Reporteritund külaelu. Tere, head kuulajad. Algab saade viib meid kahte tallu ja käsitleme kahte täiesti erinevat Maal elamise ja töötamise viisi. Kuusiku pere talus Anija vallas toodetakse mitmesajal hektaril. Teravilja panete kevadel maha ja sügisel enamasti saavad raha kätte. Loomakasvatus on selline, et täna mul sünnivad vasikad, keda ma müün teile alles kahe aasta pärast. Mikrofoni ette tulid kuusiku talu perenaine Jane Mätik ja siis ka perepoeg Kaarel. Nätik võis olla. Kooliajal küll, võib-olla isegi lasteaia lõpul. Esimesed hektarid said selja taha. Naabermaakonnas Lääne-Virumaal jaanioja talus on mao taga vaid poolteist hektarit ning seal keskendutakse muinasjutulist loovuslaagrite korraldamisele ning käsitööle, täpsemalt lillemantlite valmistamisele. Panen hommikul mingi seriaali käima ja teen päev otsa lillemantlite ja siis ühtlasi silmanurgast vaatad niimoodi telekad ka, kuid ka käsitöömeister. Jaanika Saar on tegelikult professionaalne agronoom. Kõigepealt me olime Märjamaa kolhoosis osakonna grana. Seal oli 15 traktoristi, see tuli mulle vägagi kasuks, hiljem lasterühmadega tees. Tüdrukuna kehtida. Ta ta ennast seal noh nagu meeste hulgas. Et see pole niisama lihtne, eriti kui sul on Kuuda viinaravila patsiendid, tööjõud, kes teevad natuke lahti lükkama ja vasikatele süüa viima. Lahemaal tegi reporteritööd Eva Luigas, mina olen toimetaja Arp Müller. Hakkame saatega pihta. Kui mina käin mikrofoniga ühes külas ja teises külas ühes talus ja teises talus aastaringselt korra kuus siis kõigil Eesti inimestel linnainimestel, kes muidu tallu ei pääse, avaneb see võimalus juuli lõpus, 25. juulil. Ja tänases saates valisin mina ühe talu talude päeval osalejate nimekirjast ja tulin juba juba praegu vaatama. Täpsemalt olen Kuusiku talus rookülas Anija vallas Harjumaal kaardi järgi vaadates kusagil Kose ja Kehra vahel ja kuusiku talu on selline talu, kus siis perenaine Jane Mettik veab lihaveisekasvatust ja peremees Elmar meedik tegeleb teraviljakasvatuse poolega tere armulõigus. Ja täpselt nii see on. Tere, tere. Ma jõudsin siia hilishommikul ennelõunal peale kella kümmet. Kui palju töid talus selleks kellaajaks juba tehtud on. Viimased ööd on ka väga töörohked olnud minu vanem poeg, kes siis on suuresti nende teravilja nii-öelda tööd nõudvate masinate peal, siis tema käib öösiti hetkel tegemas selliseid taimekaitse töid mida tohib ainult öösel teha, et siis hommikul ta jõuab koju ja, ja jaamas siis teistel on meil teised ülesanded siin loomadega seotud, et hommikul tuleb ikka tiir peale käia, karjamaadel vaadata, kas kõik loomad on alles, kas kõik on elus terved, kas kõigile on vesi ees vett juurde lasta kui vaja ja, ja niisugune pilk peale visata, et, et kas kõik on okei. Räägime raadiokuulajatele ka, kes need meil siin on, kes taustal häält teevad? No need on sellised musta värvi lehmad ja, ja nende tõunimetuseks on aberdiin-anguse, et pärit on ta, nad on algselt Šotimaalt üldsegi aga meie õue peal on see, see must kuld siis nii-öelda kuskil 2008.-st aastast. Et Meil tekkisid sellised sellise vaikse teraviljakasvatusega alustamisega olid veel siiski ka mõned püsirohumaad, kus ei olnud mõtet või mõistlik teravilja kasvatada ja, ja siis see mõeldud, et mis me nende maadega teeme ja, ja siis kõne, siis hakkas see lihaveisekasvatus Eestis nagu tuure koguma ja sai ostetud mõned lihaveised ja 2009 siis taotlesin mina veel ka PRIAst noortaluniku toetust ja sai ostetud veel üks hulk nii-öelda lehmi koos vasikas ega, ja uus sugupull tookord oli see arves kusagil 20 loomaringis, et täna on siin koos vasikatega vist kuskil 250 looma ümber. Mis vahe on piimakarjal ja lihaveisekarjal võhik, võiks öelda, et et see lihaveisekasvatus on üks lihtne ja hooldevabaasi, et kevadel saadad nad heinamaa peale elektrikarjuse, tõmbad ümber ja, ja sügisel saadad lihakombinaati ja kasseerida, et raha sisse lüpsma ei pea, mingit huult ei ole. Ja kahjuks paljud nii nagu arvavadki, et see on üks niisugune väga lihtne ja tulus amet, et et sügisel lihtsalt korjad raha põõsast, aga kahjuks see nii ei ole. Et veis on ikkagi veis, ta on sama suur kui piimaveis kohati isegi võib-olla öelda, et suuremad ja küll suvel elab vabalt karjamaal ja tal on selles mõttes niisugune lihtne elu, et lüpsematele tõesti ei pea, aga, aga talveti kuna meie kliimas on sellised eriti rasked talved, et kunagi ei tea ette, kas siin on sooja või külmakraadid ka veel vihm on palju sademeid erinevaid ja, ja selleks on vaja ikkagi betoonpindasid ja hooneid, et sellel loomal oleks ka hea, et see väärtuslik kraam, mis sealt tagant otsast eritub, ehk siis sõnnik saaks kokku korjatud ja uuesti põllule viidud, et kõigeks selleks on vaja päris palju tööd teha. Aga mis vahe on piimalehmal ja liha lehmal? Kui piimalehma peetakse piima saamise eesmärgil, et siis meie siis toidulauale jõuaks, siis lihaveisel kasvatatakse liha saamise eesmärgil. Kas lihaveise vasikas saaks kasvatada piimalehma ja vastupidi, kas piimalehmavasikast saaks kasvatada liha lehma? Piimalehmast saab küll ühe hea ammlehma, sest tal on palju piima ja ta võib kasvatada üles ka mitut vasikat. Kui lihaveise lehmal on tavapäraselt üks kuni kaks vasikat, et noh, enamasti ikkagi üks vasikas. Et siis mul on olnud ka esimestel aastatel, kui neid lihaveise puhta tõulise loomeli vähe saada, siis olid meil ka mõned ristand lehmad ehkki nii-öelda 50 protsenti, siis piimaveisest ja, ja nendel oli nii palju piima, et sai sinna alla pandud isegi neli vasikat, tema toitis ära, et selles mõttes oli ta küll väga produktiivne, aga kahjuks sellele sellega kaasnevad ka tihtipeale sellised udara probleemid, põletikud ja nii edasi. Ma saan aru, et teil on selline puhas peretalu. Teil on siis teie abikaasa ja kolm last. Kaks poega ja tütar. Ja üks poegadest seisab praegu koos meiega. Tere, saame