Korteritund. Ja tere päevast, neil päevil räägivad inimesed vaktsineerimisest, tahaks vaktsiini nüüd ja kohe, teised tahaks mitte seda vaktsiini, mida pakutakse ja kolmandad ei soovi vaktsiini üldse. Milleks vaktsineerida, kuidas vaktsineerimine on korraldatud Eestis, millal jõutakse kõigi soovijate vaktsineerimiseni ja millised on vaktsineerimisega kaasnevad plussid ja millised ohud sellest nüüd räägimegi? Head kuulajad. Vikerraadio otsesaates on täna Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ja perearst Ruth Kalda ja haigekassa juhatuse liige Maive Parv. Tere külalistele. Ja mina olen saatejuht Mirko ojakivi Reporteritund. Ja tänane saade on meil interaktiivne. Me ootame kuulajate kõnesid, ütlen juba praegu numbri ette ära seitse, 302 461. Me avame selle liini peale väikest sissejuhatust ja vestlusvooru siin stuudios. Lisaks on oma küsimuse saatnud juba väga mitmed raadiokuulajad seda emaili aadressile reporteritund, et ERE, kui te liinil ei saa ja teil on oluline küsimus, siis võite ka saate jooksul selle küsimuse saada. Ta jälgin seda kirjavahetust pingsalt ja valiku nendest küsimustest loeme siis, et ühesõnaga kõik, mis puudutab vaktsineerimist, selle korraldamist, kuni siis kaitstuse ja kestvuseni. Kõik need küsimused on oodatud, aga alustame siis külalistega veidi kaugemalt, et tänaseks on esimese vaktsiinidoosi saanud ligi 200000, et inimest ligi 60 puhul on 60000 puhul on siis vaktsineerimine lõpetatud, ehk nad on saanud ka siis teise doosi. Lähipäevil on aga plaanis vaktsineerida kümneid tuhandeid doose. Sissejuhatuseks küsimus teile mõlemale, võib-olla alustaks Perearst Rutt kaldast, et milline on Eesti senine vaktsineerimise kogemus, kui te nüüd perearstide ja peremeditsiini siis. Poole pealt vaadata vaata et kas võib rahul olla või pigem esineb puudujääke. Praeguseks võib öelda seda, et et me oleme sisse elanud kogu sellesse vaktsineerimisse ja ja olen kindel selles ja arvestades meie enda perearstikeskuse kogemust kui ka oma kolleegide kogemusi. Me oleme valmis palju enam vaktsineerima, kui me täna saame vaktsineerida. Nii et võib-olla kõige sellisem olulisem probleem on meie jaoks see, et et me sooviksime enamat. Ja lihtsalt vaktsiini ei ole nii palju, nagu me tahaksime. Ehk et sõltuvalt nüüd sellest, kus see perearstikeskus paikneb, et kas ta on kusagil sellises piirkonnas, kus on olnud kõrgem nakatumismäär riskipiirkonnas enam või, või siis pigem mitte, on ka kindlasti see protsent, et nendest riskigruppi vaktsineeritud test erinev seetõttu, et on selliseid piirkondi, kus me siiski veel ootame, et me saaksime piisaval hulgal vaktsiine ja et me saaksime oma patsientidele vastu tulla. Nii et ma ütleks, et see vast on kõige suurem probleem praegu meie jaoks. Maili Varro, haigekassa poolelt vaadates siis, kuidas on seni läinud, et olete rahul või on ka rahulolematust? No haigekassa poolt ja kui rääkida just sellest samast vaktsineerimise korraldusest, kus siis haigekassa täna kaasa aitab, tuleb, tuleb tunnistada, et eks, eks me oleme juba sellise rütmi ja rutiini saanud ja selle üle on meil hea meel. Aga kindlasti me oleme ikkagi piisavalt sellises ebastabiilses keskkonnas ja võib-olla selline kõige suurem ootamatus on ikkagi nende sammas, vaktsiinitarnetega vaktsiini kogustega. Meie oleme võtnud endale ülesandeks, et kui vaktsiin tuleb Eestisse, siis võimalikult kiiresti toimetada vaktsineerijatele ja sealt omakorda, et see jõuaks ka ka inimesteni. Ja kui vaadata siis tõesti neid numbreid, et meil on 203000 ja peale inimest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud, seal all on üldse üle 267000 süsti, meil on täna ikkagi kolm vaktsiini ja täna tänase päeva seis ja, ja planeerides juba ka järgmist ülejärgmisel nädalal, siis me võime kinnitada, et enamus vaktsiine on meil ka tellimustega juba kaetud. Meil on järgmiste nädalate plaan ees. Jah, sellega sellega võib rahule jääda. Kui kuulata poliitikute nurinat, siis Toompeal neil päevil räägitakse kõige rohkem sellest, et Eesti on kuidagi jänni jäänud 80 pluss riskirühma vaktsineerimisega ja seda siis objektiivsetel põhjustel, sest kui vaadata ka neid numbreid tervisest tulenev risk, siis statistika näitab, et 80 pluss meesterahvaste puhul saades siis covidi tõenäosus risk surra on 50 protsenti, naiste puhul on see 35 protsenti. Aga kui see number nüüd ette võtta, siis 43 protsenti vist on viimased andmed 80 pluss. Ja rühma vaktsineerimisel. Kui vaadata naaberriik põhjalast, siis soomlased on jõudnud seal ligi 80 protsenti vaktsineerida norrakad 70 protsenti, et miks Eestis 80 pluss riskirühma ei ole nii hästi kätte saadud. Meie 80 pluss riskirühma, hõlmates tõesti tänahommikuse andmetega, on siis 43 protsenti ja teine täpselt samamoodi, sellise suure tähelepanu allgrupp on 70 pluss inimesed, kelle hõlmatus täna on 35 protsenti. Need mõlemad vanusegrupid ja sealhulgas ka inimesed oma kaasuvate haigustega on meie jaoks tegelikult täna prioriteet number üks. Miks me oleme täna jõudnud täpselt sellisele tasemele, et siin on põhjuseid mitmeid, et kui vaktsiinid Eestisse saabusid aasta lõpus siis tegime otsuse, et me esmalt vaktsineerima Meile kõige tähtsama eesliini tervishoiu ja võetigi ülesandeks haiglavõrgu arengukava, haiglad, perearstid, keskused ja kogu esmatasandi liin ja räägime siis haiglavõrgu arengukava haiglates ka tõesti kõik kõik kogu haigla töötajatest, kuna aga seal osakonniti töötajaid paigutatakse ümber ja oluline hoida oluline eesmärk oli just hoida nii haigla kui esmatasandi keskus puhas. Kui sai see grupp vaktsineeritud, siis vähemalt nende sooviavalduste järgi meil täna küll on tõesti arste seal ligi üle 80 protsendi õdesid on meil õdesid on meil täna seal ligi 70 protsenti vaktsineeritud, et kindlasti nende gruppide vaktsineerimine veel jätkub ja meil on hea meel, et ka siin tuleb seda soostumast juurde. Aga seejärel me siis liikusime edasi ja oligi Nende kodu, nii töötajad, kliendid oli, oli siis sealt edasi ka riskirühmad ja riskirühmad just see seesama, see 70 80 