lund ei oleks olnud, siis, siis oleks neid hävinud ikka oluliselt rohkem. No eelmisel aastal oli juttu sellest, et keskkonnaamet kogub teavet selle kohta, kus Eestis Hispaania teetigu on levinud. Nüüd on siis selge, et see võõrliik on igal pool Eestis levinud, kas kaardistamine või, või selle teatamine on lõppenud. Ja me saime väga paljud teavad, et suur aitäh Eesti inimestele, kes, kes teada andsid, me saime sealt muidugi ka lisaks infot igasuguste muude Nalkijate kohta, sest ega see määramine tavainimesel alati nii lihtne ei olegi. Aga see kaardistamine oli vajalik selleks, et keskkonnaamet tellis võõrnalki eliitide ohjamise kava, mis on nüüd lõpujärgus varsti valmimas. Ja see andis meile lihtsalt jaga ava koostajatele teavet selle kohta, kui laialt ikkagi Hispaania tööde kui levinud on. Ja pilt on kahjuks selline, et ikkagi massiliselt laialdaselt levinud on piirkondi, kus on vähem ja kus teda rohkem. Ja teavet Nende, Hispaania teetigude või kelle iganes kohta igasuguseid loodusvaatlusi, keskkonnaamet ja keskkonnaagentuur ootavad jätkuvalt, õigemini. Kas nende määramine on noh, ütleme linnainimesele hõlbus? Kui tegu on selliste pisemate isenditega, sest iga asi ikkagi saba tigu saab alguse munast ja kasvab ükskord suureks pisikeste puhul ja eriti munade puhul see ei ole vist ja kui ikkagi oled neid näiteid juba natukene vaadanud ja päris selle hispaania peo ära näinud, et siis on see juba lihtsam ja muidugi hirmul on suured silmad ka, et igasugune, sihuke kojate asi, mis ringi liigub, et see on kohe Hispaania teetigu, et eks siin on erinevaid faktoreid, mis kokku mängivad, aga et on ega see täiskasvanu on ikka tõsiselt suur ja jäme ja temaalset alla servas on tumedad triibud, et, et need on ikkagi siuksed. Head tunnused. Kas tuleb mingi tee Theo tõrjumise üleriigiline kampaania, nii nagu on Sosnovski karuputke tõrjumiseks tehtud? Kui nüüd mõtleb sellist riigi teostatavad tõrjet, siis tõenäoliselt see väga tõenäoline ei ole. Ehk et tegu on ikkagi liigiga, mida on esiteks keeruline tõrjuda mingisuguse suure ühishanke alusel ta enamasti eraaedades ta öösiti liiku, et päev on neid nagu leida noh, igaüks, kes on otsitajad ise, kui lihtne sa pead kõik segamini kaevama ja kaapima. Ja ta on ikkagi juba nii massiline, et tõenäoliselt temaga väga midagi teha ei ole lihtsalt vähendada, eks me peame vaatama sellistesse noh, kuidas öelda ühiskondlikesse piirkondadesse või kui nad ikkagi loodusmassidesse satuvad. Et hetkel hetkel looduskaitsealadelt teada ei ole. Aga teil oli vastuses niisugune sõna nagu ohjamis kava, mida see tähendab? Ja ohjamise kava koostatakse siis kas probleemsetele liikidele, võõrliikidele, kellel on näha, et nad ikkagi on põhjustavad meid siin mingisugust häda, kas looduskaitselise poole pealt ja ka majanduslikust küljest ja ohjamise kava on selline dokument siis või kogumik, mis koondab info salaliigi kohta nende võõrnalke liikide puhul see sisaldab näiteks ülevaadet, et missugused võõrnäited Eestis üldse on ja missugused võivad sinna sattuda, mis on nende bioloogia, kuidas, kus nad elutsevad ja kui ohtlikud. Ja ta annab soovitusi, kuidas nendega toimetada, mis on teada teistest riikidest, mis on efektiivne, mis ei ole efektiivne kasvan üldsegi lootustast lahti saada või, või kuidas temaga käituda, et on selline juhendmaterjal ja ta annab kindlasti ka riidile soovitusi, mis riik peaks tegema, mis kohalik omavalitsus peaks tegema või mida üldse saab teha. Kas te soovitate tee Teo kogumise talguid naabrite vahel? Kindlasti me soovitame, et kui on ikkagi kogukond, kes tahab seda vähendada või temast lahti saada, vanasti saamine mingites piirkondades võib olla võimatu, aga kui kõik koos teha, siis kindlasti on sellel mõju. Ja meil ka omavalitsusi, kes on tänud keskkonnainvesteeringute keskusele, projekti tigude arvukuse vähendamiseks ja Johnamiseks. Igal juhul ma soovitan Antsukene ühistegemine ja sellele on otseselt kasu iga inimese omaaiana. Nii et need talgukorraldajad saaksid äkki isegi sealt keskkonnainvesteeringute keskusest mingit toetust või projektiraha küsida. Ja kahjuks küll selleks aastaks on rong juba läinud, et need projektitaotlused tuleb veebruaris esitada, et siis tavaliselt avatakse seal looduskaitsevoor. Aga et kui nüüd sellel aastal koguda infot või koguda töid ja, ja järgmine aasta näiteks projekt kirjutada. Ma arvan küll, et kui palju seal seda raha jagada, projekt on lootust küll saada ja, ja kindlasti me eriti toetame selliseid projekte, kus ongi kogumine ja, ja mitte nagu mürkide