tuttavaks. Mina olen Kaarel, mis teie teete siin talus? Teen peamiselt kõiki töid traktoritega masinatega kõik põllutööd, heinatööd, kõik, mida vajan. Nii, ja millal see hakkas, mis eluaastast alates? Pihta hakkas päris ammu, ma arvan, et võis olla kas kooli algul, võib-olla isegi lasteaia lõpul. Esimesed hektarid said selja taha juba. Nii ise ronisite traktorirooli või isa ütles, et poiss pead ka tööd hakkama tegema. Pool mõlemat. Et ise oli uje, eks aeti tagant ka natukene. Kui palju praegu vanust on, et miks ikkagi ei ole linna ära põgenenud? Hetkel on vanuses 26. Ei näe, seal linnas oleks nagu midagi teha. Minu jaoks on see igav. Siit vanematelt alustelt läksite õppima ka põllumajanduse valdkonda. Ja läksin Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli. Mina läksin õppima põllumajandust, Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli mis kestis kolm pool aastat. Oli väga palju praktikat, väga palju teooriat ja muidu väga põnev elu. Kuidas teie aru saada, miks teie vanemad seda teevad? Täpselt ei olegi aru saanud, aga ütleme nii, et lihtsalt onlanni midagi muud on nagu väga raske nakata, midagi muud nende otsast peale tegema. Pigem tuleb edasi teha ja vaadata, mis saab. Aga kuidas see kõik teil pihta hakkas, et miks te hakkasite koos abikaasa Helmariga pidama talu? Algaski pigem sellest, et mina tulin abikaasa juurde elama ja temal oli selline tema ema, siis pidas paari lüpsilehma ja oli siin mingisugune, sest tol hetkel käisid just nende erastamised ja sa teed sai mingi 14 hektarit, vaadake erastatud ja, ja seal oli umbes seitse hektarit põllumaad ja noh, maa poistel ikka kange, kisti ju ise midagi haridet, aiamaad sai nagu kogu aeg tehtud ja ja siis sellise põllulapike ka üles haritud, et esimene traktor, mis siia majapidamisosteti, oli see 25 ehk põka, rahvakeeli paljud teavad kindlasti. Ja sellega kogu see mässamine siin põllumaadel pihta hakkas. Et Kaarel just, kes siin rääkis, et tema oli põhimõtteliselt sünnist saadik, et niikaua kui teil jalad kandma hakkasid, et last ainult traktoris, et ta istus seal, siis ta oli see vahelüli nii-öelda abikaasa ja selle seljatoe vahel, et ta oli nagu seljakott kogu aeg kaasas, et tihtipeale võttis ta põllule kaasa ja siis varsti juba andis märku, et kuule, nüüd ta magab, et võib koju ära viia, ehk et Kaarel ongi põhilised, praktilisi üles kasvanud ja, ja minu mäletamist mööda viis või viie-kuueaastaselt ta juba ise keeras rooli ja, ja nii-öelda suunas traktorit, kui oli vaja taga ise teha kas kivikorjet või, või midagi muud seal heina peale laduda, et et ja just seesama püsirohumaade teema ka, et miks loomad lõpuks tulid, et on setomaa, maa peab ju tootma ja kui sa ise elad selles keskkonnas, tahad, et see oleks ikkagi nagu hästihooldatud ja ja sa saaksid ise ka teha seda, mis talle meeldib, et järelikult me oleme piisavalt sellised maa hingega inimesed. Ja ja mina mäletan, et ma olen vist vähemalt 12.-st eluaastast saadik, lugesin igasuguseid loomakasvatuslikke raamatuid ja, ja mitte ainult nagu populaarteaduslike, vaid ka siukseid õpinguraamatuid, et sealt need esimesed teadmised tulid, et tookord küll muidugi pigem hobuste vallas, sest kõikidele tüdrukutele meeldivad hobused. Hobused, nii et unistused, hobused, aga see, mis saite, olid. Ja tegelikult hobuse unistus ka täitus. Abikaasa ostis mulle minu esimese hobuse, siis tuli neid mõned veel, et ka lastel oleks oma Punija ja kõik said oma sellise ratsutamiskire nii-öelda esialgu rahuldatud, aga aga kuna siis oligi see põllumajandus järjest nagu paisus ja tööd tuli juurde, et siis paratamatult sa pead nagu kusagile rohkem panustama ja teine koht siis kannatab, et eks need hobused on meil läbi aegade siin elanud sellise maastikuelemendina. Lihtsalt nad on ilusad ja toredad, aga ma ei ratsuta enam ammu. Sai küll ka neid etteõpetatud ja sõidetud nendega tehtud vastlasõita ja kõik, aga täna elavad kaks viimast hobustel on, et nemad siis elavad sellist oma rahulikku hobus elu. Aga ise sa oled maalt või linnast pärit. Täitsa maakas siitsamast külast, mõlemad oleme siin sündinud ja kasvanud, mõlemad oleme õppinud põllumajandust, et abikaasa kunagises kose tehnikumis või kutsekool, mis ta oli ja mina siis alustasin üldsegi oluliselt hiljem ma käisin esialgu Tallinnas, pedagoogikaülikoolis õppisin kehakultuuri, aga selleaastase Tallinnas elamise arusaamisena jõudis minuni. Et pinna inimest, õpetajat ja sellist igapäevast lastega tegeleb, minust tõenäoliselt ei saa. Et pigem tõmbas ikkagi maale, et minu jaoks linnas olemine oli selline nagu karistus, et, et igal vabal maal ja, ja kuna minu vanavanemate mõlemad olid ka piimaveiseid ja lambaid ja vist sigu ja kõiki kanad ja mis tol hetkel ikka maal peeti, et et eks sealt seal sealt see loomaharjumus nagu sisse saigi. Paljud, kes said oma maad tagasi või kellel oli 14 või 24 hektarit 90 protsenti ilmselt nendest jäänud talu pidama, alguses prohusid võib-olla kui üldse proovisid ja siis müüsid oma maad ära. Teie oma perega otsustasite, et ei loobu, vaid hakkasite hoopis kasvama. Pindala mõttelise tegevuse mõttes ka, et et kus murde või otsustuspunkt oli? See oli seal kusagil 2000., et mul abikaasal oli tegelikult tol hetkel, kui ta seal esimese seitsme hektariga nagu alustas nii-öelda hobi korras, siis oli tal hoopiski pehme mööblifirma ja, ja seal hulk töötajaid, aga siis ühel hetkel tunduski, et ta lihtsalt see põllumajandus on natukene nagu mõistlikum valik, et kuna me tahame siin maal elada nagunii ja oluliselt lihtsam on vastutada ainult oma pere eest, kui väga rasketel aegadel kogu töökollektiivi eest, kes kõik tahavad igapäevased palka saada ja töötleb olema et siis sai tehtud see otsus ja, ja müüdud ärase mööbliettevõtte ja, ja laiendasime hoopiski põllumajandust, et tol hetkel oli see veel võimalik, et täna ma ei kujuta