protsenti võib-olla noh, miks võib-olla, aga kindlasti oli ka üks see, kus, kus oli siis nii-öelda selle AstraZeneca vaktsiini uue nimega Waxemria vaktsiini. Siis soovitus mitte vaktsineerida nii-öelda vanemat elanikkonda, täna on see soovitus soovitus jälle muutunud, et ka siin nende vaktsiinide ümbersuunamine lähtuvalt soovitustest võis olla siis see, mis, mis siis tegelikult seda, seda vanema elanikkonna vaktsineerimist siis siis, siis pigem pigem noh, ma ei saa öelda, pidurdas, aga võttis sellise aeglasemalt. Aga Ruth Kalda, kuidas selles perearstikeskuses, kus teie tegutsete on õnnestunud see 80 pluss vaktsineerimine, et kas nende puhul küsimus on selles, et lihtsalt vaktsiin ei ole või on seal mingisugused muud tehnilised asjad ka, et inimesed ei saa sobivatel kellaaegadel päevadel tulla? Neid ei saa kätte mingisugused muud mured. Meie keskuses seda ei ole, et nad ei saaks tulla, sest me pakume ikkagi neile kõikidele sobivat aega, et meil on mitmeid päevi varuks mitmeid kellaaega pakkuda. Hetkel ma võin küll öelda kõige esimeseks, nagu selliseks juhtivamaks probleemiks oligi seesamaaegselt seda Faizeli vaktsiini, mis alguses soovitati, lihtsalt ei olnud piisavalt. Tartu piirkond ei olnud ka selliseks riskipiirkonnaks, kuhu oleks jagatud, seda enam hiljem nüüd kui AstraZeneca on saanud ka noh, on lubatud, eks ju, kasutada, nüüd me oleme kasutanud ka need võimalused kõik ära, mida meil AstraZeneca, et on pakutud. Aga jah, me lähtume nendest võimalustest pakkumistest, mida meile konkreetselt antakse, et kõik need me oleme ära kasutanud, aga see ei ole veel piisav, et meil ka ei ole. Ma arvan, et meil on ka kuskil umbes kolmandik või 30 40 protsendi vahel, on, on, on need, kes on vaktsineeritud. Me tuleme mineviku juurde kindlasti tagasi, saate käigus, aga üks kõige olulisem informatsioon praegu on see, et meil on lähipäevil suured, no niinimetatud vaktsineerimistalgud sel nädalavahetusel ja ka järgmisel nädalal peaks siis inimesteni jõudma. No see on kümneid tuhandeid doose, ligi 50000 vist esimest vaktsiinidoosi. Oskate öelda, kes saavad kas vaid riskirühm või ka eesliini ja, ja kuidas saajate ring jaole saab? Meil on tegu seekord nüüd sellise, ütleme, neljanda eriprojektiga, kui rääkida sellisteks nädalavahetuste vaktsineerimisest ja alustasime juba märtsi keskel ja oleme tõesti ära kasutanud seda nädalavahetuse aega mitmel põhjusel, et ühtepidi on vaktsineerijatele enam võimekust vaktsineerimisele keskenduda, on inimeste veel mugavam vaktsineerima minna. Ja eriprojektid selles kontekstis, et see baas, vaktsineerimine on ikkagi nii-öelda sel ajal tagatud, nii nagu perearstid saavad oma kindla rütmiga Faizer vaktsiini riskirühmadele. Ja sellest üle jääb siis nii Faizer, Moderna kui ka siis AstraZeneca vaktsiini ja see, mis on tõesti nädalavahetusel plaanis ja miks, miks see kohe ka nüüd nädala alguses välja hõigati, tulenes sellest, et meil esimest korda me saame AstraZeneca vaktsiini tegelikult selles oodatud koguses üle 45000 tuli tuli doosi sisse ja tulid aga oodatust. Et siin seoses nende pühadega oli oht, et see jõuab meieni alles järgmisel nädalal, aga saime, saime selle juba eile kätte ja et jälle vaktsiin võimalikult kiiresti inimesteni jõuab. On tõesti välja hõigatud, et kes asutustesti, haiglad, meie haigekassa, hankepartnereid, kui perearstid on nõus kaasa lööma, et alustatakse juba tegelikult homme mitmel mitmel pool suurem vaktsineerimine, laupäev, pühapäev ja läbi siis sellise oma võimekuse võimekuse ütlemise teenuse osutajate endi poolt on meil välja jagatud siis üle 24000 doosi AstraZeneca vaktsiini ja me loodame, et tõstiga inimesel tulevad, see on üle Eesti kampaania, inimesed ei, ei ole tähtis, elukoht on, on tähtis, et kuhu on inimesel mugavam minna, saab sinna pöörduda infot selle kohta leiab siis tegelikult ka meie siis nii-öelda sealt ametlikult Covid 19 vaktsineerimise lehelt vaktsineeri ehk kes ei ole veel seda pressiteadet lugenud ja sealt nähtub ka, et kes, mis on, kes on need vaktsineerivad, mis kohtades nad tegutsevad, kuidas nendega ühendust. Ta on võimalik registreerida, registreeruda vaktsineerimisele läbi üleriikliku digiregistratuuri, aga võib helistada ka siis telefonidel ja, ja see sihtgrupp, keda me ootame, on ikkagi seesama, keda me kõige enam sihime, seesama perearstiriskirühm on 80 pluss on 70 pluss on ka 60 aastased siis kaasuvate haigustega ja on siis ka ütleme need, kes siis sellel aastal saavad 65 sünniaastaga, peame väga keeruliseks. Kui tegema aga sünniaastaga, siis 1956 ja vanemad on ka, on ka nemad oodatud vaktsineerimisele, et seekord me, me sihitame sedapidi ja loodame, et tuleb selline aktiivne osa võtta. On inimesi, kes on küsinud, kuidas teada saada, et kas ma olen riskirühmas ehk siis kas ka natukene nooremad inimesed, ehk siis 60 pluss inimesed, kellel on siis kaasuvad haigused, et kas nemad saavad sinna minna või ka nooremad inimesed, et kus selle riskirühmakuuluvuse teada saab, kui ei ole ligipääsu internetile, kas tuleks helistada perearstile või on mingisugune muu võimalus ka? Kõige paremini tegelikult saab ikkagi, kui nende logida sisse digilugu poee seal iga inimene näeb iseenda kuulumist riskirühma. Kui see ei ole võimalik, siis kindlasti kaaned, nõustamistelefonid aitavad ja selgitavad ja loomulikult ka see avalik info. Missuguste diagnoosidega siis inimene riskirühma kuulub? Ma usun küll, et ka perearstikeskused aitavad nõustada ja siinkohal ka haigekassa klienditeeninduse info, nii et soovitan võib-olla ikkagi alustada sellest vaktsineeri kodulehelt ja sealt saab juba edasi. Hästi palju neid telefoninumbreid, kuhu helistada sellel nädalavahetusel, et vaktsineeritud saada, siis kas on olemas ka mõni selline üks number, kuhu helistades saab informatsiooni, et inimene elab näiteks Võru maakonnas või Viljandi maakonnas kuhu ta peaks helistama, et saada, sest ka siin raadios ei ole võimalik kõiki neid numbreid ette lugeda see on väga pikk nimekiri. Erinevad koostööpartnerid aitavad vaktsineerida, erinevad