Ja. Vikerraadio. Reporteritund. Tervist tänase reporteritunni pühendame ökosüsteemi teenuste teemale. Neid teenuseid võib nimetada ka looduse hüvedeks või looduse panusteks. Ja need on väga mitmesugused keskkonnakaitselised sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Aga kuna elurikkad ökosüsteemid on inimtegevuse tõttu kogu maailmas ohustatud, siis on tegelikult sattunud ohtu ka meie endi heaolu. Kuidas ökosüsteemide seisundit ja teenuseid hinnatakse ja kaardistatakse ning mis kasu on looduse hüvedele hinnasildi külge panemisest sellest täna räägimegi. Minu külalisteks on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika kaasprofessor Aveliina Helm, Tallinna Ülikooli teadur, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja Lifib kliinesti projekti Kosüsteemiteenuste teema juht Marko Vainu ja keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist ning Elme projektijuht. Madi linde. Ja külalised on stuudios, tervist teile. Tere Aveliina ja Madis, ühinema meiega Tartu stuudiost ja Marko on minuga Tallinna stuudiost. Räägime kõigepealt siis taustast, millal ja millisest vajadusest selline ökosüsteemi teenuste mõiste või kontseptsioon üldse tekkis, et see sõna on tegelikult üsnagi võõras. Ökosüsteemi teenuste kontseptsioon võrsub tegelikult sellest, et, et meie majandussüsteemis ja meie majandusarvestuses on tegelikult üks väga oluline komponent olnud puudu. Me nimelt ei ole osanud siiamaani arvesse võtta, et looduskapitali ehk kogu seda süsteemi, millele meie majandused ja toimimine on üles ehitatud me ju ei, ei ela kosmoses eraldi mingisuguses inimloodud mehhanismis maid, vaid me elame sellel planeedil koos selle planeedi looduse poolt loodud keskkonnaga. Ja, ja siis üheksakümnendatel, kui kui üsna selgeks sai see, et et sellised tavapärased tänased majandussüsteemid tõepoolest nii-öelda loodust arvesse ei võta siis siis tekkis ka vajadus seda tõlkida, ütleme sellist lähenemist majanduskeelde ehk siis, et kuidas me ikkagi seda loodust saaksime paremini arvesse võtta ja nii tekkis siis ökosüsteemi teenust ehk loodushüvede kontseptsioon, mis justkui peakski väljendama nii-öelda looduskapitali suurust olemasolu sele muutustele kahanemist. Ehk siis ühe meie varanduse osa muutust meie ümber. Et inimkonna sellise heaolu alus ei olegi siis majandus, vaid me peaksime vaatama seda ökosüsteemi, loodust ka, kui nad natuke suuremat asja, kui kui majandus. No me võiksime vaadata meid ümbritsevat loodust ja ökosüsteeme kui maja, milles me elame. Et me seni oleme väga oskuslikult Os osanud maja sisustust luua, ostaserviise ja deklareerida, aga samal ajal ei ole tähelepanu pööranud sellele, kuidas see maja meie ümber ennast tunneb ja kas ehk tema vundament laguneb või katus laseb läbi. Et see olukord peab muutuma, et meile meil peabki tekkima süsteem, kus me oskame hinnata ka selle oma maja oma eluruumi seisukorda. Mis see ökosüsteemi teenuste süsteem üldse on, et see on kuidagi nüüd ära jagatud, et kui ma mõtlen looduse hüvede peale, siis inimesed mõtlevad majanduses, siis need on need nii-öelda loodusvarad ma tea, puitmaavarad kõik need asjad, et kuidas siis veel neid asju jagatakse. Et laias laastus jagatakse tänapäeval siis kolmeks suureks grupiks, üks on siis varustusteenused mis on siis justkui niimoodi lihtsalt öeldes kõik materiaalsed hüved, mis meil looduses tulevad, näiteks puitmarjad, seened teine grupp on siis reguleerivad ja säilitavad hüved, need on siis selline kõige keerulisem grupp üldse, mis ongi tegelikult meie elu aluseks, mis tagavad meile aine energiaringe, näiteks süsinikuringe, veevood, kõik sellised asjad. Ja kolmas grupp, Neid nimetatakse siis kultuuriteenusteks ja need on siis lihtsalt väljendudes sellised hüved, mis tagavad meile vaimse heaolu, ehk siis puhkevõimalused sporditegemise võimalused. Ja sellise laias laastus siis puhkuse looduses. Et neid kolme gruppi võib siis meeles pidada, et nad on natukene erinevad, aga kogu seda tervikutele koos vaadata, et me ei tohiks lähtuda ökosüsteemi hüvedest rääkimisel ainult sellest, et meil on need käegakatsutavad materiaalsed hüved olemas, vaid ikkagi ka need, mis tagavad meile vaimse heaolu ja siis ka üleüldiselt ökosüsteemide toimimise kui sellise. Mis nendest looduse hüvedest inimese jaoks ikkagi kõige tähtsamad on, kas seda saab kuidagi nagu ka ma ei tea, välja öelda? Ei saa selles suhtes, et kuidas sa valiksid, et kas sulle on tähtsam puhas vesi või puhas õhk või kas lämmastiku sidumine või süsinikuringe, et loodus meie ümber mingi keskkond meie ümber on, on tervik ja kui siin Madli tõi välja, et neid looduse hüvesid saab sellises hästi robustsel moel jagada kolmeks varustavad, reguleerivad ehk siis needsamad, mis hoiavadki meie keskkonda sellisena, mida me, millisena me teda Peame ja kultuurilised siis täna me oleme olnud väga oskuslikud just nende varustavate teenuste väärindamisel või varustavate teenuste kasutamisel, et me väga oskuslikult me oskame puitu metsast võtta ja maavarasid maa seest võtta ning kõike seda, mis, millele me täna tänases majandussüsteemis oskame hinnasilti külge panna, nende nende teenust, sest ega või nende hüvedega me nende hinnastamisega ega nende arvestamisega meil probleeme ei ole. Küll aga on needsamad varustavad hüved või need materiaalsed hüved saavutatudki siis nende reguleerivate ja kultuuriliste hüvede hinnaga või nende arvelt. Ehk siis me ei ole suutnud arvestada, et me oma sellises toimetamises ka neid samu aine