ette, kui tahaks tulla mõni noor, kes nullist alustaks, see lihtsalt ei ole võimalik. Seletage kuulajale lahti, miks ei ole võimalik? Sellepärast, et seda vaba maad lihtsalt ei ole enam, tol ajal oli veel, olidki need ju kunagi neid erastamised ja, ja siis oli veel vabu maid, mida üldse ei hooldatud, et sai ikkagi maaomanikke, kes ise midagi ei teinud, et sai kokkuleppele, et et enamusel meie põllumajandustootjatel on ju väga palju rendimaid, et just nendel siis kes ise ei tööta, põllul. Oli see laienemine keeruline. On ikka keeruline ja eriti tänapäeval, kus konkurents on väga tihe. Näiteks siin palju sõltubki sellest, millise alasega alakse tegeled, et näiteks ainult loomakasvatusega ma tõeliselt toime ei tuleks. Et sellepärast peabki olema teraviljakasvatus sealjuures, et nad nagu mõlemad toetavad 11, et loomakesed saame sõnnikut, mis läheb põllule ja, ja teraviljakasvatuses ja jällegi kiirem käive, et kui on vaja teha neid otsuseid, midagi investeerida, siis teravilja paned sa kevadel maha ja sügisel enamasti saad raha kätte. Loomakasvatus on selline, et täna mul sünnivad vasikad, keda ma müünud võib-olla alles kahe aasta pärast. Et kõik, see võtab aega, aga nad on sihukses oma tsüklis ja siukses sünkroonis hästi omavahel, et meile see nagu sobib. Nii et te olete selline traditsiooniline peretalu, kui ebatavaline tänapäeva Eestis on, kui me näeme, et põllumajandus aina kontsentreerub, et meil on suurfarmid, mis kuuluvad juba ka börsiettevõtetele kas pigem selline peretalu nagu teil hakkab muutuma erandiks? Kahjuks küll, et mina ise olen väga selline peretalu usk, need et peretalu puhul võib alati olla kindel, et kuna ta ise elab sealsamas, kus ta toodab, siis tõenäoliselt ta hoolitseb selle keskkonna eest kõige rohkem. Kui meil on tegemist juba ikkagi suure, et aga kus on hoopiski välisinvestor, näiteks omanik et siis noh, kõik sõltub omanikust ja inimestest, kes seal kohapeal töötanud, aga tõenäoliselt on tegemist ikkagi väga äriliste kulutustega ettevõttega, et keda võib-olla huvitab ainult nii-öelda see rahaline pool, et mitte enam seesama keskkond, kus ta, kus ta, kus asi toimib. Et meie oleme jah, sellised väga peretalu pooldajad, et kuna sellise maa hingega ka, et ega ei ei ei taha nagu kusagile minna, see on meie elu selline loomulik osas ongi see meie elukeskkond. Aga mis siis oleks saanud, kui lapsed oleks tahtnud minna hoopis kunstnikuks või ümber maailma rändoriks või ärimeheks kas siis oleks tulnud talu kinni panna? No eks seal oleks jah mõtlemist natukene rohkem. Et täna ka muidugi tütar ei, ei ole meil igapäevaselt alused noorem poeg küll õpid, tema on nüüd selle aastal viimastel nädalatel Olustveres koolis, et siis on ta jälle koduselt, kõik vaba hetked on kodus tööl, aga tütar õpib hoopiski Tallinnas meditsiini, et temale meeldib see rohkem. Et tõenäoliselt temast nagu väga maainimest otseselt ei tule, küll aga meeldib talle maal toimetada näiteks aiandus ja selline pool talle meeldib. Aga, aga oleks olnud kindlasti palju rohkem mõtlemist, sellepärast et siis me peaksime kaaluma ikkagi välistööjõu palkamist, mida sellise väikese pereettevõtte puhul on nagu väga keeruline teha, sest kui sa oled alustanud nullist põhimõtteliselt ühtegi penni rahakotis ei olnud ja sa pead kogu aeg investeerima, sest aeg läheb edasi, masinad kuluvad, sa pead jällegi ostma uue, kui vana ära kulub. Et ega Meie ise endale palka maksta ei jõua. Mis teie kui lihaveisekasvataja nii-öelda ärimudel üldse on, ma saan aru, et see ei ole lihtsalt, et kasvatan looma suureks ja saadan lihakombinaati, et te olete midagi keerulisemat välja mõelnud. Kuidas sa seda asja majandada on nagu sinu enda teha ja, ja oleneb sinu enda huvidest, aga lõppeesmärk on ikkagi see, et sa pead ise ju sellega elus hakkama saama ja, ja arved on vaja maksta. Et mina lihtsalt suhteliselt kiiresti sain aru, et meil ei ole mõtet siin oma väikeses üksuses nagu teha midagi sellist, mis võib-olla maksimumi tagasi ei too, et pigem sai kohe panustatud tõuloomadele. Ja täna ma võingi öelda, et põhimõtteliselt elamus loomad Ma müün tõuloomaks. Mõned jäävad ka lihaks just liha poole pealt, kuna ma ei ole rahul nii-öelda meie eesti lihatööstustes rakendatava hindamissüsteemi ja hinnapoliitikaga. Eesti hinnad on ju Euroopa hindadest enamasti kogu aeg kusagil 20 protsenti madalamad. Et sa lihtsalt ei saa nendega hakkama siin, kui sa siia turustad ja ma olen siis võtnud hoopiski selle sihi tele otseturustus. Et kasutan teenust, kus minu loom siis tapeti, Läks tükeldatakse, pakendatakse ja ma ise müün selle liha maha. Et näiteks tänagi hommikul läks üks loom nii-öelda viimsele teekonnale, et siis jaanipäevaks oleks mul klientidel värske liha olemas. Te mainisite ka neid eurotoetuseid, ma saan aru, et, et ise ka alustamisel saite ikkagi toetuseid. Ma tegin siin mõni aeg tagasi soodet, kui stuudios olid põllumajandusminister ja põllumajand kaubanduskoja juht ja rääkisime siin uue perioodi eurotoetustest. Ja kui ma ise üritasin midagigi aru nendest saada uimulguku suu lahti, neid meetmeid oli seal kusagil 50 kandis. Kuidas teie peretalu perenaisena suudate üldse orienteeruda selles eurotoetuste ja, ja nõuete bürokraatiarägastikus? Ütleme nii, et mina, ma sellist põllumajandusliku karjääri alguses siis maaülikooli kõrvalt sai astutud ka sellisesse ühingusse nagu Eesti noortalunikud ja seal mõnda aega ka juhatuses oldud ja käidud siis kõrvalt juba ka ministeeriumis juba eelmise perioodi nii-öelda väljatöötamise töörühmades. Et siis ma tõeliselt keskmisest põllumajandusinimesest olen nendega natuke rohkem kursis, aga ma ei, ma ei soovi nendesse väga palju süveneda, täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, et aru saada, osata anda seda infot edasi ja vajadusel siis ka nii-öelda seista oma sektorite eest, et täna olema siis