haiglad. Kas on mingi üks koht, kuhu pöörduda? No meil on kokku lepitud riigi info telefon 12 47, mis jagab, jagab üldist informatsiooni, aga ikkagi ma olen nõus, kui eakam, inimene, tal on keeruline internetis orienteeruda, et äkki siis paluda lastelt abi noorematelt abi. Ja kõige, kõige selgem on ikkagi tal tal nii-öelda tehase vaktsineerimise otsus, kui ta, kui ta näeb, kes on tema elukohajärgselt vaktsineerimiskeskuse, et antud nädalavahetusel neid on päris palju, meil on näiteks Tartus siinsamas on Tartu Ülikooli kliinikum, meil on kaks hankepartnerit medita Baltics kvalitas meil on mitu perearstikeskust, kes vaktsineerivad ja ikkagi ikkagi läbi selle interneti info või selle avaliku teabe ka minna ja registreerida siis näiteks seal sellel registratuuri telefonil. Ruth Kalda, kas ka perearstid sellel nädalavahetusel vaktsineerivad, kas ka teile jagus vaktsiine ja kas inimesed tunnevad huvi, helistavad teile pidevalt, küsivad, millal järjekord jõuab nendeni. Mina meile helistatakse pidevalt ja küsitakse, millal järjekord jõuab meieni. Külmaga ütlen, et meie perearstikeskus sel nädalavahetusel ei osale vaktsineerimiseks ja neid perearste, perearstikeskuseid, kes osalevad neid oli üle 20. Neid on 20 seegagemendi ja see tõesti oli selles suhtes vabatahtlik ja kes leidsid jõudu ja võimalus selle nädalavahetusel kampa lüüa, aga ma võib-olla ka ütlen, et seesama AstraZeneca justkui see suur tarne, et sellest on hetkel siis ka ka 9000 doosi on siis jagatud perearstidele andes vaktsineerimise võimaluse siis järgmisel nädalal ja järgmise nädala jooksul ja siinkohal on tehtud, siis jälle midagi pole teha, aga aga peame haigekassa poolt suunama ja on tehtud pakkumine siis nendele keskustele, kellel ei ole olnud veel võimalust AstraZeneca vaktsiini tellida hõinadele osalenud varasematel kampaaniatel kampaaniates ja saavad siis 73 perearstikeskust järgmisel nädalal ja maakondades siis Pärnu, Jõgeva, Järva, Rapla ja Valga maakonnas. Aga tõesti, Tartule hetkel seda pakkumist ei tehtud mitte järgmiseks nädalaks ka mida, mida Rutt räägib ja eks siis tartu saab järgmine kord. Ja aga ma tuleks veel korra tagasi selle nädalavahetusel vaktsineerimise juurde, et tõepoolest, kes on nagu valmis seda tegema, kellel on võimekust jakis ka saavad, et see on väga hea. Teisalt ikkagi annaksin edasi sõnumi, et meil on võimekust vaktsineerida ka nädala sees ja seda me tahaksime ka ära kasutada, eks ju, võib-olla enam isegi ehk et just nimelt, et natuke peame arvestama ikkagi sellega ka, et nädalavahetused on, on meile ikkagi taastootmiseks tootmiseks ja kui me leiame, et me selle töö teeme ära nädala sees meil on lastega väikeste lastega vanemaid, meil on endal krooniliste haigustega juba eakaid pensioni eas olevaid, eks ju, arste ja õdesid, nii et ma arvan, et see noh, nädalavahetus on üks võimalus, aga jah, me ootame seda, et me saaks teha töö ajal seda ja mitte oodata lihtsalt sel hetkel Valikus on praegu siis AstraZeneca. Kuulsin eile ühelt vaktsineerimisse kaasatult kliinikut, et inimesed pidid praegu erinevaid kohti läbi helistama ja uurima, mis menüüs on, et paljudele see valiku puudumine ei sobi, et kõikjal on AstraZeneca. Mis, mis nüüd siis teha, et kas millalgi saabub Eestis ka see aeg, kus inimene tõesti saab valida, mida ta saab millise vaktsiini ta saab endale ker. Meil täna ma võin alustada, rutseb täiendada, et meil on, meil on tõesti kolm vaktsiini täna väga head vaktsiinid võrdselt head vaktsiinid kõik. Ja meil täna on tõesti. Me pigem suuname seda, seda vaktsineerimist just lähtuvalt, et ikkagi need vaktsiini tarned on piiratud ja, ja ei saa inimene valida, aga missuguse vaktsiini vaktsiini võimaluse ta saab, et Meil on täna kokku lepitud nii, et Moderna vaktsiin, kuna tema tarnimine on, on vähem keerukam on, on antud siis perearstide riskirühmadele saartele, nii, Läänemaa on nii Saaremaa, Hiiumaa kui ka Läänemaa perearstidele ja teine emmer Enno vaktsiin, Faizer on siis siin siin mandril kasutuses ja AstraZeneca vaktsiini siis täna nüüd see viimane teadmine, et 60 pluss on meil siis tõesti nii nagu need tarned tulevad siis kõikidele perearsti perearstidele riskirühmade tegemiseks ja aitavad siis ka haiglate perearstide riskirühma vaktsineerida, nii et, et see on, see on, see on nii-öelda selline reeglistik, millest me lähtume, kuidas me jagame ja, ja eks sellest lähtuvalt siis ka inimesed selle vaktsiini pakkumise saavad. Ja täna paraku tõesti inimene valida ei saa. Aga me ei välista, et ühel hetkel meil on see võimalus ja see oleks väga hea, kui, kui meil ühel hetkel on vaktsiine pakkuda, pakkuda rohkem ja inimene ise teeks siis selle vaktsiini valiku otsuse. Aga kuna see aeg võib saabuda sügisel või siis kunagi hiljem, siis see esimene sõnum ikkagi on see, et kui helistatakse pakutakse, siis oleks mõistlik ikkagi vastu võtta, et Ruth Kalda, kas nendel vaktsiinidel on siis perearsti vaatenurgast mingisugune vahe, kas te olete kohanud, et ma ei tea AstraZeneca, et saanud inimesed on hiljem jäänud haigeks või neil on mingisuguseid rohkem kaebusi selle vaktsiini puhul on neil vahet. Üldiselt efektiivsuses, et ei ole ehk et see, kui hästi nad kaitsevad, kõik vaktsiinid aitavad ära hoida ligi sajaprotsendiliselt rasket haigestumist ja mõnevõrra võib-olla on siin sellised väiksed erinevused selles, et kui palju kergemaid haigestumise ära hoitakse, aga me soovimegi raskemat haigestumist ära hoida et haiglasse sattumist ja, ja, ja surmasid. Aga mis puudutab nüüd konkreetseid, selliseid kõrvaltoimeid, siis ravimiamet korjab kalleid kõrvaltoimeid ja raporteid siis tõepoolest pisut on tulnud enam AstraZeneca kohta kõrvaltoimeid, aga siin neid raporteerimisi. Aga siin võib ka täiesti vabalt olla selline natukene noh, nii-öelda kallutatud see, et kuna AstraZeneca ümber on käinud ju üsna palju sellist, et viimasel ajal sellist erinevat laadi informatsiooni ja seostatuseid ka tõsisemate kõrvaltoimetega ja, ja tema nende vaktsiinide vaktsineerimiste peatamisi, siis ma usun, et inimesed võivad olla