Vikerraadio Reporteritund. Tervist ligikaudu 71 protsenti maapinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui üks protsent on sellest kõlbulik joogiveeks toidu valmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik tänases reporteritunnis räägime, miks on puhas vesi meie tähtsaim maavara? Kui palju meil vett on? Palju, seda kasutatakse, miks ja kuidas tuleks taaskasutada ja milliste tegevustega igaüks meist saaks vett säästa. Tänase saate külalisteks on Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Kärmas ja keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi. Tänase reporteritunni saatejuht on Kristo Elias. Ja tänase saate esimene külaline on Tartu stuudios Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi. Tervist. Tere päevast. No teie olete öelnud, et põhjavesi on Eesti tähtsaim maavara. Miks see nii on? Sellepärast, et vesi üleüldiselt on inimestele väga vajalik ja enamus võib-olla seda ei usu ja ei pane tähele, aga tavaliselt saame sellest aru siis, kui, kui vett enam ei ole, ootamatult kraanist ei tule, me tegelikult kasutame igal pool vett väga palju. Ja väga paljude tegevuste jaoks on vesi vajalik ja põhjavesi kui selline on oluline Eesti puhul just maavarana seetõttu, et üsna suur osa Eesti inimestest ja majapidamistest saab oma igapäevase vee põhjaveest. Te ütlesite, et väga paljude tegevuste jaoks tarvitatakse vett väga paljude toodete valmistamiseks. Tarvitatakse. Eks ju, ja see on väga huvitav, sellepärast et igaüks on meist praktiliselt kuulnud süsiniku jalajäljest ja, ja väga palju räägitakse süsiniku jalajäljest ja kogu meie majandus nii-öelda juhindub, nüüd sellest aga samal ajal on, on levinud ka selline arvutus, mis näitab veekulu, ehk siis on v jalajälg ja veejalajälg näitab just seda, et kas mingisuguse tegevuse jaoks või, või mingisuguse toote tootmise jaoks kui palju vett siis selleks kulub. Näiteks ja kui siin nüüd näiteid tuua, siis millal te viimati sõite ühte head veiselihast Eiki ühe kilo veiseliha tootmiseks näiteks maailmas keskmiselt kulub umbes 15 tonni vett. Seda on ikka väga-väga palju. Seda on väga palju tõesti arvestada seda, et, et see on ainult üks kilo sellest nii-öelda veisest. Aga see on selline reis, steik on nagu selline noh mida iga päev ei söö, aga mõned, võib-olla igapäevasemad asjad. No kui me nüüd võtame seal muid asju, jääme ikkagi toidu juurde, näiteks eestlastele, eks ju, meeldib Väiga sealiha, sealiha on natukene parem, sealihal on peaaegu et poole vähem, ehk siis keskmiselt umbes 6000 liitrit või kuus tonni vett kulub ühe kilo jaoks või siis väga paljud meist joovad õlut. Siis näiteks kui te võtate ühe pool klaasi õlut, siis selle poole klaasi õlle tootmiseks kulub näiteks 150 liitrit vett. Ehkki igal tegevusel on alati see see v nii-öelda tarve on oluliselt suurem, kui see esialgu tundub. Ja kui võtta Siin konteksti, et maailma rahvastik aina suureneb, siis järelikult vee tarbimine ka aina aina suureneb. Ja kui nüüd vaadata selliseid globaalseid trende, siis ÜRO inim enim uuringute aruanne siis prognoosib, et 2050.-ks aastaks saab inimesi olema juba üle 11 miljardi ja sellega samas ka v aruandes prognoositakse, et vee tarbimine selleks ajaks praktiliselt muutub kahekordseks. Sealjuures kuna me rääkisime juba toidust näiteks siis põllumajandus ja toiduainetetööstused toidu tootmine muutub siis tulevikumaailmas üheks olulisemaks veetarbijaks ehk et öeldaksegi või ennustataksegi, et 90 protsenti kogu v tarbin inimkonna poolt vajalikust vee tarbimisest hakkab moodustama siis põllumajandus ja toiduainete tööstus. Kus üldiselt inimesed maailmas vett saavad, kus veevaru on? Meil on olemas maakeral Veeringe ja see vesi, mida me saame kasutada, see on nii-öelda osa sellest e-ringest väga paljudes piirkondades maailmas kasutatakse otse siis sademetest tulenevat vett, mis voolab meil siis pinnaveekogudes ehk meil on teatud osa sellest veto magevesi pinnaveekogudes ja seda on võimalik kasutada. On piirkondi, kus seda pinnavett ei ole ja on ka piirkondi, kus ei ole ka sademeid tänapäeval väga palju. Sellisel juhul on nendes piirkondades näiteks põhjavesi sügavamaks desmingisugustes maabuvad kihtides ta on sinna talletunud varasema, siis geoloogilise aja jooksul. Aga need põhjavee varud näiteks siis nendes piirkondades on nüüd sellised, et kui neid tänapäeval kasutada, siis nad enam ei taastunud, eks ehk variante, kust vett saada, palju aga need kõik variandid ei pruugi olla väga jätkusuutlikud. Tundub. Meil Eestis on veega selles mõttes hästi, et meil on põhjavett, meil on sademeid ja meil ei ole ka väga palju inimesi. Ja Eesti on tõepoolest üsna sellises õnnelikus situatsioonis geoloogiliselt üleüldiselt kui me räägimegi geoloogiast ja, ja elukeskkonnast, siis meil on hea rahulik, meil maavärinaid meil ei toimu, katastroof. Ja samas meil on ka vett üsna palju, meil ikkagi sajab sademeid rohkem kui meil aurub. Mis tähendab seda, et meil see vesi akumuleerub ja, ja seda on võimalik siis kasutada, kas nii pinnaveena kui ka põhjaveena ja õnneks jah, Eestis ka elanikkonna tihedus ei ole väga suur, mistõttu meil üldiselt probleeme veega ei ole. Kas. Kuidagi on ka välja arvutatud, kui palju meil seda vett on. Ja see on tegelikult üsna lihtne