lihaveiseseltsi esindaja, täna samamoodi nendes töörühmades osalenud, käinud ministeeriumis, teinud väga palju erinevaid pöördumisi ja kirju kõikidele ministritele, kes meil siin järjest vahetuvad, et igat ühte neid kurssi viia meie sektori eripäradega ja mis on need murekohad seal, see on suhteliselt keeruline maailm, tõesti. Märtsikuu maalehest lugesin mina, et nüüd tuleb hakata veisekasvatajatel ka karjamaid betoneerima, no mitte küll äärest ääreni, aga, aga tuleb teha igale karjamaale, siis kuhugi betoonplats söötmise jaoks, et mis asi see nüüd on, seletage teie isesektori esindajana ära, on see nüüd mingi mõistlik asi või kui suur probleem see on või kuidas teie ise sellega toime tulete? Probleem on tõesti olemas, et nagu ma juba ka ennem ütlesin, et lihaveisekasvatuses käive on väga aeglane, aga investeeringuid on vaja kogu aeg teha. Ja nüüd siis vastavalt seadustele, et kui teistel peab olema selline leke, kindel söötmis-jootmis klattida. Et eks seal on erinevaid variante, et kuidas keegi selle leki kindluse tagab, et seal kindlasti peab olema päris palju oskust mõelda nii seaduste kui reeglitele vastavalt. Aga sellega saab põhimõtteliselt hakkama, kes vähegi tahab, et palju suurem murekoht on hoopiski 2023 rakenduv sõnnikuhoidla nõue, kus juba alates viiest loom liikus, peab sul olema betoonist sõnnikuhoidla ja, ja sa pead selle viie looma pärast valame omale sellise betoonmonstrumi, kus sa kogud sõnnikut. Ühesõnaga see sõnnik on nagu olulisem kui tegelikult loom. Et, et see on mõnes mõttes küll mõistlik, me peame loomulikult oma keskkonda kaitsma, kuid sellise loomade arvu juures kindlasti ära ei tasu. Et eks seal on mõttekoht paljudele lihaveisekasvatajatele ja ma tean maastikult, et see seadus on siis palju pannud mõtlema meie lihaveisekasvatajad, kes tänaseks on teinud otsuse, et sellest hetkest, kui see rakendub, nad enam lihaveiseid ei kasvata. Valmistun, et siin hommikul nägite, kui te olite, et on üks hoone olemas 50-le loomale siin praegu küll sai ehitatud ja olen ka teinud Priiasse taotluse investeeringuks, et ehitada uus farm, aga sügisel sai, taotlusvoor oli veebruarikuus sain vastuse, et jah, on rahuldatud. Selle ehitise maksumus on päris karm, et praegu on selline mõtlemise koht, et et nüüd oleneb väga palju nendest samadest uutest meetmetest, mida siis teie saates ka räägiti, et mis tulevikus saab, et kui need ei ole väga positiivsed lihaveisekasvatajale, mis ei toeta seda lihaveisekasvatust üldse, nagu et siis, siis tõenäoliselt ei ole mõttekas seda farmi väga ehitada, sest see on niivõrd pikaajaline ja, ja kui ta sul kogu aeg ikkagi miinus toodab, siis sa lihtsalt ei tule toime. Nii ülemaailma Euroopa Liidus kui ka kui ka Eestis levib ikkagi ka keskkonnakaitsjate liikumine, kus öeldakse, et üldse inimene peaks võib-olla liha söömise maha jätma ja üldse selline põllumajanduses tuleks kõvasti nii-öelda piirata ja kärpida seda kõike teha nii looduse kui ka kui ka kliimaeesmärgil. Jah, ütleme Eestis ei ole seal veel täpselt nii teravaks läinud, aga, ja ma just lugesin siin viimati nähtamatute loomade esinaise nii-öelda ühte postitust kusagilt, et kus ma sain tegelikult aru, et nende jaoks sellised karjamaal käivad loomad on okei ehk siis lihaveiselammas, kes meil täna veel karjamaal käivad. Et piimaveised suuresti on kolinud küll betoonfarmidesse. Aga see on, see on ka mujal maailmas ega mõned riigid, kelle jaoks karjatamine üldse ei ole, on tavapraktika, nemad hakkavad nüüd ennast ümber harjutama, ütleme ümber meil Eestis on see veel säilinud, et ma väga loodan, et kõik need otsustajad, kes meie selle maaelu üle otsustavad, nad saaksid aru, et just seda poolt tuleb säilitada. Et meil ei kaoks ära need viimased karjatavad loomad, sest Eestis on ju läbi aegade olnud ikkagi see Karetatele loomade arv oluliselt suurem, kui ta praegu on, et igal juhul me ju keskkonnavaenulikuks muutunud ei ole. Et, et see, see peaks igal juhul säilima ja lihasöömise poole pealt, et et kindlasti on igalühel õigus otsustada, mida tema sööb ja ega see liha ei peagi nagu ülearu sööma, aga kusagil on alati tasakaal. Tulime nüüd börsi ja varjualusesse sisse. Kohalikes elevus jaheks nad natukene ikkagi võõratavad. Ja tüdrukud on teadagi Eblakad. Mina oleks arvanud, et tulevad kohe siia nuuskima ja tutvust tegema. Varsti tulevad ilmselt, et ma just hommikul käisin siin tuuri peale, et siis nad olid kõik kangesti ümber minu ja tahavad püksid jalast ära syya ja käed otsast ära limpsida, aga aga nad natukene jälgivad olukorda ja vaatavad, et kas on ohtu, siis nad hakkavad. Kas perenaine saab aru ka, mida üks või teine häälitsus tähendab? Nad igaks juhuks andsid endast märku, et seal teisel pool aeda on veel mõned vasikatega lehmad, eks siis seal keegi kutsus ema või, ja ema siis vastab talle, et jah, ma olen siin. Siin punases hoones on siis osa teie karjast. Seletage kuulajatele lahtile süsteem, kes on siin ja kus on ülejäänud veised. Meie veised on ikkagi kevadest sügiseni nii pikalt kui võimalik karjamaal ja talvel siis erinevate pindade peale paar viimast aastat olen ma rentinud lauta, talvel sai ehitatud siis ka üx viilhall. Et esialgu, kui meil oli 20 looma, siis oli niisugune õues pidamine, noh, täitsa normaalne, sest sai hakkama, et selline kogus loomi veel ei, ei riku maad nii palju ja, ja üldiselt lihaveisele tegelikult õues meeldibki, talvel tuleb tal selline talveks karv selga ja, ja ega see see keha ilm ilmselt väga ei morjenda. Aga nüüd on karjuva nii palju suur, et, et nii-öelda nendega hakkama saamiseks, et erinevaid toiminguid teha ja kõik need vasikad vastu võtta ja et neil oleks puhas keskkond, et siis selleks on ikkagi hooneid vaja, et ilma selleta enam ei pääse lihtsalt. Aga lihaveised, niisiis erinevalt tänapäeva sellistest hiigelsuurtest piimafarmidest lihaveised ikkagi