rohkem ka ülitundlikud või natuke rohkem panna tähele neid ja rohkem rohkem siis raporteerida neidsamu kõrvaltoimeid kui teiste puhul. Praegu on erinevus tõesti selles, et, et muudeti ümber, siis selline ütleme, sihtgrupp, kellele AstraZeneca kõige paremini sobib ja praegu ta sobib siis üle kuue, üle kuuekümneaastastele ja, ja teatud selliste nooremate seas püüdes võimalike selliste riskid, et hinnang ja ülevaatamine toimub, eks, et see ohutuse profiili ülevaatamine toimub praegu. Aga üldiselt nad on kõik tõhusad. Kordan, nüüd meie telefoninumbrit, seitse 302 461, seitse, 302 461. Ma jälgin ka telefoni ja vestleme siin kõrval, et kui kellelgi on küsimusi vaktsineerimise kohta, siis võite juba praegu helistada. Ma vaatan, juba on esimene kuulajaga liinil ja me võtame selle inimese eetrisse. Ja tere päevast, olete raadio otse-eetris. Mida te teada soovita. On vestluskaaslast talle paar küsimust, nagu teada, ei ole vaktsiinitootjad ükski andnud garantiid tagajärgede osale. Ühesõnaga meil vaktsineeritakse aga tagajärgede. On see ju ei vastuta ja vaktsiinitootjaga, nagu ma tean, Soomes on eraldatud inimestele võimalikele haigetele raha, kes on haigeks jäänud viie kuni viie aasta jooksul. Meil seda teemat ei ole, inimene peab ise oma kulud kinni maksma. Ja teine asi see, et vaktsiini süstimisest inimesed ju tervemaks ei jää. Ja see risk on ju ka samamoodi olemas, et nad jäävad samamoodi koroonaviirusesse. Nii et vaktsiin ei anna võimalust koroonata mitte jääda, see on üks asi, teine asi on see, et hiljem teadaolevalt nädaldakse loodetakse edu. See tähendab või vaktsiine tehakse ju aastakümneid ja neid on, meil on siin poole aasta jooksul mitu vaktsiini on välja tulnud, et ma väga kahtlen selles karantiinis, et inimesed jäävad terveks, saavad terveks või ei jää üldse haiged. Aitäh aitäh teile, nii, kuidas te nüüd kommenteerite? Siin oli kolm küsimust, eks oli see, et ehk siis, kui hiljem selgub, et inimene on saanud mingisuguse tervise tüsistused vaktsiini tõttu, et kas siis keegi inimesele sele kompenseerib? See vist on küll ennekõike ravimiameti vastutusvaldkonna küsimus, aga ma ei tea, mis see praegune praktika on, mis te teate selle kohta? Tervise tervisetüsistused rääkides, kui tekib mingi haigusseisund ja tervisemure, siis tegelikult need kulud kaetakse ja see on riikliku ravikindlustuse ülesanne ja lähtuvalt siis meie meie ravikindlustuse hinnakirjale, et kus, kus iganes siis inimene sealt edasi abi vajab, et on see perearst või haigla. Niisiis, teine väide oli see vaktsiin tervemaks ei tee. Kuidas te seda kommenteerite? Et vaktsiini eesmärk on ära hoida haigestumist, tervist selles mõttes ta juurde ei too, aga, aga ta ära hoides raske haigestumise haiglasse sattumise. Ta kindlasti annab ka lõppkokkuvõttes pikemas perspektiivis vaatame selle selle terve tervena tervemana elatud elu, ma arvan. Ja, ja läbi selle, et ta võtab selle raske haigestumise riski ikkagi vähemaks ligi ligi sajaprotsendiliselt ma arvan, et me oleme enam tervena hoitud nii üksikisiku tasandil kui ka kui ka elanikkonna tasandil. Ehk et ükski inimene, ma arvan, ei saa päriselt olla veendunud selles, et, et kindlasti ei jää koroonaviirusesse eriti arvestades meie praegust epidemioloogiliste situatsiooni. Nii et, et mina arvan, et kindlasti me saame kaitsta ennast selle läbi. No see kolmas argument, mida tegelikult üsna tihti korratakse, et no nii kiiresti ei saa vaktsiini välja töötada, et selles osas mis see teie kommentaare Vaktsineerimiste vaktsiinide väljatöötamise ajalugu on väga pikk ja kogu selle sajaaastases või enamas selles ajaloos on ju erinevaid selliseid metoodikaid ja katsetatud ka ja, ja valmisolek on nii laborite tasemel kui ka innovatiivsete meetodite kasutusele võtmisele juba ammu olemas. Eelmine SARSi või siis SARSi viiruse epideemia oli 2000.-te aastate alguses ja, ja sealt juba siis ka ju asuti välja töötama vaktsiini ja katsetama erinevaid selliseid metoodikaid, mis vaktsiini tootmine jäi küll pooleli ja just nimelt tänu sellele, et lihtsalt see viirus kadus ära. Ja aga, aga kõik see valmisolek oli olemas ka nendesamade RNA vaktsiinide tootmiseks olid metoodikad juba laboritasemel oleme seetõttu, et neid oli proovitud, seda RNA komponenti oli proovitud ju ka muudel puhkudel kasutada, no näiteks kas või sihukesest kasvajate täppisravis on seda proovitud kasutada. Et, et see tehnoloogiline valmisolek oli olemas ja siin oli vajalik lihtsalt ära saada viiruse genoomi järjestus, mida, mida siis, kui hiinlased selle välja pakkusid, nii oli kohe valmisolek, eks ju, edasi minna selle tootmisega ja kõik protsessid toimusid väga kiiresti ja ma ei alahindaks näiteks nagu ka seda, et kui muidu takerdub üsna palju vaktsiin tootne rahade taha ja takerdunud selle taha katsealuseid on päris palju vaja, neid tuleb värvata pika aja jooksul, siis nüüd oli see valmisolek nii rahastajate poole pealt kui ka nende katsealuste poole pealt, keda on vaja uurida. Mitukümmend 1000 rohkem veel, et see oli täiesti olemas just nimelt selle tõttu, et igaüks soovis enda panuse ja see kõik kiirendas seda, kaasa arvatud kõik need bürokraatlikud protsessid, mis muidu on võib-olla väga-väga aega võtvad, et nüüd tuldi vastu hinnati, vaadati läbi dokumenteeriti, et see oli nagu, ma arvan, see põhjus. Seitse ja 302 461 on telefoninumber, see heliseb küll, aga kuna oli ka üleskutsed, võite küsimusi ka emailile ette saata, siis Kaido küsib, et inimene on kunagi põdenud tuberkuloosi. Praegu on ta siis kokk koki haige ja tema organism on pidevas hapnikudefitsiidis. Kas tema vaktsineerimine võib olla eluohtlik? Tema vaktsineerimine on äärmiselt vajalik tema elu ja tervise seisukohalt ehk et just mees, võttes arvesse seda, et tal on krooniline abstruktiivne kopsuhaiguse kokk tan läbi põdenud tuberkuloosi, mis iseenesest võib-olla et ei ole kui selles osas mingisuguseid väga suuri, aga, aga just nimelt see praegune krooniline kopsuhaigus ja hapnikuvõlg ehk et arvestades seda, et, et ta on riskigrupis haiguse tõttu, aga teisalt, kui