arvutus, et kui võtta nüüd Eesti pindala, võtta see maakoore ülemised kihid, milles meil näiteks põhjavesi sisaldub ja kui nüüd arvutada sellist keskmise poorsuse kaudu, siis sellist staatilist vett, mis lihtsalt Eesti aluspõhjakihtidesse ära mahub, seda on umbes 1,8 või kaks kuupkilomeetrit. Või siis, kui nüüd arvutada, siis kuupmeetrites, siis on seal umbes 18 miljardit kuupmeetrit vett. Aga see on nüüd selline? Jah, ei jah, see paraku on, aga väga-väga raske on ka sellele mingisugust vastet tuua kuidagi. Aga ütleme niimoodi, et, et selline noh, keskmine veetarbimine ühes ühes linnas näiteks noh, Viljandi-suuruses linnas võiks olla selline 5000 kuupmeetrit ööpäevas, näiteks suurus järguna ka täpseid arve muidugi ei tea. Kõike seda vett on siis võimalik kätte saada või. Vot see ongi, et, et see on staatiline, see on selline, mis põhimõtteliselt vesi ära mahub kivimites nüüd, mis meie jaoks palju olulisem on, on see, ehk et see vesi kogu aeg täieneks, ehk meid huvitab see vesi, mis sademetena tuleb siis Eestis maapinnale, osa sellest aurub osa taimede kaudu, evad trans pireerub jällegi aga siis teatud hulk sellest veest jõuab ka uuesti siis maabuvad kihtidesse, seal ta siis voolab mingi hetk osa sellest läheb sügavamatesse kihtidesse, jääb sinna kauemaks ajaks ja osa sellest veest siis jällegi toidab siis meie meie pinnaveekogusid. Ehk et meid huvitab see vesi. Ja kui me nüüd sellest räägime, siis kui nüüd võtta aasta keskmine sademete summa, mis on umbes 600 millimeetrit sademeid aastas, siis kui, kui sedapidi arvutada, siis keskmiselt igas ööpäevas tuleb Eestis siis 75 miljonit kuupmeetrit, et jällegi maapinnale, millest siis umbes 11 miljonit kuupmeetrit, siis infiltreerub siis maapõuekihtidesse. Kuidas. Kihtidest me seda vett ikkagi kätte saame, kuidas me seda võtame ja ja, ja kui palju me seda sealt alt nii-öelda võtame. Põhimõtteliselt see vesi saabki maapõue infiltreeruda või siis voolata ainult sellisel juhul, kui need kihid on sellised, kus vesi saab voolata, ehk meie nimetame neid veelademed, eks need on sellised kihid, kus vesi liigub suhteliselt hästi ja kui see vesi liigub seal, siis sealt nendest kivimitest on võimalik seda Vedge kätte saada. Samas on olemas ka sellised maapõuekihid, kus vesi väga hästi ei liigu, kus lihtsalt see, kas kivim osakestega lõhet, lõhede vaheline ruum on niivõrd pisikene, et vesi füüsiliselt ei saa seal väga hästi liikuda. Neid Me nimetame veepidemete, eks, aga veepidemed on jällegi oluliselt selle tõttu, et kui sealt ei saa vesi näiteks maapõue minna, siis nad on reostuse mõttes reostuse kaitstuse mõttes on nad väga olulised kihid, ehk et seal on natukene ohutum nii-öelda maapealset tegevust korraldada, ilma et põhjaveevarusid ära ei rikuks. Aga nüüd, kuidas vett kätte saada, siis oluline ongi leida ülesse siis need maapõuekihid, kus, mis juhivad hästi vett. Ja kui me nüüd sõna otseses mõttes puurime sinna augud siis vesi valgub sinna sellesse auku ja sealt on võimalik teda välja pumbata. Ja jällegi uus vesi voolab selle asemel, kui nad on hea veejuhtivusega, siis uus vesi voolab jällegi sinna siis sellesse auku või noh, me nimetame neid spur kaevudeks või nad võivad olla ka salvkaevud või üldse kaevud ja, ja sealt me siis saamegi seda vett kasutada. Millises seisukorras üldiselt see vesi on, mida me seal kasutame? Ja mis seda seisukorda mõjutab. Ja siin on, nüüd tekib see küsimus, et eesti rahvas on võib-olla natukene ära hellitatud ja eesti rahvas võib olla eeldab, et kogu see vesi, mida me puurkaevudest või salvkaevudest saame, et see peab olema väga hea joogivee kvaliteeti teediga. Nüüd see ei pruugi alati nii olla ja see ei pruugi nii olla just kahel põhjusel. Üks põhjus on loomulikult inimtegevus ise, ehk me võime oma tegevusega selle v ära rikkuda, mis tähendab seda, et kui me maapinnal tegeleme millegagi, jätame oma jäätmed maha, jätame reostuse maha siis seesama vesi, mis sademetega tuleb see lihtsalt nii-öelda liikudes pinnasesse, võtab kogu selle reostuse kaasa ja lõppkokkuvõttes võib see jõuda siis meiega kaevudesse. Aga teistpidi, isegi kui seal ei ole seda reostust ja, ja kui see vesi liigub maabuvad kihtides, siis. Ma arvan, et kõigil on meeles koolikeemias selline lause, et vesi on väga hea lahusti. Ehk siis, kui vesi liigub kivimites, siis ta ikkagi reageerib nende kivimitega ja lahustab sealt teatud aineid. Ja mida kauem on siis vesi maapõues teades seda rohkem aineid sinna lahustub. Ja seda rohkem võib seal olla, aga näiteks meile ebasoovitavaid komponente. Näiteks võib siin tuua rauda, mis tuleb kivimitest, mis on täiesti looduslik, kohati võib-olla ka arseeni, mis võib kivimitest tulla ja täiesti looduslik olla üsna tuntud probleeme. Eestis on floriidid, mis tulevad täpselt samamoodi kivimitest, ehk et kogu vesi, mida me puurkaevudest või kaevudest võtame, ei pruugi olla joogile kvaliteediga. Ma saan aru, et geoloogiateenistus tegeleb selle uurimisega, selle nii-öelda seisukorra vaatlemisega pidevalt uuringud käivad. Ja meie põhieesmärk on jah, just hinna ta neid tingimusi, mis meil looduses valitsenud hinnata neid varusid just põhjaveeseisukohalt, mis meil olemas on ja üks suur eesmärk on, on hinnata ka suuremat, et inimnii-öelda selliste