saavad üsna looduslähedast elu elada, kas võib nii öelda? Ja ma arvan, et need kaua karjas püsivad lehmad on tegelikult väga õnnelikult, sest nemad ju elavad väga loomupärases keskkonnas ja, ja, ja lihaveis võib elada. Ma tean, et siin on olnud 17 aastaseid lehmi, et noh, kuivõrd produktiivne ta enam on, võib-olla teda peeti juba lemmikloomana rohkem, aga ka minul on täna karjas näiteks 14 aastane lehm, kes on nii-öelda täiesti töökorras, ehk siis poega igal aastal jääb korralikult tiineks, kasvatab oma vasika üles ja, ja, ja, ja mida kauem see lehtedel karjas püsib, seda keskkonnasõbralikum see tegelikult on, seda väiksem on tema jalajälg, sest ta toodab kukalt väga hästi. Lehmad, vasikad, hundil, lihaveiste puhul, vot see ongi nüüd see erisus. Et mida sa enne võib-olla küsisid, et et siin on jah niimoodi, et kui lehm poegib, siis vasikas jääbki temaga, et ta kasvab seal vähemalt kuus kuud on emaga koos, imeb tema piima, et sinna see piim läheb. Meie seda ise jahtimas ei käi. Endale joomiseks oma karjast teie piima isa. Ei ole tahtnudki? Tõeliselt võib-olla saaks ja võib-olla mõnikord kasutab seda aga, aga üldiselt mitte, sest kuna ta on ju karjamaal, sa ei lähe teda sinna püüdma. Teie veiste sarved on. Need on jäänud kusagile sinna kaugele minevikku, ehk siis Anguse tuul tegelikult ei olegi kunagi sarvi olnud ja ongi aretatud selline nudi tõug, ilma sarved eta ja Angust kasutatakse ka teiste tõugude ristamisel just sellepärast, et ta siis annab edasi seda nudisust, ehkki sarvi ei tule. Aga kuidas siis anguse pullid võidelda saavad omavahel? No hoolimata sellest, et nende arv ei ole neil pea, on väga kõva, et nad suudavad päris kenasti 11 peaga üles visata, kui tahavad ja ja seda ei tee mitte ainult pullid, vaid ka lehmad, kui nad panevad omal karjasuhteid paika. Meie oleme küll praegu varjualuses, kus lehmad söövad eelmisel suvel kogutud hein, aga aga need, kes on karjamaal, mis olukord praegu karjamaal on, kuidas hein on kasvanud? Juunikuu alguses? Rohi on tegelikult kassa, nüüd nüüd viimase nädalaga, ma ütleksin isegi nagu väga palju, sest on juba nii, et saada traktor peale, et see sooja ja, ja vahepeal 100. ka hästi palju vihma, et seal pannud seda rohu nagu kõvasti vohama. Nii millal saab traktori peale saata, millal silo tegemine hakkab? Meie saade on eetris 15. juunil, kas siis tellib traktor on silo tegemast? Veel ei ole, nagu te kuulsite, mu poeg alas tegeleb taimekaitsega teraviljapõllul on ju, et see silo on nende jaoks niisugune prioriteet number kaks. Enne tuleb nagu teraviljatööd ära teha, et see jõuaks kenasti kasvama hakata ja siis saab silosse minna, et et loomulikult eeskujulikult piimafarmid, Jubadendused teevad silo ja paljudel on esimesed viited valmis ja oleneb ka piirkonnast, et võib-olla juba väga ammu, aga meil siin Harjumaal tegelikult see kevad oli suhteliselt pikk ja, ja nii, et ega see rohi nii mõneski kohas suhteliselt kaua vindus ja, ja nüüd siis on kasvama hakanud ja õnneks ta on sellises heas faasis eile, et ta ei ole veel hilja, et jõuame kenasti jaole. Nii tulles tagasi selle juurde, millega ma alustasin, et veidi enam kui kuu pärast juuli lõpus on siin avatud talude päev ka siin Kuusiku talus Anija vallas siis teete oma talu uksed ka lahti. Miks jah, see nüüd saab juhtuma siis teist korda ütleme nii, et ka see esimene kord oli suhteliselt eksprompt, et tollel ajal oli veel Vahur Tõnissoo oli põllumajandus-kaubanduskoja eesotsas ja ja, ja tema nagu väga käis peale, et ikkagi oleksin Tallinna ligidal ka sellist looma ruumi, kus saaks ruumi reaalselt näha ja ta teadis, millega ma tegelen, et siis sai see nõusolek kantud ja üllatuseks tuli meil tõesti väga palju rahvast. Et sai tehtud traktorisõitu ja käidud metsas ja, ja siin kohapeal traktoriga sõita lastud ja aga sel aastal, kuna ma, ma juhin ka veel lihaveisekasvatajate seltsi, et siis ma igal juhul olen igal võimalusel proovinud nagu propageerida seda lihaveisekasvatust ja näidata siis meie tarbijale just see, et kuidas loom elab ja, ja miks teda peetakse ja ja eks ma siis tunnen sellist kohusetunnet ka, et et kuna neid loomakasvatusettevõtteid seal avatud talude nimekirjas paraku palju ei ole, et ja eelmine kord oli selline positiivne, et mõtlesime, et võtame siis sel aastal uuesti ette, et isegi mul tütre sõbrannad ja tuttavad on küsinud, et kuule, millal te jälle teete, et tahaks tulla külla ja, ja samas see minu liha klientuur, et ka kuna me kõik teavad, et me oleme nii hõivatud ja meile külla eriti tulla ei saa, sest meil pole aega isegi maha istuda, et siis mõtlesime, et teeme siis sellise kahepäevase ürituse, kui kõik saavad meile tulla ja me oleme nende päralt. Organiseerime ka kukaga on kokkulepe, kes tuleb meile siia toitlustama, nii et kõik, kes tahavad, siis head lihaveiseliha ja eks aberdiin-anguse liha maitsta, need saavad seda teha. Kui lähedale pääseb Bay saab teha. Tõenäoliselt saab, sest ma proovin siia korraldada sellesse samasse hoonesse, kus me praegu oleme, et, et siia ühele poole tuleb siis linna toitlustusala ja et saab ka varjus istuda. Loodame, et on väga ilus suvi, eks. Ja, ja teisel pool on siis kohe aia taga on ka loomad, nii nagu me täna näeme, et ja kuna ma tean, et mul on mõned sellised väga julged vasikad kes lasevad ennast kaisutada ja kallistada ja et siis ma proovin nad siia nii-öelda käeulatusse sättida. Niisiis see jutuajamine sai peetud rookülas Anija vallas kuusiku talus. Minu vestluskaaslane oli taluperenaine Jane Mettik. Pidage vastu suur rahvatulu, mis tuleb avatud talude päeval siia. Külaelusaade on sedakorda jõudnud Võsu külje alla jaanioja tallu, aga see talu ei ole üldse selline, kus oleks nagu kartulipõld ja lehmakari. Vaid see on käsitöötalu ja minu vastas on siin perenaine Jaanika Saar, tere. Jaanika. Tere. Sina oled selle talu perenaine. Ja mina