ta jääb haigeks, siis tema siis selle haiguse üks tunnus on ka see, ta tekitab kopsuulatuslikku kahjustust ja hapnikuvõlga, siis ta juba iseenesest on raskemas seisus, kui ta haigemaks jääb. Nii et ainus viis on, on seda vähegi nii-öelda või et seda, seda ohtu sattumist, eks ju vältida, on siis vaktsineerimine. Nii võtame ka helistajaid. Tere päevast, olete vikerraadio eetris. Mida te teada soovita? Tere, soovin teada, kui olen koroona läbi põdenud Mulonanti Key seal 2800 ühikut millelegi, kas mul on siis vaktsineerimine vajalik või peaks ootama, kuna see langeb? Me antikehi kontrolli kindlasti ja selle järgi otsustajad, millal inimene saab vaktsineerima tulla küll on tõsi see, et kui on läbi põetud, siis Me praegu soovitame ka noh, et võib jääda ka nii-öelda vaktsineerimise järjekorras natuke tahapoole, ehk et vaktsineerida siis kuue kuu jooksul, praegu me teame seda, et enam-vähem kuus kuud, võib-olla läbipõdemise tagajärjel antikehad püsivad, selline vajalik kaitse. Et pärast seda võiks siiski selle ühe doosi vähemasti ära teha, ehk et tõhustada seda olemasolevat antikehade taset juba. Ahah, sest perearst ütles, et noh, et ma olin nagu ka riskirühmas, et võiks nagu vaktsineerida tuleval nädalal, aga ma ütlesin, et noh, mugulaid, antikehade testi sai ära tehtud, et siis vaadata nagu. Perearstil oli õigus, et kui te olete riskirühma, siis keelatud ju ei ole läbipõdemise tagajärjel vaktsineerida, nii et seda võib teha kindlasti, aga lihtsalt ma vastasin sellele, et, et see kaitse võib teil olemas olla umbes kuus kuud, seega, kui teiega natuke hiljem vaktsineerita, et sellest ei peaks nagu midagi juhtuma. Nii aitäh teile, vaatame, meil on kõik, liinid on punased, mis tähendab seda, et huvi on väga suur ja järgmine kuulan eetris tere päevast. Nii hallo, tervist. Olete eetris, mida te teada soovita? Praegu oleme lükanud edasi või on leitud uusi tõendusi selle kohta, et võib-olla ka Faizeri kahe kahe doosi vahel pikem periood ehk et kolm kuud, kolm pluss kolm nädalat ja kolm pluss kolm nädalat. Vabandust. Et, aga ma ei, sa ei oska küll öelda. Mängi, selgitab. Te näete, et kahel vaktsiinil, siis nii Faizeril siis kui ka siis AstraZeneca pikendati siis teise doosi intervalli ja Faizer Meil siis alates tõesti, kes, kes nüüd sattusid vaktsineerima seal pärast viieteistkümnendat märtsi. Nad tõenäoliselt saidki kutse. Kui enne seda oli kolme nädala pärast teise doosi kutse, siis nüüd on kolm pluss kolm nädalat teise doosi kutse, et ma nüüd kiiresti üle ei arvutanud, et kas see aeg nii on, aga sellises suurusjärgus, aga, aga loomulikult, et see võib olla ka natuke lühem või seal mõni päev peale selle otsustab nüüd kindlasti vaktsineerida ise ja lähtuvalt siis sellest, kuidas, kuidas ta töökorralduslikult võib-olla kõige sobivam on. Tähendab, kui ma mäletan, siis algselt oli, päris alguses oli jutt, et nad seal olid vist ainult kolm nädalat vahe või, või siis neli nädalat. Aga et niisugune mulje jääb mulje, et kas võib-olla seal äkitselt lihtsalt tõmmatud nii pikaks ja vahe, et kuna oli lihtsalt vaktsiini puudus. Ei, võib-olla teistest vaktsiinidest ka tõesti Faizeri puhul, et oli see teise doosi reegel, et algselt oli kolm nädalat ja nüüd on siis kolm pluss kolm nädalat siis Moderna vaktsiini puhul, kes, kes on vaktsineeritud, et siin seda teise doosi vaktsineerimise aega ei muudetud, see on ikkagi siis neli nädalat ja AstraZeneca puhul varasemalt oli kaks kuud seemneid viidud kolme kuu peale ja kindlasti see kindlasti see ei ole nagu tingituna sellest vaktsiinipuudusest, et see lihtsalt, et see ongi lubatud, võimalik ka läbi selle saab inimene piisava kaitse, aga nii palju küll, et tõesti, selle võrra me saame siis teha järgmisi esimesi doose kiiremini ja saada rohkem ka seda, neid inimesi vaktsineeritud. Praegune praegune tähendab korraldus näeb ette kuni kolm kuud võib-olla vahet. Kolm nädalat, kolm pluss kolm, ühesõnaga mitte kolm puhul. Puhul aga AstraZeneca puhul on siis kolm kuud ehk 12 nädalat. Suur tänu ka teile, aitäh teile. Ja ma saan aru, et ka nende imuleoloogimis immuniseerimiskomisjoni poolt antud soovitused lähtuvad sellest, et teatud vaktsiinide puhul see pikem vahe annabki selle parema kaitstuse. Ja et AstraZeneca puhul see nii täpselt ongi leitud ja, ja teiste vaktsiinide puhul siis on leitud seda, et ka see pisut pikemaks tehtud paus annab piisava kaitse või no et, et ei ole põhjust või ei ole kindlasti vajalik ainult seda hoida, eks ju 21 päeva või või siis kolm nädalat. Võtame veel järgmise kuulaja, tere päevast. Olete vikerraadio otse-eetris. Tere päevast, küsimus niisugune. Täna hommikul räägib vikerraadios, et Eesti on sõlminud lepingu vaktsiinid sundJohnson sissetoomiseks. Siin see on, kas tal on olemas kõik need ravimiameti terviseameti load, kus on teda katsetatud, mis vanuserühmades on mõeldud ja kas jõuab ainult Eestisse või ka mujale Euroopasse? Aitäh. Aitäh teile ja tõsi on see, et nüüd on olemas ka Euroopa ravimiameti luba, eks ju. Janseni vaktsiin Johnson and Johnson ja tema nüüd on hinnatud ka ära Euroopa ravimiameti poolt sobivaks, et, et annab piisava kaitse ohutu ja vaktsineerimiseks siis ka loa saanud kõikides liikmesriikides täpselt samamoodi Eestis ka. Ja ta on ka näidustatud kõikidele kõikidele täiskasvanutele. Ükskõik mis vanuses, aga nii nagu kõikide uute vaktsiinidega, et kindlasti, kui see vaktsiin meile jõuab, et hetkel on info, et aprilli teises pooles tuleb mingi kakskolm 1000 doosi ja kuise vaktsiin meile jõuab, et siis kindlasti tuleb sellega kaasa ka korrektne nii-öelda ravimileht viiakse jälle läbi, siis ei vaktsineeri ja-d kui ka kogu elanikkonna teavitus selle vaktsiini nii-öelda võimalik võimalustest, ohutusest. Ja seda infot jagame, jagame siis, kui see vaktsiin meile reaalselt kohale jõuab, et kindlasti inimesed nagu selle pärast muretsema. Pea, et just meie enda ravimiamet jäin moona profülaktika komisjoni ja kõik töötavad välja, siis vastavad sellised juhismaterjalid ka, nii et ma arvan, et et siis saab täpsemalt nagu