tegevuste või arenduste mõju siis meie keskkonnale ja ka siis põhjavee kvaliteedile, põhjavee kvaliteedile. Need arendused võivad siis olla kas siis praegu näiteks olemasolevat kaevandused tulevikus planeeritavad kaevandused, tunnelid, mis muud suured, sellised nii-öelda natuke regionaalsemad arengud. Kas võib juhtuda nii, et kui võtta ka vett mõnest kohast liiga palju, siis see võib tegelikult nii, nii v nii-öelda hulgale kui ka seisukorrale mingisuguseid muutusi põhjustada? Põhjaveega või üldse veega ongi üks oluline asi, mida peab silmas pidama, on see, et, et meil on meie hulk, mida meil kõigil vaja on, aga samas on seal oluline ka vee kvaliteet, ehk kui see vee kvaliteet on selline, et ta meile kas joogiks või mingiks muuks tegevuseks ei kõlba siis ei ole meil ka sellest hulgast midagi kasu. Ehk et meil alati peab siis olema nagu kaks asja, nii vee kvaliteet kui kvantiteet. Nüüd vee voolamine kivimites toimub natukene teistmoodi, kui tee voolamine jõgedes, järvedes. Seal toimub teaduslikult väljendatuna filtratsiooniline voolamine, ehk see vesi peab kivimiosakeste vahel voolama ja ta kaotab seal energiata, tal läheb sellega natukene rohkem aega. Mis tähendab seda, et kui ühest kohast väga palju võtta vett välja, siis need kaevud lihtsalt jäävad kuivaks, kuna nendest pinnastest ei tule piisavalt palju vett peale. Aga see ei pruugi veel tähendada, et meil kogu vesi on otsas. Kui me ootame näiteks üks või kaks päeva, siis valgub see vesi sinna kaevudesse tagasi ja me saame jälle pumbata. Ehk alati on olemas selline optimaalne vee hulk, mida me teatud kivimitest siis siis teatud konstruktsiooniga puurkaevudest kätte saame. Ja seda nimetatakse ka lokaalseks vee varuks mis tähendab seda, et kui me paneme oma nii-öelda arendused ja tegevuse püsti põhjavee baasil, siis me peame arvestama seda, et milline on selle kohalike siis maapõuekihtide v juhtivused ja kui palju me saame sealt korraga siis teatud kaevude hulgaga vett kätte mingi aja jooksul seal lokaalne, aga siis kui nii-öelda need tegevused hakkavad pindalaliselt väga palju kasvama, siis me hakkame neid põhja registega juba suuremas mahus ja üldisemalt tühjendama ja sellisel juhul peame me hakkama juba arvutama nende suuremate põhjaveekihtide bilanss. Ehk kui palju meil tuleb nendesse põhjavee kihtidesse. Kui palju nendest põhjaveekihtidest voolab sellise looduslikku teed pidi välja, kui palju on see nii-öelda see bilanss ja kui palju me siis saame sealt vett välja võtta siis siis selle nii-öelda selle väljavoolava vee arvelt, sest kui meie võtame ühest kohast vee ära, siis jääb kuhugi ära voolamata. Ja, ja need on nagu need väga olulised arvutused, mida tuleb teha, ehk et hinnata seda, milline mõju siis meie tegevusel on. No kas on tõsiselt? Tegelikult tihtipeale võetakse sellist puhast joogivett veidi nagu iseenesestmõistetavalt, et teie jutust selgub, et see asi on ikkagi palju, palju keerulisem ja ja selles mõttes võiks vett puhast joogivett rohkem väärtustada kui praegu. Eesti seadusandlus on ka natukene ütleme halvasti välja tulnud ehk et meie maavarasid käsitlev seadus ehk maapõue seadus on selle maavarade kui sellise sõna ära kaaperdanud, ehk seal on kirjas siis kõik meie kivi, millised maavarad ja nad on nimetatud maavaradega, mistõttu näiteks põhjavett seal ei ole ja seda me saame ta ametlikus keeles siis loodusvaraks loodusvaraks just nimelt. Et ta nagu selline pehmem väärtus, et ta ei ole nii nii väärtuslik kui kivi, millised maavarad ja. Just, aga samas on jällegi veel omaette pühendatud siis veeseadus, mis natukene seda balantseerib. Aga, aga loomulikult nagu ma ütlesin, selleks, et vett kasutada või selleks, et neil vesi olemas oleks, on vaja kahte asja. Üks on vee hulk, mida Eestis on väga palju võrreldes Eesti nende vajalike veehulkadega, mida me kasutame. Kui ma ütlesin, et meil tuleb umbes 11 miljonit kuupmeetrit vett päevas kogu aeg maabuvad kihtidesse, samas kui meie veetarbimine kogu Eestis koos kaevandustega hetkel on, ainult on alla ühe miljoni kuupmeetri ööpäevas, siis on selge, et Eestis veevarusid on hästi palju. Aga sealjuures siis oluline on vee kvaliteet. Ehk kui me kuskil selle kvaliteedi ära rikume siis sellisel juhul, olgugi, et meil on palju või suured vee varud siis me ei saa seda kasutada või vähemalt tuleb sellele väga täpselt mõelda, enne kui me midagi hakkame tegema või kuskil tegutsema. Lõpetuseks ma küsin ikkagi, et mis siis on nii-öelda tulevikuprognoos selle hinnalise veega, et kas see muutub meil tegelikult veelgi hinnalisemaks, vaadates ümbritsevat maailma? No vaadates nüüd tulevikutrende või globaalseid trende, siis kui Eesti elaks omaette mullis siis tõenäoliselt Eestis probleeme veega kunagi ei tuleks vaadata seda, mida ikkagi ÜRO või, või muud nii-öelda globaalsed hinnangud annavad, siis on tõenäoline, et hakkab toimuma mingisugune migratsioon nendest piirkondadest, kus, kus maailmas tekib nii-öelda ülerahvastatus ja tekivad veeprobleemid. Kusjuures huvitav fakt on see, et George Bush oli vist see, kes esimest korda tõi välja väljendi kurjuse teljemaad. Et samal kohal, kus on kurjuse telje maad, mida me teame väga hästi USA retoorikas siis selles samas piirkonnas tegelikult on ka kõige suuremad veeprobleemid, ehk