olen selle talu perenaine siis põllumajanduse asemel on käsitöö. Tegelikult sai see alguse Palmse mõisast. Sellepärast et ma elasin Palmse mõisas õlleköögis, aga õlle köökima erastada ei saanud ja siis meil pakkuda siia jaaniajale korter kaks ja sellesse majja, mis siin on seminar oma majas. See maja on tegelikult olnud mingil ajal metskonna majas ja mingil ajal puhkekodu ja tegelikult kui mul külalised käivad, siis ma räägin lugusid sellest majas, nii et mulle igal juhul selle maja asemel oli kunagi siin suurem peahoonest, tegemist on tegelikult jaanioja karjamõisaga. Ja millalgi põles suurem peahoone maha ja siis et üks väike tillukene maja ja muuseas tillukene maja on selle suure maja sees veel täiesti alles, nii et meil pool maja natukene palkidest ja ülejäänud on selline. Lähme pärast ja pärast lähme vaatava. Mingi puusalt jood. Ja kui on, siis on, kas see on päris päris? Ja Urmas, kui läheb minu elukaaslane, no väga tore. Tere, Urmas nägi majast edasi majast edasi ja siis, ega omal ajal, kui hakati puhkekodu ehitama, ega siis ei lammutatud kõike maha, vaid lükati lihtsalt väiksel majal katus maha ja siis tehti nii palju suuremaks kui vaja keti kahekordseks. Nii et väljast tundub ta hästi suur maja ja noh, et ta nüüd mingi suur kortermaja, aga tegelikult on ta seest hästi imelik maja, et seal on isegi nõukogude aegne seina viimistlus alles ja minu teisel korrusel olev ateljee on ka selline, kus sa võid kõike maha ajada ja põrandad on viltu ja seina kõiki naelu lüüa ja ühesõnaga vabalt tunda. Hästi mõnus ja lastelastel on ka seal lõbus, tulid siis siia. Tegelikult ma tulin siia koos oma loos laagritega, mida ma Palmse mõisas Palmse algkoolis viis aastat tegin, Akassisse kooli, lõpetas oma eksisteerimise ja ma ei saanud seal enam laagreid teha, kuigi ma natukene isegi Sagadi mõisas tegin ja ja katsetasin poistelaagrit ka Vihula lähedal ühes talus, siis ma tõin kogu selle komplekti siia majja, et tegelikult see oli üsna pärane, sest ma kirjutasin stardiabi selle toetuse taotluse ja ma sain selle, kusjuures pressisin selle läbi selle läbi sõela ei läbi Xi, sellega me saime kanalisatsiooni ja siis natuke materjale siin ehitamiseks ja veemajja. Nii et tegelikult need esimesed lapsed, kes siia majja tulid, siis laagrisse saabusid koos kraanikausside. Aga see oli mu elu ja surma küsimus ja, ja ma jäin ellu. Et kui siinkandis elada, siis ma omanikuna ja maja ja kõik ja värk, et ega siis peabki vist iseendale tööandjaks olema. Jah, ma olengi 97.-st aastast iseendale tööandja mis tähendab palju vabadust, aga see tähendab ka seda, et on olnud tõesti kümneid aastaid, kus ma olen ööpäevaringselt töötanud, aga ise ma selle valisin. Ja siis ma lihtsalt mõtlesin välja endale sellise motiveeriva lause, et ma puhkan eelmisest tööst järgmise tööga. Ja kui sul on niisugune vaheldusrikas tegemine, siis see tegelikult nii ongi, sest et kõik see, mis ma olen teinud, mulle meeldinud. Sest et peale nende luus, laagrite tõin ma ka siia kaasa mamsli mängumaa, muinasjutumängud tead nendest asjadest lähemalt, Jaanika rääkima, mismoodi see loovuslaager sursi toimis, hoidjat, see oli selline laager, tegelikult ma panin sinna kui, nagu kõik need asjad, mis mulle lapsena meeldis, pikad kleidid, käsi lisaks sellele meisterdasime mega, õppisime igasuguseid tants laule, et millele nagu täiskontsert, nii et vanemad olid alati imestusest selili, et issand, kuidas te jõudsite selle viie päevaga nii palju teha. Aga nii palju jõuab siis teha, kui on huvitav. Ja mul olid tüdrukud, kui olid tüdrukute rühmas ja poisid olid poiste rühmas, tüdrukutel olid oma kostüümid mul need kapis, muide siiani alles selle ma mõtlesin ise välja selline satsiline, noh, et ikka saaks keerutada. Ja siis roosidega kübar selline puuvillane. Et mingil ajal oli see Võsul selline tähthetk, kui meie värviline la kärsis igat värvikleitidega selline 25 last jalutas siis Võsu vahel. Me ei käinud purjetamas, vaid me läksime poodi ja siis me läksime randa ja kõik turistibussid peale, tõsid ja pildistasid ja tüdrukud said olla nii tähelepanu keskpunktis ja õnnelikud. Nii et praeguseks on need lapsed ilmselt väga paljud juba ise emad, sellepärast lavad saadet värki. Jah, ma loodan, ma tervitan neid. Ja teie lastele ka kalli-kalli, kui laagri lõpetasin 2016, sest me lihtsalt oma lapsed ja lapselapsed juba. Lapselapsed said muide paar aastat käia ka, aga mul lihtsalt läks rohkem oma maja vaja. Ja teiseks tuli see süvaveeanalüüsi nõue, mul on oma kaev, nimelt et see sügavee analüüs on lihtsalt nii kallis, et kui ma tahtsin nagu traditsiooni jätkamiseks teha lihtsalt kaks vahetust, siis noh, iga mõistlik inimene lihtsalt lõpetab laagritegemise ära, sest ei ole mõtet teha laagrid selleks, et saaks süvaveeanalüüsi teha, aga lasin vee analist, pani sinu loovuslaagritele nagu põntsu. Tähendab, ma pidin ikkagi lihtsalt mõistlik olema, aga jah, ma otsustasin lõpetada küll. Kuule Jaanika, aga mina ikkagi piilusin seda sinu veebile. Kui ma mõtlesin, et kuhu ma tulen ja nii ja naa, aga sul on ju nüüd teised mingid muinasjutu või? Neid ei ole mitte teised, need olid ka juba siis minu aastaring oli selline, et jõulude ajal jõulumuinasjutt. Siis ma tegin ka rahvakalendri erinevaid tähtpäevi, vastlapäev ja lihavõtte muinasjutud ja siiski muinasjutt. Ja siis tegelikult seda loovuslaagrit ma nimetasin nagu suvemuinasjutuks ja sügismuinasjutt ja lihtsalt erinevus on selles, et see suvemuinasjutt oli siis viiepäevane ja seal olid pikkade kleitidega tüdrukud. Aga nendes muudes muinasjuttudes käivad siis lasteaia lõpurühmade algklassid, et noh, mõnes programmis, mis on sügisel ja talvel, mis on niisugused noh, me suuredki ju usume veel ikka päkapikk. Noh, sinna võib ka muus vanuses tulla, aga nüüd see kevad oli 23. aasta. Nii et ma lihtsalt imestan ise ka, et kuidas seal