ringeid, süsiniku sidumist, Mulla teket, mulla reguleerimist, tolmeldamise kahjuritõrjet, kogu elurikkust meie ümber, et me ka seda oleksime osanud arvesse võtta, et me pigem oleme sellises lõiv suhtes. Aga miks see nii on läinud, miks see on niimoodi läinud, et me ainult ühtesid hüvesid arvestame majanduses, aga teisi ei ole arvestanud. Näeksin on pikaajalised põhjused, et selline tänane süsteem on üsna lihtsustatud, võiks öelda, et seesama usk sellesse, et turg paneb kõik paika, ju tegelikult ei kehti sel juhul, kui me ei ole suutnud sellesse samasse turusüsteemi osasid, sisendeid ja väljundeid üldse arvestada. Et kui meil täna ei ole mitte kuskil arvesse võetud loodushüvede kahjustamine võiks olla majanduslikult kahjulik, mida ta on nii-öelda objektiivselt võttes, aga see lihtsalt üheski arvestuses ei kajastu. Et siis ta siis ta ei ole ka meie nii-öelda sellisesse majandussüsteemi sisenenud, et kui me silmad kinni pigistame selle ees, et et meie, Meie toimetamine kahjustab näiteks aineringet elurikkust, et siis siis me ju lihtsalt ei võtagi seda arvesse. Aga me saame seda arvesse võtta ja sellest me võib-olla siis täna räägimegi. Aga ühe Ühe asja ma siin võib-olla täpsustan ka ära, et hindamine, ökosüsteemide hindamine, ökosüsteemi teenuste hindamine ei tähenda otse rahalist hindamist. Et see sõna eesti keeles on mitmetähenduslik, vaid vaid tähendabki seda, et me saame teadmisi selle kohta, millised on meid ümbritsevad looduse hüved, milline on nende seisund. Ja kui meil on see teadmine, kui me oleme need nii-öelda hinnanud siis selle teadmise baasil, kui me me saama neid ka väärtustada, ehk siis me oskame neid siis paremini oma otsustes arvesse võtta. Kuidas seda kõike ikkagi siis nüüd on mõõtma või, või nii-öelda kaardistama või kirjeldama hakatud, et see on ju hoomamatu süsteem maailmas juba, mitte ainult Eestis. Jah, selle nii-öelda hindamise kaardistame tähtsusest on juba aastaid tagasi aru hakatud saama ja selleks on ka nii ülemaailmsel tasandil kui ka Euroopa tasandil ja Eestis sellised eesmärgid elurikkuse kaitseks tarvitusele võetud elurikkuse strateegia, see Eestis ka looduskaitse arengukavas, ehk siis eesmärgiks, miks ongi sõnaselgelt võetud hinnata ja kaardistada ära üleriigiliselt ökosüsteemi teenused. Ja see siis hõlmab tõesti kõiki olulisi teenuseid ja ka Eestis olema siis sellega siin alustanud mitme projektiga, et et seda eesmärki täita. Ta on üks suuremaid projekte, mis siis praegu ka ökosüsteemi teenustega tegeleb. Helme projekt, mida juhib keskkonnaagentuur koos paljude teiste asutustega ja teadlastega. Et seal me võtsimegi eesmärgiks sära hinnata nii ökosüsteemide seisundi kui ka siis teenused, ehk siis see, kui palju ökosüsteeme mingeid hüvesid pakub, oleneb väga suuresti sellest, milline millises seisundis ta on. Et see on siis see üks suur suur töö, mis on selle helmeprojekti raames ära tehtud, et meil on olemas kaart maismaa ökosüsteemide seisundi kohta. Seal on neli erinevat siis ökosüsteemi nii-öelda osaliseks ju. Jah, et me valisime välja neli peamist ökosüsteemi, mis maismaal on, need on siis niitsoopõld ja mets. Et nad katavad ära enamuse Eesti maismaast. Ja mismoodi te seda tegite, milline see metoodika on käsite, kõik need põllud, metsad, niidud sood läbi või, või kuidas see käis? Jah, kui nüüd võtta kätte ja üle-eestiliselt sellist hindamiskaardistamist teha, oli paras väljakutse. Et eks me kohe alguses teadsime, et välitööd, aga sellist tööd ära ei tee. Et, et ikkagi eesmärk oli kasutada olemasolevaid andmestikku nii palju kui võimalik, sest Eestis on neid tegelikult väga palju. Meil on digitaalselt mullakaardil Põhikaardid eelise andmestikud, et tegelikult tohutult palju andmeid tuleb lihtsalt need targasti kokku panna, et selleks, et sealt siis saada kätte üleriigiline ruumiline, infoökosüsteemide seisundi ja siis hüvede kohta. Aga see andmestik andmestikku spekter oli tegelikult väga lai, et sai ka kasutatud ka väliandmeid, et kõik, mis võimalik, läks kasutusse. Tulemused juba käes, millisesse, esiteks seisundis on need põllud, metsad, niidud sood, kui niimoodi kokkuvõtvalt öelda. Jah, 2020 lõpus valmis, meil siis esimene suurem tatt Elme projektist sain siis me hindasime, kaardistasime ära, ökosüsteemid üleriigiliselt, et nende ja ökostame teenused, kus nad paiknevad ja kui palju neid on, et hetkel me ei andnud ei pannud millelegi juurde hinnalipikut, aga nüüd meil on olemas kaardid oluliste ökosüsteemi teenuste kohta, et kus nad paiknevad, kui palju neid on. Ja, ja põhimõtteliselt annavad nad siis meile baasi erinevateks keskkonnaga seotud otsusteks, et me saame võtta kaardid, vaadata sealt pealt, mis seisundis ökosüsteem, kui palju mingit hüve ja, ja siis selle pealt siis erinevaid ruumilisi ja looduskeskkonda puudutavaid otsuseid teha. Toome mõned näited ka ikkagi raadiokuulajale, et võtame näiteks ette põllu. Millised ökosüsteemi teenused seal siis on nendes erinevas. Neljas. Mis näiteks põllumajandusmaastik, kes on väga oluline jälgida neid looduse hüvesid mis on seotud toidutootmise ja põllumajandusmaastike elurikkuse säilimisega, ehk siis tegelikult me vajame põllumajandustegevusteks jätkusuutlikuks toidu tootmiseks elurikkust nendesamade põldude ümber ja põllumajandusmaastikest, eks tolmeldajaid või põllukahjurite looduslikke vaenlasi. Et täpselt sellega me siis tegelesimegi hindasime, kaardistasime, kuidas Eesti põllud on näiteks antud või nii-öelda kuidas on. Kuidas on Eesti põldudel seisund loodusliku