selgeks, aga see nüüd vaktsiin, millel on vajalik ainult üks üks vaktsiinidoos, vaktsineerida, nii et mõnevõrra erinev ta on. Ja korraldajate poole pealt me väga ootame seda ühe doosiga vaktsiini. Kas te teate ka neid kaistuse numbreid või see nüüd vajaks natukene ettevalmistamist, mis puudutab seda, et kui palju see vaktsiin siis kaitseb raskete juhtumite puhul vaktsiinisaajate, kui palju on see kaitstus teistele ehk siis viiruse edasi levitamise tõenäosust? No selle vaktsiini selline kaitstus raskemate haigusjuhtumite ees on sarnane üsnagi üsnagi ju praegu olemasolevate vaktsiinidega. Nüüd küll päris selline kaitstus kõikide haigusjuhtude eest, ehk et ka kergemate eest on kusagil seal 60 protsendi juures, mis on minu meelest ka päris hea. Ja mis puudutas nüüd Täpsustage küsimus uuesti, et mul ei tulnud. Põhimõtteliselt ma sain vastuse, seal on just see, et need kerged haigusjuhud tihtipeale ju tagavad või ei välista seda, et inimene ise ei kanna viirust edasi selle kohta tegelikult on just tulnud ka mardilt küsimus Mart küsib, et palun selgitada, selgitage, kas vaktsineeritud inimene on täpselt samasugune viirusekandja kui vaktsineerima. Ta inimene. Ütleks siis niimoodi, et päris täpselt ju ei tea ja sellepärast ettevaatuse mõttes on, on mõistlik siiski järgida kõiki teisi ohutusabinõusid ka, ehk et kanda ikkagi rahvarohketes kohtades maski ja järgida teisi hügieenireeglid. Küll on aga see, et kui olete vaktsineeritud, siis on olemas, eks ju, immuunkaitse haiguse vastu ehk et ka raskesti haigestumise vastu ja, ja põhimõtteliselt immuunmälu ju tagab selle, et teie keha hakkab kohe viirusega võitlema ja ta ei saa paljuneda sellisel viisil, nagu ta on siis, kui te ei ole vaktsineeritud, mis omakorda tähendab seda, et võib-olla olulisem määral vähem seda viirust organismis ehk et ta ei saa edasi levida. Ja kui teda on ka oluliselt vähem, siis suure tõenäosusega ei ole tega nii nakkusohtlik enam teistele, isegi siis, kui seda viirust on, on teie hingamisteedes, eks ju olemas. Nii et et aga kuna me ei saa välistada seda, et ka sellise noh, et, et ikkagi seesama, kuigi ta ise ei põe seda või väga kergelt nähtudega olete vaktsineerimise tõttu ette sedasama viirust kellelegi teisele ei pruugi kindlasti sajaprotsendiliselt edasi anda, siis nende ohutuse ja ettevaatusabinõud ehk et kaitsta teisi ikkagi on, on jätkuvalt soovituslikud, aga eeldus on see, et see viiruse kontsentratsioon on juba väiksem organismis. Signe küsib, mida teha, kui neli nädalat peale vaktsineerimist ei ole Synlabi testi alusel mitte ühtegi antikeha ja puudub viide vaktsineerimisele. Ehk siis ma saan aru, et organismis pole vaktsiin tuvastatav, ehk siis antikehasid pole tekkinud. Pärast vaktsineerimist profen imelile nädala jooksul, see sõltub sellest ka, et kuidas on, kas on esimene või teine vaktsiinidoos tehtud ja mis vaktsiini, mis vaktsiini sai just sellega sõltuvalt ka. Aga on see võimalik, et no ma ei tea, AstraZeneca või Faizeri või Moderna puhul, sest muid vaktsiin Eestis praegu ei saa, võib-olla siis nelja nädala pärast ei leia. Nüüd on muidugi küsimus selles, et mida seal Synlabis, milliseid antikehasid on otsitud. Kas seda ei infot ei ole praegu, aga üldiselt, et kuna AstraZeneca vaktsiini, eks ju, sellise ütleme tavaliselt peaks hakkama antikehad tekkima kusagil teise kolme nädala jooksul. Võib-olla et mingil põhjusel on antikehade teke lihtsalt raske öelda, iga inimene on erinev, et on, on pisut nagu hilisem ja seetõttu see ja seetõttu ei oska ma nagu täpselt ka vastata sellele küsimusele, et kas on mingi muu põhjus seal, et seda tasub kindlasti vaadata, et kuidas on pärast teist doosi ehk see siis me saame öelda, et siis saame ikkagi maksimaalse kaitse ja antikehade teke on ka maksimaalsel tasemel. Et, et seal on individuaalsed iseärasused võimalikud ja kindlasti ma arvan, et me ei saa enne teise doosi tegemist öelda, et, et kaitset ei tekkinud. Nüüd vaktsiini puuduse kohta Tartu abilinnapea Mihkel Lees küsib siis küsimus haigekassale, mis alusel vaktsiine perearstidele ja teistele haiglad, erategijad jagatakse, millal võiks Tartusse saabuda siis vaktsineerimiskeskuse avamiseks piisavalt vaktsiine ja miks otsustati seekord jagada vaktsiine tõrkuvatele perearstidele, mitte näiteks tugikeskusele ja mis tempos eelolevast lähtuvalt siis plaanitakse saabunud vaktsiinid ära kasutada, kas saadakse hakkama olemasoleva plaaniga või jäävad vaktsiinid kappi ja kui jäävad kappi, siis miks näiteks Tartule ei anta? Et saavutada kiirem vaktsineerimine? Üks osa sai natukene vastatud, oli see perearstidele antav kogus 9000, sellest suurest AstraZeneca portsust aga mainib arv. Ma saan aru, et tartu lootis sellel nädalal sarnaselt Tallinnale oma vaktsineerimiskeskuse käima panna aga vaktsiin ei jagunud, miks ei jagunud? Et kuidas üldse vaktsiine jagame ja alustades sellest Faizer Moderna vaktsiinist, et siin perearstid oma riskirühmadele on, on saanud sellise erineva printsiibi alusel, et kui alustasime selle riskirühmade vaktsineerimise, siis algselt tantsime perearstile võimaluse viie nädala jooksul, iga perearst sai võimaluse ühe korra tellida. Sealt edasi vaktsiini tarned pisut suurenesid, meil oli võimalik minna edasi kolme nädala maatriksi peale, kus siis ka jälle kõik maakonna, et kõik perearstid said ühe võimaluse tellida siis Faizer kui Moderna vaktsiini. Ja nüüd meil nii-öelda need kaks helis maatriks nädalatsüklid lõpevad. Ja järgmisest nädalast me liigume juba edasi, kus me anname perearstidele veel enam sihitult kolme nädala jooksul iga perearst kaks korda saab võimaluse tellida siis Faizer vaktsiini ja seda siis läbi sellise rehkenduse, kus me vaatame perearstide riskirühma suurust ja seekord sihituna ainult seda 80 pluss inimeste arvu. Et, et see on selline põhiprintsiipe, selline oluline baas, vaktsineerimine, nüüd rääkides nädalavahetusest ja AstraZeneca vaktsiini, siis tõesti siin Läksime sellise põhimõttega, et selles suures tarnesse 45000 millegagi menteeruvalt pool me anname nädalavahetusse