läinud. Aga samas on ju niimoodi, et see me oleme ja välja sellest Covid 19 haiguse, Ain ja, ja see tähendab seda, et sa ei ole ju eelmine aasta vist saanud neid teha või said mul oli eelmine aasta kolm rühma, aga mis sa siis tegid sellel ajal, kui maailm lukku läks? Lillemantleid? Neid ma olen kogu aeg teinud. Kus sa tegid, näid oma kodus, tähendab muisega, et niimoodi, et ma vaatan, panen hommikul mingi seriaali käima ja teen päev otsa lillemantlit ja siis ühtlasi silmanurgast vaatad niimoodi telekad ka või kuulan, saab mõtteid või midagi, et see on nagu selline asi, mida inimesed teevad tavaliselt õhtuti teleka ees, aga mina teengi seda tööna, teen mingi osa sellest, küll tuleb laua taga seal nõel vil pida ja muid asju teha, aga jääma pooleli. Ja kas läheme vaatama? Me võime minna vaatama oma väga tahaks. Lähme vaatame mul teleka ees just, no väga. Kas mõni seriaal ka parasjagu tähendab, tegelikult ma ei leidnud, ma hiljuti vahetasin Telia selle Elisa vastu ja nüüd ma ei ole veel sellega harjunud, sest see on, ma olen kolm päeva olnud, aga ma juba hakkasin aru saama, kuidas saab edasi järgida ja kuidas leida sealt järelvaatamisest endale sobivad asjad. Nimetasin kui mõnu, noh, kusjuures siin olid siis laste sööda haal ja siin ma tegin süüa tervele, ise tegin, no väga hea, nüüd vaatame, kas Urmas on siin meie hulgas, Me tuleme, vaatame minu poolikut mantlit. Ei ole telekas, aha, vot nii. Näed, siin on see, mida ma teleka ees teen. Aga milles on need tükid, on, need on tootmisjäägid ja vanad kampsunid kutsa, kutsa, tema on töölaua kutsu, sest talle meeldib magada seal lillemantlipealinna. Ja siis tead sama täitsa niimoodi lihtsalt hakkan tegema ja siis need on siis nagu mingid villased riba, need villased riba lõigatakse kampsunid välja ja kui, et tänapäeval ei koota ju lõikesse, vaid lõigatakse välja kootud kangast. Ja siis jäävad tükid järele. Ja siis ma neid ühendan, et tegelikult esialgu ma mõned panen käsitsi, kui mõned, lasen siksakki ka, ma võtan need niidid pärast ära, sest et siis siis ma nõelpildid niimoodi praktiliselt pole nähagi. Oota, sa nõel vildid kogu selle pika mantli ära. Nõelviltimise tupsukesid, jah, kui ma sulle valmis tööd näitan, siis sa saad aru, millest ma räägin, et siis ma teen sinna pitsi peale tupsukesed siis ma panen siia lilled. Vahel, mis tööd on valmis, tööd on mul suvepaviljonis agalal, lihtsalt lähme suve. Lähme ja lähme. Oota, ma võtan Sakse lauad. Muidu kott ta ise alla. Me siin all ma siis nagu. Vaata koer ja koer on niimoodi, et me ei võta sind kaasa. Vaene Kukussa, laka koer juba tuleb, et varem olid mul need lillemad. Ei võta temaga. Tema hajub ära. Sest varem olid mõned lillemantlid kõik seal üleval korrusele, kus mul on töötuba, Me lähme sinna ka pärast. Et aga nüüd just nimelt see uus olukord, et ma tegelikult ei ole saanud inimesi mõõta, ta nüüd juba issand kaks aastat. Aga õnneks mul on nii palju klient ja tegelikult mul on neid ju vähe vajama jõuena ainult kuskil 20 asja ringis aastas teha, ahah, et siis need, kellel midagi on olemas, tahavad uusi asju saada. Iicu ei too, eelmine aasta tegime selle suvel. Janis, kas see on siis sinu koroonaprojekt vähe enam-vähem? Ja siis ma ei ole veel selle projektiga päris lõpuni läinud, et siin kohvi pakkuda ja mida kõike veel, sest et jah, ma võtan aeglaselt, meie vanuses juba enam ei ole, nii et ma pean midagi tegema neid niimoodi mõnuga, et võime teha, kui me tahame, Jahjust, ahah, noh näiteks. Ja siis ühesõnaga, sa vanutad tegelikult ikkagi vildid või kuidagi nõelud kogu selle põhjaosas ikkagi ära näha. Ja siis on nii, et kui me kõik need asjad siia peale olen pannud, siis ma pesumasinas nutan. Aga see protsess võib ka olla nii, et ma vahepeal vannutan, siis venitan ja jälle teen uuesti, sest see on nagu selline tehnoloogia, mis on nagu lõputu. Et sa võid seda nagu lõpmatuseni teha. Kuule, aga kas sa kavandeid ka teed? Ahah, lihtsalt hakkab otsast, tähendab, tegelikult on see niisugune huvitav asi, et lihtsalt teen mingit asja, sest et mul on mingi materjal käes ja parajasti ei ole nagu sobivat tellimust sellele materjalile, sest ma ei saa ju meetriga tellida vaid saan lähtuda sellest, mis mul olemas on. Siis mul tekib niisugune kujutluspilt selline mõtlemise ja kaalumise ja sättimise ja tegelikult see on võrreldav maalimisega tavaline heegeldamine, tavaline sämpister, midagi keerulist ei ole, aga see on sama, kui sul on nagu pintsel ja värvid. No mis seal siis on mõtet värvist suure aru juba sellepärast, et mina jällegi maalin omatarbeaiast salatitaimedega? Jaa, jaa, eks ju, just sedasama temaga kavandite idee, jah. Ja siis ma teen tegelikult kursuseid ka niimoodi. Nii tegemise kursus mul viimane oligi, vaata kui seda jääd 100., sellel päeval käisin Aruküla koolis tegemas kahepäevast kursust ja see on see, kus ma siis tegelikult ma õpetan nagu seda mõtlemisviisi, et kuidas ma neid asju kokku panen ja loov, jah, jah, just kuule, aga mina tean seda, et ega sina ei ole ju hariduselt ju mingi käsitööõpetaja. Tegelikult oled ju sina õppinud minu meelest EPAs agronoomiat ja tegelikult sa mäletad ju, käisime ühes klassis. Meil oli tööõpetusel suur maht ja siis me ju ajanud olin ise geograafia tunnis tegime ikkagi käsitööd, et jõuda oma tööd tehtud. Aga ma jätkasin sellega taas. Nii et kui taimekasvatuse seminarid oli dekaan ja küsis, et kas siin on käsitööring või taimekasvatuse seminar, siis see oli minu töö, sellepärast et mina olin suutnud panna nagu kõik oma käsitööd sinna kaasa võib-olla mitte võib-olla lihtsalt meil oli nii käsitööhuvilised, nakatasid, käin, ma loodan, aga ma usun, et nad olid nii kergesti nakkuvad ja käsitööhuvilised inimesed seal. Ja, ja siis, ega sellega ma kogu aeg jätkasin, see, et ma agronoom olin siis kaalumajas nagu käsitöö on suurepärane talvel lihtsalt kärbseid