kahjuritõrjega, ehk siis selle potentsiaaliga, et kui palju saab Eesti põllumees loota oma põllumajandustegevustes sellele, et teda aitab lisaks tavapärastele pestitsiididega loodus siis kahjuritega võitlemisel ja tuvastasime, et, et tõepoolest Eesti põldudel on suures osas väga paljudes piirkondades seis üsna kehva. Eesti põllud piirkonniti võivad olla liiga suured, et nad saaksid kasutada terves mahus või ütleme nii, nii hästi kui nad kui oleks võimalik ehk siis kogu seda loodusliku kahjuritõrjepotentsiaali, ehk siis tulemused annavad hästi selgeid ruumilisi soovitusi sellele, kuidas põllumehed saavad paremini edaspidi oma maastik kujundada nii, et neil oleks kahjuritõrje paremini tagatud. See kõik on seotud siis sellise pikaajalise jätkusuutlikkusega. Mõned numbrid põllu kohta, et et näiteks me jagasime siis põllud ka seisundi klassideks, olid Aabeetseedee CDd ja leidsime klassi A mis on siis väga hästi ökosüsteemi teenustega kaetud, kuulub eesti põldudest külvikorras põldudest ainult 1,3 protsenti, et see, see iseloomustab seda, mis seisundis meil praegu põllud on ju ainult kolm protsenti külvikorras olevat põldudest on kaetud ökosüsteemi teenustega 90 protsendi ulatuses, mille kohta siis võib öelda, et et need on siis sellised looduslikult piisavalt heas seisundis põllud, et tagada elurikkuse ja nende põldude nii-öelda toimimine läbi siis elurikkuse hea seisundi. Ehk siis, kui ma mõtlen niimoodi teiste teenuste peale ja põllumajanduse, et kui põld on nii-öelda toidu pakkuja inimesele siis ta peab olema tasakaalus ka nende muude teenustega. Kas ma saan õigesti aru, põlde on toidupakkujaga, seesama toidu pakkumine sõltub ka sellest ju, kui, kui hea on mulla seisund põllul, kas toimivad kõik looduslikud, nii-öelda interaktsiooni, kas näiteks põllul kasvatatav putuk tolmlemist vajav taim, olgu see näiteks raps, mille saagikus on, on palju ühtlasem ja suurem kui ta on korralikult tolmendatud. Et, et seesama saak sõltubki tegelikult Nendest looduse hüvedest põllul ja põllu ümber, ehk siis ega mullaprotsessid mulla elurikkus mullatekke ja nii-öelda huumusrikkas viljakas muld, ei ole, ei ole ka midagi muud kui üks looduse hüve, üks looduse saatus. Ja täpselt sellepärast Meil oleks saagikad põllud, et meil oleks jätkusuutlik. Toidu tootmine peabki neid looduse hüvesid põldudel arvestama. Ja kui siin jälle üks numbriline näide tuua, siis siis teaduskirjandus on leidnud, et aedmaasika saagikus sõltub 25 protsendi ulatuses putuk tolmeldajate eest. Ja kui teha, siis väike arvutus, et kui, kui meil Kolmandaid ei oleks, et kui palju siis Eestis tekiks kahjusamatava saagiks, siis me leidsime, et need numbrid on üle nelja miljoni euro aastas. Et selliseid lihtsaid arvutusi saab ka teha, selle pealt Just, ja kui globaalselt vaadata, siis näiteks tolmeldajate kadu maastikest on juba kahandanud globaalse toidutoodangu väärtust rohkem kui 250 kuni 500 miljardi dollari võrra aastas. Aga see ongi seesama hind, mida me täna kuskil kuidagi arvesse võtta, et mida me oma majandusarvestuses ei oska arvestada. Me läheme edasi metsa, juurdemets me kujutame ette, onn pakub meile, esiteks, noh, see on väga palju läbi käinud, pakub meile toorainet, puitu aga tegelikult, mida me tahaksime, metsas vaatamine oleks tasakaalus, et need teised funktsioonid oleks samamoodi tähtsad, eks, sest need on olulised teenused. Samamoodi. Metsad on tõesti üheks ökosüsteemiks, mis on äärmiselt suure tähtsusega Eesti Euroopa maailma elurikkuse ja looduse hüvede säilitamisel ja pakkumisel. Et metsadega seonduvalt võime pidada hästi tähtsateks just nimelt elurikkuse hoidmist. Süsinikusidumisvõimet, maastikke, aineringet reguleerimist, aga ka miks metsamarjad, mustikad, pohlad, metsadega seoses saaks võib-olla üheks väljundiks meie tööst pidada nii-öelda elurikkuse tuli punktide kaardistamist, mida me tegime nii metsade, soode kui niidu ökosüsteemide jaoks ja mis kindlasti aitab tulevikus siis nii-öelda paremini arvesse võtta Ta erinevaid lõiv suhteid metsa metsas toimetatavate tegevuste osas. Kas neid teisi teenuseid on hakatud metsamajanduses ka juba arvestama või kuidas on planeeritud? Selle töö raames ei ole, ei ole nii-öelda seda praktikasse panekut planeeritud, eks eks siin selgub ka üle-Euroopalistest suundadest, kus tegelikult liigutakse selles suunas, et looduse hüved oleksid oskuslikumalt arvesse võetud majandussüsteemides. Et sõltub nendest suundadest, kuhu me siis ka Eestis liigume. Aga ühte asja tahaks kindlasti täpsustada, et kui me räägime looduse hüvede sisestamisest majandussüsteemi, siis peab arvestama ka seda, et looduse hüved valdavalt on ühishüved. Needsamad reguleerivad hüved, looduse looduse reguleerivad hüved, näiteks aineringet või puhas õhk, veeregulatsioon, muldade säilimine metsade süsiniku sidumise võime. Need on avalikud hüved, need on justkui nagu meie kõigi varandus ja sellisena neid peab ka nii-öelda majandussüsteemi sisestama. Et need on üsna lubamatu, kui nad muutuksid kuidagi kui neid saaks kuidagi erastada või kui nad muutuksid sellise tänase majandussüsteemi osaks, et pigem peab majandussüsteem nihkuma sinna suunas, et need ühishüved oleksid, oleksid majandamises paremini arvesse võetud. Ma võin tuua lihtsa näite, et majandustegevus, kas on see toidu tootmine või metsamajanduslik tegevus, mis ühishüvesid oluliselt, kahjustab neidsamu reguleerivaid looduse hüvesid, näiteks peaks olema maksustatud kõrgemalt kui selline majandustegevus, mis ühishüvesid vähem