sealt hakkab tõenäoliselt toimuma migratsioon nendesse piirkondadesse, kus maal või, või nii-öelda globaalselt on rohkem vett. Teine suur või sihuke globaalne trend, mida tuleb jälgida ja mida kõik riigid peaksid jälgima, on nii-öelda maade hõivamine. Inglise keeles on selline väljend länud kräbing, see tähendab seda, et kas suured korporatsioonid või isegi mõningad riigid ostavad ülesse maid teistes riikides, kus on olemas natuke rohkem ja natuke suuremad veevarud ja nad saavad sinna sisse planeerida juba kas siis väga konkreetseid nii-öelda tööst v tööstusalasid või ka põllumajandusalasid, mis siis toidavad nende riikide või siis või siis nende korporatsioonide huve. Ja lisaks sellele Eesti endal, kui me vaatame siis ka meid, me teame, et tulenevalt kliimamuutustest hakkab olukord ka Eestis muutuma ja kui me arvestame veel seda, et meie põllumajanduskogu aeg kasvab, siis tõenäoliselt kasvab ka surve põhjaveevarudele ja vee kasutamisele. Mis omakorda tähendab seda, et, et me kasutame rohkem vett, me kasutame rohkem näiteks taimekaitsevahendeid, rohkem väetisi sellega. Me võime jällegi rikkuda rohkem sellesama põhjavett. Peeti ehk me võime iseendale rohkem probleeme tekitada. Seega me peame veelgi rohkem tähele panema ja väärtustama oma vet ükstakõik, kus ta siis asub sademetena pinnaveena põhjaveena, et see muutub tulevikus aina tähtsamaks. Ja loomulikult veega on nii nagu iga muu kas loodusvara maavaraga või ka näiteks riigi majandusega, selleks et me saaksime normaalselt toimida. Me peame teadma, mis meil tagataskus on. Me teame, millised varud meil on, me teame, mida me tulevikus plaanime, me teame, kuidas me neid varusid saaksime kasutada. Ehk et seal ei ole mitte mingisugust vahet. Lihtsalt et kõiki asju tuleb teha ettemõeldult ja hästi plaanides, siis on see võimalik. Suur aitäh selle intervjuu eest, Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi. Järgmisena on meil Tartu stuudios keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Kärmas. Tervist. Tere. Tere. Nagu me hetk tagasi rääkisime, Andres Marandiga nüüd veest, kui tähtsast maavarast loodusressursist siis kuidas keskkonnaministeerium ja veeosakond vaatab meie olukorda meie puhta veega meie prognoosidega v tulevikus? Eesti asub võrreldes teiste maailma riikidega ikkagi väga heas piirkonnas, kui me hindame siis bee ressurssi kui varu ja ka selle varukvaliteeti. Aga see veel ei tähenda, et et me võiksime rahus puhata, et iga inimese panus on ikkagi oluline. Et seda ressurssi ka tulevikus meil piisavalt oleks. Hing ei saa tähelepanu ta jätta, et meil on ikkagi piirkondi, kus on ka veekvaliteediga probleeme. Kas meil võib selles mõttes kimbutada ka veepuudus tulevikus? No meil on juba täna tegelikult olemas piirkondi, kus põuaperioodide ajal on veeressursi puhta joogivee osas küll kättesaadavus olemas, aga kui inimesed kasutavad seda vett ka muuks otstarbeks, siis siis on juba v taastumine kriitilise tähendusega. Näiteks võiks tuua kasvõi Põhja-Eesti ranniku. Ja ja siis vee kvaliteedi suhtes, kas on meil piirkondi, kus tõesti on vee kvaliteet selline, et, et väga juba. No see sõltub ka jah piirkonnast, et osaliselt on põhjavee kvaliteet ka looduslikult selline, mida me ei saa kohe otse kasutada mis ei tähenda automaatselt reostumist, vaid on juba looduslike omapärade tõttu selline, mis vajab enne enne ühisveevärki jõudmist puhastamist. Aga eelkõige reostuse mõttes on meil probleemid just individuaalsed kaevud, kus, kus inimesed ei saa ühisEverki kasutada kus paratamatult siis veekaevu kõrval asuvad ka reovee kohtkäitluslahendused. See teema, et inimene tegelikult oma reoveega juba saastab oma joogivett, see on ka päris ilmne. Tänapäeval just eelmine aasta Eesti keskkonnauuringute keskus tegigi uuringu, kus hindas isiklike joogivee kaevu ja selgus, et väga paljud kaevud on reostatud just isikute enda reovee, kogumismahutite lekke tõttu või siis kasutatakse omapuhasteid, mis ei ole nõuetekohaselt hooldatud. Ja selle Nii-öelda lahendus on ikkagi see, et kõigepealt saada aru, milles on probleem ja hakata nii-öelda eraldama ja õigeid lahendusi kasutama hakata ja nii on. Aga kui palju me ikkagi Eestis üldse seda puhast vett kasutama ja kes on sellised suuremad kasutajad üldse, et kui me ei räägi ainult nii-öelda tavainimestest igaühest kodanikust siin vaid kes kasutab No kõige suurimad veetarbijad on ikkagi tööstused, eelkõige siis kõige suurem tarbija on Ida-Virumaal elektrijaamad, kes kasutavad vett jahutuseks. Sinna kulub ligi 68 protsenti kogu Eesti veevõtust. Ja teisel kohal on erinevad kaevandused ja karjäärid, kes pumpavad välja kuivenduse eesmärgil ja ülejäänud siis on kõik muud valdkonnad. Kui rääkides aga olmevees, siis siis keskmine inimene tarbib Eestis umbes 80 kuni 90 liitrit joogivett ööpäevas. Ja võrreldes keskmise Euroopa Liidu elanikuga on see umbes kaks korda väiksem tarbimiskogus, nii et elanike joogivee tarbimisharjumused on Eestis tegelikult väga head. Kuidas riik üldse seda puhast vett kaitseb, et millised nii-öelda kaitsenõuded on veele või kuidas riik seda teeb? No riigil on kehtestatud õigusaktidega erinevad piirnormid ja meetmed, mida erinevad valdkonnad peavad siis kasutama kõige suurem koormus meil, kuhu