ostmine, sest nagu me ise teame, ohjenis proua kinnitab, et ega need teomürgid ikkagi väga efektiivsed ei ole, et see ärakorjamine käsitsi korjamine on ikkagi ka teiste naaberriikide hinnangul kõige efektiivsem, kõige mõistlikum tegevus. Nii et need Theo talgud tähendaksidki siis käsitsi hispaania teeteo ärakorjamist öösiti taskulambi valgel, kindad käes. Hea, et õhtul juba, kui hakkab videvik, tekib, et siis hommikul vara, noh, see on võib-olla natuke keerulisem aeg. Et kas nüüd täpselt kesköösel või, või hiljem pead käima, seda ei pea silmas ja kui on nagu Eesti, siis nad tulevad ka ka nagu päeval välja. Aga mida saab kasutada sellistega talgute jaoks on juba varasemalt panna valmis meelitavad objektid noh, päris palju kuulsust kogunud, õllelõksud, aga samamoodi meelitavad ka arbuusid, igasugune siukene, mõnus, maitsev, värske kraav, kuhu igaüks teab, kuhu teod ronivad, mis neile meeldib süüa ja, ja panna maha, kus nende piirkonnad ka selliseid lankusid, laudasid või mingit plaate, mille alla nad siis peitu lähevad, ehk et kui nad seal päeva tulekuksin alla ronivad, siis päeval lähed, võtad selle plaadi üles, saadad ühest kohast rohkem kätte ja õllel eurost näiteks. Ja mis nendega siis edasi teha, kui nad on kokku kogutud? Kõige parem oleks, kui ikkagi nad hävitada, et kõige lihtsam on GPS-i peale kallatakse, muidugi oleneb natukene ka kogustest ja piirkonnastatega osa selle keedupotiga päris igale poole ei saa. Ja ma tean, et ka paar omavalitsust plaanivad jätkuvalt neid näitlejate konteinereid paigutada. Ehk et sinna talgute juurde võiks täiesti vabalt planeerida ka mingisuguse konteineri, mis siis ja tühjendada, kas siis oleneb asukohast, Väike-Maarjas või Tallinna piirkonnas kasutatakse väikeloomade krematooriumi. Ja eelmine aasta üks kohalik omavalitsus tegi ka sellise variandi kuskile munitsipaalmaale, kaevasid kopaga augu, panid kallasid sinna sisse lihtsalt katsid mullaga, ehk et sealt välja rooma, et võimalusi on erinevaid. Jah, ma olen ka oma aiast leidnud lusitaanet, tee teo ja kuivõrd parajasti oli niisugune okste põletamise lõke töös, siis ma panin ta lõkkesse. Uskuge hais oli muljetavaldav. Looduslikku vaenlast, Hispaania teeteod ei ole Eestis. Konica Annika tegelikult söövad neid näitlejate mure, teised tähistajad. Eks nad siis omavahel söövad ja, ja kindlasti nendest munadest pisaratest tegelastest toituvad meie linnud, meie siilid lihtsalt vahel selles, et kuna see Hispaania teetigu muneb lihtsalt nii palju mure suve jooksul siis kogu see suur ja, ja kui need looduslikke vaenlasi on aias vähe siis nad lihtsalt ei jõua teda ära süüa. Ja tuleb silmas pidada, et neid teeteo mune ei saa kaasa mitte ainult aiandist või kuskilt aiapoest, aga ka see populaarne rohevahetus. Et naabrid vahetavad omavahel taimi, mis ühest aiast üle jääb, siis annad lahkelt naabril, et ka sellega võivad need võõrliigid levida. Ja võib küll, siin tasuks mõtelda, et kust kuhu neid viia ja teiseks ikkagi nagu ma ütlesin, päris mulla sees, sügaval nad ei ole, et kuidagi püüda ta seda sellist pindmist kihti, kui, kui on võimalik sealt taime juurepalli ümbert ja samamoodi kui sovi koju. Vaata ta siis natuke sügavamale, kui taim kannatab või, või hoia natukene kilekoti ümber, mingisugused mõni nädal vaatad, kas sealt tuleb midagi või siis tõesti tunnista juba kohapealse juur paljaks ja, ja siis transporditakse olevat kuidagi keerulisem. Et ma arvan, et seda ei pea päris ära jätma, et aga lihtsalt veidike ettevaatlikumalt ja teadlikumalt sellega tegeleda. No maikuu öeldakse olevat hispaania teeteo leviku seisukohalt oluline, et kui maikuu on soe ja niiske, siis on levik suur ja kiire ja kui ilm on kuivem ja jahedam, siis kas siis võib loota, et nad ei levi nii ruttu ja nii kiiresti ja nii ulatuslikult Ja selle kogemuse oleme saanud Rootsi kolleegide käest ja see tuleneb sellest tõesti, kus on soe, niiske siis nende munade arenguks hästi hästi soodne hetk. Siis nad arenevad väga hästi, enamus nendest munadest ja, ja siis on tõesti juulikuus nii palju, nagu me eelmine aasta nägime seda plahvatust. Ja kindlasti mõjutas siin ka selline maikuust juba kohe, kui nad hakkavad välja ronima iga üksiku isendi ärakorjamine, kui mõelda, et ühest isendist võib tulla 400 uut siis saab igaüks rehkenduse teha, et kui sa ikka Timmedit erakorjad, siis on juba 4000 vähem. See on muljetavaldav. Aiasõpradele andis täna nõu keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eige Tammekänd. Aitäh teile ja uus aiasaade ootab kuulajaid nädala pärast. Kuulmiseni.