kahjustab või, või vastupidi, neid lausa soosib. Ehk siis ühishüvede kahjustamine peaks olema tee motiveeritud ta peaks olema majanduslikult kahjulik ühishüvede hoidmine ja nende soodustav, milline peaks olema tulus, et selliseks peab see majandussüsteem nihkuma. Seetõttu me ei saa ka rääkida otse sellest, et kuidas tänane metsamajandus või põllumajandus saaks koheselt neid looduse hüvesid arvesse võtma. Et me peame sinna ümber looma ikkagi ka raamistikumis aitama, eks neid süsteeme paremini integreerida. Selle juurde tuleme veel saate lõpus tagasi, ma vahepeal lähen Meie kolmanda külalise juurde. Marko Vainu on ka meil siin, kes on Lifyybee kliinesti siis selline ökosüsteemi teenuste teema juht ja, ja see on selline siis veemajanduse integreeritud projektis, mis keskendub ida ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele ja üheks projekti tegevuseks on siis ökosüsteemi teenuste hindamine. Ja seda eelkõige nüüd vooluveekogudes, et kui Elmer projektis olid siis mets sooniidud ja põllumajandusmaastikud, siis teil on vooluveekogud. Mis on seal teisiti või mis on selle tegevuse eesmärgid? Lineti projektis üldiselt on ökosüsteemi teenustega nagu isegi kaks peamist tegevussuunda, üks on üldse nende veeökosüsteemi teenuste hindamise metoodika väljatöötamine. Et umbes viis aastat tagasi Eestis küll selline metoodika nagu töötati välja teoreetilisel tasemel, aga seda mitte kordagi ei olnud veel rakendatud. Ehk siis selle kliineti projekti üks eesmärk on selline hindamismetoodika välja töötada, mis oleks üle-eestiliselt rakendatav, et saaks teha samasugust kaardistanud nagu ühesõnaga süsteemide puhul on tehtud seal helmeprojektis. Ja konkreetsem. Selline väljund ongi siis katsetada seda v ökosüsteemi teenuste hindamise metoodikat. Nüüd nendel Virumaa veekogudel, millega selle projekti raames tegeletakse ja mille siis seisundit loodetakse aastaks 2028, kui see projekt läbi saab, et see on hästi pikaajaline projekt parandada ja siis läbi nende ökosüsteemi teenuste hindamise siis hinnatagi selle projekti tulemuslikkust. Et üks võimalus oleks lihtsalt maantee, mingisuguseid üksikuid näitajaid, et kala on rohkem, seetõttu on parem õiet, mingisugust fenooli on veel vähem, sellepärast on parem. Aga see ökosüsteemi teenuste lähenemine võimaldab siis anda sellist nagu üldisemad hinnangud, et mis nagu kogu ühiskonna jaoks sellest projektist nagu paremaks muutunud 12 jõge me oleme välja valinud, millega me siis need ökostame, teenused ära hindame ja pikemad jõed on siis jaotatud veel väiksemateks lõikudeks, et seetõttu on nagu 20 erinevat ja jõelõiku, mille ökosüsteemi teenuste pakkumise kui ka selle, kui palju neid tarbitakse ära hinnata. No võtame näiteks ühe jõe, Purtse jõe, mis on selline suur jõgi, mis võiks raadiokuulajale silma ette tulla, seal on palju probleeme, tegelikult on see nagu oma olemuselt hea lõhejõgi, aga samas ta on seoses selle põlevkivitööstusega väga-väga palju kannatada saanud ja seal on lisaks veel paisud ja nii edasi, et võtaks mõned teenused või hüved, et siin on näiteks, kuidas te olete siis neid kaardistanud ja mis, mis siis on seal need tegurid ja surve ja pakkumine ja nii edasi. Ja üldse on välja valitud 20 teenust, ökosüsteemi teenused on sellised, mida siis Eesti vooluveekogud pakuvad, mida siis peetakse piisavalt oluliseks, et need oleks mõtet kaardistada, universaalsed, mitte ainult Purtse jõel ja mitte ainult seal Virumaal, aga üldiselt ehk kiis varustavad teenust noh, näiteks kalavarukutseliseks kalapüügiks, pinnavesi joogiks kui muuks otstarbeks Eestis nagu kas jahutusveeks või tootmiseks ka energiaallikana siis terve hulk neid reguleerivad ja säilitavad teenuseid millest siin eelnevalt ka juttu näiteks elupaikade säilitamine, veekogude puhul on hästi oluline teenus ka nagu pinnavee looduslikus tagamine või see, et näiteks kui mingisuguseid heitvett on võimalik kuskile sinna veekogusse lasta siis see võib-olla natukene noh, nagu suurema kontsentratsiooniga sisaldada erinevaid aineid, kui nagu looduslik vesi ja siis looduslik veekogu seda lahjendad. Et see on siis nagu see kasu, mida see veekogu inimesele pakub. Või siis veel neid reguleerivaid teenuseid, mida me siin hindame. Näiteks et veekogud võimaldavad kaliigi vett ära voolata. Et siis on, kui näiteks metali põldu kuivendada, on ju siis liigne vesi saab kuskile minna, et kui ei, oleks vooluveekogusid ujutuses lisaks maapinna üle või ka näiteks mullatekke võimaldamine lammialadel et veekogud, ujud, vooluveekogud ujutavad lammialad üle toovad lammialale toitaineid, tänu sellele on tagatud mullatekke protsessid ja siis nendelt aladelt on siis võimalik koguda näiteks viljakamad, heina, kui kuskilt kuivalt niidud ja terve suur hulk kultuurilisi teenuseid mida ta siis on ka peetud veekogude oluliseks aktiivseks, puhkamiseks, passiivseks, puhkamiseks, kalapüügiks, teadusuuringuteks, õppetööks lihtsalt esteetilisi naudinguid, loometegevuseks, inspiratsiooni kui ka näiteks kaitsealuste liikide säilitamine on loetud nagu kultuuriliseks teenuseks, mitte reguleerivaks teenuseks ja see on ka see põhjus, et liigid, mida kaitse alla võetakse, on liigid, on ju, mida üldiselt inimesed ise otsustavad, et nad on olulised. Nad ei pruugi olla niivõrd noh, ütleme selle ökosüsteemi säilimise jaoks oluliselt. Kui me kujutame ette näiteks lend olevat ebapärlikarpi siis ega tegelikult mitte midagi maailmas ei juhtuks, kui näiteks meil ebapärlikarp välja sureb, aga inimesed on