te le tuleb ikkagi põllumajandustegevusest ja meil on erinevad piirnormid v seaduses nimetamisele ja kui ka reovee kokkukogumisele ja heitme puhastamisele. Aga ja rääkides nii-öelda riigi üldisest kaitsetegevusest v kogumitele, siis meil on nii-öelda sellised veemajanduskavad, mis koostatakse kuueaastase perioodi kohta, kus siis on juba täpsemalt kavandatud iga igale üksikule vee kogumine oma vajalikud meetmed, mida tuleks rakendada, et reostus nendesse veekogumite see jõuaks või need veekogumit, mis on juba täna reostunud, et et siis need saaks puhastatud ja ja saaks saavutaksid hea seisundi. Millised need trendid on sellisel vee reostamise poole pealt, et kas näitajad näitavad, et on reostus suurenemas või on õnnestunud piir panna või kuidas see trend on? Veekogumite seisund on ja viimastel aastatel olnud pisut langustrendis, aga see ei tähenda seda, et veekogumite seisund on veel halvemaks läinud, vaid pigem seda, et oleme ise rohkem ressurssi kasutanud erinevate indikaatorite määramiseks. Meil on seire suurenenud, me oleme iseteadlikumad. Me oleme hakanud tegema ohtlike ainete seiret, et mida me varasemalt arvasime näiteks, et meie veekogumid ei ole ohtlike ainetega üldse reostunud, siis nüüd ikkagi seire näitab, et teatud kohtades see ikkagi on olemas. Et ma ei, ma ei saaks öelda, et meie veekogumite seisund on halvemaks läinud, aga me oleme ise teadlikumaks saanud ja missuguseid ohte veekogumid varitsevad. Ma tean, et on tegutsemas suur kliinest Lifi projekt, selliseid suuri nii-öelda investeeringuid ja Euroopa rahasid ju kasutatakse ka, et meie veeseisukorda paremaks teha. Absoluutselt meie veemajanduskavad sisaldavadki meetme programme, kus on siis toodud erinevad kaitsemeetmete lisaks siis administratiivsetel meetmetele, meil ongi tehnilisi meetmeid, kus me päriselt ka, kas siis renoveerimine, puhas leid, ehitame sõnniku silohoidlaid, ohjame aju koormust tehes erinevaid veekogumite äärde puhveralasid, nii et neid meetmeid jah, on erinevates piirkondades mitmeid ja palju. Mis on ikkagi praegu muret keskkonnaministeeriumi veeosakonna selles mõttes, et ma saan aru, et tegelikult päris palju sellist puhast joogivett me kasutame ka võib-olla valedel eesmärkidel, et kus ei peaks seda. Nojah, et väga levinud on praktikad, puhast joogivett kasutatakse meil ka haljastuses kastmiseks. Et arvestades, et kui väärtuslik tegelikult puhas joogivesi on ja et see üldse ühise järgi jõuab, kui palju vee-ettevõtja peab selleks tegelikult panustama ja puhastama seda eelnevalt, siis see lihtsalt ei ole mõistlik, et me kasutame seda puhastatud joogivett kastmiseks, kui samal ajal on meil olemas teisi odavamaid efektiivsemaid võimalusi, mis need on siis kõige lihtsam viis, mida meie esivanemad juba kasutasid, on sademevee kasutamine, kogume sademed kokku ja kasutame seda mõistlikult. Niisutamiseks näiteks. Ehk siis see on nagu sademevee selline taaskasutus, et ta on nagu maha sadanud. Aga see kogutakse kokku ja kasutatakse mõnes mõttes uuesti. Just nii jah, et selleks on erinevad vaid nii-öelda välja töötatud nippe juba, et lisaks sellega, et ämbriga kogutakse seda sademevett, on võimalik kasutada erinevaid sademevee, kokkukogumise, tiike ja, ja selliseid kraavikesi, kus põhimõtteliselt on võimalik seda sademevett hiljem võtta ja taaskasutada nii linnahaljastuses. Aga miks mitte ka auto pesulates teede tänavate puhastamiseks, miks mitte ka tuletõrje veenad? Neid kasutusvaldkondi, kus me ei peaks kasutama puhast joogivett, on tegelikult mitmeid. Peame lihtsalt oma mõtteharjumust muutma, et seal, seal, kus on võimalik kasutada juba looduslikke vahendeid, võiks kasutada neid, neid ressursse. Ma tahtsingi küsida. See ei ole selline asi, mida me nagu oma kodus aiamaal ainult saaksime teha, vaid see on tõesti selline ka tööstuslikud ja ka nii-öelda igapäevaelus linnaruumis. Teistel tegevusaladel, kus vett kasutatakse. Absoluutselt jah, et Est linnahaljastuses, kus ju ka väga, väga suured kogused, et kasutatakse, on, on suur potentsiaal just sademe veel, kas see on? Et Eestis selline täiesti uus asi, kuhu võiks minna või kas Eestis on seda juba kasutatud. Kas maailmas on näiteid, kus hästi toimiv see sademevee taaskasutamine? Ja sademevee taaskasutamise osas võiks juht riikidena tuua välja näiteks Taani ja Rootsi, kus need sademed piibetiigid on kasvõi laste mänguväljakut täna kasutusele võetud, samal ajal saab seda kasutada tuletõrjeveena ja teistpidi ta täidab ka väga olulist rolli selle üle, et arvestades, et meil on kliimamuutused siis sademeveetiigid vähendavad ka üleujutus oht, ehk on olemas veele kohe selline puhvermahuti, mis võimaldab siis seda, seda üleujutus ohtu vältida või siis vähemalt seda üleujutust lahendada. Teine teema on ka ju, et populariseerida heitlevee taaskasutamise. Teemat, et kuidas seda mõista? Heitvee taaskasutamise osas oleme me alles nii-öelda algusjärgus, et see on ikkagi Eesti jaoks suhteliselt uus valdkond. Eelkõige on heitvee taaskasutamisega tegelenud Lõuna-Euroopa piirkondade riigid kus on siis ressurss rohkem piiratud. Aga, aga heide taas kasvatas Eesti jaoks tõusetus seoses sellega, et eelmine aasta Euroopa Liidu parlament võttis vastu heitle taaskasutamise määr saanud, mis küll jõustub 