ja teine pool, et me püüame ikkagi nii-öelda perearstide vihmadele ja läbi perearstide, seda enam, et kõik perearstid täna ei olegi saanud võimalusega AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerida. Ja, ja miks sai Tartu, kui kui me räägime ühest vaktsineerimiskeskuses Tartu Ülikooli kliinikumis, siis Tartu Ülikooli kliinikum ise hindas võimekuseks 2000 nädalavahetusel vaktsineerida lisanduvad veel siin keskusele lisanduvad perearstikeskuse täna nädalavahetusel sellel nädalavahetusel siis Tartu lubab vaktsineerida koos perearstidega SIIN SIIN üle nelja, 4700 on see täpne arv. Tallinnas on seal mingi 10 11000 doosi, et ma arvan, et need proportsioonid on õiged ja kindlasti me läksime ikkagi sihtima vaktsineerimist üle Eesti, et anda nagu võimalikult suur suur võimalus kõikidele minna oma lähimasse keskusesse. Sest siinkohal tuleb kindlasti rõhutada, et, et inimene peab leidma ikkagi selle vaktsineerimise võimaluse võimalikult oma elukoha lähedal, sest arvestada tuleb, et AstraZeneca puhul tuleb minna ka teist doosi saama. Et kindlasti ei ole mõtet Tartust Tallinnasse sõita ja vastupidi, et hetkel me arvame, et selle nädalavahetuse osas on ka, on ka Tartu õiglaselt ja õieti koheldud. Pigem ootame siin inimesi vaktsineerima, millal nüüd saame me nii-öelda päris vaktsineerimiskeskused avada, rääkides juba sellistest suur vaktsineerimiste essis. Arvestades täna teadaolevaid vaktsiini tarneid, arvame, et ehk aprilli lõpus, mai alguses on see aeg. Sest jah, minul on ka siin vaktsiini tarned 21, esimesel poolaastal, aga seisuga 24 märts ja see näitab seda, et põhimõtteliselt aprilli järgmistel nädalatel selliseid suuri koguseid ei saabu, et AstraZeneca saabub seal no natukene üle 10003. aprillil nädalal, siis 17000, et 800, siis veel Faizeriga saabub siis igal nädalal seal suurusjärgus 27 28000, aga kas ma olen õigesti aru saanud, et enamasti need lähevad siis plaanitud teisteks doosideks? Ja järgmise kahe-kolme nädala AstraZeneca vaktsiin läheb tegelikult pigem teiseks doosiks, et me püüame siin arvestada nagu väga täpselt, et millal on see teise doosi vajadus ja kui siin tekib esimese doosi võimalusi, siis me kohe ka selle vaktsineerimisse suunama, aga, aga suures plaanis, jah, ma arvan küll, et nüüd see nädalalõpp ja järgmisel nädalal arstid teevad, on siis ikkagi selliseid AstraZeneca esimesed doosid ja sealt edasi juba me peame siis teisteks doosideks ainuüksi planeerima. Kui optimistlik te olete selle maigu suhtes, et maigus tõesti, kui kuulata sotsiaalministrit või ka sotsiaalministeeriumi kantslerite, et siis saavad kõik inimesed võimaluse vaktsineerida ennast. Kui optimistlik saab olla, arvestades seda, siis aprillikuus väga palju esimesi doose teha ei saa. Et maikuus siis suudetakse populatsiooniüleselt minna vaktsineerima. Ma ma usun sellesse, et maikuus, mai teises pooles me saame ikkagi küll sellise suure suur vaktsineerimisega alustada, sest ma näen kõrvalt, kui, kui palju selle nimel oletatakse, et üks on see, see vaktsiinide osa, mis meil tuleb ja need vaktsiini, mis meile tulevad, et neid tarneid suurendada, saada regulaarsemaks, saada vaktsiine juurde. Nii et mina, mina siin, usun, et me saame aru, et see On see on, see on ülioluline, see on vajalik. Meil on ikkagi siin võitlus väga-väga kurja haigusega ja, ja, ja, ja tahaks, tahaks küll lubada, et me töötame selles suunas, et maikuus me saame selle suur vaktsineerimise avad. Marve küsib, millal hakatakse kõrgkoolide töötajaid vaktsineerima? Kõrgkooli töötajaid ma pakun, et hakatakse vaktsineerima märtsi teises pooles ja võib-olla ma hästi lühidalt siin selgitan üldse kõrgkooli töötaja, kui, kui üks osa sellest eesliinitöötajatest, et ka siinsel AstraZeneca vaktsiini tänase soovitusega, et alla kuuekümneaastastel pigem mitte siis on meil eesliini töötajate, see grupp siin pigem peatatud. Meil on siin küll need esini töötajatest, politsei, päästeüldhariduskoolide õpetajad, lasteaed, lastehoid, sotsiaalvaldkonna eesliini töötajaid, et et siin lähtuvalt nimekirjadest on suurem osa vaktsineerimisi tehtud, aga ka seal on teatud teatud lõpetamisi veel samas nende sihtgruppide osakaal, ega me päris rahul olla ei saa, et seal on ikkagi vaktsineerimisega hõlmatus ka mingi 50 60 protsenti ainult võiks olla ju kõrgem ja tõesti uusi eesliini töötajate gruppe, sealhulgas kõrgkooli töötajate grupp, ütleme täna täna veel ka haigekassale esitatud ei ole, et kõikide nende eesliini töötajate gruppide kritiseerimisega tegeleb meil riigikantselei koos vastutavate valdkonna ministri ministeeriumitega. Aga, aga arvame, et siis aprilli teisest poolest ja võib-olla ka siis selle arvelt, kus me siis saame juba Faizer ja Moderna vaktsiini osas meie 80 70 pluss-i osas juba sellise arvestatava hõlmatuse ja sealt edasi siis kanda sealt nende nii-öelda noorematele gruppidele edasi. Doktor, kalda, kui tihti teile helistatakse perearsti keskusesse, inimene räägibki, et noh, et midagi teha ei ole, ma olen kas poe müüa või puutun muul viisil kokku väga paljude inimestega, et ma olen enda pärast mures, et palun vaktsineerige mind ära. Ikka helistatakse, mis te vastate neile? Meie ütleme neile seda, et, et hetkel kui meil parajasti ei ole vaktsiini, ei ole selles järjekorras, kes vaktsiini saavad, siis me ütleme, et me paneme nad järjekorda. Eriti veel, kui nad kuuluvad ka riskigruppi, eks ju, jama omaga siis kaasuvate, haiguste või vanuse tõttu. Aga, aga nendele, kes siis ei ole meil riskigrupis ehk et kes on nooremad ja kellel ei ole haigusi, nendel me siis soovitame praegu me tõesti oleme soovitanud jälgida ka seda, mis toimub nüüd siis nendel nädalavahetustel, mass vaktsineerimiste käigus. Aga jah, me ise oleme väga huvitatud ikkagi sellest, et need riskiklubid saaksid nagu ära vaktsineeritud meil kõigepealt ja üldse ka enne seda, kui, kui üldse hakkavad toimuma kuskil mais nüüd elanikkonna ülejäänud osa vaktsineerimised, nii et noh, meie oleme väga, me oleme väga toetavad, me tahaksime kõiki vaktsineerida, aga lihtsalt selle