otsustanud, et see karp on meile oluline, me tahame seda järgmistele põlvedele säilitada ja seetõttu me tahame, et ta nagu sai, need on siis need teenused noh, niimoodi kiirelt üle käies ja mittegi kõiki detailselt, mida me hindame, aga kui nüüd võtta nüüd näiteks Purtse jõe konkreetne näide, et noh, Purtse jõgi on meil ka jaotatud neljaks lõiguks. Me ei ole see päris nagu lõpuni kõik teenused veel ära hinnatud, nende pakkumine, tarbimine aga ütleme suhteliselt lõpufaasis. Me oleme praegu nii-öelda projekti alguse hindamise juures mida siis Purtse jõgi näiteks hästi pakub, või mõõdukal määral. Et noh, nagu saatejuht ütles, et Purtse jõgi on tegelikult suhteliselt lõhejõgi, mis tähendab, et nii seda kalavaruteenust kui ka näiteks harrastuskalapüügiteenust pakub suhteliselt palju. Et nii rannakalurid, kes saavad lõhelisi püüdonniselt ranniku eest kutseliselt saavad püüda ka neid kalu on ja mis seal Purtses koevad konkreetselt harrastuskalapüüdjad ühest endast, et selle teenusega on Purtses suhteliselt hästi, millega on ka hästi sellise üldise veevaruteenusega vett, kui sellist seal on. Ja seda ka vähesel määral näiteks kasutatakse, püsis, on tehas, mis võtab sealt oma seda tööstused, jahutused ja noh, seal vett oleks veel võtta, kui kellelgi teda oleks nagu vaja kasutada millega on nagu näiteks kehvemini on see elupaikade säilitamise teenus ja pinnale looduslikus tagamise teenus ju küsimus selles, kuidas meie nagu hindame, et igal, siis sellel teenusel on mingisugune hulk indikaatoreid üks kuni ka võib-olla neli millega siis me mõõdame seda, kui palju ta seda teenust pakub. Ja umbes sama palju. Neid indikaatorid, millega me mõõdame, kui palju seda teenust noh, nagu tarbitakse või selle survet avaldatakse. Näiteks sellesama kalavaruteenuse puhul me kasutame indikaatoritena Nende siirdeliikide ehk siis nende kalaliikide, kes siis seal merest käivad jões kudemas nende noorjärkude arvu, kes siis nagu merre jõuavad sellest jõest või harrastuskalapüügi puhul. Kuna iga liigi arvukust on nagu väga keeruline kokku lugeda, palju seal jões on, siis me tegime küsitluse üldiselt kalastajate hulgas jagasime laiali erinevates kalastajate gruppides, palusime hinnata kõigi nende 12 jõe atraktiivsust kalapüügiks lähtuvalt sellest, et kas seal on kedagi, kuidas sinna ligi pääseb ja kuidas need üldised piirangud on. Ja saime siis selle tulemusena selliseid hinnanguid skaalal nullist kuni neljani ja kogu see teenuste hindamine vähemalt siit veeökosüsteemide poole pealt käibki niimoodi skaalal nullist kuni neljani, et null on tähendab seda, et ta ei paku üldse seda teenust, pioneerid, ta pakub seda teenust hästi palju ja näiteks seda elupaikade teenust Purtse ja need erinevad lõigud pakuvad kas vähe või mõõdukal määral indikaator selleks on selle jõeelustiku ökoloogiline seisund mida siis vaadatakse meil riikliku seire raames ja seal näiteks nii suurselgrootute ka on olukord halb kui ka kalastiku seisund üldiselt ei ole nagu hea, et seal käivad küll need liigid nagu kudemas, aga üldine liigirikkus on ikkagi madal ja tõenäoliselt on ikkagi tingitud sellest põlevkivitööstuse reostusest. Ja noh, see on ka sama põhjus mikspärast näiteks selle pinnale looduslikkuse tagamise teenuse pakkumine on halb. Sellepärast, et sinna on seda pärandreostus endiselt veel alles jäänud ja mis on, nagu praktiliselt tähendab, on see, et noh, kui, kui me teaks Purtse jõe äärde teha veel ühte mingisugust nihukest tehast, mille heitveed suunata sinna jõkke siis selle jõe veel ei ole enam seda lahendavad potentsiaali, et ta ei talu enam ära seda vett. Kui meil on mingisugune selline jõgi, mille vee kvaliteet on nagu parem, siis põhimõtteliselt ei ole välistatud, et mingisugust, mitte nagu reostunud, et aga Teide puhastused läbi käinud vett, mis endiselt on natukene, on ju tummisem kui looduslik vesi. Et seda võib ju vee koguse lasta, sellepärast lahendab selle ära ja lõpuks on kõik nagu okei. Et noh, kui sa tõid näiteks tõesti kõik need erinevad teenused Purtse jõe puhul, siis siin võib nagu näha, et see, see teema või see looduse hüvede nii-öelda vaade on ikkagi niivõrd kompleksne, et kui me vaatame lihtsalt kui ühte jõge, mis voolab iga inimesel on oma arvamus, mis jõgi talle pakub, siis kui see läbi analüüsida, kaardistada, siis see on ikkagi väga-väga suur süsteem ja peaksime neid erinevaid hüvesid, et ikkagi rohkem arvesse võtma, kui me täna võtame Ilmselgelt sellepärast noh, terve suur grupp on ka neid hüvesid, mis on inimestele olulised puhtalt selliselt nagu puhkemajanduslikult poolelt samamoodi seal ka, et need on meil hästi palju indikaatoreid, millega me mõõdame näiteks seda, et kui hästi on jõgi v matkatav kui palju seal ka ääred andeks radu, et saab käia, kui palju selt on sildu üle, sellepärast et sild on väga oluline, kohtunikuks inimene läheb, vaatab seda veevoolu, tunneb, et ta on õnnelikum, läheb koju, teeb oma muud tööd, efektiivsemalt, on terve. Ja seeläbi näiteks tuleb kasu majandusele tema, teda on vaja vähem nagu ravida. Et need kõik need asjad on ju, võivad minna lõpuks nagu hästi kaugele ja ütleme, sellise rahandusliku või ütleme, hinna juurde paneme veel tehtud ei ole nagu hästi keeruline ja seetõttu ka siin liinide projektis meie eelkõige keskendume sellele, et hinnata siis seda nii-öelda pakkumist sellel skaalal ongi nagu nullist neljani. Ja kui need on kõik niimoodi ära ühtlustatud 20 teenuse kaupa, siis on võimalik kokkuvõttes arutleda ka nii-öelda mingisugune indeks. Et