2023. aastal, aga aga juba täna me peame siis tegevusi tegema, et, et seda kahetuhande 23. aastal saaks rakendada. Aga mida see praktikas tähendab siis kuidas seda, kuidas me seda heitvat siis saaksime kasutada? Heitvesi ei ole ju reovesi, eks ju. Just et heitvesi ei ole reovesi, heitvesi on see vesi, mis on läbinud reoveepuhastid nõutud puhastuse ja ta on tegelikult juba piisavalt puhas esiet juhtida tagasi keskkonda. Nüüd, kui me räägime heitle taaskasutusest, siis puhastatud heitvesi omakorda peab veel läbima täiendava puhastuse, et ta oleks ka taaskasutamiseks inimese tervisele täiesti ohutu. Nii et lisaks tavapärasele bioloogilisele puhastusele läbibel täiendava puhastuse ja eelkõige me näeme, et need taaskasutuse valdkonnad võiksid olla samamoodi põllumajanduse niisutamise otstarbeks. Kuna heitvees on meile suur kogus toitaineid lämmastikku, fosforit, mida siis saab ilusti toitainetena uuesti ringlusesse võtta. Et selles mõttes, kui me, kui vesi on pidevas ringluses, siis inimene oma tegevusega, kes kasutab vett ikkagi väga palju, tal on seda vaja kõikideks tegevusteks, võiks veelgi rohkem seda ringluses hoida. Täpselt nii nagu palju tegelikult Me ressurssi kulutame vee puhastamise peale, palju seda kulub ja, ja kas need kulud on tegelikult pidevalt? Kasvamas no vee puhastamise kulu sõltub sellest, esiteks kust me vett võtame, üldjuhul me võtame vett, põhjaveekihtidest kui ka pinnaveest joogiveeks ka ju Tallinnas kui ka Narvas kasutatakse pinnavett. Ja see kulu sõltubki nüüd sellest, kui puhasse algne toorvesi on ja kui palju kulub selle eelnevale puhastamisele. Ja, ja seetõttu need, need joogiveehinnad ka on varieeruvad sõltuvalt sõltuvalt sellest kohast, kust ammutatakse vesi ja ja kui palju ressurssi puhastamisele kulub. Kas tulevikus. Kus selles mõttes ma tea, prognoositakse, et vee kasutamine puhta joogivee kasutamine ma tea, muutub kallimaks ja, ja kuidagi niimoodi ka soodustatakse juhtuda v taaskasutamist või kuidas need trendid on? No vee hind, meil on ikkagi kulupõhine, see on meil nii-öelda üldine põhimõte, et veehinnaga me ei taha nii-öelda soosida seda ütleme siis veekasutuse muutust, vaid me tahame tõesti, et see v hinda vastaks oma kuludele. Aga tõsi on see, et täna paljud väiksemad veeta võtted ots-otsaga kokku ei tule, kuna palju investeeringuid tehtud meil just Euroopa Liidu abirahade arvelt. Ja täna neil napib tulusid, millega pidada üleval neid kallide veesüsteeme. Kuid tingimata ei tähenda hinnatõusu, sest mitmed uuringud näitavad, et vee-ettevõtete omavaheline koostöö ja tõhus teenuste kombineerimine võimaldab ka väiksematel vee-ettevõttele mõistlike hinnaga majandada. Kuid see eeldab siis Häida strateegilise ja juhtimisotsuseid. Ehk siis tegelikult kogu see nii-öelda vee kasutamine või veemajandus sõltub väga paljudest erinevatest teguritest ja iga inimene peab ka pingutama, aga samas riigis tuleb võtta ka vastu õigeid otsuseid, et meil jätkuks seda puhast vett just ja soodsat vett ka tulevikus. Täpselt nii, et vesi, nii-öelda põhjavesi ja eelkõige puhas vesi, on meil väga suur varduslika ressurss, mida tuleks siis tõepoolest kasutada ainult sellisel juhul, kui me tõesti vajame seda joogiveeks olulisteks tegevusteks, kus puhtus on äärmiselt oluline ja, ja muudeks tegevusteks näiteks kastmine, võiksime kasutada siis juba sademevett ja teisi võimalikke allikaid. Jätame selle meelde ja läheme selle teemaga edasi, aitäh selle intervjuu eest. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Kärmas. Kui me oleme nüüd rääkinud eelmiste külalistega, kui palju meil vedas, Ta on ja mis seisukorras see on, mida riik teeb vee väärtustamiseks ja kaitsmiseks ja rääkisime ka vee taaskasutamisest, siis nüüd peatume veel täpsemalt teemal, mida igaüks meist saaks ise teha, et vett säästa ja mitte saastada. Ja meil on nüüd Tartu stuudios keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi, tervist. Tere. Keskkonnaamet tegutseb ju selle nimel, et Eesti vesi oleks üha puhtam. Kuidas teie seda teete, mis teie sellised tegevused siis on? Ja nii ta on, et keskkonnaamet igapäevaselt aitab inimesi sellel teemal, et kuidas siis seda meie väga suurt ja, ja, ja tõsist loodusvara hästi majandada, kasutada. Et keskkonnaameti põhiülesandeks on siis välja anda erinevaid kooskõlastusi ja lube vee kasutamiseks ja ega tegelikult siis heitvee juhtimiseks suublasse keskkonda, et meie omalubadega siis aitame inimesi. Selles mõttes selles osas, et me ütleme ja nõustama neid, kuidas on kõige parem, kõige parem seda kallist loodusvara siis kasutada ja kui palju seda tohib üldse teha, millistel tingimustel tohib seda teha. Ja, ja kogume ka pärast informatsiooni kokku, et kui palju me tegelikult siis vett kasutame ja, ja saasteaineid keskkonda juhina. Palju Eesti inimene kodus vett kulutab ja, ja kui palju kulub mingisugusele igapäevasele tegevusele üldse vett? Ja keskkonnaagentuuri andmetel kulutab Eesti inimene 87 liitrit vett keskmiselt. Et see on tegelikult vähem kui Euroopa Liidu keskmine. Nii et Eesti inimene on tegelikult suhteliselt säästlik, 80 liitrites, mis ajas ööpäevas ööpäevas ja just et see on selline keskmine keskmine tarbimine. Aga me ei anna endale tegelikult aru, milleks meie vesi kulub. Ja kui