lugeda, laes on väga igav, aga käsitööd samal ajal teha, siis on juba lõbusam. Aga see agronoomi aeg oli väga äge, sest nõukogude ajal olla majandis agronoom seal nagu sellist rollimängu ei saa enam kuskilt võtta. No kõigepealt, Me olime Märjamaa kolhoosis osakonna agronoom, seal oli 15 traktoristi, see tuli mulle vägagi kasuks, hiljem lasterühmadega töös. Sest et noh, niisuguse noore tüdrukuna kehtestada ennast seal noh, no nagu meeste hulgas, et see pole niisama lihtne, eriti kui sul on Kuuda viinaravila patsiendid, tööjõud, kes peavad siloauke lahti lükkama ja vasikatele süüa viima, et, et noh, et see oli nagu noh, mulle meeldis seda rolli mängida sellepärast et et ma ikkagi tegin endale laualinast seeliku ja panin rahvariide vöö peale ja sõle ette ja käisid niimoodi, et ega peaagronoom maas Aga ometigi isa oli ja ole, ole ini jama. Tähendab, mul on ikkagi see professionaalne kretinism, vaadata künni kvaliteet ja vaadata, kuidas vili tärganud, kui sa sõidad ringi, kuidas siis künni kvaliteet tähendab palju parem? No selles mõttes, et ikkagi tänapäeva tehnika on ikka ilmselt midagi muud, aga muidugi minu eriline armastus oli kartulikuhjad, aga neid ma nüüd ei ole näinud deka ega ju ei ole tulnud sõitma mööda kartuli kuhjadesse. Nad hoidlates aga. Selgita palun raadiot, et talle ära, mis asjad on kartuli, kartulikuhjad, need kuhjad, kuhu pandi kark talveks hoiule ja õues õues ja kartul Paldi kuhja sees tee puhuga ja siis mullaga ja kartuli kuhjadele pandi veel korstnad peale puust niuksed korstnat, kus siis tuli auru välja ja aga liiga paksult ei tohtinud puhku panna, sest et siis lihtsalt oli see kadu väga suur, sest kartulid hingasid kõvasti. Ennast kergemaks. Kuule säilis siis korralikud. Tegelikult säilis küll, aga noh, seal olid veel igasugused asjad sellel nõukogude ajal, et kui no noh, see kaaluma jääst läbi sõitmine ja muld ja pesemine ja kuidas siis kuidas need kaod siis ära kadusid ja niisugune natuke juba minu meelest kriminaalne, aga vist aegunud. Ja hakata aga ta käis tiks häda mingit kreemi nulli nõukogude ajast, Pärna. Tähendab, see tuleks minu meelest pigem kui meedia. Sellepärast et see oli veel ka see aeg, kui mindi isemajandamisele üle ja siis selgus, et et Ma pole ängi, väga tark, sellepärast siis jagati traktoristidele maad. Ja ühtäkki nad pidid teadma, millal tuleb külvata ja ja ja mida veel kõike teha ja mul oli kõik värskelt meeles, et siis päriselt tulidki küsima. Nojah, aga ikkagi nii armas agronoom ja sulle ei olnud, et sa, kas sa selle järele igatsed? Ei, tähendab ma, ma tahe, ma tahtsin tegelikult maale, sest et see oli lihtsalt see vali. Ma pidin ju tegelikult kunstiinstituuti tekstiili minema õppima. Ja tegelikult meie bioloogia õpetaja lihtsalt sai kreepsu, kui ma ütlesin, et ma lähen agronoomiat õppima, sest et ta arvas, et ma ei ole küll bioloogias kuigi tugev vennati koolis, tähendab Ma ei oska öelda, see oleneb nii palju igasugusest õnnest ja asjaoludest. Aga epas mulle meeldis õppida küll, eriti tore on õppida ju siis, kui sul on teise kursuse esimesel koolipäeval sündinud tütar ja sa käid päevases õppes praktiliselt nagu kaugõppes, aga kõik tehtud ja, ja ma olen tegelikult väga uhke selle üle, et ma sain oma diplomitäiest esimese preemia. No kuule aga, aga ütlesid enne kui ma siia tulin, et seal oli kunagi vana karjamõis ja, ja siin on igasugused hooned ka sellest ajast, lähme, lähme. Vaatusele on. Nagu sa, aimad, see suur hoone on siin olnud laut. Ta oli kunagi U-kujuline aegumusi muinasjutukoobas. Ja näed, siin on mul jäänused viimasest muinasja, kas need on nimelt poiste kiivrit? Oo jaa, väga tore, see sobib sulle ise. Aga siis järelikult sa praegu teed ikkagi veel mingeid muinasjutte, vähke, jah, just nimelt, et nüüd nüüd kevadhooaeg lõppes, et seal on alati väga ka virgutav, siis ma näen ka, kuidas kevad tuleb, sellepärast et vaata, kui sa toas oled, tikid kogu aeg, siis ühtäkki nagu hakkab kevad ja siis on juba suvi käes. Aga mina nagu iga päev käin õues ja käin metsas ja teen oma selle muinasjutu ära ja siis ma näen nagu igapäevaselt, kuidas noh, nii mõnus ja ilus ja kõik on nagu tore. Aga ainult lastele tega. Ainult lastele. Laga penskar tähendab see tegelikult ma olen teinud ja mul tulevad nendele ma teen sellise tutvustava ringi ja näitangi kõiki neid hooneid ja räägingi kõik noh, enam-vähem pool juttu, seda, mida ma sullegi juba olen rääkinud. Ja, ja siis muidugi nende nende lillemantlite juures peatume pikemalt ja siis me kõik proovivadki neid selga. Kuule aga räägi, nüüd on suvi tulemas, mis nad lähemad plaanid on üks, mis on järgmine asi või kuhu sa selle suvega tahad jõuda? Ma olen mõelnud, et ma teen oma selle suvepaviljoni lahti, annan teada, et nüüd ma olen siin olemas ja ma saan ikkagi endiselt tema lillemantleid teha, aga mis tähtis, kas meil on ja see tuleb juba kaheteistkümnendat korda, on ausad asjad laadakene, millal see on, et see on 20. august ja vald andis meile raha ka, et me saaks esineja kutsuda, eelmine aasta ka juba andis, eelmine aasta käis meil Vaiko Eplik esinemas ja mull käis tippsiin kuskil 30 35 müüjat on olnud, aga no nüüd ei oska kunagi prognoosida, et kes seal täna seksellu jäänud ja siis on mul terve metsaäär siin nende oma toodangumüüjatega kaetud ja seal on alati jube lahe päev olnud. Aitäh sulle, Jaanika, et sa mind külla kutsusid. Ma soovin sulle kõike kõige kenamat, vaid sul need muinasjutumängud, kõik jätkuksid ja et lillemantleid kasvaks nagu, tead nagu õisi. Jaanika Saarega käis Lahemaal jutlemas Eva Luigas. Mina olen Arp Müller ja viisin teid saate esimeses pooles Kuusiku tallu Anija vallas. Tuletan meelde, et veidi enam kui kuu pärast juuli lõpus toimuva avatud päeva talude nimekirja leiate veebiaadressilt avatud talud poee. Kasutage võimalust ja tutvuge maaeluga kuulmiseni. Reporteritund külaelu.