kui palju siis nagu üks jõgi pakub teenust, palju pakub teine jõgi teenust ja kunagi jõuda siis näiteks nagu selleni, et et need jõed, kus see teenuste pakkumine on väiksem, mõnel juhul võib-olla ka looduslikud, et näiteks, kuna ei jõe ääres lammialasid ei olegi Sites lammimuldadel teenust ei saagi nagu pakkuda. Aga noh, mõnel juhul on võimalik seda kuidagi nagu toetada ja parandada sinna teenuste pakkunud. No ma küsin niimoodi, et nukleiin Eesti projektis on ka ju kavas palju tegevus, eriti siin, mis puudutab jääkreostust ja vaadatakse ka, mida saab ette võtta paisudega Purtse, õel ja nii edasi, et kui palju ja küsimus ka laiemale ringile, et kui palju saab inimene ikkagi nii-öelda oma rikutud paremaks muuta, et need teenuseid üldse nii-öelda taastada või toetada? Noh, lootus on, et ikkagi üsna suurel määral, et noh, ka see kliendi puhul on ja kui me võtame ära mingisugused paisud, mida kellelegi praegu vaja ei ole siis mis teenuseid sellega nagu paranevad, noh, sellega saatke kanalist, et esiteks loomulikult kõik need kalavaruga seotud asjad siis noh, võimalik et kui sinna paisu asemele tekib mingisugune selline kärestik, siis on seda võimalik kuidagi sellest tekitada ka selline turismikoht, kus inimesed käivad, saavad vaadata, on ja kuidas see vesi mässab? Võib olla selle jääkreostuse eemalduse puhul on, on see mõju nagu arusaadav on ka mitmetele asjadele, et üks on see, et siis seal jõevesi ja ise on puhtam noh, me jõuame jälle sinna kalale kasulik. Teiseks, seesama heite lahendamise teenus toimib paremini. Jaa, jääkreostuse puhul ka need kultuurilised teenused kindlasti nende nii pakkumine kui ka seeläbi kindlalt kannaga tarbimine paraneb. Me, me küll tegime seal juba praegu küsitlused, küsisime Virumaa elanike käest, et kui palju nad praegusel hetkel näiteks käivad suplemas nendes jõgedes, mida me hindame, palju nad kala püüavad pallinud nende ääres nagu jalutamas käivad. Et tuli välja Purtse jões ikkagi käiakse praegu suplemas. Aga noh, eeldus on see, et kui sa jõgi ikkagi nüüd nagu puhtamaks saab ja see vesi ei haise ja inimesed ise ka ei haise pärast seda, kui nad sealjuures on ära käinud siis inimesed saavad seal rohkem näiteks käia nagu suplema. Ja noh, mis sellest nagu võiks nagu kasu olla, noh esiteks see, et on ju nende emotsionaalne seisund, on paremini psühholoogiline seisund võib-olla nad ei sõida siis ka kuskile kaugemale, kulutavad vähem kütust. Seeläbi on seda teenuste pakkumist võimalik parandada ja kui me võiks tuua nagu mingi konkreetse praktilise näite, et noh, Eestis on seda ökoloogilist taastamist tehtud võib-olla, sest nagu vähe, et mingeid suures ei näe. Aga veekogude seotes Pärnu jõgi, Sindi pais, mida ilmselt enamik raadiokuulajad on kuulnud et neil ju Sindi pais võeti maha ja seetõttu tekkis nüüd seal selline looduslik kärestik. Ja kui me mõtleme seal enne oli, et seal oli üks selline madal pais kus taheti toota mingisuguseid õiges koguses elektrit. Et ka energia on tõesti on ökosüsteemi teenused. Aga nüüd võeti see pais maha, et, et rändekalad on jõudnud juba hästi kaugele sinna juba Türini välja. Lisaks on seal selline suur kärestik kui hakatakse rajama ju seda kärestikuslaalomirada, on öeldud, et see on mingisugune püks, mingeid lähiregiooni, parimaid kohti, see on üks ökosüsteemi teenus. Kolmandaks, kõrge veega seal jõe ääres, vaadata, kuidas see kärestikus, vesi nagu ma ütlen, et see on lihtsalt nagu rahustav. Et see on nagu üks koht kus on nagu näha, kuidas see ökoloogiline nagu taastamine on väga mitmeteenuse pakkumist oluliselt ikkagi parandanud. Ja lõpptulemus kasu ühiskonnale on ikkagi palju suurem, kui oleks sellest, kui natuke elektrit oleks toodud. Ma küsin, ava linnalt modilt ka seal Tartu stuudios, et kuulsite seda juttu, nüüd ma küsin looduskaitse alla panemise teemaga, et kas, kui panna sood, niidud metsad ka põllumaast ikku looduskaitse alla, rohkem, kas see parandaks teenuseid või mis on selle selle teema probleemid? Siin meie tööst ka tuli hästi selgelt välja, et, et tõepoolest looduse hüvede pakkumine elupaikade säilimine ja reguleerivate hüvede pakkumine on väga tugevalt seotud sellega, kui hästi me oleme oma loodusega ringi käinud. Et elupaikades seisundi kaardil paistavad positiivselt silma need alad, kus on olnud mingisugused looduskaitselised regulatsioonid ja vastupidi, üsna deklodeerunud on need alad, kus, kus ei ole fookust olnud nii-öelda looduskaitselistel tegevustel, ehk siis kus ei ole looduse säilimisele tähelepanu pööratud. Et see näitab tegelikult ka meile seda, kui tähtis on looduskaitse, kui tähtis on olnud looduskaitse meile oluliste looduse hüvede säilimisel ja, ja annab ka suuna sellele, et mida me täna peaksime tegema. Me siin juba oli juttu ökoloogilisest taastamisest, et looduse hüved ja ökosüsteemide hea seisund käivad käsikäes ja nii-öelda ökoloogiline taastamine ehk siis elupaikade seisundi parandamine on ongi üks võtiga nendesamade looduse hüvede kättesaadavuse parandamiseks. Et on nagu siin varasemalt toodud näitestki. Sellel on väga otsene majanduslik ja nii-öelda, mitte väga täna väga hästi mõõdetav, aga täiesti käegakatsutav mõju. Et ökoloogiline taastamine, taastamisele tehtud kulud toovad viie kuni kümnekordselt tagasi läbi selle, et paranevad oluliselt, kas siis inimeste elukeskkond ja needsamad looduse hüved, mis siis mida siis pakutakse ja Eestis on, on tõepoolest, meil peaksime panema fookust sellele kuidas kuidas parandada looduse seisukorda ka nendes