ma nüüd ütlen, et tegelikult 35 protsenti meie võetavast veest läheb tegelikult hügieenile ehk siis pesemisele siis see on suhteliselt üllatav, inimesed arvavad, et tegelikult on see toidu tegemine ja joomine aga, aga sinna kulub meil tegelikult siin kuskil kümme-viisteist protsenti ainult ja meil ka samamoodi WCs ka see on kuskil 30 protsenti meie kasutusest. Ja sellepärast ongi hästi oluline, et meie kraanid, meie loputuskastid oleksid korras, kraanid ei tilgu. Kas sellepärast, et ühe tilkuva kraaniga võime, Me kulutada minutis lausa üheksa liitrit, et vett, mis tähendab, et see on tervelt üks pangetäis, ehk siis esimene asi, mida inimesed võiksid teha, on vaadata üle oma tilguvad kroonid? Just nimelt, just nimelt, see on hästi oluline ja, ja, ja samamoodi loputuskastid, et, et kiputakse ka selle koha pealt vaatama, et mis seal ikka, et las ta siis jookseb või tilgub. Ja, ja tänapäeval on ka võimalus oma loputuskasti kahesüsteemseks teha, et ka see on kindlasti oluline, et me ei laseks lihtsalt puhast joogivett kanalisatsiooni ilma et me seda tegelikult väärtustame. Kas on hakanud kuidagi levima ka selline nii-öelda siis WC või sellise kanalisatsiooni taaskasutusEestimaa kodudes? Ja selles mõttes, et tegelikult kui inimesed just lähevad, lähevad maale ja, ja, ja on võimalik eraldada hall vesi, ehk siis see vesi, millele sa ei ole juurde pannud mingisuguseid pesuaineid ja sellega sellega tegelikult, et toimetada siis hoopiski võib-olla maa niisutamiseks ja, ja, ja võib-olla sellisteks asjadeks, et inimesed on hakanud üha enam ja enam mõtlema tegelikult kuidas saaks vett taaskasutada. No muidugi vee hind on ju ka selles mõttes mingisugune määrav asi, et vesi ei ole ju liiga odav ka tänasel päeval, et see paneb ka mingisugused asjad paika või. Ja kindlasti, tegelikult on kenasti statistikast näha, et kui meil hakati ikkagi vett väärtustama ehk siis puhastama ja tekkisid ühiskanalisatsiooni ja veevärgid ja me tõesti hakkame, oleme hakanud maksma veest. Kohe on näha ka tarbimise vähenemist. Et inimesed on aru saanud, et see on väärtus ja sealt on võimalik võimalik oma tarbimisharjumusi korrigeerida. Küsin ikkagi sellele. Duši ja vanniteema, et kuidas ikkagi see soovitus on missis rohkem vett säästab või mis mis nipid seal nende tegevuste juures, et kui tõesti see pesemas käimine kulutab palju vett, kuidas seal säästa? Ja vannis käimine kulutab tegelikult kolm korda rohkem, kui te käite duši all ehk siis vannis on umbes 200 liitrit, aga ühe kümneminutise duši saate te tegelikult kolm korda väiksema veekuluga ära tehtud. Ja eriti tublid olete te siis, kui te panete selle duši kinni, kui ta ennast Tseevitate kude ennast habet ajate, näiteks kui ta hambaid pesete, kõik see säästab vett ja, ja Te saate vähema veekuluga tagada endale täpselt samasuguse puhtuse kvaliteedi. No kuidas on nõudepesemisega või pesupesemisega. Ja kunagi te kõik mäletate, kuidas meie emad pesid kaussides nõusid või kraanikausside panite ilusti sinna ette ühe väikese punni ja ja, ja see on tegelikult siis kõige säästlikum viis, kui ta pesete kausis või kraanikausis. Aga tänased kodumasinad on juba ka nii heal tasemel, et kui te kasutate nõudepesumasinat ja laete selle korralikult täis, nii nagu on ette nähtud, siis ka masinaga on võimalik täiesti säästvalt nõusid pesta, ainult tuleb siis meeles pidada, et kahe taldriku pärast ei ole mõtet masinat käima panna. Pesupesemisega täpselt samamoodi kindlasti kude, pesu pesete, siis kasutage ikkagi koguvõimsust ja, ja valige programme, et tänapäeva masinad on imelised ja, ja, ja juba kenasti ka sellel teemal täitsa täitsa nagu mõeldud. Mõeldud on, et me saame seda, seda vett seal säästa. Milliseid nippe on veel, et ma loen ennast juhendist, et näiteks kui sa võtad, tahad joogivett, eks ju, külma vett siis hoiad kraani hästi kaua käimas ja siis saad selle WC, tegelikult kulutab ka ju vett päris palju. Absoluutselt tegelikult, et kui sa eelistad juua jahedat jahedat vett, siis ole hea, lase see vesi endale kannu pudelisse ja pane külmkappi. Ja sul on tegelikult kogu aeg selline hea hea joogitemperatuuriga vesi, vesi võtta. Et ka selline väike nipp, mis vee säästmisele poole pealt võiks olla nippe. Näiteks kui sa pesed kodus puuvilju, siis ära lase voolaval veel seda seda puuvilja puhtaks pesta, vaid võta väike kauss, väike harjakene, mingisugune karedam svamm ja pesese puuvili juurvili niimoodi puhtaks ja see vesi ei pea minema kraanikausist alla, vaid kui sul lilli, siis näiteks võid sa kasutada seda, seda lille kastmiseks. Et selline väike väike nipp näiteks, mille peale inimesed võib-olla kohe ei tulegi. Kuidas nii-öelda aias v säästmisega võiks olla, et aias inimesed kulutavad ka päris palju ju tegelikult ju joogivett? Absoluutselt, ja nendes piirkondades, kus meil on juba kinnitatud põhjaveevarud, mis tähendab seda, et meil on siiski limiteeritud põhjavesi siis kindlasti ei ole hea hea ja keskkonnasäästlik, kui sa kasutad joogivett aias kastmiseks, selleks on väga head nipid. Vihmavesi on suurepärane suurepärane taimedele, mida, mida annab koguda erinevatest siis pindadelt nagu kõik kõikvõimalikud katused, kõva kattega pinnad, et tegelikult taimed tänavad sind, kui sa kasutad seda niinimetatud