taga on jah asi, et ei ole alati veel seda vaktsiin käepärast. Me tuleme hetke pärast tagasi stuudiosse, aga mul on üks ettesalvestatud vastus ka, küsib raadiokuulaja Ilmar ja kuna see küsimus läks niivõrd palju ravimiameti vastutusvaldkonda, siis helistasin ravimiametisse ja palusin seal Margit plaksol seda küsimust kommenteerida. Ja meile on tulnud siis kuulajaküsimus Ilmarilt. Teda huvitab kõige rohkem see pool, kuidas siis tagatakse kvaliteedikontroll, et korduvalt on räägitud, et üldises mõttes on vaktsiinid ohutud, aga see on tõepoolest nii, kui konkreetses süstlas olev vedelik vastab spetsifikatsiooni teleseega. Ilmar palub muuhulgas puudutada ka vaktsiinide kvaliteedi kontrollimise küsimust. Mida temale teadaolevat Pole meedias veel tõstatatud ja meil on telefonil nüüd ravimiametist Margitta plakso, tere päevast. Öelge, kuidas käib siis kvaliteedikontroll, kas Eestis on võimekust terviseameti ülikoolide poolt teha pistelist kontrolli, et konkreetne diivastaks tehase spetsifikatsiooni tele või toimub see Euroopa Komisjoni Euroopa ravimiametitasandil ja kui kvaliteedikontroll toimub Euroopa tasandil, siis oleks hea kuule arvates, kui saaks ülevaate, kuidas reaalselt toimub, see tähendab kas iga partiiga tuleb kaasas sõltumatu kontrollorgani sertifikaat või toimub pisteline kontroll või on lahendatud see asi kuidagi teisiti? Ja ravimite ja vaktsiinide kvaliteedikontroll on tõesti väga oluline ja iga partii kontroll on väga oluline. Kvaliteeti näitavad parameetreid, kinnitatakse müügiloa andmisel ja neile peavad siis vastama kõik turustatud partiid et ravimi või vaktsiini vaktsiini tootja peab enne testima kõiki partiisid, kui ta neid müügile väljastab, kuid kõigile vaktsiinidele on, sealhulgas siis koroona. Vaktsiinidele kehtib lisaks nõue, et enne turule lubamist peab täiendava kontrolli tegema ka Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus. Kütuse kontroll, laboratoorium, mis kuulub ravimikontrolli laborite koostöövõrgustiku ehk siis sõltumatu laboratoorium ja tootja, saadab igast partiist laborile näidised analüüsiks. Mis Eesti puhul siis tähendab, et kui nüüd terviseamet teatab, et tuli uus partii või nohu saadetis, ükskõik millist vaktsiini siis mõni eksemplar saadetakse ka siis näiteks ravimiametisse või kuidas Eesti puhul toimub? Eesti puhul on niimoodi, et usaldame mõne teise riigi pädeva asutuse labori tehtud analüüsi ja selline põhimõte kehtib siis Euroopa liidus üldiselt et teised liikmesriigid aktsepteerivad juba kord tehtud analüüsi. Testis selliseid analüüse vaktsiinidele ei tehta. Ehk siis, kui ka keegi soovib teada, kas Eestis säilitatakse igast partiist nii-öelda proovi näidis, mida saaks põhjalikult uurida, siis kui tõsine kõrvaltoime, selle partii vaktsiiniga juhtub, siis ma saan aru, see vastus on ei, et Eestis seda ei säilitada, küll aga Euroopa liidus tõenäoliselt neid laboreid või või siis pädevaid asutusi, kus igast partiist on siis mõni kogus hoiule pandud. See on tõenäoliselt jaatava vastusega. Vaktsiinitootjal on kohustus säilitada igast partiist näidised, et vajadusel teha järelkontrolli, et see kohustus on pandud vaktsiinitootjale. Nii läheme stuudiost edasi. Saate lõpusõnade aeg on varsti käes, meil on haigekassa juhatuse liige Maive ja perearst Ruth Kalda stuudios. Võtaks kuidagi nüüd kokku, ma ei tea, kas mingisugune teemade ring on jäänud ka käsitlemata, kas kuulajad ole taibanud või saatejuht ei ole taibanud, et mida te oluliseks peate rõhutada veel? Võib-olla veel see, et, et tõesti noh, see, mille nimel me täna võitlema, et, et mis, mis, mis need numbrid meil täna on, et ka täna hommikul meil tegelikult oli jälle 832 positiivset haiget, et see number on pisut langenud, aga ikkagi murettekitav, et ikkagi 24 tunni testides 17 protsenti on positiivsed. Meie haiglad on ülekoormatud, 711 haiget oli täna täna haiglas. Meil iga päev lisandub uusi surmajuhtumeid eelmisel päevaga kuus. Et olukord on väga tõsine, väga palju räägitakse, kuidas ennast kaitsta, mida teha, meil on piirangud. Aga ärme alahinda vaktsineerimise olulist olulisust, antakse võimalus, pakutakse siis, siis võtke vastu te kaitset vaktsineerimisega iseennast ja ennast vaktsineerida. Kaitsete oma lähedasi. Kes siis lõpuks neid inimesi veenma hakkab, kui me ühel hetkel avastame tegelikult üsna pea, et meil ei ole mitte vaktsiinide puudus, vaid on siis ütleme, mingisugused eelhoiakud, et perearstid on selleks valmis, et te hakatigi oma patsiente igapäevaselt veenma, et palun tehke see vaktsiin ära. Tegelikult seda tööd igapäevaselt ka teeme ja kui on tõepoolest üsna suur hulk inimesi, kes on kohe valmis nii kui kui ainult teade tuleb, et kas või needsamad massvaktsineerimised nädalavahetuseti näitavad seda, et, et tullakse, et telefonid on umbes ja, või registreerimise keskkonnad jooksevad kinni siis teisal On ka neid, kellega on vaja pikemalt arutleda. Ja eeskätt on sageli need on need riskigrupi patsiendid, eakamad patsiendid aga, aga on ka nooremaid nende hulgas. Ja vot just sellepärast ongi nagu perearstile antud ka just nende riskigrupi patsientidega tegelemine ja nende vaktsineerimine, et küsimusi on palju ja nendele nendele me siis vastuseid anname koos pereõdedega. Ja ma arvan, et, et siinse usalduslik suhe loed ka ja sellepärast on, on hästi oluline jahe. Et need natuke haavatavamad, need inimesed, kes pigem pelglik omad on, kes ootavad et mis juhtuma hakkab, eks ju, et kuidas teistel läheb. Et nendega see töö peabki individuaalset laadi rohkem olema ja seda me teeme niikuinii. Suur tänu. Ma tänan saatekülalisi, tänan kuulajaid, sest ilma teieta oleks saade saanud. Mitte nii mitmekesine, aga siis vaktsineerimine kindlasti on seda perspektiivi silmas pidades parem kui mitte vaktsineerimine. Et kui te mõtlete sellele, et kui palju te täna saate vähem elus asju teha, kui palju vähem teie lapsed saavad koolis käia, siis vaktsineerimine tõenäoliselt viib meid sellesse päeva tagasi, kui kõik on peaaegu et normaalne, mina tänan kuulajaid ja tänan saatekülalisi.