kohtades, mis täna ei ole looduskaitse all, kuidas integreerida elurikkus ja looduse hüvede säilimine täiesti tavapärastesse praktikates, põllumajanduspraktikatest, maastikukasutusse, infrastruktuuri rajamisse, et me täna laseme ka hästi palju selliseid võimalusi käest, et kas või needsamad päikesepargid, mis kerkivad üle Eesti, need saavad olla samal ajal. Lisaks sellele päikesepargile saavad nad olla näiteks tolmeldajate tugijalad või elurikkusest pakatavad niidualad või näiteks teeservad saavad olla samal ajal ka niiduelupaiku kate tugijalad, nad saavad olla lillelised ja toetada tolmeldajaid ja, ja niiduliike põllumajandusmaastikud saavad olla elurikkad ja meie töö tõi ka välja selle, kui, kui suur on tegelikult potentsiaal selleks samaks ökoloogiliseks taastamiseks Eestis näiteks väljastada pool kaitsealasid 88 protsenti veel säilinud niidukooslustest on nii kehvas seisus, et nad vajavad kohest sellist tähelepanu ja taastamist. Kui me tahame Eestis säilitada tolmeldajaid ja ka mullaelustiku ka väljaspool kaitsealasid ehk siis ehk siis selline päris südamega fookus sellele, et maastikud ja ökosüsteemid meie ümber oleks päriselt ka heas seisus elurikkad ja neid looduse hüvesid pakuvad. See ei ole majanduslik kulu, see on meie hea elukeskkonna tagamine ja tulu. Ma lisaks natuke siis jääksoode kohta või sooökosüsteemi kohta, et et seda on ka päris palju tegelikult Eestis juba tehtud praeguseks soode taastamist. Et kui jääksoo jääks, lendub hektari kohta kolm kuni kuus tonni süsiniku, siis jääks taastamisel muutub seesama ala viie aasta jooksul hoopis süsiniku sidujaks, et otsad, aga meile otsest kasu ja soode taastamisega suurenevad ka teised ökosüsteemi hüved nagu jõhvikad. Kui mina ja, ja soomutub paremaks veeresimi reguleerijaks jällegi äravoolu ühtlustajaks pakub elupaika sooliikidele ja meile matkamise võimalusi, ehk siis selline elupaiga sellise soo ökosüsteemi taastamise näitel väga vägagi hea tulu näide siis kuidas meie, meie ise saame sellest tulu, meie aine energiaringet muutuvad paremaks. Me saame paremini puhata, saame jõhvikal käia ja nii edasi. No tihti ikkagi suhtumise muutus läheb nagu raskelt, et ma ise olen rääkinud põllumeestega, kellel on hästi palju maad ja neil on ka nad ütlevad, et jah, et osa osa maadad jätavad loodusele, aga see on nende kulu ja, ja umbes et nad teevad seda heast tahtest, aga keegi neid selles mõttes ei toeta. Ta, ja, ja nad ise teevad heateo. Aga kuidas seda suhtumist muuta, et see ongi väga oluline midagi jättagi loodusele, et see pakub sellele põllumehele endale tegelikult seda hüve. Ega siin ei saagi ainult ju loota või asetada seda suhtumise muutuse vajalikkust põllumeeste õlule, et siin on. Ma arvan, et võib-olla kogu see saade sinna, ehk ongi ju püüdnud tähelepanu juhtida sellele, et see, kuidas me täna toimetame, needsamad regulatsioonid ei võta päris ausalt ega objektiivselt arvesse kõiki meie vajadusi, ei võta arvesse nähtamatuid, kulusid ja tulusid. Et kui me suudaksime, kui me ja et me peame oma kasvõi põllumajandustoetuste süsteemid või, või siis maksustamissüsteemid ja, ja toodet hinnastamissüsteemid niimoodi ringi tegema, et tõepoolest see tootja, kes siis jätab need alad loodusele, kes üheaegselt toodab toitu, too aga hoiab ka põhjavee puhta mulla hoiab elurikka ja jätkusuutliku veel aastakümneteks sadadeks tuhandeteks, kes, kes mõtleb, kes suunab oma tootmist nii et ta saaks kõiki neid hüvesid korraga pakkuda, et selle toota ja toode ongi tarbijale ihaldusväärsem, tal on seda soodsam toota kui sellel, kes, kes vastavaid tegevusi ellu ei vii ja kelle tootmise tulemusena näiteks aastub põhjavesi või kahjustub muld. Ehk siis see peab tekkima, et need muutused peavad tekkima meie maksusüsteemidest, ratsioonidest tegelikult peavad tekkima üleeuroopaliselt, et oleks, oleks õiglane ja võrdne ja et, et ongi tähtis praegu tähele panna, et needsamad muutused just praegu toimivadki. Ma tahtsin küsida, et kas, kas kuskil on reaalselt neid asju juhtumas, ka see ettevõtted arvestavad neid asju, ma näen tegelikult, et see rohepööre, mis Euroopas toimub, on hakanud ka eraettevõtluses toimuma. Ja riigid aina rohkem seavad mingisuguseid eesmärke. Mulle tundubki, et eraettevõtluspangandus, finantssüsteemid on need, mis seisavad, on praegu nagu sellises pigem esirinnas ja riigid paistavad lohistavad jalgu järel ja ja proovivad hoida, hoida sihukesest vanast kinni ja siin ei ole midagi teha, et need asjad muutuvad. Need, need mehhanismid hakkavad tekkima, et praegu on palju, ütleme, sellist metoodilist täpsustamist üle-euroopaliselt nüüd alles eelmisel aastal 2020.-ks aastaks needsamad looduse hüved pidid olema kaardistatud ja mõõdetud ja nüüd ju selgub alles, et kuidas me siis hakkame disainima sellist üleval roopalist skeemi, mis neid ausalt, õiglaselt ja teaduslikult objektiivselt suudaks arvesse võtta. Ehk siin on hästi palju kindlasti hästi palju muutusi ja progressi toimumas just järgneval kolmel neljal aastal. Aga näha on, et need need toimuvad ja need hakkavad hästi suuresti meie elu mõjutama, et juba täna oleks õige kursis olla. No küsin teistelt ka, et Madli helmel projektijuhina, et mis otsene kasu on olnud sellest Eelme projektist, mis on neid ökosüsteeme kaardistanud ja teenuseid? No kohe eelmise jutu jätkuks võikski tuua, et meie projekti hinnang, kui ta on nii-öelda mõõdetud väärtused, on aluseks praegu ühe uue põllumajandusliku toetusmeetme väljatöötamisel. Et see on üks otsane kasu, et mis