pehmet vett. Ja loomulikult samamoodi loodused. Nii et kutsun üles kasutama meie meie suurepärast vihmavett sellisteks tegevusteks v. Nii-öelda säästmine või mõnes mõttes nagu vee töötlemise säästmine on ju ka see, et inimene ei viska WC-potti igasugust asju, mis sinna ei kuulu. Absoluutselt tegelikult on see probleem lausa selline kahetahuline, et üks asi on see, et ummistajatel kanalisatsiooni ära, kui ta sinna panete, seda, mis sinna tegelikult ei käi. Ja teiseks samamoodi kui te mõtlete teie WC loputus, kasten üheksaliitrine ja te lasete sealt alla taas ämbritäie vett. Et samamoodi tegelikult, et saab ka kanalisatsiooni hoida töös sellise väikse asjaga, nagu te korra-paar nädalas panete kuuma vett ühe ühe liitrikese sinna ega see hoiate kanalisatsiooni tegelikult korralikult töös, et ei pea selleks kogu aeg uhama sealt midagi alla ja, ja tegelikult samamoodi toidujäätmed on Meil komposteeritavad, nii et samamoodi kui te olete aiapidaja, siis suurepärane huumus on teil läinud valesse kohta. Ehk siis ikkagi kanalisatsiooni eest tuleb igapäevaselt hoolitseda ja see on juba selline veehügieeniteema? Absoluutselt, absoluutselt, aga enne rääkisite alguses ka, nüüd siis sellest tapab kõik tuntud bakterid ainetest, et mis on ikkagi need tegevused, kuidas inimene oma tavapärase eluga vett võib olla. Ja selles mõttes, et see on väga suur probleem ja tegelikult me ei mõtle, et meie esiemad ei olnud nii nii niisuguses maailmas elama ja elamas ja nad said samamoodi oma asjad tehtud, et oleme ära unustanud, et meil on ka looduslikud vahendid, millega puhastada sidrunhape äädikas, sooda, ka tavaline sool ja karelapp tegelikult aitavad, aitavad väga hästi meie meie nõusid puhtaks pesta ja tegelikult, et puhastada erinevaid seadmeid täpselt samamoodi. Mida need. Keemilised ained siis ikkagi teevad, et kuhu nad jõuavad, mis probleeme nad siis lõpuks põhjustavad? Loomulikult, kui teil on ühiskanalisatsioon, siis jõuab teie reovesi reovee puhastusse, seal tehakse temaga ka erinevaid puhastusprotsessi, aga mitte kõik ained ei ole eemaldatavad. Puhastusprotsessid puhastusprotsessides ja need jõuavad loodusesse ja looduses omastavad neid siis erinevad kalad taimed, linnud ja sellised ained põhjustavad neil viljatust ja nende elukvaliteedi langust. Ja, ja tegelikult me näeme ka igalt poolt seda, et meie veekogud kipuvad kinni kasvama ja see on samamoodi, et sinna jõuavad nii toitainerikkad, veed, et meie veekogud ei saa enam isepuhastusvõime võime tagajärjel nende nendega hakkama ja me jääme oma kaunitest silmadest kiiremini, ilma, kui loodus seda meile võimaldaks. No siin on v erinevaid tegevusi, näiteks kui pesta mingit sõidukit kuskil veekogu vahetus läheduses. Ja see on keelatud tegevusega, inimesed ikka miskipärast leiavad need kohad ülesse ja arvavad arvavad, et see on kõige-kõige säästvam viis oma oma sõidukit puhtana hoida, aga samamoodi. Mõelge, kust oma autoga olete sõitnud, need on väga-väga porised. Jaa, jaa. Saastunud alad, tegelikult, kus ta autoga läbi sõidate ja kui te lähete veekogu kaldale, siis kõik see, mis te maha ohud, uhate, selle vihmavesi viib ka veekogusse ja juhtub täpselt nii, nagu ma rääkisin, et veekogu seisund ei pruugi sellele vastu pidada. Ja lõpuks on ikkagi see, et kui inimene ka lihtsalt prügi maha viskab see ju tegelikult mõjutab ka vett. Jaa, absoluutselt, et meil on täna väga suured suured probleemid, just nimelt pisikeste mikroplastiosadega, mis kipuvad kipuvad samuti selle tarbimise tagajärjel meil veekogudesse jõudma ja nende lagundamise ajada on väga-väga pikad ja ja meie meie veekogud ei võta ja ei saa sellega toime. Lõpetuseks, kuidas teie? Ohuhinnang on, et kas meil on tegelikult veel kõik hästi kelle kätesse on, et meil oleks Eesti üks tähtsamaid maavarasid nii-öelda. Heas seisukorras ei lase, kõik arvavad, et Eestis on vett palju ja, ja, ja, ja tegelikult nii ongi pea kõigile on puhas vesi tegelikult kättesaadav. Aga kui me vaatame statistilisi näitajaid, siis tegelikult 55 protsenti ainult meie veekogumite seisundist on heas või väga heas seisundis üle jäänud. Tegelikult vajavad juba vähemal või rohkemal määral meetmeid, et neid heasse seisundisse taas kord saada. Põhjaveega on meil olukord natukene parem, seal on 79 protsenti meil heas seisundis. Aga see ei tähenda, et et me tohiksime oma loodusvarasse väga selliselt kergekäeliselt suhtuda, et nagu maailmas on näiteid, see on väga kiire muutuma, kui me ei hoolitse, kui me ei mõtle, kui me kõik ise midagi ära ei tee. Nii et igaühe tegevusest ikkagi sõltub palju. Absoluutselt igaüks on selle eest hea seismas, et ja peab olema hea seismas, et meil oleks puhast joogivett ja ilusaid, ilusaid veesilm või mida nautida ja ja loodust loodus, mis siis meie elukvaliteeti kindlasti tõstab. Aitäh. Intervjuu eest keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi. Aitäh kutsumast. Ja selline oli tänane veeteemaline Reporteritund, aitäh kõigile tänastele saate külalistele ja ka kuulajatele kaasa mõtlemast. Puhas vesi on meie rikkus ja ühisvara, mis tuleb parandada ka meie lastele. Selle nimel kasutagem vett säästvalt ja kaitskem teda reostuse eest. Mina olen saatejuht Kristo Elias kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.