arvestab ökosüsteemi teenustega põllul, põllul ja nii-öelda premeerib selle eest. Et kui siis põlluomanik neid maastikuelemente, siis mis, mis siis toetavad elurikkus neid siis juurde rajab või säilitab, et see on üks näide sellest otsesest kasust mis, mis on andvatest välja tulnud. Aga, aga ma tahtsin veel selle seisundi hindamise kohta veel ka rääkida, et kui ka Euroopas ja mujal on hinnatud, et et tõesti väljaspool kaitsealasid ja selliseid nagu direktiividega määratud elupaiku. Et sealt tuleb tegelikult väga suur hulk ökosüsteemi teenuseid, aga me ei tea nende alade kohta tegelikult midagi. Et ongi direktiividega, meil on teada näiteks metsade puhul umbes kolmandiku metsade seisund, aga väljaspool me ei tea, mis seal seisund on. Et Helme projekti üks suur tulemus oligi just seisundi kaart, et me saime nende hinnatud kaardistatud ökosüsteemide kohta ülepinnalise seisundi, kaardi põldude kohta, kus tegelikult ei ole üldse direktiividega mingeid seisundiklassi määratud metsade, soode niitude kohta ka, et nüüd on meil selline esmane pilt või selline baastase ees, et mis, mis seisus on praegu Eestis oleme, on see selline otsene väljund. Ja Marko, milline selline praktiline väljund sinu tööst kliinestis? Seni ei ole sellest veel mingit kasu olnud, ei olegi saanud olla, sellepärast et see esimene hindamine ei ole ka veel nagu valmis ja seetõttu need ei ole kuskil avalikustatud. Aga noh, niimoodi perspektiivselt noh esiteks on see, et see on nüüd, kui sa nagu läbi teha ja projekti lõppu siis nagu uuesti hinnata siis saab nagu näide teistele analoogsete projekte sellele, kuidas on võimalik sellist projekti kompleksset mõju hinnata, et seda nagu metoodikat katsetada mujal. Ja üldiselt selle v olmeteenuste hindamise metoodika puhul, noh, mina näen, et see kõige võib-olla praktilisem rakendus sellel tulevikus võiks olla erinevates keskkonnamõjuhinnangutes. Et see saabki olema nagu tööriist, kuidas hinnata seda, et kui me tahame mingisuguse veekogu äärde mingisugust asja rajada siis selleks, et otsustada, kas see on nagu hea või ta ei ole hea me teeme selle ökosüsteemi teenuste pakkumise hindamise läbi ja siis prognoosime, kuidas see rajatis või arendus mõjutab neid erinevaid teenuseid ja kui tulemus on, et teenuste kogupakkumine väheneb selle tõttu, siis järelikult me otsustame, et see on nagu halb. Kui ta ei muutu või isegi nagu paraneb, siis on järelikult nagu hea ja võib selle teha küll. Mina näen sellist sellist nagu tööriistad potentsiaali sellel meetodil ja teine asi lihtsalt kui sellest nagu rohkem jälle rääkida ka, eriti just seal ka Virumaa elanike hulgas võib olla inimestel lihtsalt teadvusesse tekib rohkem see arusaamine täiesti nagu tajumine. Hästi palju asju, mida me võtame nagu iseenesestmõistetavalt tegelikult ei ole nii iseenesestmõistetavad, et kui me nüüd seda jõgesin näiteks ei olegi et siis noh, mida me sellest nagu kaotaksin ja kui hakata mõtlema, siis võib-olla nagu päris palju asju, mida kõik ei ole ka niimoodi väga otseselt võimalik rahas mõõta. Ma küsingi siia saate lõppu, nüüd ava linnalt, et kas selline ökosüsteemi, teenuste kontseptsioon või loodushüvede mõistmine laiemalt kinnistub ka inimeste tavainimeste tavaellu, et me hakkame loodus minnes rohkem mõtlema, et see ei ole ainult selline ettevõtete riigi tööriist, vaid see on iga inimese nii-öelda kuskil taga mõttes olemas. Ja loomulikult, et ma võib-olla lisaks sellele, et me saame, oleme nüüd näiteks Eestis läbi viidud tööde põhjal saanud väga konkreetsed kaardikihid, et kuidas toimetada siin või seal või milliseid otsuseid vastavast maastikus. Et lisaks on või ütleme võiks isegi öelda, et kõige olulisemana ongi selle lähenemise eesmärk ju see, et me saame aru, et looduskapital meie ümber ei ole iseenesest mõistetav asi, et ta on päriselt Olev senine tulu ja seda saab parandada, aga seda saab ka hävitada. Ja me võime võib-olla võrdluse tõmmata Ta hariduse osas, et me oskame väärtustada seda, et meil on ümbruskonnas või ütleme riigis hea haridus, lapsed saavad hariduse, aga me ei oska väärtustada seda, et meil on riigis hea loodus, mis tagab meile sellise elukestva hea heaolu ja hea keskkonna. Et kui, kui seesama mõtteviis, et loodus meie ümber on meile eluliselt vajalik ning et tema säilimine ei ole iseenesest mõistetav, vaid me peame tõepoolest pingutama selle säilimise nimel ja seda arvesse võtma, et siis siis see mõtteviis kindlasti ütleme, see mõtteviis peabki levima, see peab olema arvesse võetud nii ühiskondade poolt, üksikisikute poolt kui ka kõigis meie otsustes, et see ongi selle muutuse alus. Aitäh saatekülalistele seda teemat avamast kahjuks meie saateaeg hakkab otsa lõppema, me võiksime rääkida veel sel teemal tunde, aga seekord siis nii palju. Minu külalisteks olid Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika kaasprofessor Aveliina Helm, Tallinna Ülikooli teadur, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Jalifi b kliinest projekti ökosüsteemi teenuste teema juht Marko Vainu ja keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist ning Eelme projektijuht madilinder. Ma usun, et saime siis teie abiga veidigi seda keerulist valdkonda raadiokuulajale selgemaks teha. Loodetavasti siis mõtleme loodusesse minnes aina rohkem, missuguseid hüvesid või teenuseid loodus meile tegelikult pakub ja oskame neid aina rohkem kaitsta ja väärtustada. Mina olen saatejuht, Kristo Elias, aitäh kuulamast. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.
